Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-18-14803

2-18-14803

et menetluskulud, mis on seotud nõude esitamisega A.R. vastu, jäävad poolte enda kanda. J.L. ei ilmunud kohtuistungile. Kohus määras uueks istungiajaks 10.12.2018.a. Hageja esitas 09.12.2018.a taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. J.L. ja hageja esitasid 10.12.2018.a kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitatud 28.11.2018.a eelistungil taotluse hagi tagasi võtmiseks A.R. osas. A.R. nõustus hageja taotlusega. Hageja ja A.R. kinnitasid, et on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 426 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

2-18-14803

TsMS § 352 lg 1 alusel kohus tühistab 10.01.2018.a kell 10.00 tsiviilasjas 2-18-14803 kohtuistungi, kuna pooled esitasid kohtule kompromisslepingu ning kohus lõpetab kompromisslepingu kinnitamisega tsiviilasja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja J.L. vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 10.12.2018.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele hagiavalduses esitatud nõuete osas. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et J.L.

2-18-14803

hüvitab Seve Ehituse AS-le tsiviilasjas nr 2-18-14803 Seve Ehituse AS poolt kantud menetluskuludest 500 eurot, kandes vastava summa 5 tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest üle Seve Ehituse AS kontole. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb 1⁄2 riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõiv tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seve Ehitus AS on tsiviilasjas 2-18-14803 tasunud hagiavalduse esitamisel kokku 300 eurot Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub Seve Ehitus AS-ile tagastamisele riigilõiv kokku summas 150 eurot hageja arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.