Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-15950 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ BALTSPEDITOR esitas 23.10.2018 Tartu Maakohtule hagi mittetulundusühingu "KeskEesti Metsaomanikud" vastu võlgnevuse ja kahju hüvitise nõuetes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 7038,86 eurot, kahjuhüvitist summas 80 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 59,19 eurot. Kohus võttis hagi 29.10.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja esindaja sai hagimaterjalid kätte 30.10.2018 Avalike E-toimiku kaudu, kuid pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 05.03.2018 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ja metsatööde teostamise lepingu, mille kohaselt lepiti kokku metsamajanduslike tööde teostamine ja metsa müügist tulu saamine omanikule kuuluva(te)l lepingus nimetatud kinnistu(te)l. Hageja esitas 03.07.2018 kostjale arve nr 1806 summas 25 771,20 eurot, maksetähtajaga 06.07.2018 ja 12.09.2018 arve nr 1807 summas 7038,86 eurot, maksetähtajaga 14.09.2018. Kostja tasus arve 1806 osade kaupa ja viivitusega ning hageja arvestas sellelt viivist, mis kajastub arvel 1807, mille on kostja 13.09.2018 vastu võtnud ning omakäeliselt allkirjastanud. Arve nr 1807 summas 7038,86 eurot on kostja poolt täies mahus tasumata, seega on kostjal hageja ees täitmata kohustusi põhiosas kokku 7038,86 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kahju hüvitist summas 80 eurot, mis seisneb lisakulutustes esindaja kaudu kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja nõuab ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 59,19 eurot.

2-18-15950 VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7178,05 eurot, millest 7038,86 eurot moodustab põhivõlg, 80 eurot kahjuhüvitis ja 59,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 475 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 475 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu õigusabi eest summas 520 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et õigusabile on kulunud 5,2 h, tasumääraga 100 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta on põhjendatud ning valdavas osas esindajad sellise tunnitasu alusel teenust pakuvad. Kohus leiab aga, et hagi koostamisele (sisuline osa kokku ca 1,5 lk), sh koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 3,5 h mitte 5,2 h. Käesolev vaidlus ei ole muudest võlaõiguslikest vaidlustest keerulisem ning ajakulu 1,7 h ulatuses on põhjendamatu, arvestades, et hageja esindaja on nõudega tegelenud ka kohtuväliselt, st hagiavalduse koostamise ja esitamise ajaks oli ta nõudega juba kursis.

2-18-15950 Kohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aeg põhjendatud kokku 3,5 h ulatuses, seega 350 euro ulatuses (3,5hx100€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 825 eurot, millest 475 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.