XX hagi Steelexpert OÜ (pankrotis) vastu osanike 21.03.2017 koosoleku päevakorra täiendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja 21.03.2017 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Steelexpert OÜ (pankrotis, registrikood 12080240), lepinguline esindaja Dmitry Melikhov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04. mai 2018 otsus osas, milles mõisteti XX-lt Steelexpert OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1368 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta XX-lt Steelexpert OÜ (pankrotis) kasuks menetluskulude hüvitis välja mõistmata hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Jätta rahuldamata XX hagi Steelexpert OÜ (pankrotis) vastu tuvastada, et Steelexpert OÜ (pankrotis) osaniku XX 17.03.2017 nõudel Steelexpert OÜ (pankrotis) osanike 21.03.2017 koosoleku päevakorra täiendamata jätmine oli õigusvastane ja tuvastada Steelexpert OÜ (pankrotis) osanike 21.03.2017
koosolekul vastuvõetud otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada 21.03.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsus kehtetuks. 3.2.Jätta menetluskulud XX kanda. 3.3.Jätta XX-lt Steelexpert OÜ (pankrotis) kasuks menetluskulude hüvitis välja mõistmata hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu. 3.4.Selgitada, et hagejal XX-l on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu summas 250 eurot tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 ja 6).
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 31.05.2017 Harju Maakohtule hagi Steelexpert OÜ (pankrotis) vastu. Hageja palus tuvastada, et kostja osanike 21.03.2017 koosoleku päevakorra täiendamata jätmine oli õigusvastane, tuvastada kostja osanike 21.03.2017 koosolekul vastuvõetud otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada 21.03.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsus kehtetuks.
2.Hagiavalduse kohaselt ei sisaldanud 21.03.2017 toimunud erakorralise osanike koosoleku otsuste eelnõu otsuste vastuvõtmiseks vajalikke andmeid. Otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine on osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Hageja soovis koosoleku päevakorra täiendamist, kuid hageja täiendusi päevakorda ei lisatud. JJ enamushäältega otsustati kutsuda hageja kostja juhatusest tagasi. Otsus on tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kostja tegutses heausklikult. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1368 eurot.
5.Hagejat teavitati kostja osanike koosoleku toimumise ajast 21.03.2017 kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 172 lg-ga 1. Koosoleku otsuse eelnõust nähtub, et kostja juhatusest kutsutakse tagasi üks juhatuse liige. Kuivõrd kostja juhatuses oli koosoleku toimumise ajal kaks juhatuse liiget, siis pidi hagejale olema arusaadav, et üks nendest kutsutakse tagasi.
Kostja osanikel ei olnud vajadust valida 21.03.2017 toimunud koosolekul äriühingule uut juhatuse liiget tagasikutsutava juhatuse liikme asemele. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et osanike koosolekul vastuvõetud otsus on heade kommetega vastuolus. Osanike koosoleku otsus ei ole tühine. Hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis tingiks kostja 21.03.2017 osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise. Kostja osanike 21.03.2017 koosoleku päevakorda ei olnud võimalik lisada hageja poolt taotletud küsimusi, kuivõrd sellisel juhul oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, sest muudetud päevakorrast tuleb samuti teatada vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
6.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1368 eurot koos käibemaksuga. Hageja kostja menetluskuludele vastu ei vaielnud. Kostja esindaja tunnitasu määr 60 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab kostja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutele ja tsiviilasja materjalile. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu 1368 eurot. Apellatsioonkaebus
7.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, st osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1368 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostjal menetluskulude puudumise tõttu 19.02.2018 avalduses nimetatud kulud hagejalt välja mõistmata või alternatiivselt vähendada hagejalt välja mõistetud menetluskulusid kuni 300 euroni.
8.Maakohus rikkus TsMS sätteid. Õigusabikuluna on tsiviilkohtumenetluses võimalik hüvitada üksnes lepingulise esindaja kulud. Maakohtu otsuse sissejuhatuses on ebaõigesti märgitud, et kostja lepinguliseks esindajaks on Jelena Lehter, kes ei teinud kostja esindajana ühtegi menetlustoimingut. Asja materjalist ei nähtu, et kostja juhatuse liige JJ oleks osutanud õigusabiteenust ja esindanud kostjat menetluses lepingulise esindajana ja kostjal oleks tekkinud sellega seoses õigusabikulud. Seda enam, et JJ ei vasta TsMS § 218 lg 1 ps 2 sätestatud haridusnõuetele ega saaks juba seetõttu olla tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja. Nõustaja kulusid ei hüvitata.
9.Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Maakohus ei määranud hagejale tähtaega kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Seetõttu on asjakohatu ka maakohtu etteheide, et hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud.
10.Kostjal puudus lepinguline esindaja. Kostja ei esitanud nõuetele vastavat menetluskulude nimekirja, mistõttu ei olnud kulude põhjendatust ja vajalikkust võimalik hinnata. ABConsult Plus OÜ juhatuse liikme MM väljastatud arvetest nr 149-17 (01.10.2017), nr 003-18 (02.01.2018), nr 017-18 (01.02.2018) ei nähtu, milles (milliste menetlustoimingute tegemises ja milliste menetlusdokumentide koostamises) seisnes väidetav õigusabiteenus ja kes konkreetselt õigusabi osutas.
11.Kostja väidetavad õigusabikulud mahus 19 töötundi ei saa olla põhjendatud ega vajalikud, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hagivastuse (02.10.2017) tekstimaht oli neli lehekülge, 22.11.2017 menetlusdokument koosnes kahest lausest, 19.02.2018 menetlusdokument, milles korrati üle juba varem esitatud seisukohad, mahtus ära ühele leheküljele. Seega kogu menetlusega kaasnenud mõistlik ajakulu ei oleks tohtinud ületada
5 töötundi, s.t rahalises suuruses mitte üle 300 euro. Kostja ei ole kinnitanud ega selgitanud, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei saa menetluskulusid koos käibemaksuga välja mõista. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Esmalt märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 31.08.2018 määrusega on välja kuulutatud Steelexpert OÜ pankrot.
14.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja selgitas, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
15.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1368 eurot. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
17.TsMS 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 1368 eurot eelkõige põhjendusega, et hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Samas ei ole maakohus asja materjali kohaselt järginud TsMS § 176 lg-t 8, st andnud hagejale tähtaega kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Seega oli maakohtu tuginemine hageja vastuväidete puudumisele alusetu.
19.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus antud juhul diskretsioonipiire.
20.Maakohus jättis tähelepanuta, et asja materjali kohaselt ei olnud kostjal menetluses lepingulist esindajat. Toimiku lk 114 on kostja volikiri, millega ta volitas end tsiviilasjas nr 2-17-8544 esindama Jelena Lehteri. Ka maakohus märkis otsuse sissejuhatuses, et kostja lepinguline esindaja on Jelena Lehter. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas kostja, et Jelena Lehter ei osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses esindajana. Kostja apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt osutas talle õigusabiteenuseid hoopis ABConsult Plus töötaja MM. Samas on kõikidele kostja menetlusdokumentidele alla kirjutanud ja ka kohtuistungil osales ainult kostja seaduslik esindaja JJ. Riigikohtu seisukoha järgi on kohtul alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on
toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-183-14, p 14). Käesolevas asjas ei ole kohtumenetluses esindamist toimunud.
21.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Võimalik õigusabikulude hüvitamise kohustus peab olema teisele poolele ettenähtav. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel osalemise vms näol. Kui isik ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt.
22.TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.