Välja mõista Osaühingult Remexim BLUMAQ S.A kasuks viivis 8% aastas põhivõlgnevuselt (13 771,47 eurot) alates 13.04.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.BLUMAQ S.A menetluskulud jätta 99% ulatuses Osaühingu Remexim kanda. Osaühingu Remexim menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.04.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt tegeleb Hispaania Kuningriigi äriühing BLUMAQ, S.A (hageja) ehitus- ja kaevandusseadmete varuosade ning hooldusvahendite müügiga. Osaühing Rememix (kostja) on olnud hagejaga püsivas ärisuhtes. Kostja tellis hagejalt perioodil 15.10.201402.12.2014 e-kirjavahetuse teel erinevaid kaupu. Hageja saatis ostetud kaubad Eestisse ning koostas kõigi tellimuste osas arved, mis on kostja poolt tänaseni tasumata. Hageja on esitanud kostjale järgmised arved: - 15.10.2014 arve nr 1047107473 maksetähtajaga 15.11.2014, summas 3140,50 eurot; - 21.10.2014 arve nr 1047107648 maksetähtajaga 21.11.2014, summas 1090,11 eurot; - 20.11.2014 arve nr 1047108525 maksetähtajaga 20.12.2014, summas 855,03 eurot; - 24.11.2014 arve nr 1047108575 maksetähtajaga 24.12.2014, summas 3036,58 eurot; - 26.11.2014 arve nr 1047108672 maksetähtajaga 26.12.2014, summas 390,32 eurot; - 01.12.2014 arve nr 1047108790 maksetähtajaga 01.01.2015, summas 1955,28 eurot; - 02.12.2014 arve nr 1047108809 maksetähtajaga 02.01.2015, summas 5119,97 eurot. Kostja on nimetatud arvetest tasunud osaliselt arve nr 1047107473 summas 2990,70 eurot. Seega on kostja võlgnevus kogu tellitud kauba eest kokku 12 597,09 eurot. Hageja saatis 23.10.2015 kostjale pretensiooni, milles nõudis põhivõlgnevuse tasumist ning hoiatas teda kohtusse pöördumise eest. Kostja ei ole tänaseni nõuet täitnud. Lisaks tasumata arvetele on hagejal õigus nõuda ka viivist summas 2 319,70 eurot. Viivise määrale kohaldub „Seadus 3/2004 kuupäevaga 29. detsember, millega kehtestatakse meetmed
äritehingutes võlgnevuste võitlemise vastu“ (Ley 3/2004, de 29 de diciembre, por la que se establecen medidas de la lucha contra la morosidad en operaciones comerciales”), mida on muudetud aktiga „Kuninglik dekreet 4/2013, kuupäevaga 22. veebruar“ (“Real Decreto-ley 4/2013, de 22 de febrero, de medidas de apoyo al emprendedor y de estímulo del crecimiento y de la creación de empleo”) (edaspidi: Seadus 3/2004). Seaduse 3/2004 artikli 7 punkti 2 esimene lause sätestab, et võlgniku poolt tasutava seadusjärgse viivise määraks on summa, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma viimasele enne kalendaarse poolaasta esimest päeva tehtud põhirefinantseerimisoperatsioonile, ning millele lisandub kaheksa protsenti. Seega on tasumata summadele kohalduv seadusjärgne viivisemäär kõnealusel perioodil sama, mis Eesti Vabariigis kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt. Kostja on rikkunud lepingulist kohustust. Kostjal ei ole olnud viivitamiseks ühtegi põhjendust, samuti ei ole ta selliseid põhjendusi esitanud ka hiljem. Samuti on kostja ignoreerinud hageja esindaja meeldetuletusi ja nõudeavaldusi. Kuivõrd kostja vastutab võla tekkimise eest, on hagejal õigus nõuda koos kohustuse täitmisega ka kahju hüvitamist. Hispaania õiguse kohaselt saab nõuda iga hilinenud makse sissenõudmise eest 40 eurot, sõltumata võlausaldajapoolsete teadete või nõuete esitamisest. Kuivõrd kostjal on tekkinud kokku seitse võlgnevust, on hagejal õigus nõuda sellel alusel kokku 280 eurot. Lisaks saab hageja nõuda eelnevaid kulutusi ületavat kahju. Selline kahju võib väljenduda ka õigusabikulude näol. Hageja lepinguline esindaja pakub hagejale õigusteenust Credilex Global Recovery S.L.T vahendusel. Hageja lepinguline esindaja on esitanud õigusteenuse pakkumise eest arved Credilex Global Recovery S.L.T-le, kellele tasub hageja omakorda. Hageja on tasunud õigusteenuse eest 08.10.2015 summas 363 eurot ning 15.11.2016 summas 771,38 eurot. Kokku on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 1134,38 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotleb ka mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 8% aastas alates hagi esitamisest. 09.10.2017 esitatud menetlusdokumendis (vastus kostja vastuväidetele) toob hageja välja, et kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt ostetud kaubaga oleks esinenud probleeme ning hagejat oleks probleemist teavitatud või et pooled oleksid kokku leppinud hilisemas tasaarvestamises ning tasaarvestamisele oleks kuulunud hagiavalduses esitatud arvete vastavad tehingud. Kostja väited ei ole usutavad. Kui pooltevahel oleks tasaarveldus, siis sellisel juhuks oleks pidanud poolte varasem suhtlus seda kajastama. Hageja esitatud kirjavahetusest perioodil 15.10.2014-02.12.2014 ei nähtu, et kauba eest ei tule tavapärasel viisil tasuda või kauba ostuhind tasaarvestatakse. Hageja on hilisemalt kostjat teavitanud tasumata arvetest ning edastanud talle meeldetuletusi. Kui kostja oleks käitunud heas usus tegutseva isikuna, siis oleks ta pidanud hagejale meelde tuletama pooltevahelist tasaarvestuse kokkulepet. Kui pooltevahel oleks olnud tasaarvestuse kokkulepe, oleks hageja raamatupidaja pidanud väljastama nn nullarved, mille juurde on märgitud ka tasumise tähtaeg. Seda ei ole tehtud ning see viitab asjaolule, et hageja ootas kostja arvete tasumist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise võlgnevuse 12 597,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2319,70 eurot, võla sissenõudmisega kantud kulud 280 eurot ja õigusabikulud 1134,38 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 8% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude ja kahju hüvitamise nõuete täieliku täitmiseni.
Kostja vastus Kostja leiab oma vastuses, et hagiavaldus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Kostja ostis 11.05.2012 hagejalt 2 turbiini V011423684 kogusummas 2214,74 eurot, tasudes selle eest 22.06.2012 hagejale 2214,74 eurot. Kostja ostis 07.09.2012 hagejalt 4 turbiini V011423684 kogusummas 4080,08 eurot, tasudes selle eest 31.10.2012 hagejale 4080,08 eurot. Kostja müüs turbiinid V011423684 edasi. Peale turbiinide V011423684 ostmist teavitas ostja kostjat, et ostetud turbiinid V011423684 ei oma omadusi, mida ostja võis mõistlikult eeldada, ja ei vasta otstarbele, milleks ostja neid ostis. Ostja ei saanud turbiine V011423684 kasutada, kuna nad ei sobinud kasutamiseks ning palus need kas asendada või tagastada nende eest tasutud raha. Kostja teavitas sellest viivitamatult hagejat ning palus turbiinid asendada või tagastada kostjale raha tasutud turbiinide eest. Kostja lähtus asjaolust, et turbiinid ei vasta lepingutingimustele, kuna neid ei saa sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja tagastas maikuus 2013 turbiinid V011423684 hagejale. Kostja on pärast seda pöördunud hageja poole turbiinide väljavahetamiseks või raha tagastamiseks kuid hageja ei ole turbiine asendanud ega raha tagastanud. Septembris 2014 kohtus kostja esindaja hageja esindajatega, et arutada turbiinide V011423684 asendamist või raha tagastamist. Kohtumisel leppisid kostja esindaja ja hageja esindajad kokku, et kostja tasaarveldab hagejalt uue kauba tellimisel turbiinide maksumuse uue tellitud kauba maksumusega. Kostja tellis oktoobrist kuni detsembrini 2014 hagejalt erinevaid kaupu, tasudes kauba eest osaliselt ning tehes osalise tasaarvestuse turbiinide eest. Seetõttu keeldus kostja talle esitatud arvete tasumisest. Kostja tasaarvestuse nõue ei ole aegunud. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Käesoleval juhul on hagejaks Euroopa Liidus tegutsev äriühing, asukohaga Hispaania Kuningriik ning kostjaks Eestis tegutsev äriühing. Kuna õigussuhtel on seega kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, siis on kohus seisukohal, et kohalduv õigus tuleb kindlaks määrata rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) sätetest lähtudes. REÕS § 1 lg 1
kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. REÕS § 1 lg 2 p 2 järgi käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) artikkel 4 p 1a sätestab, et kui pooled ei ole kokku leppinud kohaldatavas õiguses, siis määratakse kauba müümise lepingu suhtes kohaldatav õigus kindlaks selle riigi õiguse järgi, kus on müüja harilik viibimiskoht. Hispaania ja Eesti on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (edaspidi konventsioon). Konventsiooni art 1 lg 1 p a kohaselt rakendatakse seda konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides, kui need riigid on kokkuleppivad riigid. Eesti ja Hispaania on kokkuleppivad riigid nimetatud sätte tähenduses. Konventsiooni art 9 lg 1 kohaselt on pooled seotud igasuguse omavahel kokku lepitud tavaga ning omavahelistes suhetes kehtestatud praktikaga. Kohus selgitab, et Konventsioon ega Rooma I määrus ei reguleeri kõiki käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi ning konventsiooniga ja Rooma I määrusega reguleerimata küsimustes kuulub kohaldamisele Hispaania Kuningriigi õigus.
4.Vaidluse all ei ole, et kostja on hagejalt ostnud perioodil 2012-2014 kaupa (kostja vastus tlk 75,76). Pooltevahelise praktika järgi tellis kostja hagejalt kauba e-kirjavahetuse teel ning hageja esitas kauba müügi kohta arved ning saatis kauba kostja aadressile Tähnase tee 2/3 75312 Peetri, Harjumaa. Kauba ostu-müügi kohta pooled eraldi kirjalikku lepingut ei sõlminud. Kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud eraldi kauba ostu-müügi tingimustes, kohalduvad käesoleval juhul üldised lepingu sõlmimisega seotud sätted.
5.Konventsiooni art 25 sätestab, et lepingu rikkumine on ühe poole poolt oluline, kui see tekitab teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge ette ei näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda ette näinud. Art 30 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva konventsiooniga. Konventsiooni art 35 lg 1 järgi müüja on kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping. Konventsiooni art 35 lg 2 sätestab kauba lepingutingimustele mittevastavuse. Kostja on tellinud perioodil 15.10.2014-02.12.2014 hagejalt kaupa, mida tõendavad hagejale saadetud e-kirjad (tlk 11-15, tõlked tlk 6-10). Hageja on esitanud kostjale arved (tlk 16-22). Hageja on esitanud tõendid kauba edastamise kohta kostjale (tlk 23-26; 61-63). Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei ole kaupa ega arveid kätte saanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud arved oleksid tasutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud väited kauba müümise kohta on
tõendatud ning hageja on täitnud müüjana omapoolseid kohustusi ning tarninud kostjale kaupa. Kostja ei ole aga omapoolset kohustust (s.o kauba eest tasumine) täitnud.
6.Konventsiooni art 53 kohaselt on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. Art 59 sätestab, et ostja on kohustatud tasuma hinna päeval, mis on kehtestatud või mille saab kindlaks määrata lepingu ja käesoleva konventsiooni järgi, ilma et oleks vaja oodata mingit ostja päringut või tema poolt mingite formaalsuste täitmist. Kostja on tellitud kauba kätte saanud ning jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved: nr 1047107648 summas 1090,11 eurot (maksetähtaeg 21.11.2014, tlk 17); nr 1047108525 summas 855,03 eurot (maksetähtaeg 20.12.2014, tlk 18); nr 1047108575 summas 3036,58 eurot (maksetähtaeg 24.12.2014, tlk 19); nr 1047108672 summas 390,32 eurot (maksetähtaeg 26.12.2014, tlk 20); nr 1047108790 summas 1955,28 eurot (maksetähtaeg 01.01.2015, tlk 21); nr 1047108809 summas 5119,97 eurot (maksetähtaeg 02.01.2015, tlk 22). Arvest nr 1047107473 summas 3140,50 eurot (maksetähtaeg 15.11.2014, tlk 16), tasus kostja 2990,70 euro ulatuses, jättes tasumata arve summas 149,80 eurot. Kokku on kostja jätnud tasumata arved summas 12 597,09 eurot.
7.Kostja tugineb arvete maksmata jätmisel asjaolule, et kostja on arved tasaarvestanud. Kostja vastuväidete kohaselt ostis kostja 11.05.2012 kaks turbiini ja 07.09.2012 neli turbiini, kokku summas 6294,82 eurot kuid nimetatud kaup ei vastanud lepingutingimustele ning kostja tagastas kauba hagejale ning nõudis kauba vahetamist või raha tagastamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ostnud hagejalt kaupa, mille kohta on hageja esitanud kostjale 16.05.2012 arve nr 1022101948 (tlk 80) ja 07.09.2012 arve nr 1022103927 (tlk 83). Kostja on arved tasunud (tlk 82 ja 85). Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et ostetud kaup oli puudustega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millistele tingimustele pidid ostetud turbiinid vastama ning et ostetud turbiinid nendele tingimustele ei vastanud. Kostja esitatud fotodest (tlk 174-184) ei nähtu, milliste turbiinidega on tegemist, mh kas pildil olevad turbiinid on ostetud hagejalt. Samuti ei nähtu, millal pildid tehtud on. Kostja esitatud kirjavahetusest kostja ja AS Schenker vahel (tlk 108-110 ja 86) aga ei nähtu, mis pakk ning millal on hagejale saadetud. Samuti ei selgu kirjavahetusest, mis oli paki sisuks. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oleks nõue, mida hagejaga tasaarvestada. Kohus peab vajalikuks m.h ka märkida, et käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõendamata ka kostja vastuväide, et poolte vahel oli tasaarvestuse kokkulepe. Hageja poolt esitatud ekirjavahetusest (tlk 11-15, tõlked tlk 6-10) nimetatu ei nähtu. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kui poolte vahel oleks olnud tasaarvestuse kokkulepe, siis oleks kostja pidanud seda vajadusel hagejale juba varasemalt meelde tuletama ning esitama hagejale pretensiooni hilisemate arvete tasumise osas. Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid poolte kokkulepete osas. Samuti on tõendamata kostja väide selle kohta, et hageja esindajad kohtusid septembris 2014 kostja esindajaga ning kohtumise sisuks oli pooltevaheline tasaarvestus.
Kuivõrd kostja tasaarvestatava nõude olemasolu on tõendamata, siis ei anna kohus hinnangut ka tasaarvestatava nõude aegumise osas.
8.Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud omapoolseid kohustusi, jättes ostetud kauba eest hagejale tähtaegselt tasumata. Kohus rahuldab hageja nõude summas 12 597,09 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
9.Konventsiooni art 78 kohaselt, kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda 74. artikli alusel. Art 74 sätestab, et kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma. Kuna kostja ei ole õigeaegselt arveid tasunud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Viivise regulatsiooni konventsioon ega Rooma I määrus ei reguleeri. Viivise määrale kohaldub „Seadus 3/2004 kuupäevaga 29. detsember, millega kehtestatakse meetmed äritehingutes võlgnevuste võitlemise vastu“ (Ley 3/2004, de 29 de diciembre, por la que se establecen medidas de la lucha contra la morosidad en operaciones comerciales”), mida on muudetud aktiga „Kuninglik dekreet 4/2013, kuupäevaga 22. veebruar“ (“Real Decretoley 4/2013, de 22 de febrero, de medidas de apoyo al emprendedor y de estímulo del crecimiento y de la creación de empleo”) (edaspidi: Seadus 3/2004, tlk 167-168). Seaduse 3/2004 artikli 7 punkt 2 sätestab, et seadusjärgse viivise määraks, mida võlgnik on kohustatud tasuma, on määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma viimasele enne kalendaarse poolaasta esimest päeva tehtud põhirefinantseerimisoperatsioonile ning millele lisandub kaheksa protsenti. Tasumata summadele kohalduv seadusjärgne viivisemäär kõnealusel perioodil on sama, mis Eesti Vabariigis kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt. Kohus arvestab viivise kujunemist arvete sissenõutavaks muutumise hetkest alates ning arvestab viivist seadusjärgses viivisemääras. Perioodil 16.11.2014-31.12.2014 oli seadusjärgseks viivisemääraks 8,15%, aastas, perioodil 01.01.2015-30.06.2016 oli seadusjärgseks viivisemääraks 8,05% aastas, perioodil 01.07.2016-10.04.2017 oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas. Kostja võlgnevus tekkis 16.11.2014. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud viivisenõue kuni hagi esitamiseni 12.04.2017 kokku 2319,70 eurot.
10.Seaduse 3/2004 art 8 sätestab, et kui võlgnik ei täida tasumise kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult fikseeritud summana 40 eurot, mis lisatakse põhivõlale kõigil juhtudel ilma vajaduseta eelnevate teadete järele. Lisaks on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult hüvitist kõigi tõendatud sissenõudmiskulude osas, mis kanti võla tekkimise tagajärjel, juhul kui need ületavad eelmises lauses nimetatud summat. Võlgnik ei ole kohustatud tasuma paragrahvi eelmises punktis nimetatud hüvitist, kui võlgnik ei vastuta maksega viivitamise eest.
Hageja on esitanud kostjale 7 arvet ning kandnud tekkinud võlgade sissenõudmisel kulutusi. Hageja on välja toonud, et nõuab võla sissenõudmise kulusid summas 280 eurot s.o iga seitsme tasumata arvelt ( 7x40=280). Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue osaliselt põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule tõendi (tlk 27), millest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on 23.10.2015 pöördunud kostja poole võlgnevuse 12 597,09 euro tasumiseks. Hageja ei ole põhistanud miks ta nõuab võla sissenõudmise kulusid 280 euro ulatuses, kui kostjale edastatud kirjas (tlk 27) tugineb hageja esindaja põhivõlgnevusele 12 597,09 eurot. Nimetatud võlgnevus koosneb küll seitsmest tasumata arvest, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, et hagejal oleks tekkinud kulutusi iga arve eraldi sissenõudmisel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Samuti on hageja märkinud, et hagejale on tekitatud kahju, mis väljendub kohtueelsete õigusabikuludena summas 1134,38 eurot. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on Credilex Global Recovery S.L.T esitanud hagejale õigusteenuse osutamise eest kaks arvet (tlk 31-32) ning hageja on arved tasunud (tlk 33-34). Esitatud tõenditest nähtub, et tasutud on teenuse eest, mis on seotud kostjaga. Kohtu hinnangul on kohtueelsed õigusabikulud summas 1134,38 eurot põhjendatud. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud kasutama ka õigusabi. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-84-14 p 24 kinnitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad.
11.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 8% aastas alates 13.04.2017 kuni põhinõude ja kahju hüvitamise nõuete kohase täitmiseni.
12.Tuginedes eeltoodule tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 091,17 eurot s.o lepinguline võlgnevus 12 597,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2319,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 1134,38 eurot ning viivis 8% aastas põhivõlgnevuselt (13 771,47 eurot) alates 13.04.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb hageja menetluskulud jätta 99% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.