Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
946,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Flagito OÜ (registrikood xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (e-post [email protected]) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks võlgnevus 915,04 eurot (üheksasada viisteist eurot ja neli senti), s.o põhinõue 800 eurot, viivised seisuga 11.12.2018 summas 75,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 800 eurot tasumata osalt alates 12.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulu summas 1795 eurot (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis), sealhulgas hagimenetluses tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 1 620 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb SmartLynx Airlines Estonia OÜ-l tasuda Flagito OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1795 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Flagito OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 04.09.2018 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.09.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt oli L Vil ja T N kinnitatud broneering nr TN1894890921170101 ja TN1894890921170201 SmartLynx Estonia lennule MYX507 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Küpros (Larnaca), mis pidi toimuma 21.09.2017 väljumisajaga kell 06:00 ja saabumisajaga kell 09:30. Eelnimetatud lennu väljumisaeg hilines 9 tundi, väljudes Tallinnast kell 15:00. Lennu hilinemise põhjuseks oli tehniline rike. 09.10.2017 saatsid reisijad kostjale nõudekirja, milles nõudsid kompensatsiooni. 01.11.2017 edastas kostja reisijatele vastuse, milles keeldus hüvitist maksma. 23.05 ja 28.05.2018 loovutasid reisijad nõude loovutamise lepingu alusel oma nõude kostja vastu hagejale. 28.05.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teel lennunõude kirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist summas 800 eurot. Määruse järgi on hüvitist väljamaksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikkel 2 p-i b järgi on tegutsev lennuettevõtja lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Kostja ei ole lennunõude kirjale vastanud. Hageja leiab, et lennul MYX507 esinenud tehniline rike ei ole
käsitletav erakorralise asjaoluna, mis vabastaks kostja kohustusest maksta Määruse alusel hüvitist lennu hilinemise eest. Hageja nõuab kahju hüvitist 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 42,78 eurot, võla sissenõudmiskulusid 40 eurot ja veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist. 05.11.2018 menetlusdokumendis täpsustab hageja enda seisukohti. L V ja T N üritasid korduvalt enne hagiavalduse esitamist lahendada asja kohtuväliselt, esitades kokku kaks nõudekirja (kuupäevadel 09.10.2017 ja 28.01.2018). Kostja vastas eeltoodud nõudekirjadele, keeldudes reisijatele hüvitise maksmisest. Kostja vastuse näol on tegemist varasemalt väljatöötatud tüüpvastusega, mida saadetakse pöördunud reisijatele eesmärgiga vabaneda kohustuse täitmisest. Kostja vastustest nähtub, et lendude hilinemise põhjustab alati lennukil esinenud tehniline rike, mida kostja käsitleb erakorralise asjaoluna. Oluline on märkida, et kostja ei nõudnud reisijatelt täiendavaid reisidokumente, vaid tunnistas nõuet, kuid keeldus nõuet rahuldamast. Määrusest ei tulene kohustust esitada lennuettevõtjale kompensatsiooni nõude õigust tõendavad dokumendid. Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist lennu tühistamise või hilinenud saabumise korral, kui ta suudab tõendada, et tühistamise või hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik mõistlikud meetmed. Lennureisija ainus kohustus on esitada Määruse alusel hüvitisnõue asjakohasele lennuettevõtjale. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud on kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad reisijate poolt nõude loovutamist. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud hüvitise saamise taotlusele ei ole lisatud dokumente, mis kinnitavad reisija õigust saada hüvitist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse 261/2004 kohaselt tuleb lennuettevõtjale esitada kompensatsiooni nõude õigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole nõude esitamise ajal esitanud kõiki vajalikke andmeid reisijate ning nõude osas. Ilma nõuetekohaste dokumentideta ei ole lennuettevõtjal võimalik riskivabalt makseid teostada. Sellest tulenevalt ei ole nõue enne vajalike dokumentide esitamist põhjendatud ega õigustatud. Kostjal puudub võimalus veenduda hageja ja reisija vahelise nõude loovutamise lepingu kehtivuses. Hageja poolt esitatud leping tekitab kostjal põhjendatud kahtlusi lepingu autentsuse suhtes. Hageja on esitanud allkirjastatud lepingu hageja ja reisijate vahel, kuid sellel puudub mõlemapoolne vastav allkiri, mis annaks võimaluse veenduda selle autentsuses. Seega ei saa kostja olla kindel lepingu kehtivuses ja seetõttu hageja õiguses saada hüvitist väljamaksena reisijate asemel. Hagejal on praktika esitada dokumendid elektrooniliselt, tavaliselt e-posti teel ning digitaalselt allkirjastamata. Selliselt esitatud dokumente on väga kerge võltsida. Lennuettevõtete praktikas on eeldatav, et elektrooniliselt saadetud lepingud on alati digitaalselt allkirjastatud, et vältida pettuseid. Kostja hinnangul on hüvitise väljamaksmine hagejale vastuolus määruse mõtte ja eesmärgiga. Määruse põhieesmärgiks on karmistada reisijate kaitstuse standardeid, suurendada reisijate õigusi ning tagada lennuettevõtjate tegutsemist ühtlustatud tingimustel liberaliseeritud turul. Määrus kehtestati selleks, et vältida olukorda, kus regulaarlende korraldavad lennuettevõtjad tahtlikult tühistaksid või lükkaksid edasi lende, mis ei ole neile majanduslikult kasulikud. Praegu määruses ettenähtud õigust hüvitisele kasutavad ära erinevad vahendusettevõtted, kelle eesmärk on vaid
kiire kasumi saamine. Esinevad põhjendatud kahtlused, et reisiettevõtete töötajad edastavad teadlikult ja tõenäoliselt tasu eest vahendusettevõtetele hilinenud lendude reisijate nimekirju. Sellisel viisil tekib olukord, kus kostja ei ole saanud reisijatelt ühtegi kaebust lennu hilinemise tõttu, kuid saab taotluse vahendusettevõttelt. Kostja soovib olla kindel, et kompensatsiooni tasumisega on täidetud määruse eesmärk, mitte tagatud kerge kasum vahendusettevõttele. 09.11.2018 esitatud menetlusdokumendis jääb kostja enda esitatud väidete juurde. Lennufirma määrusest tulenevaks kohustuseks on tõendada erakorralised asjaolud, juhul kui need eksisteerivad. Antud juhul ei ole küsimus erakorraliste asjaolude alusel hüvitise mittemaksmises, vaid hüvitise väljamaksmise aluses reisijatele lennu hilinemise tõttu ning viimaste õiguses seda saada. Hüvitise saamise õiguse tõendamine ei ole lennufirma kohustus, vaid reisijate. Kostja leiab, et Euroopa Liidu poolt väljatöötatud „Lennureisija õigused EL kaebuse vorm“ ei ole kohustuslik, kuid on eeldatav, et reisija lähtuks hüvitise taotlemisel kõigist vormis toodud punktidest ja nõuetest. Kostja jääb selle juurde, et mehaaniline allkiri ei ole aktsepteeritav. See on aktsepteeritav juhul, kui osapooled vastastikku sellega nõustuvad. Kostja sellisel viisil allkirjastatud dokumente ei tunnista. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 07.11.2018 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et L Vil ja T N olid kinnitatud broneeringud nr TN1894890921170101 ja TN1894890921170201 SmartLynx Estonia lennule MYX507 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Küpros (Larnaca), mis pidi toimuma 21.09.2017 väljumisajaga kell 06:00 ja saabumisajaga kell 09:30 (digitoimikus hagiavalduse lisad 1 ja 2). Lend hilines 9 tundi.
7.Poolte vahel on vaidlus nõude loovutamise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Hageja on esitanud tõenditena nõuete loovutamise lepingud (digitoimikus hagiavalduse lisa 6), millised on allkirjastatud mehaaniliselt nõude loovutajate L Vi ja T N poolt 23.05.2018 ning 28.05.2018. Nõude loovutamist reguleerib VÕS 9. peatükk. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seadusest ei tulene, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 261/2004 (edaspidi määrus) tulenevat hüvitise väljamaksmise nõuet ei saa loovutada. VÕS § 168 lg 1 sätestab, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Nõude loovutamisele kohaldatav sätete regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõude loovutamise lepingud ning allkirjad lepingutel vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Nähtuvalt nõuete loovutamise lepingutest, on L V ja T N loovutanud 23.05.2018 ning 28.05.2018 oma nõuded õiguspäraselt hagejale.
8.Määrus sätestab tingimused, mille alusel on reisijatel õigus nõuda lennuettevõtjalt hüvitist. Määruse artikli 2b kohaselt on tegutsevaks lennuettevõtjaks lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Hüvitise saamise eelduseks on õigustatud isiku esitatud kirjalik avaldus ja nõutud dokumendid: lennupileti koopia, isikut tõendava dokumendi koopia ning nõude loovutamise leping. Hageja on kostjale esitanud avalduse hüvitise saamiseks, samuti ka nõude loovutamise lepingu. Avalduses on välja toodud lennureisiga seonduvad andmed, s.h broneeringu number. Vastavalt määruse art 2 p-le (g) on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Kostja, kes on lennuettevõtja, omab informatsiooni enda reisijate
andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vaja eraldi esitada lennu broneeringu kinnitust, kuivõrd kostjal on need andmed olemas ning käesoleval juhul on tal võimalus hageja väljatoodud informatsiooni puhul andmeid kontrollida. Seetõttu leiab kohus, et kostja väide, millega reisijad peavad esitama hüvitise saamiseks hulgaliselt tõendeid, ei ole piisav põhjus hüvitise välja mitte maksmiseks. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud, et reisijad lennukis ei viibinud või vaidluse all olevat lendu ei toimunud, või toimus plaanipäraselt. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostjal puuduvad reisijate andmed, et hüvitist maksta. Kostja ei saaks teostada hüvitise makseid, kui tal poleks informatsiooni reisijate ja hilinenud lendude kohta. Isegi juhul, kui kostjal vajalikud andmed puuduksid, on hageja kohtu hinnangul käesolevas menetluses esitanud tõenditena piisavalt vajalikke dokumente hüvitise maksmiseks. Hageja on esitanud dokumente, millest nähtuvad reisijate andmed, lennu andmed ning hageja arveldusarve andmed (s.h nõudekiri kostjale, nõude loovutamise lepingud koos lisadega ning lennupiletite broneeringud; hagiavalduse lisad 1, 2, 3, 6, 7, 8) ning kostjal puudub seega kohtu hinnangul takistus hüvitise tasumiseks.
9.Määruse art 6 p 1 kohaselt kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a ja b nimetatud lendude puhul, siis vastavalt art 7 p 1 (b) saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude hilinemiste puhul, kui lend on hilinenud kolm tundi või rohkem (art 6 p 1 (c)). Eelnimetatud määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kostja ei ole tõendanud erakorraliste asjaolude esinemist. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele hüvitis suuruses 800 eurot.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist
alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostjale hüvitise nõude esitamise järgnevast päevast, s.o. 10.10.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates hageja poolt kostjale nõude esitamise päevast seadusjärgses määras ajavahemikul 10.10.2017-10.06.2018 (k.a), s.o. 244 päeva eest, mis on 42,78 eurot (800x8/100/365x244) ning ajavahemikul 11.06.2018- 11.12.2018 32,26 eurot ja alates 12.12.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
11.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 800 eurot, viivis 75,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 12.12.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
13.22.11.2018 seisukohas on hageja palunud hagi rahuldada või alternatiivselt kuulata tunnistajatena üle L Vi ja T Nt. Kuna kohus rahuldab hagi, siis ei lahenda kohus ka hageja alternatiivset taotlust kuulata tunnistajatena üle L Vi ja T Nt. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 1350 eurot (millele lisandub käibemaks), riigilõivu summas 175 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 10.06.2018 ja 130 eurot 24.09.2018) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et osutatud õigusabi oli vajalik ning teenused vastavuses neile kulunud ajaga. Koostatud ja esitatud on maksekäsu kiirmenetluse avaldus 20 euro ulatuses (TsMS § 4842). Samuti on hageja esindaja esitanud kohtule hagiavalduse, tutvunud kostja vastusega ja esitanud täiendavaid seisukohti 9,5 tunni ulatuses. Nimetatud teenuseid ei saa pidada menetluses ebavajalikuks. Hageja esindaja tunnihind on 140 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku 1620 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 1795 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1795 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1795 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.