10. detsember 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9657
Tsiviilasi
AS-i SUWEM (pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi hagi Osaühingu HAUGER vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
19 627,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandi (isikukood 37201042725, aadress Õpetaja 9a, 51003 Tartu, elektronpost [email protected])
Kostja
Osaühing HAUGER (registrikood 10366854, aadress Graniidi tn 23a, 10413 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 08.06.2017, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) hagiavaldus Osaühingu HAUGER (registrikood 10366854) vastu.
2.Välja mõista Osaühingult HAUGER (registrikood 10366854) AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) kasuks 17 011,40 (seitseteist tuhat üksteist koma nelikümmend) eurot.
Välja mõista Osaühingult HAUGER (registrikood 10366854) AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 16 411,57 (kuusteist tuhat nelisada üksteist koma viiskümmend seitse) eurot tasumata osalt alates 29.06.2015.a (kahekümne üheksandast juunist kahe tuhande viieteistkümnendal aastal) kuni nõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) hagiavaldus Osaühingu HAUGER (registrikood 10366854) vastu ostuhinna 1162,38 eurot tasumise nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise 48,08 eurot tasumise nõudes. 1 (11)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 6,6% (kuue koma kuue protsendi) ulatuses AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) kanda ja 93,4% (üheksakümne kolme koma nelja protsendi) ulatuses Osaühingu HAUGER (registrikood 10366854) kanda.
6.Kindlaks määrata ja välja mõista Osaühingult HAUGER (registrikood 10366854) AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) kasuks menetluskulud 700,50 (seitsesada koma viiskümmend) eurot.
7.Välja mõista Osaühingult HAUGER (registrikood 10366854) AS-i SUWEM (registrikood 10081904, pankrotis) pankrotihalduri Einar Vallandi (isikukood 37201042725) kasuks viivis menetluskulude 700,50 (seitsesada koma viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Määrata kindlaks, et Osaühingul HAUGER (registrikood 10366854) puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AS SUWEM esitas 28.06.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu HAUGER (kostja) vastu raha tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-5). Kohus lubas 23.10.2015 määrusega astuda AS-i SUWEM asemel hagejana menetlusse AS-i SUWEM pankrotihalduril Einar Vallandil (hageja) (I kd, tl-d 48-50). Hageja esitas 02.11.2015 hagiavaldust täiendava menetlusdokumendi (I kd, tl-d 52-54). Kohus võttis hagi 09.11.2015 menetlusse (I kd, tl 88). Kostja vastas hagile 11.12.2015 (I kd, tl-d 105109). Eelistung toimus 08.06.2017 (I kd, tl-d 134-136). Kostja esitas 14.09.2017 täiendavad seisukohad (I kd, tl-d 138-141). Hageja vastas kostja vastusele 01.02.2018 (I kd, tl-d 142-143). Kostja esitas 02.11.2018 lõplikud seisukoha (I kd, tl-d 195-197). Hageja esitas seisukoha 16.11.2018 (I kd, tl-d 198-199).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. AS SUWEM müüs kostjale enda valmistatud mööblit ja kostja kohustus tasuma kaupade eest 40 päeva jooksul arve kuupäevast. Pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt ei pidanud AS SUWEM tarnima kostjale kaupa, kui kostja on viivitanud kaupade eest tasumisega. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku müügilepingut. Kostja on jätnud tasumata kaupade eest vastavalt arvetele 17 565,45 eurot. Osade kaupade osas saabus arvete tasumise tähtpäev 02.12.2014 ning osade kaupade osas 20.01.2015. AS SUWEM esitas kostjale 24.04.2015 tähitud kirjaga nõude võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei võtnud kirja vastu. AS SUWEM saatis nõude ka elektronkirjaga. AS-i SUWEM õigusabikulud seoses nõude esitamisega olid 396 2 (11)
eurot. Kostja vastas nõudele 08.06.2015. Kostja esindaja seadis pärast nõudekirja saamist võlgnevuse tasumise eelduseks koostöölepingu sõlmimise. Hageja ei olnud sellega nõus. Kostja väitis 08.06.2015 vastuses AS-i SUWEM nõudele, et kostja on tasunud kaupade eest, kuid AS SUWEM on jätnud tellimuse täitmata ja tekitanud sellega kostjale kahju 16 108,45 eurot. AS SUWEM ei nõustunud kostja väidetega. AS-il SUWEM ei olnud kohustust kaupa tarnida enne, kui kostja on eelmise kauba eest nõuetekohaselt tasunud. Kostja hilines arvete tasumisega pidevalt kogu 2014.a jooksul, arvete tasumine oli kogu aeg hilinenud 20-50 päeva. AS SUWEM keeldus kaupade tarnimisest õigustatult võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 sätete alusel. AS SUWEM tuli siiski kostja pidevatele soovidele vastu ja müüs kostjale ka võlgnevuse ajal kaupu. Viimane tarne toimus 11.12.2014. AS SUWEM tegi 2015.a jaanuariks valmis kostjale tarnitava kauba, kuid keeldus selle väljastamisest kostjale kuni kostja võlgnevuse tasumiseni. Hageja enam kaupa ei väljastanud (I kd, tl-d 1-3). Hageja nõuab kostjalt 18 213,36 euro tasumist, millest põhivõlg on 17 565,45 eurot, kuni 09.06.2015 arvestatud viivis 607,91 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot (I kd, tl 54). Poolte vahel oli pikaajaline koostöö, mis seisnes kostja poolt AS-ilt SUWEM kaupade tellimises ja AS-i SUWEM poolt kaupade kostjale müümises. Kostja on saanud AS-ilt SUWEM ajavahemikus 16.09.2015 kuni 11.12.2014 koostatud müügiarved. Kostja väited selle osas, et ta ei ole osasid kaupu AS-ilt SUWEM saanud, on vastuolulised. Kostja 2015.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kostja võlg AS-i SUWEM ees 31.12.2014 seisuga 23 566 eurot ja 31.12.2015 seisuga 17 566 eurot, mis on hagiavalduses nimetatud põhivõla summa. Kostja on vastuses AS-i SUWEM nõudele märkinud, et 2014. a oktoobris ja detsembris saamata jäänud kauba maksumus oli 600 eurot. Kaubad on kostjale üle antud. Kostja nimel kauba vastuvõtjaks olid V A ja R Š. Kostjale väidetavalt tarnimata asjade hind moodustas väikse osa. Kostja ei ole tõendanud, et tarnitud kaup ilma tarnimata kaubata on väärtusetu (I kd, tl-d 142-143).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. AS SUWEM ei ole täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega ole valmistanud tellitud mööblit õigeaegselt. AS-i SUWEM ja kostja vahel on alates 1999.a kujunenud pikaajalised majanduslikud suhted. AS SUWEM müüs kostjale enda valmistatud mööblit ja kostja kohustus tasuma mööbli eest 40 päeva jooksul arve saamise päevast. Alates 2005.a toimus kogu koostöö suuliste kokkulepete alusel. Pooltel tekkisid alates 2014.a arusaamatused mööbli komplekteerimise ja vastastikuste kohustuste täitmise osas. AS SUWEM ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ega valmistanud tellitud mööblit kindlaksmääratud tähtajaks. AS-ilt SUWEM tellitud mööbel komplekteeritakse muu mööbliga eritellimuste alusel ning pärast kauba saamist müüakse lõpptarbijatele. Mööblikomplektide tellijateks on põhiliselt Ukrainas elavad kliendid. AS SUWEM rikkus oma kohustusi kauba mitteõigeaegse valmistamise või hooletuse tõttu valmistamata jätmisega. Kostja kliendid ütlesid seetõttu lepingud üles ega soovinud tellitud mööblit välja osta ning kostja ei saanud seetõttu AS-ile SUWEM arveid maksta. Pooled proovisid probleemi mitu korda kohtuväliselt lahendada. AS SUWEM on lepingu rikkumist ise 13.01.2015 kirjas tunnistanud. Tellimuste valmistamise tähtaeg oli poolte vahel kokku lepitud AS-i SUWEM pakkumisel. Kostja esitas 03.11.2014 AS-ile SUWEM pretensiooni seoses 17.09.2014.a tellimuse nr 42 ja 10.09.2014 tellimuse nr 43 tellimuste täitmata jätmisega. AS SUWEM ei ole tellimust täitnud. AS SUWEM ei pidanud vaatamata pretensioonile kinni kokku lepitud tellimuste tähtaegadest, mistõttu oli kostja sunnitud üles ütlema varem sõlmitud lepingud klientidega, tagastama klientide tasutud ettemaksud ja maksma trahve ning intresse. AS SUWEM ei ole valmistanud ajavahemikus 2014.a november kuni 2015.a jaanuar tellitud mööblit. AS SUWEM lubas mööbli valmistada märtsis 2015.a. AS SUWEM ei valmistanud mööblit ka märtsis. Kostja keeldus oma kohustuse täitmisest õigustatult, arvestades AS-i SUWEM müügilepingu tingimuste rikkumist (I kd, tl-d 105-109). Kaup on tarnitud osaliselt. Tasunõue on tekkinud osaliselt. Kostja keeldub tasunõude täitmisest. Asju ei valmistatud õigeaegselt. Iga arve kohta on midagi, mis on osaliselt tarnimata. Kostja ei tugine sellele, et ta on kaupa tagastanud. Kostja ei tugine väitele, et arved on osaliselt tasutud (I kd, tl-d 134-136). AS SUWEM jättis täitmata tellimuse nr 37 (arve nr 41748). AS-ilt SUWEM telliti kahekordne voodi. Kauba vastuvõtmisel selgus, et tellitud mööblist puuduvad artiklid nr 5000-1030, 5002-1030, 71013 (11)
1030, 7102-1030. Puudusid kaks voodit ja turvapiirid, mis on kahekordse voodi oluliseks osaks, sest ilma nendeta pole võimalik kahekordset voodit komplekteerida ja ostjale üle anda. AS SUWEM jättis olulises osas täitmata tellimuse nr 38, mille kohaselt pidi AS SUWEM valmistama koolilaua koos komplektriiulitega. Tellimuse täitmisel puudus artikkel 9939-1030 (koolilaud) ja artikkel 1133-1570 (suur riiul). Tegemist oli riiulite komplektiga, mistõttu ei olnud ilma ühe osata võimalik teisi riiuleid kokku panna. Seetõttu jäi tellitud mööbel ostjale üle andmata. AS SUWEM jättis olulises osas täitmata tellimuse nr 41, mille kohaselt pidi AS SUWEM valmistama laia voodi suurte voodikastidega. Tellimusest olid puudu artiklid 4010-1470 (voodikastid). AS SUWEM ei valmistanud puuduvat mööblit ega andnud seda üle kostjale vaatamata kostja korduvatele pretensioonidele ja poolte pidevale suhtlemisele. Kostja oli sunnitud tühistama kliendilepingud ja tagastama kliendile tasutud ettemaksud. AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arvetes nr 41755, 42727, 42728, 42729, 42730, 42731, 42732, 42733, 42734 ja 42735 märgitud mööblit (I kd, tl-d 138-141). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl-d 195197). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas korduvalt AS-ile SUWEM tellimusi mööbli valmistamiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et AS-i SUWEM ja kostja vahel ei olnud sõlmitud lepingut, mis oleks reguleerinud poolte suhteid seoses mööbli tellimise, valmistamise ja üleandmisega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AS-il SUWEM ja kostjal oli kokkulepe, et arvete tasumise tähtaeg on 40 päeva. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades tuleb poolte suhetele iga tellimuse osas eraldi kohaldada võlaõigusseaduses müügilepingu kohta sätestatut.
5.VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja põhjendas nõuet sellega, et AS SUWEM on tarninud kostjale kaupa, kuid kostja on jätnud selle eest tasumata. Kostja väidab, et AS SUWEM on jätnud kauba kostjale üle andmata. Kostja tugineb sellele, et tal on õigus kasutada õiguskaitsevahendina ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keelduda.
5.1.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41748 (tellimus 37) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 1887,26 eurot 902,71 euro ulatuses (I kd, tl 55). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 16.10.2014 saatelehega nr 145523 (I kd, tl 159) ja 23.10.2014 saatelehega nr 145704 (I kd, tl 159 pöördel). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et AS SUWEM jättis täitmata tellimuse nr 37 (arve nr 41748). AS-ilt SUWEM telliti kahekordne voodi. Kauba vastuvõtmisel selgus, et tellitud mööblist puuduvad artiklid nr 5000-1030, 5002-1030, 7101-1030, 7102-1030. Puudusid kaks voodit ja turvapiirid, mis on kahekordse voodi oluliseks osaks, sest ilma nendeta pole võimalik kahekordset voodit komplekteerida ja ostjale üle anda. 4 (11)
Kostja tugineb sellele, et AS SUWEM rikkus lepingut sellega, et jättis osa asju kostjale üle andmata. Kostja tugineb sellele, et tal on õigus kasutada õiguskaitsevahendina ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keeldumist. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on AS SUWEM jätnud kokkulepitud asjad osaliselt üle andmata. Kohus on seisukohal, et asja ostjale üleandmise tõendamise kohustus on müüjal. Asja mitteüleandmine on negatiivne asjaolu, mis pöörab tõendamiskoormise ümber. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et AS SUWEM on kostja osundatud asjad kostjale üle andnud. Kauba väidetavat üleandmist tõendav saateleht on kostja esindaja poolt allkirjastamata. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu teave kauba üleandmise või vastuvõtmise kohta. Seetõttu leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud artiklite nr 5000-1030, 5002-1030, 7101-1030, 7102-1030 üleandmine kostjale. VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest täielik keeldumine on arvestades täidetud tellimuse mahtu vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole AS-ilt SUWEM vastu võetud asju tagastanud, mistõttu on kohtu hinnangul ebaõiglane, kui kostja võib asjad endale jätta ilma nende eest midagi maksmata. Kohus arvestab, et kostja ei ole pidanud AS-i SUWEM lepingurikkumist sedavõrd oluliseks, et lepingust taganeda. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest üksnes üle andmata kauba ostuhinna ulatuses. AS SUWEM jättis kostjale üle andmata kaupa maksumusega 127,01 eurot, mis moodustab arve kogumaksumusega 8,076% (I kd, tl-d 55, 143). Hageja on avaldanud, et arve on tasumata 902,71 euro ulatuses (I kd, tl 55). Pooled ei ole tuginenud sellele, et arve on tasutud konkreetsete kaubaartiklite osas. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda arve tasumisest 8,076% ulatuses, millele vastab 72,90 eurot (8,076% 902,71-st on 72,90). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna 829,81 eurot tasumist.
5.2.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41749 (tellimus 38) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 2817,79 eurot (I kd, tl 56). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 16.10.2014 saatelehega nr 145526 (I kd, tl 160) ja 23.10.2014 saatelehega nr 145705 (I kd, tl 160 pöördel). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et AS SUWEM jättis olulises osas täitmata tellimuse nr 38, mille kohaselt pidi AS SUWEM valmistama koolilaua koos komplektriiulitega. Tellimuse täitmisel puudus artikkel 9939-1030 (koolilaud) ja artikkel 1133-1570 (suur riiul). Tegemist oli riiulite komplektiga, mistõttu ei olnud ilma ühe osata võimalik teisi riiuleid kokku panna. Seetõttu jäi tellitud mööbel ostjale üle andmata. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on AS SUWEM jätnud kokkulepitud asjad osaliselt üle andmata. Kohus on seisukohal, et asja ostjale üleandmise tõendamise kohustus on müüjal. Asja mitteüleandmine on negatiivne asjaolu, mis pöörab tõendamiskoormise ümber. Kauba väidetavat üleandmist tõendav saateleht on kostja esindaja poolt allkirjastamata. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu teave kauba üleandmise või vastuvõtmise kohta. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et AS SUWEM on kostja osundatud asjad kostjale üle andnud. Seetõttu leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud artiklite 9939-1030 (koolilaud) ja 11331570 (suur riiul) üleandmine kostjale. Kohus on seisukohal, et kostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest täielik keeldumine on arvestades täidetud tellimuse mahtu vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 111 lg 3). Kostja ei ole 5 (11)
AS-ilt SUWEM vastu võetud asju tagastanud, mistõttu on kohtu hinnangul ebaõiglane, kui kostja võib asjad endale jätta ilma nende eest midagi maksmata. Kohus arvestab, et kostja ei ole pidanud AS-i SUWEM lepingurikkumist sedavõrd oluliseks, et lepingust taganeda. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest üksnes üle andmata kauba ostuhinna ulatuses. AS SUWEM jättis kostjale üle andmata kaupa maksumusega 413,95 eurot, mis moodustab arve kogumaksumusega 17,63% (I kd, tl-d 56, 143). Hageja on avaldanud, et arvel märgitud ostuhind 2817,79 eurot on tasumata tervikuna (I kd, tl 56). Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus keelduda üle andmata kauba eest ostuhinna tasumisest 496,74 euro ulatuses (üle andmata kauba maksumus, millele on lisatud käibemaks). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna 2321,05 eurot tasumist.
5.3.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41750 (tellimus 41) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 1600,52 eurot (I kd, tl 57). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 16.10.2014 saatelehega nr 145528 (I kd, tl 161) ja 23.10.2014 saatelehega nr 145706 (I kd, tl 161 pöördel). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et AS SUWEM jättis olulises osas täitmata tellimuse nr 41, mille kohaselt pidi AS SUWEM valmistama laia voodi suurte voodikastidega. Tellimusest olid puudu artiklid 4010-1470 (voodikastid). Hageja on väitnud, et arvel nr 41750 ei kajastu toodet artikliga 4010-1470. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväidetest on aru saada, et AS SUWEM ei ole kostjale üle andnud voodikaste. Voodikastid on tähistatud arvel artikliga 4010-1570 (I kd, tl 57). Kohus on seisukohal, et kostja on kohtule esitatud menetlusdokumendis ilmselgelt eksinud artikli märkimisega, kuid kostja vastuväite sisu on sellele vaatamata mõistetav. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on AS SUWEM jätnud kokkulepitud asjad osaliselt üle andmata. Kohus on seisukohal, et asja ostjale üleandmise tõendamise kohustus on müüjal. Asja mitteüleandmine on negatiivne asjaolu, mis pöörab tõendamiskoormise ümber. Kauba väidetavat üleandmist tõendav saateleht on kostja esindaja poolt allkirjastamata. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu teave kauba üleandmise või vastuvõtmise kohta. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et AS SUWEM on kostja osundatud asjad kostjale üle andnud. Seetõttu leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud artiklite 4010-1570 (voodikastid) üleandmine kostjale. Kohus on seisukohal, et kostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest täielik keeldumine on arvestades täidetud tellimuse mahtu vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 111 lg 3). Kostja ei ole AS-ilt SUWEM vastu võetud asju tagastanud, mistõttu on kohtu hinnangul ebaõiglane, kui kostja võib asjad endale jätta ilma nende eest midagi maksmata. Kohus arvestab, et kostja ei ole pidanud AS-i SUWEM lepingurikkumist sedavõrd oluliseks, et lepingust taganeda. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest üksnes üle andmata kauba ostuhinna ulatuses. AS SUWEM jättis kostjale üle andmata kaupa maksumusega 110,72 eurot, mis moodustab arve kogumaksumusega 8,30% (I kd, tl-d 57, 143). Hageja on avaldanud, et arvel märgitud ostuhind 1600,52 eurot on tasumata tervikuna (I kd, tl 56). Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus keelduda üle andmata kauba eest ostuhinna tasumisest 132,86 euro ulatuses (üle andmata kauba maksumus, millele on lisatud käibemaks). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna 1467,66 eurot tasumist.
6 (11)
5.4.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41754 (tellimus nr 44) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 293,27 eurot (I kd, tl 58). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 23.10.2014 saatelehega nr 145708 (I kd, tl 162). Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta ei ole saanud arvel nr 41754 märgitud kaupu või et AS SUWEM oleks muul viisil rikkunud antud osas müügilepingut. Kohus on seisukohal, et seetõttu on hagejal õigus nõuda arvel märgitud ostuhinna 293,27 eurot tasumist.
5.5.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 23.10.2014 arvel nr 41755 (tellimus nr 48) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 450,88 eurot (I kd, tl 59). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 23.10.2014 saatelehega nr 145709 (I kd, tl 163). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 41755 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Kauba väidetavat üleandmist tõendav saateleht on kostja esindaja poolt allkirjastamata. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu teave kauba üleandmise või vastuvõtmise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nimetatud arves märgitud kauba kostjale üleandmist. Saatelehelt ei nähtu, et kaup oleks vastuvõtjale üle antud; muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest. Kohus on seetõttu seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt arves nr 41755 märgitud ostuhinna 450,88 eurot tasumist.
5.6.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42727 (tellimus nr 42) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 2321,62 eurot (I kd, tl-d 34-33). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146965, millel on kostja esindaja R Ši allkiri (I kd, tl 164). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42727 märgitud mööblit (I kd, tl-d 106, 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 2321,62 euro tasumist.
5.7.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42728 (tellimus nr 43) märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 1230,84 eurot (I kd, tl 35). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146966 (I kd, tl 165). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42728 märgitud mööblit (I kd, tl-d 106, 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 1230,84 euro tasumist.
5.8.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42729 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 191,54 eurot (I kd, tl 36). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146967 (I kd, tl 166). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole 7 (11)
valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42729 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 191,54 euro tasumist.
5.9.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42730 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 1313,81 eurot (I kd, tl 37). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146968 (I kd, tl 167). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42730 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 1313,81 euro tasumist.
5.10.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42731 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 363,28 eurot (I kd, tl 38). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146969 (tl 168). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arvetes nr 42731 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 363,28 euro tasumist.
5.11.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42732 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 2323,38 eurot (I kd, tl 39). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146970 (I kd, tl 169). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42732 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle 8 (11)
antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 2323,38 euro tasumist.
5.12.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42733 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 1181,51 eurot (I kd, tl 40). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146971 (I kd, tl 170). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42733 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 1181,51 euro tasumist.
5.13.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42734 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 516,72 eurot (I kd, tl 44). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146972 (I kd, tl 171). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42734 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 516,72 euro tasumist.
5.14.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja ei ole tasunud 11.12.2014 arvel nr 42735 märgitud kauba eest kokkulepitud ostuhinda 2057,58 eurot (I kd, tl 42). Kauba kostjale üleandmine on tõendatud 11.12.2014 saatelehega nr 146973 (I kd, tl 172). Kostja leiab, et AS SUWEM ei ole valmistanud ega kostjale üle andnud arves nr 42735 märgitud mööblit (I kd, tl 139). Tõele ei vasta hageja väide, et kauba võttis vastu R Š (I kd, tl 196). Kohus on seisukohal, et saatelehega on tõendatud arvel märgitud kauba üleandmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et allkiri saatelehel ei kuulu R Šile. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et R Šil puudus õigus võtta kostja eest kaupa vastu. Kohus on seisukohal, et arvet ja saatelehte võrreldes on selge, et üle on antud arvel kirjeldatud kaup, sest arvel ja saatelehel esitatud kauba kirjeldus on samasisuline. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehel on märgitud kauba kaal kilogrammides, mitte kauba maksumus, sest kohtu hinnangul ei pea saateleht sisaldama andmeid üle antava kauba maksumuse kohta. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda 2057,58 euro tasumist.
5.15.Kohus leidis eelnevalt, et kostjal on hageja 17 565,45 euro tasumise nõude täitmisest õigus keelduda 1162,38 euro ulatuses. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kokku ostuhinna 16 411,57 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse seetõttu osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ostuhinna 16 411,57 eurot. Kohus jätab hagiavalduse ostuhinna 1162,38 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 9 (11)
6.Hageja on esitanud kostja vastu tasumata ostuhinnalt arvestatud viivisenõude 607,91 eurot. Hageja on viivisemäärana kohaldanud VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud viivisemäära ning on arvestanud viivist arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 09.06.2015 (I kd, tl 15). Pooled ei ole vaielnud viivisearvestuse õigsuse üle, sh nõuete sissenõutavaks muutumise aja ja kohalduva viivisemäära üle. Kohus jättis hagiavalduse ostuhinna tasumise nõudes osaliselt rahuldamata, mistõttu tuleb ka viivisenõue osaliselt rahuldamata jätta. Kohus leidis eelnevalt, et arvel 41748 märgitud ostuhinnast on hagejal õigus nõuda 829,81 euro tasumist, arvel nr 41749 märgitud ostuhinnast on hagejal õigus nõuda 2321,05 euro tasumist, arvel nr 41750 märgitud ostuhinnast on hagejal õigus nõuda 1467,66 euro tasumist ning arvel nr 41755 märgitud ostuhinna tasumist ei ole hagejal õigus nõuda. Hageja arvestas nimetatud arvetel märgitud ostuhinnalt ajavahemiku 02.12.2014 kuni 09.06.2015 viivist 240,60 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades ostuhinda, mida hageja saab kostjalt tegelikult nõuda, on nimetatud arvetel märgitud ostuhinnalt arvestatava viivise suurus ajavahemiku 02.12.2014 kuni 09.06.2015 eest 192,52 eurot. Seega tuleb hageja viivisenõue jätta 48,08 euro ulatuses rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda tasumata ostuhinnalt kuni 09.06.2015 arvestatud viivist summas 559,83 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 559,83 eurot.
7.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles põhivõlalt seaduses sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude rahuldamiseni. Põhivõlana on hageja hagi esemes käsitlenud tasumata ostuhinda (I kd, tl 4). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise protsendina põhinõudest väljamõistmise nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses põhinõude 16 411,57 eurot tasumata osalt alates 29.06.2015 kuni nõude täitmiseni.
8.AS-il SUWEM tekkisid sissenõudekulud 396 eurot. Hageja nõuab sissenõudekuludest 40 euro tasumist (I kd, tl 54). AS-ile SUWEM ei oleks tekkinud kulusid, kui kostja oleks ostuhinna tasunud enne hageja pöördumist õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kohus mõistab sissenõudekulu 40 eurot kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 5 ja 127 lg 1 alusel välja.
9.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 18 213,36 eurot (I kd, tl 88). Kohus leiab, et hagihind ei ole määratud õigesti, mistõttu tuleb seda muuta. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 sätestas, et viivise protsendina põhinõudest tasumise nõude (TsMS § 367) hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 lause 1 nägi ette, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja esitas ostuhinna 17 565,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 607,91 eurot ja võlgnevuse sissenõudekulude 40 eurot hüvitamise nõuded. Hagihind nimetatud nõuete järgi on 18 213,36 eurot. Hageja nõudis protsendina tasumata ostuhinnast VÕS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud ulatuses viivise väljamõistmist. Ühe aasta eest arvestatud viivise summa ostuhinnalt 17 565,45 eurot oli 1414,02 eurot. Eeltoodut arvestades määrab kohus TsMS § 133 lõigete 1 ja 2 ning 134 lg 1 järgi hagihinnaks 19 627,39 eurot. 10 (11)
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldas hageja 18 213,36 euro tasumise nõude 17 011,40 euro ulatuses. Seega rahuldati hagiavaldus 93,4% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskulud 6,6% ulatuses hageja kanda ja 93,4% ulatuses kostja kanda. Hageja on avaldanud oma menetluskulude suuruseks riigilõivu 750 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse 700,50 eurot (93,4% 750-st on 700,50). Kostja ei ole oma menetluskulude suurust kohtule avaldanud. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal puuduvad käesolevas asjas menetluskulud. Kohus mõistab menetluskulud 700,50 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.