Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V K tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses If P&C Insurance AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-18-9108 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Asjaolud
1.20.11.2016 toimus Tallinna mnt 4, Keila liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja oma sõidukiga Nissan X-Trail reg märgiga XXX. Kostja oli joobes. Liiklusõnnetuses sai kahjustada N F E AS-ile kuuluv sõiduk Renault Megane, reg märgiga XXX (tl 3-11).
2.Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Nissan X-Trail reg märgiga XXX suhtes 26.04.2016 sõlmitud liikluskindlustuspoliis nr 3K1101001383526 kindlustusperioodiga 29.04.201628.04.2017 (tl 12). Hageja hüvitas kannatanule tekkinud kahju, tasudes sõiduki Renault Megane vastutavale kasutajale E T AS-ile sõiduki avariijärgse taastusremondi maksumuse 9 107,36 eurot. Sõiduki pukseerimiskulud summas 63,84 eurot hüvitas hageja F A OÜ-le (tl 1317, 20-27).
3.15.02.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude 9 171,20 euro tasumiseks (tl 28). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 9 171,20 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 53 lg 1 p 4.
5.Hageja märgib, et: kostja ei ole hagejale mõistliku tähtajaga maksegraafikut pakkunud ega ole nõustunud hageja poolt kostjale pakutud maksegraafikuga; kostja tekitas hagetava kahju 20.11.2016, kuid alles 2018 aasta oktoobris ja novembris tasus kostja hagejale kokku 100 eurot. Tagasimaksegraafiku puudumine ei takistanud kostjat alustamast kahju hüvitamist hagejale. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab hagi.
7.Kostja märgib, et: kostja on korduvalt teinud hagejale ettepanekuid kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, kuid hageja ei ole ettepanekutega nõustunud. Seetõttu palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda; kostja ei keeldu raha maksmisest, vaid soovib maksegraafikut. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-18-9108 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadusest (VÕS), mille § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 492 lg-st 1, mille kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
12.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 24 lg 1 kohaselt kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis.
13.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas joobeseisundis oma sõidukiga Nissan X-Trail reg märgiga XXX 20.11.2016 Tallinna mnt 4, Keila liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada N F E AS-ile kuuluv sõiduk Renault Megane, reg märgiga XXX (tl 3-11). Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Nissan X-Trail reg märgiga XXX suhtes 26.04.2016 sõlmitud liikluskindlustuspoliis nr 3K1101001383526 kindlustusperioodiga 29.04.2016-28.04.2017 (tl 12). Hageja on hüvitanud kannatanule tekkinud kahju, tasudes sõiduki Renault Megane vastutavale kasutajale E T AS-ile sõiduki avariijärgse taastusremondi maksumuse 9 107,36 eurot ning sõiduki pukseerimiskulud summas 63,84 eurot F A OÜ-le (tl 13-17, 20-27). Kostja on tasunud hagejale peale hagiavalduse esitamist kahjuhüvitist 100 eurot (tl 97).
14.Kostja ei ole hagi vaidlustanud. Pooled ei ole jõudnud maksegraafiku osas kokkuleppele.
15.Kohus leiab, et täidetud on LKindlS § 53 lg 1 p-st 4 tulenev eeldus hageja tagasinõude õiguse tekkimiseks. Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10202 on kostja süüdi tunnistatud, et ta põhjustas liiklusõnnetuse juhtides sõidukit joobeseisundis (tl 3-3 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja tagasinõue põhjendatud ja tõendatud. Kostja on tasunud hagejale peale hagiavalduse esitamist kahjuhüvitist kokku 100 eurot, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis 9 071,20 eurot. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud täielikult 100% ulatuses kostja kanda. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse 20.11.2016, kuid alustas kahjuhüvitise tasumist alles peale hagiavalduse esitamist 2018 aasta oktoobris ja novembris. Hageja pakkus kostjale kompromissi, millisega kostja ei nõustunud.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
2-18-9108 Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 550 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 29). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna, so riigilõivuna 550 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.