B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi J M vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja Pille Martin
KOSTJA
J M , ik XXX, elukoht XXX Suuline menetlus – istung 28.04.2025 Hagi hind 5169 eurot
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) kasuks E AS ja J M vahel 05.10.2022 sõlmitud krediidiliini lepingust nr. XXX ning 28.07.2023 ja 10.01.2024 sõlmitud lepingu lisadest tulenev tasumata põhivõlgnevus 2279,35 eurot, tasumata intressid 20,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 204,29 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (2279,35 euro) tasumata jäägilt alates 21.05.2025 kuni põhivõlgnevuse 2279,35 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ põhinõue 1457,89 eurot, intressinõue 301,03 eurot ja viivisenõue 529,64 eurot.
5.Jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja J M kanda ja 48% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda ning välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 309,40 eurot.
1
6.Välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (309,40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 10.01.2025 hagiavalduse J M vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja J M 05.10.2022 E AS-ga (edaspidi krediidiandja) tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX , krediidilimiidiga 2000 eurot. Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima E veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas IDkaardi, mobiili-ID või Smart-ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi kostja põhjalikult tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu põhitingimuste kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Leping jõustub peale kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Laenulepingu teenuse üldtingimuste punkti VIII alapunktist 1 tulenevalt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile. Lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Krediidi kogukulu moodustas 2708,54 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli kliendilepingus fikseeritud intressimäär ehk viivisemäär oli 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 48,63% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 2000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 0 eurot + 0.2% summast, krediidi kogukuluga 2708,54 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab, kui pikaks perioodiks ning omakorda sellega kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikust arvutusest. 2
Kostja ja E AS sõlmisid 28.07.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 1, krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 40,7% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 5407,20 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli 40,7% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 40,7% aastas, väljavõtu tasuga 0 eurot, krediidi kogukuluga 5407,20 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kostja ja E AS sõlmisid 10.01.2024 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 2, krediidilimiidi muutmisega 1600 euroni. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 42% aastas ehk 0,12% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 2272,34 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli 42% aastas ehk 0,12% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 51,11% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 1600 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 42% aastas, väljavõtu tasuga 0 eurot, krediidi kogukuluga 2272,34 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.
3.Hageja esitab selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal mh e-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja rahvastikuregistrist. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohustused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1800 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA infost, mille kohaselt oli võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 769,88 eurot. Tööandja Moppi.ee. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 100 eurot ja majapidamiskulud 350 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.
4.Kostja on perioodil 19.10.2022 – 27.11.2023 saanud krediiti kokku summas 7610 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõttetasu summas 6,70 eurot (2 + 2 + 1,10 + 1,60), kiire väljamaksetasu 159,20 eurot (8 x 19,90 eurot). Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,12% päevaintressist (nt. saadud krediit 1600* 0,12% = 1,92 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 1600/60 = 26,66 eurot). 3
Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 5443,63 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 3872,76 eurot, intressi katteks 1390,18 eurot, kaardimakse tehingutasu 16,50 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 159,20 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot. Kostjat hoiatati 19.07.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud eposti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 29.07.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati mais 2024, siis oli kostja alates juunist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme - 15.06.2024, 15.07.2024, 15.08.2024, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja andis veelkordse täiendava tähtaja 30.07.2024 kirjaga, milles viimase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.08.2024. Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja ei reageerinud krediidiandja teavitustele, mistõttu ütles krediidiandja 13.08.2024 lepingu ühepoolselt üles ja edastas kostjale 14.08.2024 lepingu lõpetamise teate ja ütles ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 02.09.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3737,24 eurot (väljastatud krediit 7610 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 3872,76 eurot), mis tuleb hageja kasuks välja mõista. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 42% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub välja mõista kostjalt alates viimasele maksele järgnevast päevast so 31.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.08.2024 kogunenud intress 321,65 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arvestuse algus
Arvestuse lõpp
Intressimäär (aastas)
Krediidijääk
Intress
31.05.2024
13.08.2024
42%
3737,24 eurot
321,65 eurot
Vastavalt teenusetingimuste lepingu punktile VI 4. kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Viivisemääraks on kliendilepingus fikseeritud intressimäär, seega on ka viivisemäär 42% aastas ja 0,12% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 3737,24 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so 14.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2025 kokku summas 643,41 eurot (vt hagiavalduse p 3.3). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 11.01.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 113 2 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti 4
kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02.09.2024 (25 eurot) (dtl 167 – 169), 9.10.2024 (5 eurot) (dtl 175), 16.10.2024 (5 eurot) (dtl 176) ja 31.10.2024 hagihoiatus (dtl 170 - 174), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud olles makseviivituses. Lähtudes VÕS § 1132 ja teabelehe punktist 3 on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kostjale on edastatud kokku 9 meeldetuletuskirja, millest 6 on tasuta ja 3 tasulised (dtl 143 – 166), sh. 17.05.2024 (tasuta) ja 17.06.2024 (tasuline, 5 eurot); 05.07.2024 (tasuta) ja 11.07.2024 (tasuline, 5 eurot); 19.07.2024 (tasuta) ja 05.08.2024 (tasuline, 5 eurot). Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot, mis tuleb lepingu ja seaduse kohaselt kostjalt välja mõista. 28.04.2025 kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja vastuväited
5.28.01.2025, 25.02.2025 ja 24.03.2025 vastustes märgib kostja, et ta ei tunnista hagi. Kostja soovib, et kohus vaataks üle, kas kõik summad ja viivised on seadusega kooskõlastatud. Ei ole kindel, et intressid ja muud nõuded on õiged. Kostja kinnitab, et tal on igakuised laekumised, milleks on lasterahad, elatis, puudetoetused lastele, tema töövõimetoetus ja mingid väiksemad summad, mida ta saab kui mingeid asju maha müüb internet teel. Kostja ei käi tööl, tal on mitmed psüühikahäired ehk siis impulsiivsus (kus ta ei analüüsi asju nii nagu peaks) ärevushäired, pikaajaline depressioon, ebastabiilne isiksushäire. Need on digiloos ametlikult olemas, lisaks on tal kaks alaealist last, kes üks keskmise puude ja teine raske puudega. E pakkus kostjale krediiti ja andis pidevalt positiivseid vastuseid järelmaksu taotlustele. Lisaks saatis pidevalt uusi pakkumisi ja lasi ka krediidilimiidi veel kõrgemaks. Alguses suutis kuidagimoodi midagigi maksta, aga lõpuks läksid kõik laenumaksed kuus juba nii suurteks, et igakuised maksed olid umbes 800 eurot. Igakuised maksed pidid olema E , B , C pangale, T pangale. Kostja märgib, et oli oma impulsiivsusega ja mõtlematusega kukkunud auku ja ei osanud enam midagi teha. Isegi siis kui tal olid juba makseraskused, E jätkuvalt saatis pakkumisi ja krediidilimiiti. Kostja ei olnud võimeline maksma kõiki summasi kokku iga kuu, sest tal ei jäänud lõpuks ei söögiraha ega laste peale raha. Oleksid jäänud lõpuks ilma üürikorterist ja lapsed kõigest vajalikust. Kostja rahaline seis ei võimalda tasumist. 09.04.2025 ja 28.04.2025 kohtuistungitele kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
7.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 5
8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) on teatanud 02.09.2024 kostjale, et vastavalt E AS ja OK Incure OÜ vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule, on nad omandanud nõude kostja vastu (dtl 167).
9.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja J M on E AS-ga sõlminud 05.10.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX , krediidilimiidiga 2000 eurot, krediidi kulukuse määraga 48,63% aastas (dtl 43 – 56). Lisaks sõlmis kostja 28.07.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 1, krediidilimiidiga 4000 eurot ja krediidi kulukuse määraga 49,22% aastas (dtl 57 – 71) ning 10.01.2024 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 2, krediidilimiidi muutmisega 1600 eurole, intressimääraga 42% aastas ning krediidi kulukuse määraga 51,11% aastas (dtl 72-86). Lepingu(te) ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 42% aastas. Laenuandja on lepingud üles öelnud 14.08.2024.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13/EMÜ mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-132-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
13.05.10.2022 krediidikonto lepingu nr XXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,3% (vt Eesti Panga kodulehelt 6
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 48,63% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. 28.07.2023 krediidikonto lepingu lisa 1 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,16% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 49,22% aastas seda määra ei ületa. 10.01.2024 krediidikonto lepingu lisa 2 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 52,08% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 51,11% aastas seda määra ei ületa. Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
14.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
15.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
16.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.
18.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 7
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
19.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis selgitanud, et kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja märkis taotlustes oma sissetulekuks 1800 eurot, kuid hageja lähtus EMTA infost, mille kohaselt oli võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 769,88 eurot. Finantskohustustena võeti arvesse kostja märgitud 100 eurot ning majapidamiskuludena 350 eurot. Ülalpeetavate arvu ei küsitud. Kostja esitatud andmed on esitatud süsteemiväljavõttena ning viidatud arvelduskonto väljavõtet hagile lisatud ei ole. Hagis toodud taust.ee väljavõtte kohaselt on kostjal 05.10.2022 lepingu sõlmimise hetkel kolm lõpetatud krediidikohustust.
21.Hagile lisatud süsteemiväljavõttel (dtl 177 – 182) märgitud daatum 19.10.2022, on kostjale tehtud esimese krediidiväljamakse kuupäev, mistõttu võib eeldada, päring Maksu- ja Tolliameti süsteemi on tehtud üksnes enne esimest väljamakset. Hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et E AS oleks hilisemate lepingu muudatustega seoses (eelkõige limiidi suurendamisel) kostja krediidivõimelisust hinnanud. Esitatud materjalidest ei nähtu, et lepingute muutmisel 28.07.2023 ja 10.01.2024 oleks kostja esitanud uusi andmeid oma finantsseisundi kohta. Vaatamata kostja vastuväidetele, seoses tema makseraskustega ja laenuandja jätkuvate krediidipakkumistega, ei ole hageja pidanud vajalikuks eeltoodut ümber lükata või oma nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada – nt. kostja arvelduskonto väljavõtet ja selle analüüsi. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust või ülalpeetavate olemasolu. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Kohtu hinnangul on laenuandja jätnud kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, mis oleks võimaldanud tuvastada ka võimalikud vastuolud laenutaotluse ja tegelike andmete vahel. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid krediidiandja ise kostja arvelduskonto väljavõttelt tuvastas. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsuse nr 2-20-106661, p 55 järgi on 8
ringkonnakohtu praktikas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Samuti leidis Tallinna Ringkonnakohus 13.10.2020 otsuses nr 2-18-9977, p-s 12, et ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtus üksnes üldiselt kostja sissetuleku ja väljamineku suurus, kusjuures täpsustatud ei olnud, milliseid väljaminekuid küsitakse, ei ole ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtu hinnangul on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust üksnes esialgse lepingu sõlmimisel, sedagi osaliselt, lähtudes peamiselt kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.
22.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et krediidiandja on eiranud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
23.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
24.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt lepingud 14.08.2024 üles öelnud, kuivõrd kostja ei ole alates 31.05.2024 tagasimakseid teinud ning tasumata oli ka osa vahepealseid makseid, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud.
25.Käesoleval juhul olid 05.10.2022 lepingus kokkulepitud intressimääraks 39,9% aastas, 28.07.2023 lepingus 40,7% aastas ja 10.01.2024 lepingus 42% aastas ehk määrad olid suuremad kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates esimese lepingu sõlmimisest 05.10.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 9
2,5% aastas, 01.07.2023 - 31.12.2023 4% aastas, 01.01.2024 – 30.06.2024 4,5% aastas ning 01.07.2024 kuni lepingu lõppemiseni 14.08.2024 4,25% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress kuni 13.08.2024.
26.Maksekorralduste kohaselt on krediidiandja teinud kostjale 05.10.2022 – 31.12.2022 tegelikke väljamakseid kokku 3343,30 eurot (798,40 + 548,90 + 998 + 998 ) (dtl 88 - 94), millelt intressi tasumise kohustust ei ole. Kostja tasus nimetatud perioodil laekumiste aruande (dtl 135 – 142) kohaselt 1450,56 eurot (20,28 + 1350 + 13,70 + 33,25 + 33,33). Nimetatud summad tuleb arvestada kõik põhiosa katteks, seega 01.01.2023 seisuga oli tasumata põhiosa suuruseks 1892,74 eurot.
27.Perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 on krediidiandja teinud kostjale tegelikke väljamakseid kokku 1350 eurot (1150 + 200) (dtl 96 - 98) ning kostja on tasunud laekumiste aruande kohaselt kokku 2225,66 eurot, s.h. 06.01.2023 100,53 eurot, 08.02.2023 97,86 eurot, 08.03.2023 91,51 eurot, 18.03.2023 1905,46 eurot ning 08.06.2023 30,30 eurot. Nimetatud perioodil kuulus tasumisele intress 11,01 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest) ning tasumata intressi jääk 30.06.2023 seisuga oli 1,36 eurot (11,01 – 9,65) järgmise arvestuse kohaselt: Arvestuse periood
29.Perioodil 01.01.2024 - 30.06.2024 ei ole krediidiandja kostjale väljamakseid teinud ning kostja on tasunud laekumiste aruande kohaselt kokku 721,08 eurot, s.h. 08.03.2024 252,50 eurot, 08.04.2024 111,79 eurot, 08.05.2024 206,79 eurot ning 30.05.2024 150 eurot. Nimetatud perioodil kuulus tasumisele intress 59,81 eurot ning tasumata intressi jääk 30.06.2024 seisuga oli 8,97 eurot (jääk eelmisest perioodist 5,16 + 59,81 – 56) järgmise arvestuse kohaselt: Arvestuse periood
30.Perioodil 01.07.2024 - 13.08.2024 ei ole krediidiandja teinud väljamakseid ning kostja ei ole ka ühtegi tagasimakset teinud, seega arvestades sel perioodil intressi 4,25% aastas tagastamata krediidisummalt 2279,35 eurolt, kuulub tasumisele intress 11,65 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest). Kokkuvõttes on kostja poolt tagastamata krediidisumma/põhivõlgnevus 2279,35 eurot ning tasumata intress 20,62 eurot (8,97 + 11,65), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 1457,89 eurot ja intressinõude summas 301,03 eurot.
31.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale muid krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu, kiire väljamakse tasu, teenustasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemise päevast 14.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2025 määraga 42% aastas summas 643,41 eurot ning alates 11.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses viivisemääras (vt. hagi p 3.3 ja 3.4).
32.Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral 11
seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas ning alates 01.01.2025 on see 11,15% aastas.
33.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 2279,35 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 14.08.2024 kuni hagi esitamiseni 10.01.2025 ehk 150 päeva eest on 113,77 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja 10.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 529,64 eurot (643,41 – 113,77). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 2279,35 eurolt alates 11.01.2025 kuni otsuse tegemiseni 20.05.2025 (k.a) 130 päeva eest, mis moodustab 90,52 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 20.05.2025 seisuga kokku summas 204,29 eurot (113,77 + 90,52).
34.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 21.05.2025 kuni põhinõude 2279,35 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 2279,35 euro suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2075,06 eurot (2279,35 – 204,29).
35.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 113 2 lg 1 ja lg 2 punktile 3 sissenõudmiskulude hüvitised edastatud meeldetuletuskirjade eest enne lepingu lõpetamist summas 15 eurot ja peale lepingu lõpetamist summas 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 50 eurot. Esialgne krediidiandja on edastanud kostjale järgmised meeldetuletuskirjad: 17.05.2024 (tasuta) ja 17.06.2024 (tasuline, 5 eurot); 05.07.2024 (tasuta) ja 11.07.2024 (tasuline, 5 eurot); 19.07.2024 (tasuta) ja 05.08.2024 (tasuline, 5 eurot). Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist 02.09.2024 nõudekirja (25 eurot), 09.10.2024 meeldetuletuse (5 eurot) ning 16.10.2024 meeldetuletuse (5 eurot).
36.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. 12
Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4752,30 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 2288,56 eurot ehk ⁓48% nõuetest. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega avalduse esitamisel, mistõttu tuleb see kostja poolt hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 52% ulatuses ehk summas 309,40 eurot (595 x 52%).
40.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
42.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.