lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3557/37

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3557/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Agenor10700098(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3557

Tsiviilasi

OÜ Agenor hagi pankrotihalduri Andres Hermeti, AK, ES, KN, AR ja AR vastu kahju hüvitamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Agenor määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Agenor (registrikood 10700098), seaduslik esindaja Ülar Teppo Kostjad pankrotihaldur Andres Hermet, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar AK (isikukood XXXXXXXXXXX) ES (isikukood XXXXXXXXXXX) KN (isikukood XXXXXXXXXXX) AR (isikukood XXXXXXXXXXX) AR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 18. septembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OÜ Agenor kanda.
3.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Agenor (hageja) esitas Harju Maakohtule 6. märtsil 2017 hagi pankrotihalduri Andres Hermeti (kostja I), AK, ES, KN, AR ja AR (kostjad II-IV) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus keeldus 9. juuni 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud puuduseid määral, mis oleks võimaldanud esitatud hagiavalduse menetlusse võtta. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2017 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis
29.jaanuari 2018 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2.16. veebruaril 2018 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos menetlusabi taotlusega. Maakohus jättis 5. märtsi 2018 määrusega hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning kohustas hagejat tasuma hagi esitamisel riigilõivu 3 400 eurot 14 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kohus jättis hagiavalduse kuni riigilõivu tasumiseni käiguta ning märkis, et juhul, kui hageja jätab kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2018 määrusega maakohtu määruse muutmata. Viidatud määrused jõustusid
15.juunil 2018.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus keeldus 18. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna hagiavalduses esitatud nõudelt ei tasutud riigilõivu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus märkis, et 5. märtsi 2018 määruse kohaselt oli hagejal riigilõivu (3 400 eurot) tasumiseks aega 14 päeva määruse jõustumisest arvates. Kuna määrus jõustus 15. juunil 2018, saabus hagejale riigilõivu tasumise tähtaeg 29. juunil 2018. Hageja ei ole kuni vaidlustatud määruse tegemiseni nõutud riigilõivu tasunud.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada maakohut uuesti lahendama tema menetlusabi taotlust. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on põhiseadusega (PS) vastuolus olukord, kus hagiavalduse esitamisel maakohtusse hagejal õiguslik alus menetlusabi saamiseks puudub, sest ta ei vasta TsMS § 183 lg-s 1 märgitud kriteeriumitele, alus menetlusabi saamiseks tekib hagejal ainult apellatsioonkaebuse esitamisel. Teiseks piirab TsMS § 191 lg 1 teine lause, mille kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale esitada Riigikohtule kaebust, hageja õigust pöörduda kohtusse ja edasikaebeõigust ebaproportsionaalselt.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale I tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja I leidis muu hulgas, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebust ei ole allkirjastatud.

2 (3)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 7. novembril 2018.

6.Ringkonnakohus andis 30. novembri 2018 määrusega hagejale tähtaja (3 päeva) puuduse kõrvaldamiseks, s.o allkirjastatud määruskaebuse esitamiseks. Hageja esitas allkirjastatud määruskaebuse 3. detsembril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
8.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et sisuliselt vaidlustab hageja käesoleva määruskaebusega maakohtu 5. märtsi 2018 määrust ja ringkonnakohtu 15. juuni 2018 määrust. Hageja tõstatab praeguses määruskaebemenetluses TsMS § 191 lg 1 teises lauses sätestatud kaebeõiguse piirangu vastuolu põhiseadusega. TsMS § 191 lg 1 teine lause sätestab, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtud on juba lahendanud hageja menetlusabi taotluse. Juhul, kui hageja leidis, et põhiseadusega on vastuolus olukord, kus juriidiline isik ei saa TsMS § 183 lg 1 alusel taotleda menetlusabi hagi esitamisel ning ei saa menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale edasi kaevata Riigikohtule, oleks hagejal tulnud vastav taotlus esitada menetlusabi taotluse lahendamisel. Seda hageja teinud ei ole. Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik maakohtu 5. märtsi 2018 määrust ega ringkonnakohtu 15. juuni 2018 määrust vaidlustada, mistõttu ei ole TsMS § 191 lg 1 asjassepuutuv säte. Kolleegium selgitab, et selleks, et Riigikohus saaks kohtu algatatud konkreetse normikontrolli raames hinnata kohaldamata jäetud õigustloova akti sätte põhiseaduspärasust, peab see säte olema asjassepuutuv. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10 ja 28. oktoobri 2002 otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
9.Hageja ei ole määruskaebuses tuginenud sellele, et ta on maakohtu poolt nõutud riigilõivu tegelikult tasunud. Kuivõrd hageja hagiavalduselt riigilõivu tähtaegselt ei tasunud, keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks uuesti hagiga maakohtusse.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
11.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja