Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(7)

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(7)

esitanud õigusteenuse pakkumise eest arved Credilex Global Recovery S.L.T-le, kellele hageja tasub. Hageja tasus õigusteenuse eest 08.10.2015 363 eurot ja 15.11.2016 771,38 eurot. Kokku on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 1134,38 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja ei tõendanud, et tema poolt ostetud kaubaga oleks esinenud probleeme ning hagejat oleks probleemist teavitatud või et pooled oleksid kokku leppinud hilisemas tasaarvestamises ning tasaarvestamisele oleks kuulunud hagis esitatud arvete vastavad tehingud. Hageja kirjavahetusest perioodil 15.10-02.12.2014 ei nähtu, et kauba eest ei tule tavapärasel viisil tasuda või kauba ostuhind tasaarvestatakse. Hageja on hilisemalt kostjat teavitanud tasumata arvetest ja edastanud talle meeldetuletusi. Kui kostja oleks käitunud heas usus tegutseva isikuna, oleks ta pidanud hagejale meelde tuletama pooltevahelist tasaarvestuse kokkulepet. Kui poolte vahel oleks olnud tasaarvestuse kokkulepe, oleks hageja raamatupidaja pidanud väljastama nn nullarved tasumise tähtajaga. Kostja vastuväited

3(7)

REÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. REÕS § 1 lg 2 p 2 järgi käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määruse 593/2008 (Rooma I määrus) artikkel 4 p 1 a sätestab, et kui pooled ei ole kokku leppinud kohaldatavas õiguses, siis määratakse kauba müümise lepingu suhtes kohaldatav õigus kindlaks selle riigi õiguse järgi, kus on müüja harilik viibimiskoht. Hispaania ja Eesti on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (konventsioon). Konventsiooni art 1 lg 1 p a kohaselt rakendatakse konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides, kui need riigid on kokkuleppivad riigid. Eesti ja Hispaania on kokkuleppivad riigid nimetatud sätte tähenduses. Konventsiooni art 9 lg 1 kohaselt on pooled seotud igasuguse omavahel kokku lepitud tavaga ning omavahelistes suhetes kehtestatud praktikaga. Konventsioon ega Rooma I määrus ei reguleeri kõiki asjas vaidluse all olevaid küsimusi ning konventsiooniga ja Rooma I määrusega reguleerimata küsimustes kuulub kohaldamisele Hispaania Kuningriigi õigus. Vaidluse all ei ole, et kostja ostis hagejalt perioodil 2012-2014 kaupa. Pooltevahelise praktika järgi tellis kostja hagejalt kauba e-kirjavahetuse teel ja hageja esitas kauba müügi kohta arved ja saatis kauba kostja aadressile Tähnase tee 2/3, 75312 Peetri, Harjumaa. Kauba ostu-müügi kohta pooled eraldi kirjalikku lepingut ei sõlminud. Kuna pooled ei leppinud kokku eraldi kauba ostu-müügi tingimustes, kohalduvad üldised lepingu sõlmimisega seotud sätted. Kohus viitas konventsiooni art-tele 25, 30 ning art 35 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et hageja väited kauba müümise kohta on tõendatud, hageja täitis müüjana omapoolseid kohustusi ja tarnis kostjale kaupa. Kostja omapoolset kohustust (s.o kauba eest tasumine) ei täitnud. Kostja tellis perioodil 15.10-02.12.2014 hagejalt kaupa, mida tõendavad hagejale saadetud e-kirjad. Hageja esitas kostjale arved. Hageja esitas tõendid kauba edastamise kohta kostjale. Kostja ei vaidlustanud, et ta ei ole kaupa ega arveid kätte saanud. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud arved oleksid tasutud. Kohus viitas konventsiooni art-tele 53 ja 59. Kostja on tellitud kauba kätte saanud ja jätnud tasumata hageja esitatud arved: nr 1047107648 summas 1090,11 eurot (maksetähtaeg 21.11.2014); nr 1047108525 summas 855,03 eurot (maksetähtaeg 20.12.2014); nr 1047108575 summas 3036,58 eurot (maksetähtaeg 24.12.2014); nr 1047108672 summas 390,32 eurot (maksetähtaeg 26.12.2014); nr 1047108790 summas 1955,28 eurot (maksetähtaeg 01.01.2015); nr 1047108809 summas 5119,97 eurot (maksetähtaeg 02.01.2015). Arvest nr 1047107473 summas 3140,50 eurot (maksetähtaeg 15.11.2014), tasus kostja 2990,70 eurot, jättes tasumata arve summas 149,80 eurot. Kokku on kostja jätnud tasumata arved summas 12 597,09 eurot. Kostja ei tõendanud, et tal oleks nõue, mida hagejaga tasaarvestada. Tõenditest nähtub, et kostja ostis hagejalt kaupa, mille kohta hageja esitas kostjale 16.05.2012 arve nr 1022101948 ja 07.09.2012 arve nr 1022103927. Kostja tasus arved. Tõendamata on kostja väide, et ostetud kaup oli puudustega. Kostja ei esitanud tõendeid, millistele tingimustele pidid turbiinid vastama ning et turbiinid nendele tingimustele ei vastanud. Kostja fotodest ei nähtu, milliste turbiinidega

4(7)

on tegemist, kas turbiinid on ostetud hagejalt ja millal pildid tehtud on. Kirjavahetusest kostja ja AS-i Schenker vahel ei nähtu, mis pakk ja millal hagejale saadeti ning mis oli paki sisuks. Tõendamata on ka kostja väide, et poolte vahel oli tasaarvestuse kokkulepe. Hageja esitatud ekirjavahetusest nimetatu ei nähtu. Kui poolte vahel oleks olnud tasaarvestuse kokkulepe, siis oleks kostja pidanud seda vajadusel hagejale juba varasemalt meelde tuletama ning esitama hagejale pretensiooni hilisemate arvete tasumise osas. Samuti on tõendamata kostja väide, et hageja esindajad kohtusid septembris 2014 kostja esindajaga ja kohtumise sisuks oli pooltevaheline tasaarvestus. Kuna kostja tasaarvestatava nõude olemasolu on tõendamata, ei anna kohus hinnangut ka tasaarvestatava nõude aegumise osas. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes ostetud kauba eest hagejale tähtaegselt tasumata, rahuldas kohus hageja nõude 12 597,09 eurot. Kohus viitas konventsiooni art-tele 78 ja 74 ja leidis, et kuna kostja ei tasunud õigeaegselt arveid, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Viivise regulatsiooni konventsioon ega Rooma I määrus ei reguleeri. Viivise määrale kohaldub Seaduse 3/2004 art 7 p 2. Tasumata summadele kohalduv seadusjärgne viivisemäär on kõnealusel perioodil sama, mis VÕS-i kohaselt. Viivis arvete sissenõutavaks muutumise hetkest alates seadusjärgses viivisemääras kujunes järgmiselt. Perioodil 16.11-31.12.2014 oli viivisemääraks 8,15%, aastas, perioodil 01.01.2015-30.06.2016 oli viivisemääraks 8,05% aastas, perioodil 01.07.2016-10.04.2017 oli viivisemääraks 8% aastas. Kostja võlg tekkis 16.11.2014. Hageja põhjendatud viivisenõue kuni hagi esitamiseni 12.04.2017 on 2319,70 eurot. Hageja esitas kostjale 7 arvet ja kandis tekkinud võlgade sissenõudmisel kulutusi. Hageja nõudis võla sissenõudmise kulusid 280 eurot, s.o igalt tasumata arvelt 40 eurot. Hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja lepinguline esindaja pöördus 23.10.2015 kostja poole 12 597,09 euro tasumiseks. Nimetatud võlg koosneb küll 7 tasumata arvest, kuid hageja ei esitanud tõendeid, et tal oleks tekkinud kulutusi iga arve eraldi sissenõudmisel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulud 40 eurot (Seaduse 3/2004 art 8). Hageja kohtueelsed õigusabikulud 1134,38 eurot on põhjendatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-84-14, p 24). Asja materjalidest nähtuvalt on Credilex Global Recovery S.L.T esitanud hagejale õigusteenuse osutamise eest 2 arvet ja hageja on arved tasunud. Seega on tasutud teenuse eest, mis on seotud kostjaga. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hageja pidanud kasutama ka õigusabi. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 091,17 eurot, s.o lepinguline võlg 12 597,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2319,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 1134,38 eurot ning viivis 8% aastas põhivõlalt (13 771,47 eurot) alates 13.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuli hageja menetluskulud jätta 99% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus

5(7)

Maakohus on tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimise ebaõigesti tuvastamata jätnud. Kostja soovis tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimist tõendada tunnistajate ütlustega, kuid kohus jättis kostja 31.10.2017 esitatud taotluse tunnistajate SS ja JJ ülekuulamiseks rahuldamata. Tunnistajad saaksid kinnitada, et poolte vahel oli tasaarvestuse kokkulepe summas 6294,82 eurot, kuna kostja ja hageja esindajad leppisid 2014 septembris toimunud kohtumisel kokku selles, mis puudutas turbiinide V011423684 asendamist turbiinide vastu, mis vastaksid kokkulepitud omadustele või raha tagastamist nende turbiinide eest ning selles, et kostja tasaarveldab hagejalt uue kauba tellimisel turbiinide maksumusest 6294,82 eurot uue tellitud kauba maksumusega. Hageja väited on vasturääkivad. Kuigi hageja lepinguline esindaja väitis 05.02.2018 istungil, et hageja esindajad ei ole Eestis käinud ega ühtegi kokkulepet sõlminud, siis oma varasemates seisukohtades kinnitas hageja, et 2014 septembris käisid hageja esindajad Eestis ja kohtusid kostjaga. Kostja 26.02.2018 menetlusdokumendis esitatud turbiinide parameetritest ja fotodest nähtub, millised turbiinid ta hagejalt tellis ja millised turbiinid hageja kostjale hankis, turbiinide parameetrid ja võrdlus. Nimetatu tõendab, et hageja poolt kostjale saadetud turbiinid ei vastanud lepingutingimustele. Kostja esitas 22.09.2017 ja 29.01.2018 menetlusdokumentides nõude hageja vastu summas 6294,82 eurot. Kohtuotsuses ei ole maakohus nõudele hinnangut andnud ega otsust teinud. Vastus apellatsioonkaebusele

6(7)

tõttu

jäävad

poolte

menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.