OÜ Agenor hagi AH vastu kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu 09.06.2017 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Agenor määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Agenor (registrikood 10700098), esindaja Ülar Teppo Kostja: AH (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Agenor (hageja) esitas 06.03.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse pankrotihaldur AH (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaasvastutajatena olid hagiavalduses märgitud pankrotitoimkonna liikmed AK, ES, KN, AR ja AR. Hagiavalduse kohaselt oli hageja pankrotis ning pankrotihaldur AH kahjustas tahtlikult ettevõtte varalisi huve. Varalise kahju suurus on 700 000 eurot. Halduri tegevust toetas ja varjas toonane pankrotitoimkond. Kahju koosneb vee-ettevõtte loodetud müügituludest ning ära antud kinnistute turuväärtusest. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju koos viivistega ja hinnata pankrotitoimkonna
kaasvastutuse osa ning vastavalt sellele jagada vastutuse ehk kahjunõude proportsioon. Hageja märkis, et osaliselt on sama kahjunõue esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-15-3686 ja palus kohtul otsustada, kas ühe menetlustest peaks teise arutamise ajaks peatama. Hageja palus end vabastada riigilõivu tasumisest.
2.14.03.2017 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul. Määruse kohaselt ei vastanud hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 nõuetele. Maakohus märkis, et hagejal tuleb täpsustada nõuet, nõude aluseks olevaid asjaolusid ning tõendeid. Samuti viitas kohus, et riigilõivust vabastamise taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus.
3.24.04.2017 esitas hageja puuduste kõrvaldamiseks avalduse, milles märkis, et jääb kahjuhüvitise summas 700 000 eurot nõude juurde. Hageja täpsustas, et vee-ettevõtte müügiga tekitatud kahju on 335 546 eurot. Tasuta ära antud Väikese-Martini tee 2 kinnistu väärtus oli 350 000 eurot ja Väikese-Martini tee 3/Kelgumäe 45 kinnistu väärtus 50 000 eurot. Lisaks esitas hageja taotlused, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest edasikaebamisel apellatsioonimenetluses ning osutada hagejale võimalusel antud menetluses tasuta õigusabi. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 09.06.2017 määrusega hagiavaldust AH vastu menetlusse võtmast ning jättis tähelepanuta hageja 24.04.2017 esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused edasikaebamisel apellatsioonimenetluses. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
5.Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja AH vastu hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes. Kuna hagiavaldus ei vastanud TsMS-is sätestatule, jättis maakohus 14.03.2017 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul. 24.04.2017 esitas hageja puuduste kõrvaldamiseks avalduse, kuid ei kõrvaldanud kohtumääruses viidatud puuduseid määral, mis võimaldaks esitatud hagiavalduse menetlusse võtta. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et hagi nõuded ei ole piisavalt selged. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagis märkida hageja selgesti väljendatud nõue. Hageja on hagis toonud kostja kõrval välja kaasvastutajad. TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalisteks vaid pooled ja kolmas isik. Antud juhul on arusaamatu kaasvastutajatena välja toodud isikute koht menetlusosalistena käesolevas vaidluses.
6.TsMS § 371 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui kohtu menetluses on vaidlus samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Hageja on viidanud tsiviilasja nr 2-15-3686 menetlusele. Hageja on märkinud, et osaliselt on sama kahjunõue esitatud tsiviilasjas nr 2-15-3686. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-3686 toimub samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel vaidlus, siis on kohtul õigus keelduda käesoleva asja menetlusse võtmisest ja hagejal on õigus viidatud menetluses vastavalt TsMS § 206 lg 1 oma nõuet suurendada. Hagejal on õigus esitada tulenevalt TsMS § 370 lg-st 1 ühes hagis kostja vastu mitu erinevat nõuet.
7.Kuna hageja ei ole käesoleva ajani hagiavalduses esinenud ja kohtumääruses osundatud puuduseid kõrvaldanud ning poolte vahel on teises tsiviilasjas menetluses sama vaidlus, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et ei vaata läbi hageja
24.04.2017 esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust apellatsioonimenetluses, kuivõrd see ei ole maakohtu pädevuses.
edasikaebamisel
Määruskaebus
8.Hageja esitas 03.07.2017 Harju Maakohtu 09.06.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada, lahendada riigi õigusabi taotlus ning kohustada maakohut lahendama hagiavalduse menetlusse võtmine. Samuti palus hageja menetlusabi riigilõivu tasumisel.
9.Hageja on avalduses märkinud, et osaliselt on sama kahjunõue esitatud tsiviilasjas nr 2-153686. Seega ei saanud maakohus tervikuna lugeda hagiavaldust esitatuks samal alusel, mis on tsiviilasja nr 2-15-3686 esemeks. Maakohus peab hageja nõuded välja selgitama. Maakohus on rikkunud oluliselt TsMS § 372 lg 1, kuna ei lahendanud hageja riigi õigusabi taotlust. Maakohus oleks pidanud eelnevalt lahendama hageja riigi õigusabi taotluse ja lubama riigi õigusabi korras määratud esindajal hagiavalduses olevad puudused kõrvaldada. See, et hageja ei ole riigi õigusabi taotlust õigesti kirjutanud, ei saa olla aluseks selle tähelepanuta jätmiseks. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 465 lg 1 p 8 kohaselt tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, viidates, et tsiviilasjas nr 2-15-3686 toimub samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel vaidlus. TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta leiab, et käesolevas asjas esitatud hagi alus ja ese kattub täielikult tsiviilasjas nr 2-15-3686 esitatud hagi aluse ja esemega. Tsiviilasjas nr 2-15-3686 esitas hageja pankrotihalduri vastu hagi kahju summas 317 994 eurot hüvitamiseks. Üldistatult tuleneb hagi kohaselt kahju sellest, et pankrotihaldur müüs pankrotiseadust rikkudes hageja vee-ettevõtte alla turuhinna ega astunud samme veeettevõtte tagasinõudmiseks. Kahju hõlmab ka saamata jäänud tulu. Lisaks nõudis hageja viivist.
Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kahju hüvitamist summas 700 000 eurot. Üldistatult tugineb hageja asjaolule, et pankrotihaldur müüs vee-ettevõtte pankrotiseadust rikkudes ning kahjumlikult. Samuti ei astunud haldur samme vee-ettevõtte tagasisaamiseks. Lisaks anti koos vee-ettevõttega tasuta kaasa kaks kinnistut, mis ei kuulunud ettevõtluse alla ja olid eraldi krundid. Vee-ettevõtte müügiga tekitatud kahju on 335 546 eurot. Tasuta ära antud Väikese-Martini tee 2 kinnistu väärtus oli 350 000 eurot ja Väikese-Martini tee 3/Kelgumäe 45 kinnistu väärtus 50 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu määrusest, et maakohus oleks sisuliselt analüüsinud, kas käesolevas asjas esitatud hagi alus ja ese kattuvad täielikult või osaliselt tsiviilasjas nr 2-15-3686 esitatud hagi aluse ja esemega. Üksnes hagi aluste ja esemete sisulisel võrdlemisel saab maakohus otsustada, millises ulatuses saab hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda. Sealjuures juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist ei ole võimalik üheselt aru saada, millises summas nõuab hageja vee-ettevõtte müügiga seotud kahju hüvitamist ja millises summas täiendavalt kinnistutega seotud kahju hüvitamist. Nimelt ületab hagis märgitud vee-ettevõtte müügiga seotud kahju 335 546 eurot ja täiendav kinnistutega seotud kahju (vastavalt 350 000 eurot ja 50 000 eurot) hagis nõutud kogusummat 700 000 eurot. Vajadusel tuleb maakohtul täpsustada, millises konkreetses summas hageja iga kahju hüvitamist nõuab. See võib olla oluline juhul, kui maakohus peaks leidma, et TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ei saa hagi menetlusse võtmisest keelduda täielikult, vaid üksnes osaliselt.
15.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 3401 lg 2 alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud maakohtu poolt osundatud puudusi. Maakohus põhjendas, et hageja nõue ei ole piisavalt selge, kuna arusaamatu on kaasvastutajatena välja toodud isikute koht menetlusosalistena. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole sellele puudusele 14.03.2017 määruses tähelepanu juhtinud. 14.03.2017 määruses on maakohus tuginenud küll nõude ebaselgusele, kuid mitte sellele, et nõude ebaselguseks on asjaolu, et pole arusaadav, milline menetluslik roll on hagiavalduses märgitud kaasvastutajatel. Kuna maakohus ei ole sellele puudusele 14.03.2017 määruses tuginenud, siis ei saanud ta 09.06.2017 määruses sellele viidata kui kõrvaldamata puudusele. Lisaks ei saaks mõne isiku menetlusliku rolli ebaselguse tõttu keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest selle menetlusosalise suhtes, kelle roll on selge (kostja AH).
16.Eeltoodule tuginedes tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
17.Vaidlustatud määruses jättis maakohus tähelepanuta hageja 24.04.2017 esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused edasikaebamisel apellatsioonimenetluses, kuivõrd need ei ole maakohtu pädevuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult lähtunud hageja taotluste ekslikust sõnastusest. Taotlused esitati enne maakohtu 09.06.2017 keeldumise määrust, mistõttu said taotlused olla suunatud menetlusabi ja riigi õigusabi saamisele maakohtu menetluses. Maakohtul tulnuks lähtuda hageja esitatud taotluste mõttest. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jäävad maakohtu lahendada ka menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused.
18.Tulenevalt TsMS § 173 lg 3 jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.