Ühinguõigus › Sundlõpetamine

OSAÜHING`le

SILCO

SYSTEMS

ja

Tartu

Maakohtu

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(3)

2-18-17873 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu registriosakond edastas 26.11.2018 Viru Maakohtule OSAÜHING SILCO SYSTEMS dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus lähtudes äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 176 sätestatud nõuetele. Viru Maakohus algatas 27.11.2018 määrusega menetluse äriühingu sundlõpetamise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ning märkis, et on võimalik kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus. Äriühingu juhatuse liige I S esitas kohtule OSAÜHING SILCO SYSTEMS majandusaasta aruande ning teatas, et ta on sundlõpetamise vastu, kuna puudused on kõrvaldatud, ettevõte tegutseb ja on majanduslikult kasumis. Kohus küsis registriosakonna seisukohta sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamise kohta. Registriosakond teatas, et puudus on kõrvaldatud ning äriühingu netovara vastab seaduses sätestatud nõuetele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 teise lause järgi peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Registripidaja esitatud andmete järgi oli OSAÜHING SILCO SYSTEMS netovara alates 2015 aasta majandusaasta aruandest alla lubatud suuruse. Registripidaja edastatust nähtuvalt teavitati puudutatud isikut enne materjalide kohtule esitamist vajadusest võtta tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõud ning tehti ka hoiatusmäärus sundlõpetamiseks. 06.12.2018 kohtule esitatud majandusaruande kohaselt oli osaühingu omakapital 31.12.2017 seisuga -4 809 eurot. 2018 majandusaasta aruandes nähtub, et omakapital on 3 612 eurot. Seega

2(3)

2-18-17873 vastab omakapital kohtule esitatud andmete põhjal ÄS § 176 nõuetele ja sundlõpetamise aluseks olev puudus on kõrvaldatud. TsMS § 428 sätestab menetluse lõpetamise alused. TsMS § 428 lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 475 lg 1 p 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna sundlõpetamise aluseks olev puudus on kõrvaldatud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada. Eeltoodu alusel lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 6 alusel tuleb jätta menetluskulud OSAÜHING SILCO SYSTEMS kanda. Menetluse algatamine oli tingitud äriühingu tegevusetusest. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.