Määruskaebuse esitaja I: kohtutäitur Aive Kolsar Määruskaebuse esitaja II (sissenõudja): Üllar Padari (isikukood XXX) Vastustaja (avaldaja): Rein Mark (iskukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2018 määrus ja teha asjas uus määrus.
2.Jätta rahuldamata Rein Marki kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 29. septembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 170/2017/1281.
3.Rahuldada kohtutäitur Aive Kolsari ja sissenõudja Üllar Padari määruskaebused.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Rein Marki kanda.
5.Välja mõista Rein Markilt Üllar Padari kasuks riigilõiv 50 eurot.
6.Määrata, et kohtutäitur Aive Kolsaril hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Rein Mark (avaldaja) esitas 9. oktoobril 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 29. septembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 170/2017/1281, milles palus tühistada kohtutäituri otsus ja lõpetada menetlus viidatud täiteasjas. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur alustanud avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 170/2017/1281. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 1. septembri 2004 otsus tsiviilasjas nr 2-079/03. Kohtuotsusega kohustati avaldajat tagama Üllar Padarile (sissenõudjale) takistusteta läbipääs avalikult kasutatavalt Vastse-Kuuste-Lootvina teelt üle avaldaja kinnistu mööda avaldaja kinnistut läbivat juurdepääsuteed. Täitmisavalduse kohaselt on täidetava nõude sisuks juurdepääsuteelt avaldaja paigaldatud väidetava takistuse eemaldamine. Avaldaja esitas 23. augustil 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja leidis, et puudub alus täitemenetluse alustamiseks. Sissenõudjale ei ole tehtud takistusi tema kinnistule pääsemiseks. Asjaolu, et avaldaja on paigaldanud oma kinnistule seal liikuvate sõidukite kiiruse vähendamiseks kiiruse piiraja, ei anna alust väita, et sissenõudjale on juurdepääs oma kinnistule takistatud. Kohtutäitur jättis 29. septembri 2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt esitas avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Teele paigaldatud töötlemata ümarpalk ei ole liikluskorraldusvahend ja see takistab liiklemist. Sellega rikub avaldaja maakohtu 1. septembri 2004 otsusega talle määratud kohustust tagada sissenõudja kinnistule takistusteta juurdepääs. Täitmisteates esitatud nõue takistuse eemaldamiseks tuleneb täitedokumendist ning on avaldajale kohustuslik.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Palgi kui takistuse teele paigaldamisega on avaldaja rikkunud kohtuotsust takistusteta läbipääsu võimaldamiseks. Takistusteta läbipääs tähendab sujuvat tee läbimist. Palgi tõttu pole see võimalik. Kuigi teele paigaldatud takistus on ületatav, on siiski tegemist takistusega. Üle takistuse sõites peab muutma sõiduvõtteid, pidurdama, kiirendama. Auto pidurisüsteem, sidur, kummid, veljed, vedrustus jne saavad kahjustada. Suureneb küttekulu ja halveneb tee olukord. Ühtlasi ei vasta teele paigaldatud ümarpalk liikluskorraldusvahendi nõuetele ja seega tuleb teelt eemaldada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2018 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 279 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt on 1. septembri 2004 kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev sissenõudja nõue takistusteta juurdepääsu kasutamiseks sundtäidetav. Maakohus nõustus avaldajaga, et kohtutäituri pädevuses saab olla üksnes otsuse formaalse täitmise kontrollimine. Maakohus on 1. septembri 2005 otsuses kindlaks määranud tee pikkuse ja laiuse ning katastriüksuse kaardil tähistanud selle paiknemise. Kohtutäitur pidi tuvastama, kas sissenõudjal on maakohtu määratud asukohas võimalik üle avaldaja kinnistu oma kinnistule pääseda. Kohtutäitur ega sissenõudja ei ole tõendanud, et sissenõudjal puuduks ligipääs oma kinnistule. Vastupidist kinnitab kohtutäitur oma 29. septembri 2017 otsuses. Ka sissenõudja on 17. novembri 2017 seisukohas märkinud, et läbipääs ei ole täielikult takistatud, kuna üle palgi on võimalik sõita. Nii avaldaja kui sissenõudja esitatud fotodelt nähtub, et teele paigaldatud ümarpalgist üle sõites on sissenõudjal võimalik pääseda oma kinnistule. Seega on avaldaja täitedokumendist tuleneva nõude rahuldanud ehk taganud sissenõudjale juurdepääsu tema kinnistule seda takistamata, võimaldades juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukitega. Maakohus leidis, et otsuse resolutsiooni kolmandat lauset saab tõlgendada selliselt, et takistusteta läbipääs tähendab eelkõige seda, et ajavahemikul 7.00 – 19.00 peavad väravad olema avatud. Asjaolu, kas teel sõites ületatakse kiirust, kas teele paigaldatud ümarpalk on liikluskorraldusvahend ning kas selle paigaldamine on seadusega kooskõlas, võivad olla haldusmenetluse esemeks, kuid ei vaja lahendamist praeguses asjas. Eelneva tõttu tühistas maakohus kohtutäituri otsuse ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kui täitedokumendist tulenev nõue on juba täidetud, esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 kohaselt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust ja põhjendamatult rahuldanud kaebuse. Täitemenetluses kehtib formaliseeritusse printsiip ja seda eelkõige menetluse alustamisele. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele (TMS § 23 lg 1). Praegusel juhul oli kohtutäituril kohustus täitemenetlus alustada. Maakohus on ekslikult leidnud, et kohtutäitur pidi enne menetluse alustamist tuvastama, kas sissenõudjal on täitedokumendis määratud asukohas võimalik üle avaldaja kinnistu oma kinnistule pääseda. Sellise kontrolli saab kohtutäitur läbi viia üksnes täitemenetluse käigus. Maakohus on ekslikult asunud oma otsuses lahendama küsimust, kas esitatud nõue võis olla täidetud ja seetõttu tuleks kaebus rahuldada täitemenetluse lõpetamise nõudes. Sellisel juhul oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kui täitedokumendist tulenev nõue on juba täidetud, esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt. Kui täitedokumendist tulenev
nõue on täidetud, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 2 alusel kirjaliku dokumendi alusel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.
6.Sissenõudja määruskaebuses palub tühistada maakohtu määrus ja jätta kohtutäituri otsus jõusse. Menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on sissenõudja esitanud nii kohtutäiturile kui ka maakohtule väga detailsed põhjendused selle kohta, millised probleemid tekivad palgist ülesõidul. Seda ei saa pidada normaalseks, sujuvaks liiklemiseks. Maakohus ei ole õiglaselt hinnanud, mida tähendab takistusteta läbipääs. Täitedokumendiks olevas kohtuotsuses olid takistuseks märgitud 2-kordsed väravad, kuid see ei anna õigust väita, nagu oleks muude takistuste etteseadmine õiguspärane. Naaberkinnistu omanikel on kohustus maksta avaldajale tee kasutamise eest tasu (kokku ca 230 eurot aastas). Selline tasu maksmine peaks tagama häireteta liiklemise ja tee korrashoiu. Palgi kui takistuse olemasolu juurdepääsuteel kinnitavad nii sissenõudja kui avaldaja ning kohtutäiturile ja kohtule esitatud fotod sündmuskohalt. Maakohus on põhjendamatult jätnud võtmata seisukoha kiiruse ja teele paigaldatud palgi osas. Isikuvahelised vaidlused on tsiviilkohtu pädevuses. Igasugune piiramine tähendabki takistamist. Kihutamine ei ole tõendatud. Kui tee omanikul olekski õigus oma teel kiirust piirata, peab see vastama kehtestatud nõuetele. Praegusel juhul ei vasta teele paigaldatud ümarpalk normidele ja seega ei ole see liikluskorraldusvahend, vaid teele asetatud takistus.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja vaidleb määruskaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ning menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta kaebus rahuldamata. Määruskaebused rahuldatakse.
9.Asjas puudub vaidlus selles, et avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 170/2017/1281, milles täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 1. septembri 2004 otsus tsiviilasjas nr 2-079/03 (tl 53). Kohtuotsuse alusel on avaldaja kohustatud tagama sissenõudjale takistusteta juurdepääsu avalikult kasutatavalt Vastse-Kuuste-Lootvina teelt üle avaldaja kinnistu mööda viimast läbivat juurdepääsuteed. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldaja on paigaldanud juurdepääsuteele ümarpalgi, põhjendades seda kinnistul liikuvate sõidukite kiiruse vähendamise vajadusega. Täitemenetluses olevaks nõudeks ongi tagada sissenõudjale takistusteta läbipääs avalikult kasutatavalt Vastse-Kuuste-Lootvina teelt üle avaldaja kinnistu mööda viimast läbivat juurdepääsuteed, mis seisneb muuhulgas teele paigaldatud palgi eemaldamises. Vaidluse lahendamiseks tuleb seega vastata küsimusele, kas avaldaja paigaldatud ümarpalk takistab sissenõudja läbipääsu.
10.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur ja sissenõudja ei pidanud tõendama, et sissenõudjal puudub ligipääs oma kinnistule. Sellist väidet ei ole menetluses esitatud. Kohtuotsusega ettenähtud kohustuse rikkumine ei eelda seda, et sissenõudja ei saa oma kinnistule üldse ligi. Ka sellega, kui avaldaja ei taga sissenõudjale takistusteta läbipääsu, rikub ta 1. septembri 2004 kohtuotsust.
11.Kuigi paigaldatud ümarpalk ei ole selline takistus, mis teeks sissenõudja jaoks juurdepääsutee kasutamise võimatuks, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda seda siiski oluliseks takistuseks juurdepääsutee kasutamisel. Siinkohal lähtub ringkonnakohus asjas esitatud fotodest (tl 13, 14, 31). Üle ümarpalgi sõites peab sissenõudja muutma sõiduvõtteid, sh pidurdama. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et ümarpalk ei vasta liikluskorraldusvahenditele kehtestatud nõuetele ning võib muutuda liiklusohtlikuks, samuti lõhkuda seoses tee vajumisega ja seega palgi kerkimisega ka madalamaid sõidukeid (vt Põlva- ja Valgamaa liikluskorraldaja selgitus, tl 32).
12.Eelneva tõttu on kohtutäitur põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse kohta rahuldamata. Kohtutäituri otsuse tühistamiseks alust ei esine. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab uue määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
13.Kaebuse rahuldamata jätmise ja määruskaebuste rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maaja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse esitamisel oli kohtutäitur riigilõivu tasumisest vabastatud (RLS 22 lg 2 p 7). TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus määrab, et kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebuse esitamisel on sissenõudja tasunud riigilõivu 50 eurot (tl 77). See riigilõivu tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista. Kuna maa- ja ringkonnakohtus esindas sissenõudja ennast ise, ei ole talle eelduslikult õigusabikulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.