Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-16-14544 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Kohtusse esitatud hagiavalduses (I k. lk 3-6) palub hageja tuvastada AÜ Jugla Aiad-2 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse tühisus, tunnistada see kehtetuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt AÜ Jugla Aiad-2 17.07.2016 toimunud üldkoosoleku kutsus eeldatavasti kokku S L, kuna ta on üritanud üldkoosolekut viia läbi kahel korral s.o. 24.10.2015 ja 07.11.2015. Tartu Maakohtu registriosakonna poolt tagastatud materjalidest nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli üks küsimus „AÜ juhatuse koosseisu muutmine“. Registriosakonna poolt 16.11.20155 tagastatud 24.10.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 185 liikmest 42 liiget ja 6 liiget oli andnud volikirja. Registriosakonna poolt 23.11.2015 tagastatud 07.11.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 185 liikmest 53 liiget ja 14 liiget oli andnud volikirja. 07.11.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et eelmise juhatuse liikmed on kutsutud tagasi. Poolt hääletas 53, vastu 11 ja erapooletuid 3. 07.11.2015 üldkoosoleku protokollile oli lisatud AÜ Jugla Aiad-2 liikmete nimekiri. Nimekirjaga tutvudes selgus, et nimekirja kantud liikmete nimede järel on 69 allkirja. 07.11.2015 üldkoosoleku protokolli juures on AÜ Jugla Aiad-2 07.11.2015 juhatuse koosoleku protokoll. 07.11.2015 AÜ Jugla Aiad-2 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et korteriühistu juhatuse esimeheks valiti S L. 17.07.2016 viidi läbi AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosolek. Tartu Maakohtu registriosakonnale 05.08.2016 esitatud Jugla Aiad-2 17.07.2016 üldkoosoleku protokollist p 1.1. nähtub, et üldkoosolekul tehti otsus AÜ Jugla Aiad-2 viimase juhatuse tagasikutsumise ja p 1.2. uue juhatuse määramise kohta, rikkudes sellega üldkoosoleku päevakorrale esitatud nõudeid. Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud AÜ Jugla Aiad-2 17.07.2016 üldkoosoleku protokolli on kantud ebaõiged andmed, et eksitada registriosakonda. Samuti ei vasta 17.07.2016 koostatud AÜ Jugla Aiad-2 protokoll üldkoosoleku protokollile esitatud nõuetele. Hageja sai 2016. a augusti alguses teada AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku toimumise järel vormistatud otsusest ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 05.08.2016 kandemääruse nr M40006673/11 alusel tehtud kandest nr 9 V Ailt. 06.08.2016 Tartu Maakohtu registriosakond edastas V Aile 06.08.2016 oma kirjaga nr M40006673/H6 S Li poolt Tartu Maakohtu registriosakonnale edastatud AÜ Jugla Aiad-2 protokolli väljavõtte, nimekirja ja volikirjad. Vestluses 11.08.2011 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsuse alusel määratud juhatuse liikmetega selgus, et nad ei olnud teadlikud aiandusühistu liikmete poolt planeeritavast üldkoosoleku toimumisest 17.07.2016, mistõttu ei teadnud planeeritaval üldkoosolekul osaleda. Seoses asjaoluga, et 11.08.2011 üldkoosoleku otsusega määratud juhatus ei korraldanud 17.07.2016 toimunud üldkoosolekut, oleks olulise asjana pidanud olema 17.07.2016 toimunud üldkoosoleku protokollis ära märgitud, kelle ja mitme ühistu liikme poolt oli 17.07.2016 toimuv üldkoosoleku kokkukutsumine korraldatud. 17.07.2016 toimunud AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Seni tuvastamata ajal oli paigutatud AÜ Jugla Aiad-2 territooriumi sissepääsu juures olevale infotahvlile A4 formaadis kuulutus. Seoses asjaoluga, et puudub informatsioon, millal on üldkoosoleku teade koostatud ja teatavaks tehtud, ei ole võimalik tuvastata, kas on

2-16-14544 järgitud MTÜS § 20 lg 5 ettenähtud tähtaega. Seni tuvastamata ajal oli paigutatud AÜ Jugla Aiad-2 territooriumi sissepääsu juures olevale infotahvlile A4 formaadis kuulutus venekeelse tekstiga, millest nähtub, et üldkoosolekul on päevakorras 1 küsimus - AÜ põhikirja muutmine. Tunnistajad, kes võtsid koosolekust osa, kinnitavad, et teist päevakorra punkti ei arutatud. Üldkoosoleku protokollis peab nähtuma, kelle eestvedamisel toimub üldkoosolek, et oleks võimalik tuvastada, kas üldkoosoleku läbiviimiseks asjast huvitatud mittetulundusühingu liikmete poolt oli täidetud MTÜS § 20 lg 3 sätestatud eeltingimus või mitte. Samuti on olulise tähtsusega ka üldkoosoleku päevakorra täiendamine. Protokollist peab nähtuma millistel asjaoludel ja põhjustel toimus varem määratud päevakorra küsimuste täiendamine või muutmine, et oleks võimalik kontrollida, kas oli täidetud MTÜS § 201 lg 2 sätestatud eeltingimused. Hageja leiab, et kuna üldkoosolekuga tutvumisel ei nähtu millistel asjaoludel ja põhjustel on toimunud päevakorra muutmine ja täiendamine on selliselt rikutud üldkoosolekule esitatud nõudeid. Seoses asjaoluga, et on rikutud 7.07.2016 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Samuti ei ole täidetud MTÜS § 21 lg 3 lause viimases osas toodud eritingimus, puudub vajadust anda üldkoosoleku otsuse tühistamisel õiguslikku hinnangut üldkoosoleku läbiviimisele ja üldkoosoleku protokollile esitatud nõuete eiramise osas. Hageja esitas 30.01.2017 kohtule (II k. lk 3-4) hagiavalduse milles palus vabastada AÜ Jugla Aiad2 29.10.2016 üldkoosoleku otsuse tühisus ja tunnistada see kehtetuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt 29.10.2016 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek on kutsutud kokku 22 liikme poolt, et korraldada üldkoosolek kolme päevakorra punkti järgi (endise juhatuse koosseisu tegevusest informatsiooni esitamine; üldkoosoleku 17.07.2016 otsuse ära jätmine (juhatuse koosseisu kinnitamise osas); aiandusühistu juhatuse valimine). Seoses sellega, et AÜ Jugla Aiad-2 22 liiget ei ole esitanud oma avaldust 11.08.2011 üldkoosoleku otsusega määratud juhatusele, ei olnud õigust nende avalduse alusel 29.10.2016 üldkoosolekut kokku kutsuda. Hageja esitas koos teiste AÜ Jugla Aiad-2 liikmetega 29.10.2016 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosolekul koosoleku läbiviijatele ühise kirjaliku avaldus protesti, mille vastuvõtmisest koosoleku läbiviijad keeldusid. Samuti keeldus koosoleku läbiviijad esitatud protesti üldkoosoleku protokolli kandmast. Kohtumenetluses oli juba 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, mis, oli tingitud asjaolust, et oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna 17.07.2016 üldkoosoleku otsus on õigustühine ei saa saanud sisse viia AÜ Jugla Aiad-2 põhikirja punkti 5.3. muudatust, mistõttu 29.10.2016 ei saanud üldkoosoleku õigusvõime olla 1/3 liikmete osavõtuga. Samuti ei olnud 29.10.2016 üldkoosolekul jätta ära 17.07.2016 üldkoosoleku otsust, mis puudutas juhatuse koosseisu kinnitamist, kuna sellist päevapunkti ega arutelu 17.07.2016 ei toimunud. Hageja on seisukohal, et õiguspäraseid otsuseid ei saa luua tulevikus, kui selle aluseks on varasemalt tehtud õigustühine otsus või loodud õigusliku aluseta olukord (kutsutud kokku üldkoosolek, rikkudes MTÜS § 20 lg 2 sätestatud nõudeid) ja sellel tuginedes tehakse uusi otsuseid. AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsus on tehtud 29.10.2016, seega on nõude esitamise viimane päev 29.01.2017 (pühapäev). Hageja esitas kohtule seisukohad (II k. lk 43-43) ning lõplikud seisukohad ja nende täpsustused (III k. lk 3-7; 32-33). Seisukoha kohaselt on hagejal õigus esitada hagi 17.07.2016 toimunud koosoleku suhtes, kuna ei osalenud koosoleku ning 29.10.2016 toimunud koosoleku suhtes, kuna osaledes koosoleku ning soovides protesti esitada, keelduti selle vastuvõtust ning selle protokolli kandmisest. Mõlemad üldkoosoleku otsused on tühised, kuna on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna ei olnud täidetud MTÜS § 20 lõikes 4 sätestatud eeldust. Seoses sellega, et 17.07.2016 üldkoosoleku otsus on tühine ei saanud kostja korraldada uue üldkoosoleku kokkukutsumist (29.10.2016) MTÜS § 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatud nõudeid rikkudes. Üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb järgida rangelt MTÜS § 20 lg 4 nõuet. Kõiki eelpool too3

2-16-14544 dud asjaolusid arvesse võttes, palub hageja tunnistada kehtetuks 17.07.2016 ja 29.10.2016 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsused ja saata otsuse ärakiri MTÜS § 24 lõike 6 alusel registripidajale, kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kannete muutmiseks.

Kostja seisukohad Kostja hagiavaldusele esitatud vastuses (I k. lk 38-40) nõuet ei tunnista. Vastuse kohaselt oli 2015. aastal AÜ Jugla Aiad-2 endise juhatuse vastu liikmetel tekkinud väga palju pretensioone ja küsimusi seaduse rikkumise suhtes ning raha ebaõige kasutamise suhtes. Seoses sellega pöördus AÜ Jugla Aiad-2 53-liikmeline algatusrühm 185-st, ehk 29% liikmetest, kirjalikult ja seaduse alusel AÜ Jugla Aiad-2 endise juhatuse poole nõudega kokku kutsuda üldkoosolek, mille peamiseks punktiks oli nõue valida uus juhatus. 30.08.2015.a esitas eelnimetatud algatusrühm AÜ Jugla Aiad-2 endisele juhatusele avalduse nõudega kokku kutsuda üldkoosolek. Kahjuks endine juhatus ei reageerinud sellele ja eelnimetatud algatusrühm kutsus ise kokku esimese koosoleku 24.10.2015. Esimene üldkoosolek 24.10.2015 jäi ära kvoorumi puudumise tõttu, selle üldkoosolekul osalesid kokku 48 AÜ Jugla Aiad-2 liiget ja nende esindajad lihtvolikirjade alusel 185-st ehk 26% liikmetest. AÜ Jugla Aiad-2 eelnimetatud algatusrühm kutsus 07.11.2015 kokku korduskoosoleku sama päevakorraga. Sellel üldkoosolekul osalesid kokku 67 AÜ Jugla Aiad-2 liiget ja nende esindajat lihtvolikirjade alusel 185-st, ehk 36% liikmetest. 23.11.2015 tutvustas Tartu Maakohtu registriosakond AÜ Jugla Aiad-2 eelnimetatud algatusrühma dokumentidega 13.11.2015 esitatud kandevalduse alusel ja otsustas, et ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotletud AÜ Jugla Aiad-2 eelnimetatud algatusrühma poolt kannet, sest aiandusühistu põhikirja p.5.3 (seisuga 15.08.2002) kohaselt on üldkoosolek õiguspädev, kui sellest võtab osa 2/3 liikmetest ehk 67%. 07.11.2015.a korduskoosolekust võttis osa 67 liiget 185-st, ehk 36% liikmetest. Kehtivas põhikirjas ei ole sätestatud korduskoosoleku kokkukutsumise korda ja ei ole määratud osavõtjatele madalamat kvooruminõuet. Tartu Maakohtu registriosakonna arvamusel ei olnud 07.11.2015 aiandusühistu korduskoosolek otsustusvõimeline. Tartu Maakohtu registriosakond andis avaldajatele kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks 185 päeva tema määruse kättetoimetamisest. Hiljem pikendati eelmääratud tähtaega kuni 07.08.2016. Järgmise üldkoosoleku kutsus aiandusühistu algatusrühm kokku 17.07.2016 Tartu Maakohtu registriosakonnas eelneva kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks, milles osalesid kokku 140 liiget ja nende esindajad lihtvolikirjade alusel 185-st ehk 76% liikmetest ja mis oli otsustusvõimeline. Esialgu oli selle üldkoosoleku päevakorras vaid üks küsimus – aiandusühistu põhikirja muutmine. Aiandusühistu AÜ Jugla Aiad-2 17.07.2016. a üldkoosoleku päevakorra arutluse käigus laekus liikmete poolt selle üldkoosoleku päevakorra täiendusena aiandusühistu juhatuse kinnitamine. AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku 17.07.2016. a päevakorra täienduse ja muutmise eest hääletas 136 AÜ Jugla Aiad-2 liiget ja nende esindajat lihtvolikirjade alusel osalenud 140-st ehk 97% osalenud liikmetest. AÜ Jugla Aiad-2 17.07.2016. a üldkoosolekul oli tehtud otsus AÜ Jugla Aiad-2 endise juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse määramise, samuti põhikirja muutmise kohta. Tartu Maakohtu registriosakonna poolt 05.08.2016 tehtud muutmiskannete 9 ja 10 aluseks olid AÜ Jugla Aiad-2 liikmete üldkoosoleku 17.07.2016. a protokoll ja selle lisad. 10.10.2016 pöördus AÜ Jugla Aiad-2 kahekümne kahe liikmeline algatusrühm 189-st ehk 12% liikmetest AÜ Jugla Aiad-2 juhatuse poole nõudega kokku kutsuda üldkoosolek, mille punktideks olid nõue aiandusühistu üldkoosoleku 17.07.2016. a otsuse muutmiseks (juhatuse koosseisu kinnitamise osas) ja valida uus AÜ Jugla Aiad-2 juhatus. AÜ Jugla Aiad-2 29.10.2016. a üldkoosolekul oli tehtud otsus AÜ Jugla Aiad-2 17.07.2016. a valitud juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse määramise kohta. Selle poolt hääletas vastavalt 95 ja 98 AÜ Jugla Aiad-2 liiget ja nende esindajad

2-16-14544 lihtvolikirjade alusel osalenud 103-st, ehk vastavalt 92% ja 95% osalenud liikmetest. AÜ Jugla Aiad-2 uus juhatus 30.10.2016.a esitas Tartu Maakohtu registriosakonna poole kandeavalduse koos üldkoosoleku 29.10.2016.a protokolli ja selle lisadega. Kostja täpsustatud seisukoha kohaselt (II . lk 29-30) kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu, kuna nõuded on ebaselged, hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagiavalduses palub hageja tuvastada üldkoosolekute tühisus ja tunnistada need kehtetuks. Kostja arvates peab hageja täpsustama, mida ta konkreetselt hagis taotleb. 29.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole kokkukutsumise korda rikutud. Nimetatud koosolekule ilmus hageja üldkoosoleku algusel ja püüdis takistada selle läbiviimist. Hageja osales üldkoosolekul otsuse tegemisel, kuid ei esitanud vastuväiteid, mille tõttu tema vastuväiteid protokollitud ei ole, seega ei või hageja nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 89 lg 1 p 4 kohaselt kantakse juhatuse liikme andmed mittetulundusühingu registrikaardile. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete kohaselt alates 05.08.2016 kuuluvad AÜ AÜ Jugla Aiad-2 juhatusse järgmised isikud: A V , A V -P , A D , R K , S L ja V P . Registri andmete kohaselt kehtivad juhatuse volitused kuni 30.10.2020. Seega esitasid aiandusühistu liikmed oma avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks õigel viisil ja õigele juhatusele. Üldjuhul väär on hageja seisukoht, et MTÜS § 20 lg-s 3 ettenähtud avaldus tuli esitada 11.08.2011. a üldkoosoleku otsusega määratud juhatusele. Asjakohatu ja paljasõnaline on hageja väide, et 17.07.2016. a üldkoosolek on õigustühine ja seetõttu 29.10.2016. a ei saanud üldkoosoleku õigusvõime olla 1/3 liikmete osavõtuga. Asjaolu, et hageja vaidlustab 17.07.2016. a üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei tähenda seda, et need saab automaatselt käsitleda tühiseks, vastupidi nende kehtivus eeldatakse. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris oleva kostja 17.07.2016. a kinnitatud põhikirja punktist 5.3 tulenevalt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või esindatud enam kui 1/3 ühistu liikmetest. Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 136 lg-s 3 sätestatut arvestades hakkas tähtaeg kulgema 29.10.2016 ja lõppes kolme kuu pärast 29.01.2016. Hageja esitas hagi 30.01.2016. a. Seega on hageja nõuded aegunud. Kostja leiab, et antud juhul TsÜS § 136 lg 8 ei kohaldata, kuna tähtaja möödumine ei eelda hagejalt mingi tahteavalduse tegemist ega kohustuse täitmist.

Kohtuistung 24.08.2017 (I k. lk 142-144), 10.11.2017 (I k. lk 177-178) ning 13.12.2017 (I k. lk 189-190) toimunud kohtuistungitel kuulas kohus ära tunnistajad.

Menetluse käik 13.12.2017 kohtuistungil nõustusid osapooled menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 3. aprillini 2018. a ning kostjale kohtuvaidluste esitamise tähtajaks 24. aprill 2018. Kohus selgitas, et pärast seda määratakse kohtuotsuse tegemise aeg. Hageja esitas lõplikud seisukohad 03.04.2018. Kostja pöördus kohtu poole päringuga, milles soovis täpsustada, mis ajaks on määratud seisukohtade esitamine.

2-16-14544 Kohus edastas 16.07.2018 menetlusosalistele kirja, milles andis uue tähtaja oma lõplike seisukohtade, teeside esitamiseks kuni 26.07.2018 ning kostjale 16. augustini 2018 ning seejärel on osapooltel õigus esitada seisukoht teise poole menetluskulude suhtes kuni 27. augistini. 2018. a. Kohus selgitas, et pärast seda määratakse kohtuotsuse kuulutamise tähtaeg. Hageja esitas seisukohtade täpsustuse 25.07.2018 ning kostja 16.08.2018. Hageja esitas ka seisukohad kostja menetluskulude suhtes ning repliigi. Kuna nimetatud perioodil viibis kohus puhkusel, siis jäi määramata kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg. Arvestades asjaolu, et lõplikest seisukohtadest oli piisavalt aega möödunud, tegi kohus täiendava kohtunõude 30.10.2018 milles andis pooltele võimaluse veel kord esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad kuni 13.11.2018 ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 11.12.2018.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et: -

07.11.2015 toimus AÜ Jugla Aiad-2 liikmete üldkoosolek; Tartu Maakohtu registriosa 23.11.2015 määrusega on antud AÜ Jugla Aiad-2 puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 185 päeva, mida hiljem on pikendatud 07.08.2016; Aiandusühistus on 185 liiget; 17.07.2016 toimus aiandusühistu Jugla Aiad-2 liikmete üldkoosolek; Hageja 17.07.2016 üldkoosolekul ei osalenud; 29.10.2016 toimus aiandusühistu Jugla Aiad-2 liikmete üldkoosolek; Hageja osales 29.10.2016 üldkoosolekul

Poolte vahel on vaidlus: -

kas 17.07.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel on ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda; kas 29.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud/ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda; kas 29.10.2016 üldkoosoleku vaidlustamise hagi esitamisel ei ole järgitud seadusega ettenähtud tähtaega, mistõttu nõue on aegunud; kas 29.10.2016 üldkoosoleku otsust ei olnud hagejal õigus vaidlustada, kuna ta isiklikult viibis kohtuistungil; kas 2014 kuni 2016 oli juhatus valitud.

Esmalt annab kohus hinnangu kas 2014 kuni 2016 juhatus oli valitud kohasel viisil Äriregistri andmetel (I k. lk 167-168) olid alates 04.10.2011 kuni 05.08.2016 juhatuse liikmeteks V A , V J , Z M ja F M . Kostja väite kohaselt ei ole teada, kas nimetatud isikud 2014 aastal tagasi valiti.

2-16-14544 MTÜS § 24 lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale. MTÜS § 241 lg 3 kohaselt otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. AÜ Jugla Aiad-2 põhikirja (kinnitatud 15.08.2002) (I k. lk 41-43) kohaselt ei ole määratletud seadusega erinevat tähtaega juhatuse liikmete suhtes, seega saab lähtuda seadusest toodud tähtajast, milleks on 3 (kolm) aastat. Äriregistri andmetel on juhatuse liikmete ametiaega pikendatud. Registripidaja on kande teinud seadusega kooskõlas, mille eelduseks on AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsus. Äriregistri kande tegemisest on möödunud kaks aastat, seega ei saa kostja tugineda väitele, et äriregistrisse märgitud juhatuse liikmeid ei ole valitud või neil puudus pädevus. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on oma seisukohtades lugenud juhatuse liikme ametiaja vaikimisi osanikega kokkuleppel pikendatuks, kui juhatuse liige jätkas faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena. Poolte vahel vaidlus puudus, et 2011 valitud juhatuse liikmed jätaksid faktiliselt tegutsemist 2014. aastal. Seega loeb kohus, et äriregistris märgitud 2011-2016 juhatus oli seadusega kooskõlas valitud ning omas esindusõigust. Seega jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud avaldused registripidajale 2011 aastast (I k. lk 149-152, 200-202, 204; II k. lk 32-33). Kohtu hinnang 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse kehtivuse suhtes Hageja väite kohaselt ei ole 17.07.2016 üldkoosoleku otsus kehtiv, kuna on rikutud kokkukutsumise korda. Hageja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus ning tunnistada see kehtetuks. Kostja märgib, et nõue on ebaselge. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus selgitab, et MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Antud juhul ongi hageja taotlenud otsuse kehtetuks tunnistamist, mistõttu loeb kohus, et hageja nõue on selge. MTÜS § 20 lg 1-5 kohaselt üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

2-16-14544 MTÜS § 21 lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. AÜ Jugla Aiad-2 põhikirja (vastu võetud 15.08.2002) (I k. lk 41-42) p 5.2 kohaselt 1/10 ühistu liikmete nõudmisel võib kokku kutsuda üldkoosoleku. Nõudmine peab olema motiveeritud ja peab olema kirjalik. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teavitada vähemat 2 nädalat (14 kalendripäeva) enne koosoleku toimumist. Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12 kohaselt MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus selgitab, selleks, et hinnata, kas juhatuse liikmed said kokku kutsuda 17.07.2016 üldkoosoleku tuleb esmalt hinnata 2015 aasta üldkoosolekute kokkukutsumisi. Nimelt 2015 aastal toimus kaks üldkoosolekut, mis olid kokku kutsutud aiandusühistu liikmete poolt. Esimene üldkoosolek toimus 24.10.2015 (I k. lk 50) , millele eelnes liikmete poolt pöördumine avaldusega juhatuse poole (I k. lk 48-49; 198-199, tõlge 203). Kohtule esitatud avaldustest nähtub, et aiandusühistu 53 liiget on 30.08.2015 pöördunud juhatuse liikmete poole, seega on seadusest tulenev nõue täidetud. Avalduses on ka ära toodud põhjus ning soov, et juhatus kutsuks kokku uue üldkoosoleku. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka V A (juhatuse liige kuni 05.08.2016) tunnistusega kohtuistungil, kus ta selgitab, et tema poole pöörduti ning anti üle avaldus allkirjadega, kes oligi isik, kes võttis vastu liikmete pöördumisi, aiandusühistu posti jne. Istungitel leidis tunnistajate ütlusega kinnitust, kuna juhatus esitatud avalduse ei reageerinud kutsuti liikmete poolt kokku üldkoosolek, mis toimus 24.10.2015. nimetatud koosoleku päevakorra punktiks oli põhikirja muutmine. Üldkoosolekul jäi otsus vastu võtmata kvoorumi puudumise tõttu. 07.11.2015 toimus järgmine koosolek (I k. lk 51), kus osales 53 ühistu liikmest. Üldkoosolekul võeti vastu otsus, et muuta juhatuse koosseisu, kutsudes tagasi V A , F M , Z M ja V J ning valiti uued juhatuse liikmed. Nimetatud otsus edastati registripidajale kande muutmiseks. Tartu Maakohtu registriosakonna 23.11.2015 määruse kohaselt (I k .lk 55) anti avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks 185 päeva. Registripidaja pööras tähelepanu asjaolule, et põhikirja p 5.3 kohaselt on üldkoosolek õiguspädev juhul, kui koosolekust võtab osa 2/3 liikmetest (e.120 liiget) 07.11.2015 koosolekust võttis osa 67 liiget, seega korduskoosolek oli otsustusvõimetu. Registripidaja selgitas samuti, et seaduseandja ei ole näinud ette konkreetseid nõudeid korduskoosolekute suhtes, mistõttu seda saab reguleerida põhikirjaga. Registripidaja on ka puuduste tähtaega pikendanud kuni 07.08.2016.a (I k. lk 56) Seega loeb kohus, et aiandusühistu liikmetele oli antud nn. puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, kusjuures oli ka selgitatud põhikirja muutmise võimalust. 17.07.2016 toimus järjekordne aiandusühistu liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosolek. Kohus leiab, kuna nimetatud koosolek toimus ajal, kui kehtis veel Tartu Maakohtu registriosakonna puuduste kõrvaldamise tähtaeg, siis eelevalt ei olnud nõutav uuesti 1/10 liikme pöördumine juhatuse poole üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kohtule esitatud teate kohaselt on 17.07.2016 (I k. lk 18) üldkoosoleku teates kirjas üks päevakorra punkt ning organiseerijad on nn. initsiatiivgrupp. Puudub kuupäev millal teade on liikmetele teatavaks tehtud. 13.12.2017 toimunud kohtuistungil esitati kohtule 17.07.2016 üldkoosoleku teatis (I k. lk 192), millest nähtub, et 17.07.2016 tuleb arutusele kaks päevakorra punkti.

2-16-14544 Kohtule on esitatud tunnistajate kirjalikud ütlused (I k. 12-17; 85-88) ning kohtuistungil on tunnistajad andnud ütluseid. Tunnistajate poolt antud ütlused on vastuolulised, kuid kinnistust on leidnud, et teade oli avaldatud nn. teadete tahvlil, kus ka tavaliselt sellekohaseid teateid avaldati. Aja suhtes ei ole keegi konkreetselt ja selgelt ütlusi andnud, millal see teade oli avaldatud. Selgunud on küll, et mitmed tunnistajad osalesid ka ise istungil, kellele toodi teade koju kätte või kes said teada üldkoosoleku toimumisest teadete tahvlil olevast kuulutusest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on hageja käinud välja väite, et tuvastamata ajal, oli teade välja pandud, kuid konkreetselt on jäänud hageja poolt tõendamata, millal hageja (tunnistajad) sai koosolekust teade. Mitmed tunnistajad N Z , V. A , N S , V J , T R , V I , kinnitasid, et viibisid 17.07.2016 toimunud koosolekul. Ükski tunnistaja ei ole oma ütlustes väitnud, et teade ei olnud 14 päeva enne teadete tahvlile üles pandud. Z M on oma kirjalikus tunnistuses kinnitanud (I k. 16) , et nägi seda teadet 04. juulil 2016 (13 päeva enne koosoleku toimumise aega). Kohus leiab, et tõendamata on, et aiandusühistu liikmed, kes kutsusid kokku üldkoosoleku, on rikkunud teavitamiskohustust, mis oli põhikirjas 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kuna päevakorra punkte muudeti. Vastavalt MTÜS § 201 lg 1 üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Riigikohus on 13.02.2013 lahendis nr 3-2-1-181-12 jõudnud järeldusele, et „üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada“. MTÜS § 201 lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Enne 17.07.2016 üldkoosoleku toimumist ei ole ühistu liikmed teinud ettepanekuid päevakorra muutmiseks. Kohtule on esitatud kaks üldkoosoleku teadet (I k. lk 18 ja 192), kus ühel teatel ongi kirjas üks päevakorrapunkt ja teisel on kirjas kaks päevakorra punkti. 17.07.2016 toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt on arutatud kahte küsimust üks nendest on põhikirja muutmine ning teine uue juhatuse valmine. Antud juhul on vaidlus, kas üldkoosolekul osalenud liikmed on teinud ettepaneku uue päevakorrapunkti lisamiseks. Kohtuistungil ütlusi antud tunnistajad on andnud vastuolulisi ütlusi, kuid näiteks tunnistaja N Z tunnistas, et ei kuulnud päevakorra punkti muudatusest, kui hakkas lahkuma, samas ei kinnitanud, et oleks kuulutatud, et koosolek oli lõppenud ning kinnitas, et koosolek kestis nii 5 minutit. V I kinnitas, et teates oli kolm päevakorra punkti (revisjoni komisjoni aruandlus, eelseisva perioodi tööd ja ühte ei mäleta) ning viibis koosoleku lõpuni ja päevakorda ei muudetud, kuid samas märkis, et temast jäid isikud veel

2-16-14544 saali, kui palju neid jäi ja kas enamus lahkus, seda ei osanud öelda. Viibis koosolekul umbes 40 minutit. S. Bogdanova kinnitas, et avaldatud teates oli kaks päevakorra punkti, üheks oli põhikirja muutmine ning teiseks juhatuse liikmete valimine. Teade oli väidetavalt avaldatud ka linnalehes „Gorod“. Samas nimetatud väited on tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Tunnistaja A H kinnitas, et oli teates kaks päevakorra punkti ning kuulutus oli ka varem maha rebitud teadete tahvlilt. Tunnistaja oli ka isik, kes protokollis ning protokolli ongi märgitud kuulutuses toodud päevakorra punktid. Tunnistaja L. P ütlustest selgub samuti, et teates oli kaks päevakorra punti. Kohutule tunnistajate poolt antud ütlused on vastuolulised, mida kohus ei saa aluseks võtta. Hageja on kohtule esitanud kuulutuse, kus oli märgitud 1 päevakorra punkt (I k. lk 18) ning kostja poolt esitatud teate kohaselt on kaks päevakorra punkti (I k. lk 192). 17.07.2016 protokolli (I k. lk57) kohaselt on hääletanud 140 liikmest vana juhatuse tagasikutsumise ja uue valimise poolt 136, vastu oli 4 ning erapooltuid 0. Seega leiab kohus, isegi, kui oli algselt päevakorra punkte 1, tuli saada 9/10 üldkoosolekul osalenutelt nõusolek päevakorra punkti lisamiseks, siis oli olemas 9/10 üldkoosolekul osalenutest nõusolek päevakorra muutmiseks, kuna selle poolt on hääletatud, mis on ka protokollitud. Kohus selgitab, et koosolekult osavõtjatel oli võimalus esitada vastuväide otsuse suhtes. Seega oli ka endisel juhatuse liikmetel V. J , Z. M ning A, A , kes osalesid ise koosolekul, väidetavalt selle lõppemiseni, kohe võimalus esitada ka vastuväide koosolekul vastu võetud otsuse/otsuste suhtes, mida ei ole tehtud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, kuna 17.07.2016 üldkoosolekut kokkukutsumise tähtaja rikkumist ei ole tõendatud, oli üldkoosolekul osalenud liikmetel õigus arutada päevakorrapunkti, mis oli teates avaldatud – põhikirja muutmine. Peale põhikirja muutmist oli osalenutul (140 liikmel) õigus otsustada kas lisatakse päevakorra punktidesse ka lisaküsimus. Kohus leiab, et isegi, kui oli kuulutusel üks päevakorra punkt, siis üldkoosolekul arutati lisa päevkorrapunkti lisamist ning selle suhtes on toimunud ka hääletus. Hageja leiab, et üldkoosoleku protokollile esitatud nõudeid on rikutud. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Antud juhul selgitab hageja, et protokollist ei nähtu, millistel asjaoludel ja põhjustel on päevakorra muutmine toimunud, seega on rikutud üldkoosolekule esitatud nõudeid. Seaduseandja on näinud ette, et üldkoosolek protokollitakse, märgitakse aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Antud juhul on 17.07.2016 üldkoosolek protokollitud (esitatud kirjalikult), protokollist nähtub aeg ja koht. Samuti nähtuvad päevakorrapunktid ning hääletuse tulemused. Nähtub ka kes koosolekut

2-16-14544 juhtis ja kes oli protokollija. Seega nimetatud nõuded on täidetud. Protokollist ei nähtu muid tähtsust omavaid asjaolusid. Puuduvad arutelud päevakorra punkti lisamise suhtes. Samas on kohus leidnud, et nimetatud päevakorrapunkti suhtes toimus hääletamine. Kohus möönab, et päevakorrapunkti lisamise suhtes arutelu protokollis ei nähtu, kuid samas arutelu märkimata jätmine ei too kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Koosoleku osalejatel oli võimalus hääletada päevakorra punkti lisamise poolt, mida on ka tehtud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna 17.07.2015 üldkoosolek oli 2015. aastal toimunud koosoleku jätkukoosolek, ei pidanud liikmed uuesti pöörduma eraldi avaldusega üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse poole. Üldkoosoleku kokkukutsumise suhtes ei ole tõendatud, et oleks rikutud kokkukutsumise tähtaega, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Päevakorra punkti lisamise ja protokollimise suhtes leiab kohus, et tõendatud on, et koosolekul arutati päevakorra punkti lisamist, mille suhtes on ka 9/10 kohal viibinutest hääletanud. Protokollist päevakorra punkti lisamise arutelu välja jätmine aga ei too kaasa otsuse tühisust. Seega on 17.07.2016 üldkoosolek otsustusvõimeline ning selle kokku kutsumisel ei ole rikutud seadusega ettenähtud korda. Nimetatud koosolekul võeti vastu põhikirja muudatus, mistõttu kohus leiab, et 17.07.2016 vastuvõetud AÜ Jugla Aiad-2 põhikiri on kehtiv ning edaspidistel koosolekute kokkukutsumistel saab põhikirjast lähtuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 17.07.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole õigustühised ning 17.07.2016 vastu võetud otsused ei ole kehtetud. Kohtu hinnang 29.10.2016 toimunud üldkoosoleku suhtes Esmalt võtab kohus seisukoha, kas hageja 29.10.2016 üldkoosoleku otsuse vaidlustamine on aegunud. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 29.10.2016 üldkoosoleku otsus võeti vastu 29.10.2016, sellest päevast hakkas kulgema ka aegumise tähtaeg. Kolm kuud sai täis 29. jaanuaril 2017. Kuna 29. jaanuar 2017 oli pühapäev, oli hagejal õigus esitada hagi kohtusse 30. jaanuaril 2017, mida hageja ka tegi. Seega ei ole nõue 29.10.2016 üldkoosoleku otsuse tühistuse tuvastamiseks aegunud. Järgmiseks võtab kohus seisukoha, kas hagejal oli õigus esitada hagi 29.10.2016 üldkoosoleku vaidlustamiseks. Vastavalt MTÜS §-le 24 lg 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja väite kohaselt esitas ta protesti (I k. lk 67), mida protokollis ei kajastatud. Kohtuistungitel antud tunnistajate ütlustest selgus, et hageja teavitas enne koosoleku algust, et toimuv koosolek on seadusega vastuolus, kuna hageja on 17.07.2016 koosoleku otsuse vaidlustanud. Kinnitust on leid11

2-16-14544 nud ka, et hagejal ei lastud aiandusühistu liikmete poolt selgitada oma vastuväidet, kuna rahulolematus oli nii suur. Samas ei leidnud kinnitust, et hageja oleks oma vastuväiteid või pretensioone esitanud koosolekul kirjalikult. Kohus selgitab, et asjaolu, et üks üldkoosoleku otsus on vaidlustatud, ei saa olla määravaks, et vaidluse kestuse ajal ei võiks uuesti üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega antud vastuväide koosoleku toimumise suhtes ei too kaasa otsuse tühistust. Kohus leiab, et, kuna hageja võttis isiklikult üldkoosolekust osa ning osales ka otsuste tegemisel, kui seadusega ettenähtud vastuväidet otsusele protokollida ei lasknud, siis puudub hagejal õigus hagiavalduse esitamiseks. Kui isegi võtta arvesse, et vastuväide oli esitatud ning tõesti protokollija seda tõesti ei protokollinud, leiab kohus, et 29.10.2016 üldkoosoleku otsus ei ole tühine. Hageja leiab, et kuna 22 liiget, kes esitasid 10.10.2016 juhatusele avalduse uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei ole seda esitanud 2011. aastal valitud juhatuse liikmetele, ei olnud õigust 2016, aastal üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kohus selgitab, et ajal, kui 22 ühistu liiget esitasid (s.o 10.10.2016) (I k. lk 58-59, 68; II k. lk 36-38) avalduse juhtkonnale uue üldkoosoleku kokku kutsumiseks, näidates ära päevakorra punktid, oli äriregistri andmetel juhatuse liikmeteks A. V , A. D , R. K , S. L, S. P ja V. J . Põhikirja (vastu võetud 17.07.2016; I k. lk 44-46) p 5.2 kohaselt 1/10 ühistu liikmete nõudmisel kutsutakse kokku koosolek ning üldkoosolek on õiguspädev, kui sellest võtab osa 1/3 ühistu liikmetest. Äriregistri kande kohaselt oli 10.10.2016 seisuga (I k. lk 29,47) juhatuse liikmeteks A V –P , R K , A D , N Z , S L, A V ja V P . Hageja poolt esitatud kirjavahetusest registripidajaga (I k. lk 19-25) selgub, et kanded on tehtud 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus selgitab, et äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena. Juhatuse liikme äriregistri kanne on deklaratiivne, mitte õigust loov. Äriregistri kanne kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks ühingu nimel tehinguid tegema. Seega ühistu 22 juhtkonna poole pöördunud liiget lähtusid äriregistris olevatest kannetest, mis ei ole seadusega vastuolus. Pöördunud isikute seisukoha kohaselt oligi äriregistri kande alusel olev juhatus õiguslikus mõistes kehtiv ning neil puuduski võimalus volituse lõppenud juhatuse liikmete poole pöörduda. Asjaolu, et hageja oli kahtluse alla seadnud 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse, ei andnud ühistu liikmetele alust eeldada, et 17.07.2016 üldkoosolekul valitud juhatus ei ole legitiimne. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et 17.07.2016 üldkoosoleku otsus ei ole kehtetu, seega oli 17.07.2016 vastuvõetud põhikirja muudatus seaduspärane ning 10.10.2016 esitatud pöördumisel tuli sellest ka lähtuda. Põhikirja kohaselt tuli 1/10 liikmetel esitada juhatusele vastavasisuline pöördumine. Aiandusühistu Jugla Aiad-2 liikmeid on 180, seega 1/10 on 18 liiget. Pöördumise esitas 22 liiget, seega on põhikirjast tulenev nõue täidetud. 29.10.2016 üldkoosolek oli esmakordne, mitte korduv, seega tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teavitada 7 päeva (MTÜS § 20 lg 5). Pooled ei ole vaidlustanud, et 29.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud etteteavitamise tähtaega. Seega loeb kohus, et teavitamiskohustus oli täidetud.

2-16-14544 Samuti puudub vaidlus päevakorra punktide suhtes. Seega loeb kohus, et päevakorra punktid oli liikmetele teatavaks tehtud seadusega ettenähtud korras. 29.10.2016 arutati kolme päevakorra punkti, kusjuures üheks oligi 17.07.2016 valitud juhatuse tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine (I k. lk 60-61; II k. lk 7). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et antud juhul ei ole tegemist õiguspäraste otsuste loomisega tulevikus, sest 17.07.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ning 29.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisele ei ole rikutud seadusega ettenähtud korda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 29.10.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole õigustühised ning 29.10.2016 vastu võetud otsused ei ole kehtetud. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid 2018 aasta üldkoosoleku suhtes (III k. lk 4249).

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane kostja menetluskulude väljamõistmine, mistõttu jätab menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.