Mõista G.R.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) H.M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskulude katteks välja 1320 eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.10.01.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle hilisemate täienduste kohaselt on hageja vastu algatatud kostja 21.04.2017 avalduse alusel täitemenetlus nr 176/2017/708, mida menetleb Pärnu kohtutäitur Rocki Albert. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 28.08.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-104372. Eelnimetatud kohtuotsusega lahendati kostja kui hageja alaealise tütre elatise nõue ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 28.08.2015 igakuiselt kostja ülalpidamiseks kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 29.08.2029. Samuti mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatise võlgnevus summas 1183 eurot perioodi 25.02.2015 – 27.08.2015 eest. Täitemenetluses nõutakse sisse tekkinud elatise võlgnevust 4803 eurot. Võlgnevus on tekkinud perioodil 25.02.2015 – aprill 2017
3.Hageja oli hagiavalduses seisukohal, et sundtäitmine tema vastu on lubamatu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, kuna Sotsiaalkindlustusameti 13.06.2016 otsusega nr 1356400 tuvastati hageja töövõime kaotus 10%, põhjus üldhaigestumine, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Lisaks eeltoodule on sundtäitmine lubamatu, kuna see ei arvesta asjaolu, et hageja ülalpidamisel on lisaks kostjale teine alaealine laps H.J.R.. Hageja peab H.J.R.i üleval ainuisikuliselt, kuna lapse isa teda ei toeta. Lisaks on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et hageja on osalenud kostja ülalpidamises vahetult ajal, mil kostja viibib vahetult koos hagejaga. Hageja on vahetult kostjale ülalpidamist andnud järgmiselt: 2015.a viibis kostja hagejaga kokku 43 päeva, 2016.a kokku 58 päeva, 2017.a kokku 56 päeva ja perioodil 01.01.2018 – 03.01.2018.a kokku 3 päeva. Lisaks tuleb arvestada, et hageja on teinud kostja seaduslikule esindajale elatise võlgnevuse katteks järgmisi ülekandeid: 2015.a 46,50 eurot, 2016.a 20 eurot, 2017.a 59 eurot, millele lisandub 40 eurot sularaha, 2018.a 25 eurot.
4.Hageja igakuine keskmine sissetulek on kokku 500 eurot. Täitemenetluse tõttu on sattunud ohtu nii hageja enda kui ka tema teise alaealise lapse H.J.R.i igapäevane toimetulek. Hageja on seisukohal, et täitedokumendiks olevas kohtuotsuses on elatise võlgnevuse periood määratud ebaõigesti. Kostja läks kostja seadusliku esindaja juurde elama novembris 2014 ja esitas elatise nõudmiseks hagiavalduse kohtule veebruaris 2015. Seega oleks tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise periood saanud olla ainult 4 kuud mitte rohkem. Nimetatud asjaolule ei osanud hageja tähelepanu pöörata enne täitemenetluse algust.
Tsiviilasi nr 2-18-485
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole vahetult andnud talle elatist. Hageja ei ole kostjale elatist võimaldanud määras, mis on Pärnu Maakohtu 28.08.2015 otsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud. Hageja esitas hagiavalduses esitatud vastuväidetega sarnased vastuväited juba tsiviilasjas nr 2-15104372 ning kohus asus seisukohale, et hageja vastuväited ei anna alust elatise väljamõistmata jätmiseks või elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kohus arvestas elatist välja mõistes asjaoluga, et hageja ülalpidamisel on lisaks kostjale teine laps, s.o H.J.R.. H.J.R.il on õigus saada ülalpidamist oma isalt. Elatise võlgnevus on kujunenud järgmiselt: täitedokumendiga väljamõistetud elatise võlgnevus summas 1183 eurot, tasumata elatis novembris 2015.a summas 195 eurot ja detsembris 2015.a summas 195 eurot. 2016.a jättis hageja tasumata kokku 2320 eurot (jaanuar – juuni, juulist jäi tasumata 20 eurot, august – detsember, millest on maha arvestatud sularahas hageja poolt 29.08.2016.a tasutud elatis summas 45 eurot ja ülekandega tasutud elatis summas 20 eurot. Arvestuskäik: 11 kuud *215 eurot=2365 eurot, millele lisandub juulikuu eest 20 eurot (laps viibis hageja juures kaks nädalat) – 45 eurot – 20 eurot= 2320 eurot. 2017.a jättis hageja tasumata elatise 910 eurot (täies ulatuses tasumata jaanuar, märts, aprill, veebruaris tasutud 30 eurot). Seega 4 kuud * 235 eurot=940 eurot – 30 eurot on 910 eurot. Seega oli hageja võlgnevus kostja ees seisuga 30.04.2017.a kokku summas 4803 eurot.
6.Hageja poolt kostja vahetuks ülalpidamiseks ei saa pidada kostja viibimist hagejaga koos üksikutel päevadel aastas. Hageja ei osale kostja kasvatamises. Hageja ei saa nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tagasiulatuvalt.
7.TMS § 221 lg 2 kohaselt on nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei ole esile toonud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist õigustavaid asjaolusid, mis oleks tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hageja hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vastavalt TMS § 221 lg-le 2 on sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus tuvastab, et hageja vastu on kostja 21.04.2017.a avalduse alusel täitemenetlus nr 176/2017/708, mida menetleb Pärnu kohtutäitur Rocki Albert. Täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 28.08.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-104372. Võlgnevuse suuruseks on 4803 eurot ja võlgnevuse periood on 25.02.2015 – aprill 2017.a. Kohus tuvastab nimetatud asjaolud kohtule esitatud 16.05.2017.a vara kontol arestimise akti alusel (I kd tl 48), millest nähtub täiteasja nr 176/2017/708, täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri Rocki Alberti nimi ja asjaolu, et hageja vastu on kostja 21.04.2017.a avalduse alusel algatatud täitemenetlus ning täitedokumendi ja võla andmed. Kohus tuvastab, et täitedokumendiks oleva
Tsiviilasi nr 2-18-485 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-104372 (I kd, tl 10 – 19) lahendati kostja kui hageja alaealise tütre elatise nõue ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 28.08.2015.a igakuiselt kostja ülalpidamiseks kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 29.08.2029.a. Samuti mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatise võlgnevus summas 1183 eurot perioodi 25.02.2015 – 27.08.2015.a eest.
10.Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja nõue tema vastu oleks ajatatud või tasaarvestatud.
11.Hageja ei ole kohtule esitanud ka asjaolusid ega tõendeid, et hageja oleks täitemenetluses sissenõutava elatise nõude täielikult rahuldatud. Kohus tuvastab, et hageja on tasunud kostja seadusliku esindaja P.P.i kontole kostja elatise nõude katteks 26.09.2016.a 10 eurot, 26.10.2016.a 10 eurot, 16.02.2017.a 30 eurot, 09.05.2017.a 29 eurot. Kokku seega 79 eurot. Nimetatud asjaolud nähtuvad hageja pangakonto väljavõttest (I kd tl 7-8). Kohus tuvastab, et hageja on kostja seadusliku esindaja pangakontole kostja elatise nõude katteks kandnud 01.02.2015.a 46,50 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub hageja pangakonto väljavõttest (II kd tl 34). Samuti on hageja kostja seadusliku esindaja kontole tasunud 06.04.2018.a 25 eurot kostja elatise nõude katteks. Nimetatud asjaolu nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (II kd tl 37). Kohus tuvastab samuti, et 29.08.2016.a tasus hageja kostja seaduslikule esindajale sularahas 45 eurot elatisevõlgnevuse katteks, kuna nimetatud asjaolu on kostja võtnud omaks oma 27.02.2018.a esitatud kostja vastuses (I kd tl 199). Samas nähtub kostja hagivastusest (I kd tl 199), et kostja on nimetatud tasumisi täitemenetluse algatamise avalduse esitamisel arvesse võtnud ning selle tulemusena kujunes võlgnevuse suuruseks 4803 eurot. Kuna kostja on nimetatud tasumisi võlgnevuse suuruse kujunemisel arvestanud, siis ei ole võimalik teha järeldust, et kohtutäitur nõuaks täitemenetluse raames sisse osaliselt võlgnevust, mis on juba hageja poolt tasutud.
12.Kohus tuvastab samuti, et hageja on kostja seadusliku esindaja kontole tasunud 06.04.2018.a 25 eurot kostja elatise nõude katteks. Nimetatud asjaolu nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (II kd tl 37). Kohus tuvastab, et hageja on kohtutäituri vahendusel tasunud elatist perioodil 16.05.2017 – 16.09.2018.a kokku 412,35 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub hageja pangakonto väljavõttest (II kd tl 118 - 119). Samas puuduvad andmed ja hageja ei ole sellele tuginenud, et kohtutäitur ei oleks tema vahendusel sisse nõutud summasid ja 06.04.2018.a tasutud 25 eurot arvestanud.
13.Riigikohus on oma 08.03.2017.a määruses nr 3-2-1-177-16 p-s 11 asunud seisukohale, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies
Tsiviilasi nr 2-18-485 ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Hageja on esitanud kohtule väite, et hageja on vahetult kostjal ülalpidamist andnud järgmiselt: 2015.a viibis kostja hagejaga kokku 43 päeva, 2016.a kokku 58 päeva, 2017.a kokku 56 päeva ja perioodil 01.01.2018 – 03.01.2018.a kokku 3 päeva. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid omaks võtnud, v.a asjaolu, et hageja ja kostja on viibinud 2018.a koos 3 päeva ja 2016.a kaks nädalat (nimetatud asjaolu on kostja omaks võtnud vastuses hagiavaldusele (I kd tl 199). Kohus tuvastab, et hageja on kostjaga koos olnud vähemalt 23 päeval. Nimetatut tõendavad hageja poolt kohtule esitatud kuvatõmmised Google Photos lehelt, kuhu on salvestatud pildid hagejast ja kostjast koos erinevatel kuupäevadel (II kd tl 125 – 136). Ülejäänud osas on hageja väited kostjaga koos veedetud päevade arvust tõendamata. Nähtuvalt Pärnu Maakohtu 28.08.2015.a otsusest tsiviilasjas nr 2-15-104372 on kohus elatist välja mõistes arvestanud, et kostja viibib hagejaga mõned päevad kuus (I kd tl 18). Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud tõendatud asjaoludest ei nähtu, et need asjaolud oleksid olulisel määral muutunud. Kohtule esitatud asjaoludest ei ole võimalik ka tuvastada, et poolte vahel eksisteeriks näiteks kokkulepe elatise tasumises muul viisil, kui seda on kohustatud tegema täitedokumendiks olevas kohtulahendis.
14.Kohus tuvastab, et hagejal on lisaks kostjale teine alaealine laps H.J.R. (sündinud 02.05.2013.a). Nimetatud asjaolu nähtub kohtule esitatud H.J.R.i sünni tõendist (I kd tl 9). Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohtu 19.12.2017.a otsusega on H.J.R.i kasuks välja mõistetud alates 05.05.2017.a igakuuliselt elatis 100 eurot tema isalt R.V.ilt (II kd tl 148 – 150). Pärnu Maakohtu 28.08.2015.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-104372 on kohus elatist välja mõistes arvestanud hagejal teise lapse olemasoluga. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga, mis oleks tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist ja mis õigustaks hageja vastu algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et R.V. ei täida 05.05.2017.a kohtuotsust, siis on hagejal võimalik taotleda R.V.i vastu täitemenetluse algatamist TMS-s sätestatud korras ja täitemenetluse ebaõnnestumisel elatisabi vastavalt perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud korrale.
15.Kohus tuvastab, et alates 18.05.2016.a kuni 31.05.2017 oli hageja töövõime kaotus 10%. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 13.06.2016.a otsuse nr 1356400 alusel (I kd tl 89). Eesti Töötukassa 20.06.2017.a otsuse alusel on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus suurust kindlaksmääramata (II kd tl 55 – 56). 19.07.2018 Sotsiaalkindlustusameti otsusega on hagejal tuvastatud keskmine puue (II kd tl 163 – 164). Kohus tuvastab, et 2015.a oli hageja maksustatava sissetuleku suuruseks 4691,32 eurot ( II kd tl 38 – 41), 2016.a oli hageja maksustatavaks tuluks 200,77 eurot (II kd tl 42 – 45), 2017.a oli hageja maksustatavaks tuluks 291,76 eurot (II kd tl 46 – 449). Nimetatud asjaolude alusel järeldab kohus, et hageja tervislik seisund on olulisel määral halvenenud ja see on mõjutanud tema sissetulekuid ja majanduslikku seisu. 16.11.2017.a on hageja asunud tööle Tallinna Keskraamatukogus osalise tööajaga töötasuga 392,50 eurot kuus, mida tõendab kohtule esitatud tööleping (I kd tl 97 – 100). Lisaks saab hageja töövõimetoetust ja peretoetust, mida kinnitavad hageja menetlusabi taotluse menetlemise käigus kogutud hageja pangakonto väljavõtted.
Tsiviilasi nr 2-18-485 Kohus on vaatamata eeltoodud järeldusele seisukohal, et hageja majandusliku seisundi halvenemine pärast täitedokumendiks oleva kohtuotsuse tegemist ei võimalda tunnistada täitemenetlust lubamatuks ja täitemenetluse jätkamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kuid võib anda aluse esitada hagiavaldus elatise vähendamiseks, mida hageja on kohtule teadaolevalt ka teinud. Ka täitemenetluses kehtivad hagejale kui võlgnikule tagatised, mille eesmärk on tagada võlgniku minimaalne toimetulek, mh on võimalik esitada hagita menetluses avaldus TMS § 45 alusel, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus on nimetatud võimalust hagejale selgitanud 22.01.2018.a määruses.
16.Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt kostja 18.07.2018 menetluskulude nimekirjale koosnevad kostja menetluskulud kulutustest õigusabile kokku 1560 eurot koos käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud hagimaterjalidega tutvumiseks 2 tundi ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks 4 tundi (arve nr 584-K). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus esindajal kulus hagimaterjalidega tutvumiseks 2 tundi, siis ei ole põhjendatud ajakulu vastuse koostamisele 4 tundi, arvestades hagiavalduses esitatud kindlapiirilisi asjaolusid, nende mahtu ja asja õiguslikku keerukust, samuti vastuses esitatut – esitatud ei ole ühtegi tõendit ega mahukaid asjaolusid. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seega on kohus seisukohal, et arve nr 584-K alusel on põhjendatud mõista kostjalt välja 480 eurot koos käibemaksuga. Arve nr 612-K kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud 24.05.2018 seisukohtade koostamiseks 1 tund, 12.06.2018 kohtuistungiks ettevalmistamisele 0,5 tundi ja 12.06.2018 kohtuistungil esindamiseks 1,75 tundi. Kokku 390 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses on õigusabi olnud põhjendatud ja vajalik. Arve nr 624-K kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud hageja 03.07.2018 menetlusdokumentidega tutvumiseks 1,75 tundi ja 18.07.2018 seisukoha koostamisele 2 tundi, kokku 450 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses on õigusabi olnud vajalik ja põhjendatud. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1320 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tsiviilasi nr 2-18-485
Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.