Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13748
Tsiviilasi
Osaühingu Grupivara hagi Aktsiaseltsi Ekspress Grupp vastu Aktsiaseltsi Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise koosoleku protokolli p-des 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Grupivara apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Osaühing Grupivara (registrikood 10672077), esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja (vastustaja) Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677), esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja MartinJohannes Raude
Istungi toimumise aeg
25.10.2018
Istungil osalenud isikud
Apellandi esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp ja vastustaja esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude
RESOLUTSIOON:
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 12.04.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonimenetluses kostja Aktsiaseltsi Ekspress Grupp poolt kantud menetluskulud jätta hageja Osaühingu Grupivara kanda.
3.Rahuldada kostja Aktsiaseltsi Ekspress Grupp taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks Osaühingu Grupivara poolt Aktsiaseltsile Ekspress Grupp hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Osaühingult Grupivara Aktsiaseltsi Ekspress Grupp kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 1923 eurot.
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Grupivara tasuda Aktsiaseltsile Ekspress Grupp viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Grupivara (hageja) esitas 12.09.2016 Aktsiaseltsi Ekspress Grupp (kostja) vastu hagiavalduse, millega palus tuvastada kostja 13.06.2016 toimunud aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli p-des 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisus. Alternatiivselt palus hageja samade nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagivalduse kohaselt on kostja 13.06.2016 aktsionäride üldkoosolekul (üldkoosolek) võetud vastu mh järgmised otsused: üldkoosoleku otsus nr 1: „Kinnitada juhatuse poolt esitatud AS Ekspress Grupp 01.01.2015.a. - 31.12.2015.a. majandusaasta aruanne“; üldkoosoleku otsus nr 2: „Kinnitada juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2015.a. puhaskasumist, milleks on 2707 tuhat eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali 135 tuhande euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 5 (viis) eurosenti 1 (ühe) aktsia kohta ning ülejäänud summa, milleks on 1116 tuhat eurot kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on seisuga 29.06.2016.a. kell 23:59 kantud AS Ekspress Grupp aktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 06.07.2016.a.“
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 Hageja, osaledes 13.06.2016 üldkoosolekul, esitas kostja 2015. a majandusaasta aruandes varade väärtuse kajastamise õigsuse kontrollimise eesmärgil teabenõude, samuti vastuväited kostja 2015. a majandusaasta aruande kinnitamisele ja dividendi maksmisele ning hääletas mainitud üldkoosoleku otsustele vastu. Kostja juhatus hageja teabenõudele üldkoosolekul sisuliselt ei vastanud ega võtnud arvesse hageja vastuväiteid 2015. a majandusaasta aruandes kostja varade (Delfi Eesti ja Delfi Läti) ülehinnatuse ja 2015. a kasumi, mille arvelt on otsustatud dividende maksta, puudumise osas. Kostja juhatus nentis ilma sisuliste selgitusteta, et kostja 2015. a majandusaasta aruanne vastab kehtivatele nõuetele ja kajastab kogu vajalikku informatsiooni. Hageja leidis, et üldkoosoleku otsused 1 ja 2 on äriseadustiku (ÄS) § 3011 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tühised või alternatiivselt tuleb otsused vastuolude tõttu seaduse ja kostja põhikirjaga ÄS § 302 lg 1 kohaselt kehtetuks tunnistada. Nimelt on kostja vara ainuüksi Delfi Eesti ja Delfi Läti näol nii 2015. a majandusaasta aruandes kui ka varasemates aruannetes kajastatud oluliselt suurema väärtusega kui vara tegelik väärtus. Kui kostja vara oleks kajastatud 2015. a majandusaasta aruandes õiglases väärtuses, siis oleks kostja tegevus 2015. a majandusaastal kahjumis 6 289 000 eurot [2 707 000 – (3 115 000 + 5 881 000)] ning puuduks 2015. a majandusaasta kasum, mille alusel on otsustatud dividende maksta. Kostja 2015. a majandusaasta aruandes on märgitud puhaskasumiks 2 707 000 eurot. Hageja hinnangul on 2015. a majandusaasta aruandes kostja vara Delfi Eesti ja Delfi Läti näol kajastatud oluliselt suurema väärtusega kui nende tegelik väärtus. Seega on rikutud raamatupidamise nõudeid ja varade väärtust on kajastatud ebaõigesti: Delfi Läti väärtus on üle hinnatud 3 115 000 euro võrra ja Delfi Eesti väärtus on üle hinnatud 5 881 000 euro võrra. Õigete andmete kajastamisel kostja 2015. a majandusaasta aruandes ei oleks saanud kostja üldkoosolekul dividendide maksmist otsustada, vaid oleks pidanud otsustama kahjumi katmise. Varade väärtuse hindamisel kasutatud eeldused on olulised asjaolud, mis mh võivad mõjutada aruande õigsust ning aktsia hinda. Vaidlustatud üldkoosoleku otsused on tühised vastuolu tõttu seadusega. Praeguses asjas on üldkoosoleku otsused vastuolus raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-ga 2, ÄS § 276 lg-ga 1 ja § 278 ls-ga 3. Samuti tugines hageja RPS § 1, § 3 p 6, § 15 lg 1, § 16, § 16 p 7, § 16 p 8 ja § 30 lg 1 rikkumisele koostoimes ÄS § 3011 lg 1 p-dega 1 ja 2. Alternatiivselt on otsused kehtetud vastuolu tõttu seadusega ja põhikirja p-dega 7.2 ja 8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas seadusega ja dividendi võib maksta ainult puhaskasumist. Kostja põhikirja p 8.1 ei võimalda erinevalt ÄS § 276 lg-st 1 teha väljamakseid eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi arvelt. Kuivõrd hageja on kostja aktsionär, siis on tal õigus nõuda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ebaõigeid andmeid sisaldava majandusaasta aruande tõttu. Hageja huvi aktsionärina ei ole seotud mitte lühiajalise kasu saamisega ühekordse dividendi näol, vaid aktsiad on soetatud selleks, et saada kasu pikaajaliselt. Edaspidiste
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 investeerimisotsuste tegemine ka selles osas eeldab adekvaatse teabe olemasolu kostja väärtuse kohta. Hagejal (nagu igal teisel aktsionäril) on dividendi saamise kõrval üleüldine huvi kostja normaalse toimimise ja kostja väärtuse adekvaatse kajastamise vastu kostja finantsaruannetes. Hagejal puuduvad muud, efektiivsemad viisid oma õiguste kaitseks. Kostja vastuväited
2.Kostja leidis, et hageja nõue tunnistada kehtetuks 2015. a majandusaasta aruande kinnitamise otsus tuleks jätta läbi vaatamata. Majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla sellise otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Otsuste tühisuse tuvastamiseks puudus hagejal kostja hinnangul üldse õiguslik huvi. Kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõue tuli jätta kostja hinnangul rahuldamata. Tühisuse tuvastamise nõuded tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud sellise õiguse või huvi kaitseks, millele riik peaks hagi läbivaatamise näol kaitset pakkuma. Hagi eesmärk on selgelt pahauskne ja menetlusõigusi kuritarvitav. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema kui 0,0003% suurust ja 132 eurot maksva osaluse omaniku tuvastushuvi sellise hagi menetlemise vastu, mille rahuldamise korral hageja praktiliselt olematu suurusega osaluse väärtus väheneks ning dividenditulu kaoks. Praeguses olukorras ei olnud mitte ühtegi mõistlikku põhjust arvata, et aruanne kajastaks kostja majandusseisu valesti järgnevatel põhjustel: aruande on koostanud vandeaudiitori akrediteeringuga raamatupidamisala ekspert; aruanne on tunnustatud audiitorettevõtjas tegutsevate sõltumatute ja usaldusväärsete vandeaudiitorite auditeeritud ja õigeks hinnatud (kusjuures auditeerimisel osalesid firmaväärtuse osas hindamisspetsialistid Eestist, Leedust ja Ungarist); aruande on kostja nõukogu heaks kiidetud ja 99,9996% 13.06.2016 üldkoosolekul viibinud aktsionäride poolt kinnitatud; kõik eelnevad ja samaväärseid firmaväärtusi sisaldavad kostja majandusaastate aruanded on tunnustatud audiitorettevõtjates tegutsevate sõltumatute ja usaldusväärsete vandeaudiitorite poolt auditeeritud ja olulistes osades õigeks hinnatud; LHV on professionaalse turuanalüütikuna olnud läbivalt seisukohal, et kostja aktsia on olnud alahinnatud (sõltumata Delfi Läti firmaväärtuse varasemast võimalikust ülehinnatusest, kusjuures kostja on olnud Delfi Läti firmaväärtuse allahindamisel LHV-st konservatiivsem). Aruanne ei kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti ka siis, kui Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused oleks tulnud hagis väidetud ulatuses alla hinnata (milleks alus ja põhjus puudus). Selline allahindlus oleks moodustanud kostja bilansimahust ligikaudu kümnendiku. Samuti oleks kostjal olnud sellisest allahindamisest hoolimata 31.12.2015 seisuga 14,908 miljonit eurot jaotamata kasumit, mille arvelt katta allahindlus ja maksta dividendid. Aruanne kajastas kostja majandusseisu olulises osas õigesti ning aruannet ja
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 kasumi jaotamist kinnitavate otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks alus ja põhjus puuduvad. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis vaidlustatud otsusega mõlema otsuse tühisuse tuvastamise nõuded ja majandusaasta aruande kinnitamise kohta vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata. Kasumi jaotamise kohta vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kohtuotsuse alusel hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 9207 eurot ning märkis, et välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et hageja huvi otsuste tühistuse tuvastamise vastu ei saa välistada pelgalt asjaolu, et ta on väikeaktsionär. Igal aktsionäril, olenemata talle kuuluva osaluse suurusest on õigus kohtus nõuda üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Samas tuleb igal konkreetsel juhul selgitada välja aktsionäri tuvastushuvi. Maakohus leidis, et hageja ei ole oma tuvastushuvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise osas piisavalt põhjendanud. Huvi saab olla seotud vaid tema enda tehtud investeeringuga. Maakohus nõustus hagejaga, et adekvaatne info kostja väärtuse osas on aktsionärile vajalik selleks, et teha otsust, kas lahkuda aktsionäride ringist või mitte. Hageja põhjendas sellise info vajalikkust eesmärgiga saada aktsiate võõrandamisel nende eest võimalikult kõrget hinda. Seega on hageja huvi saada võimalikult suurt kasu aktsiate võõrandamisel, mitte aktsiate säilimisel. See ei ole seotud aktsionäri võimaliku tuvastushuviga. Hageja ei ole põhjendanud, et kahjumi olemasoluga ja sellises olukorras kasumise jaotamisega kaasneks vältimatult püsiva maksejõuetuse tekkimine. Kohtu hinnangul oli naiivne arvata, et suurema osalusega aktsionärid võtaksid vastu kasumi jaotamise otsuse olukorras, kus sellega kaasneks äriühingu pankrot. Seetõttu jättis maakohus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata. Tuginedes Riigikohtu 30.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p-s 12 välja toodud seisukohale ja asjaolule, et maakohus jättis hageja tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata, leidis maakohus, et majandusaasta aruande kinnitamise kohta vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal ei ole võimalik saavutada eesmärki sellise otsuse kehtetuks tunnistamisega. Kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude vaatas maakohus läbi, kuid jättis selle rahuldamata. Maakohus leidis, et puudub alus järelduseks, et AJ tegutseks käesolevas asjas hageja nõustajana. Asjaolu, et kostja 2013. a majandusaasta aruande üle toimunud vaidluses osales AJ hageja nõustajana, ei tähenda, et AJ on hageja nõustaja igas sarnases vaidluses. Seetõttu leidis maakohus, et AJ analüüs on praeguses asjas lubatavaks tõendiks.
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 Kohtu hinnangul ei saanud järeldada, et 2013. a majandusaasta aruande kohta koostatud JJ ekspertiisis (tsiviilasjas nr 2-15-17530; 2013. a ekspertiis) toodud käibe kasvu prognoos oleks olnud ebarealistlik. AJ oli lähtunud 2013. a majandusaasta aruannet puudutavas arvamuses selles, et Delfi Eesti oleks tulnud alla hinnata 6,8 miljonit eurot, kahest eeldusest: ebaõigest regressioonimudelist ja ebaõigest käibe kasvumäärast. Olukorras, kus käibe kasvu määra ei saa ebaõigeks lugeda, tekkis kohtu hinnangul kahtlus AJ poolt kostja 2013. a majandusaasta aruande kohta koostatud arvamuse järelduse paikapidavuses. Nimetatud arvamusest ei olnud kohtu hinnangul võimalik järeldada, et arvamuse koostaja viidatud firmaväärtuste allahindamise vajadus kaasneks ka ainult ühe asjaolu esinemisel – Euroopa mudeli kasutamisel. Maakohus ei nõustunud, et Delfi Eesti tulemus Euroopa mudeli kasutamisel ei muutuks. Kohtu hinnangul ei saanud JJ poolt 2013. a ekspertiisis tehtud veast siiski järeldada, et käesolevas asjas läbi viidud ekspertiisi (2015. a ekspertiis) järeldused oleksid ebaõiged. Samuti ei saanud 2015. a ekspertiisist teha järeldust, et selles oleks aluseks võetud 2013. a ekspertiisis tuvastatud asjaolud või selles tehtud järeldused. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et 2015. a ekspertiis oli vastuoluline ja ebaselge põhjusel, et 2013. a ekspertiisis oli toodud seisukoht, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse arvutamisel kasutatud prognoosid olid osutunud ajaloolistele andmetele tuginedes põhjendamatult optimistlikuks, kuid 2015. a majandusaasta aruandes oli seevastu ühtäkki leitud, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse alla hindamise vajadus puudus. Kohtu hinnangul oli ekspert piisavalt selgitanud, et Delfi Eesti ja Delfi Läti puhul on EBITDA marginaali kasv varasemalt ka tegelikult toimunud. Delfi Eesti puhul viitas ekspert perioodil 2013. a kuni 2015. a toimunud kasvule alates 10,9%-lt kuni 19,3%-ni, mistõttu prognoos, mille kohaselt eeldatakse järgnevatel aastatel (perioodil 2016 kuni 2020) Delfi Eesti EBITDA marginaali 18,9% ei olnud kohtu hinnangul ebatõenäoline. Samuti selgitas Delfi Läti puhul ekspert, millest EBITDA marginaali kasv on põhjustatud. Arvestades marginaali tõusu alates 2014. a-st 8%-ilt 10%-le, võis eksperdi selgitusi arvestades pidada põhjendatuks ka seda, et tõus jätkub ja saavutab taseme 15% lähedal. Kohtu hinnangul ei saanud hageja väidetest järeldada, et Delfi Eesti ja Delfi Läti EBITDA marginaali tõus ei võiks 2015. a ekspertiisis toodud selgitustest ja eksperdi ütlustest tulenevalt toimuda. Asjaolu, et varasemalt on 2013. a ekspertiisis ekspert olnud oma hinnangutes konservatiivsem, ei tähenda seda, et ekspert ei võiks oma hinnanguid 2015. a ekspertiisis korrigeerida, tulenevalt tegelikult toimunud marginaali kasvust. Kohtu hinnangul oli see igati põhjendatud. Kohtu hinnangul oleks ekspert saanud olukorras, kus tal oleks tekkinud kahtlus talle võimaldatud andmete usaldusväärsuses, keelduda eksperdiarvamuse andmisest või teha oma järeldused vastava märkusega. Kohtul puudus olukorras, kus kohtule ei esitatud tõendeid eksperdi kasutatud andmete usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise osas, võimalus teha järeldust eksperdi hinnangu paikapidavuse ja usaldatavuse osas. Kohus leidis, et eksperdi hinnangul ei ole põhjust firmaväärtuse kaetavuse testis kasutatud käibe prognoose kahtluse alla seada.
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 Maakohus leidis, et tõendid ei võimalda teha järeldust Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste ülehindamise kohta. Berkery Noyesi ja Infinancialsi materjalid ei võimaldanud hinnata, kas neis kajastatud andmed puudutavad kostjaga piisavalt sarnaseid ettevõtteid. Deloitte TMT 2014. a esimese kvartali ülevaate osas märkis kohus, et nimetatud ülevaates oli mediaanväärtuse arvestamisest välja jäetud Arnoldo Mondadori Editore EBITDA kordaja 547,6, kusjuures Arnoldo Mondadori Editore EBITDA kordaja ületas teiste kajastatud ettevõtete vastavate näitajate mediaanväärtust ligi 100 korda. Kohtul puudus alus järeldada, et AS Deloitte Audit Eesti ei ole auditit tehes lähtunud rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest. Seega sai kohus järeldada, et vandeaudiitorid kontrollisid muuhulgas Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste arvestushinnanguid. Audiitorid ei väitnud, et ükski eeldus või sisend ei oleks ebaõige või ebarealistlik. Lisaks märkis kohus, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas väidetav EBITDA väärtuskordaja suurus, võrreldes meediasektoris tehtud tehingute keskmise väärtuskordajaga, on mõjutanud 2015. a ekspertiisi tulemust. Maakohus leidis, et AS LHV Panga 06.09.2011 analüüsis ei ole järeldatud, et kõrgem väärtus oleks ebaõige ning nimetatud analüüs on asjakohatu, kuna see on koostatud 2011. a-l ega saanud seega sisaldada andmeid selle kohta, milline oli Delfi Eesti või Delfi Läti väärtus 2015. a-l. Maakohtu hinnangul ei tõendanud ükski kohtule esitatud tõend seda, et 2015. a-l tulnuks Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata. Sellises olukorras ei ole rikutud RPS § 15 lg 1, § 16 p 7 ja 8 ega § 30 lg 1 sätteid. Maakohus leidis, et samuti ei ole üldkoosolekul vastuvõetud otsused vastuolus põhikirja p-dega 7.2 ja 8.1. Seetõttu puudus maakohtul üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tuvastada kostja üldkoosoleku protokolli p-des 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisus. Alternatiivselt palus hageja nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamist. Kui neid taotlusi ei rahuldata, siis palus hageja saata asja uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus on hageja arvates põhjendamatult eitanud hageja õiguslikku huvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu. Iga aktsionäri õigus vaidlustada aktsionäride üldkoosoleku otsuseid talle kuuluvate aktsiate arvust hoolimata on garandiks sellele, et oleks tagatud aktsionäride üldkoosolekute läbi viimise korrektsus ning otsuste vastavus seadustele. Eelnev kindlustab äriühingu aruandluse korrektsuse ja seeläbi aktsionäride informeerituse, mis on ülioluline ja põhiline aktsionäri investeerimisotsuste tegemisel või investeeringu säilitamisel. Vastupidisel tõlgendusel puuduks väikeaktsionäridel äriseadustiku alusel igasugune kaitse ja võimalus vaidlustada börsil noteeritud kostja enamusaktsionäride ebaseaduslikke otsuseid ning väikeaktsionärid oleksid allutatud enamuse suvale. Aktsionär ei pea oma tuvastushuvi
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 täiendavalt põhistama ning tühisuse tuvastamise õigus on igal aktsionäril sõltumata talle kuuluva osa suurusest. Maakohtu otsuse seisukohad on vastuolulised, kuivõrd maakohus on kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisega jaatanud ka tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigust. Seega on praegusel juhul vääralt kohaldatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-t 2 ja ÄS § 3011. Maakohus on põhjendamatult jätnud majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata. Maakohtu otsusest ei nähtu, mis alusel on maakohus jätnud hageja nõude läbi vaatamata. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõigust. Seega on maakohtu järeldused (otsuse p-des 28, 31 ja 32) vastuolulised ning maakohus on materiaalõigust, eelkõige ÄS § 302 lg-t 1 ja kostja põhikirja p-te 7.2 ja 8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, ebaõigesti kohaldades jätnud hageja alternatiivse nõude majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Hageja nõuete läbivaatamisel ja kõigi tõendite õigel hindamisel oleks maakohus pidanud hagi rahuldama. Kostja 2015. a majandusaasta aruanne on oluliselt ebaõige ja seda kinnitav aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine olukorras, kus vara väärtuse õige kajastamine tingiks kasumi jaotamise (ÄS § 276 ja ÄS § 277 lg-d 1 ja 2) asemel kahjumi katmise vajaduse (ÄS § 334 lg 2) ning vastava üldkoosoleku otsuse alusel tehakse ÄS § 280 lg 1 vastaselt ebaseaduslikke väljamakseid. See toob kaasa otsuse tühisuse. Oluliseks veaks on majandusaasta aruandes kui 2 707 000 euro puhaskasumi asemel on tegelikult 6 289 000 euro suurune puhaskahjum. Kostja 2015. a majandusaasta aruannet kinnitav ja dividendi maksmist otsustav aktsionäride üldkoosoleku otsus on ÄS § 3011 lg 1 p-de 1 ja 2 ning varasemalt viidatud raamatupidamise seaduse sätetega vastuolu tõttu tühine. Maakohus on rikkunud oluliselt hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hinnanud esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja üllatuslikult ning on jätnud hindamata hageja esitatud seisukohad ja tõendid ega ole esitanud eelneva kohta ühtegi põhjendust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1, § 436 lg 1 ja 4 ja § 442 lg 8, § 631 lg 1 ja 2). Maakohus on rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet ning on rikkunud tõendite hindamise kohustust. Otsusest ei nähtu, miks on kohus eelistanud eksperthinnangut AJ analüüsile ning on mõningatel juhtudel analüüsi ja teiste esitatud tõenditega jätnud arvestamata. Samuti puudub hinnang, miks analüüsi järeldused on ebaõiged või ebausaldusväärsed. Üllatuslikult on otsuse p-s 53 maakohus asunud seisukohale, et ükski kohtule esitatud tõend ei tõenda, et Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtus tulnuks 2015. a majandusaasta aruandes alla hinnata. Kohus peab otsuses kõiki vastuvõetud tõendeid hindama ning selgitama, miks ta kõiki tõendeid arvesse võttes sellisele järeldusele jõudis, või vastupidi, kui kohus mõne vastuvõetud tõendiga ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8 kolmas ja neljas lause). Maakohus on otsuse suures osas rajanud ebaselgele ja vasturääkivale eksperthinnangule. Ekspert tunnistas, et tema ekspertarvamuses on regressiooni mudelis viga. Lisaks ei ole
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 ekspert välistanud, et Delfi Läti ja Delfi Eesti majandustulemuste reaalset kasvu ei pruugi olla toimunud, vaid kasvu põhjuseks võivad olla kostjaga samasse kontserni kuuluvate ühingute sisetehingud. Seega on eksperthinnang selles osas puudustega, kuivõrd majandustulemuste kasvu puudumine võib kaasa tuua olulise väärtuse vähenemise ning viitab algandmete puudlikkusele. Hageja palus kordusekspertiisi, millest maakohus põhjendamatult keeldus. Hageja leiab, et ka Delfi Läti väärtuse määramisel tuleb lähtuda AJ analüüsist. Kostja 2015. a majandusaasta aruandes kajastatud Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtuste ebaõigele kajastamisele ning vara allahindluse vajadusele saab jõuda ka siis, kui lähtuda kolmandate sõltumatute isikute arvamustest ja avaldatud turuanalüüsidest. Maakohus on jätnud arvestamata, et Delfide tegelikku väärtust näitab kõige paremini EBITDA väärtuskordaja. Niivõrd suur Delfide väärtuse suhe EBITDA-ga võrreldes on ebatavaline ning iseloomustab väga hästi kostja 2015. a majandusaasta aruandes Delfi Eesti ja Delfi Läti ülehindamist. Kostja vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
7.1.Kolleegiumi hinnangul võis maakohus jätta hagiavalduses esitatud tuvastusnõuded läbi vaatamata. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib isik esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga seisukohaga, nagu oleks aktsionäril oma staatusest tulenevalt alati õigus nõuda aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamist. Sellist käsitlust ei toeta ka senine kohtupraktika. Kohtupraktikas on leitud, et aktsionäri staatus võimaldab tuvastushuvi olemasolu eeldada. Riigikohus on märkinud, et aktsionäril on eelduslikult õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Kolleegiumi hinnangul see siiski ei tähenda, et aktsionäril on alati ja igal juhul tuvastushuvi üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Maakohus on praegusel juhul
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 hageja poolt enda tuvastushuvi põhjendamiseks esitatud väiteid analüüsides leidnud, et hageja ei ole tuvastushuvi piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-des 27 ja 28 esitatud vastavate põhjendustega. Maakohus ei ole seostanud tuvastushuvi puudumist hageja osaluse suurusega. Maakohus on otsuse p-s 27 selgelt märkinud, et hageja tuvastushuvi ei saa välistada pelgalt asjaolu, et ta on väikeaktsionär. Kolleegium lisab, et kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse (s.o üldkoosoleku protokolli p-s 2 sisalduv otsus) kehtetuks tunnistamise nõude sisulisel läbivaatamisel on maakohus leidnud, et see nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et 2015. a-l tulnuks Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata ning RPS § 15 lg 1, § 16 p 7 ja 8 ega § 30 lg 1 sätteid ei ole rikutud. Seega isegi kui maakohus oleks kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise nõude sisuliselt läbi vaadanud, puudunuks maakohtu viidatud järeldusi arvestades alus selle nõude rahuldamiseks.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult läbi vaatamata hageja nõude tunnistada kehtetuks 2015. a majandusaasta aruande kinnitamise otsus (s.o üldkoosoleku protokolli p-s 1 sisalduv otsus). Maakohus on tuginenud asjakohaselt kohtupraktikale, mille järgi toovad majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse (ÄS § 3011 lg 1 p 1) kaasa sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Seega ei olnud majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Sellise hagi võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuigi maakohus ei ole kõnealuse nõude läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p-le 2 uuesti eraldi viidanud, on kohus lahendis toodud eelnevat põhjenduskäiku arvestades pidanud ilmselgelt silmas just seda hagi läbi vaatamata jätmise alust.
7.3.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus määranud hageja taotlusel ekspertiisi, et teha kindlaks, kas kostja 2015. a majandusaasta aruande koostamisel oleks pidanud Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtused alla hindama ning kui jah, siis millises ulatuses. Riiklikult tunnustatud ekspert JJ tegi kohtu korraldusel finantsekspertiisi ning ta kuulati üle 22.02.2018 toimunud kohtuistungil. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks pidanud korraldama eksperdiarvamuse ebaselguse ja arvamuses sisalduvate vasturääkivuste kõrvaldamiseks täiendava ekspertiisi või kordusekspertiisi. Selle tegemata jätmine on hageja hinnangul menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses uuesti taotluse täiendava ekspertiisi või kordusekspertiisi läbiviimiseks. Neid apellatsioonkaebuse väiteid on ringkonnakohus juba käsitlenud käesolevas asjas 24.10.2018 tehtud määruses, millega jättis hageja taotlused täiendava ekspertiisi ja kordusekspertiisi määramiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis määruses, et hageja poolt 22.02.2018 istungil esitatud taotluste rahuldamata jätmisega ei ole maakohus menetlusõiguse
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 norme oluliselt rikkunud ning et kordusekspertiisi määramata jätmine oli põhjendatud ka menetlusökonoomia kaalutlustest lähtudes (TsMS § 2). Kolleegium jääb 24.10.2018 määruses väljendatud seisukohtade juurde.
7.4.Muus osas kordab hageja apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks neile veelkord vastata.
7.5.Kolleegium möönab, et ebatäpne on maakohtu otsuse p-s 53 esitatud järeldus, mille kohaselt ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend seda, et 2015. a-l tulnuks Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata. Tuleb nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et asjas on esitatud ka hageja positsiooni toetavaid tõendeid. Samas ei ole eelmärgitu ringkonnakohtu hinnangul siiski menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (TsMS § 232 lg 1) ning ebaõnnestunult sõnastatud järeldusele vaatamata on maakohus ka hageja esitatud tõendeid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Maakohtu otsuse p-le 53 eelnevast põhjenduskäigust nähtub, et kohus on tegelikult silmas pidanud, et asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates ei saa lugeda tõendatuks hageja väiteid, mille kohaselt tulnuks kostja 2015. a majandusaasta aruandes Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata.
7.6.Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus on jätnud otsuses ilma igasuguse põhjenduseta tähelepanuta, et kostja 2015. a majandusaasta aruandes Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilise väärtuse põhjendamatut mitmekordset ülehindamist võrreldes turutingimustega kinnitavad ka avalikult kättesaadavad üldised võrdlusandmed. Maakohus on vastanud hageja väidetele avalikult kättesaadavad üldised võrdlusandmete kohta otsuse p-s 47. Maakohus on oma seisukohta ka põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub selles osas samuti maakohtu otsuse põhjendustega.
7.7.Maakohus on esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kolleegiumi arvates kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt hageja küll ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, sh AJ 04.06.2016 analüüsile (I kd, tl-d 97–117) kui tõendile antud hinnanguga, kuid see iseenesest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse normide (sh TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1, § 436 lg 1 ja 4 ja § 442 lg 8) olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Kolleegium ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus on määranud kostja menetluskuludena maakohtu menetluses kindlaks 9207 eurot ning mõistnud selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Samuti on maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotlusel otsuses märkinud, et hüvitamisele kuuluvatelt
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja poolt esitatud apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu otsust maakohtu menetlust puudutavate menetluskulude jaotuse ega hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse osas.
9.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja (apellandi) kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.1.Kostja esindaja poolt 25.10.2018 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses (kuni istungini) õigusabikulusid kokku 2211 eurot 40 senti (käibemaksuta). Kostja esindaja vandeadvokaat Arne Ots on osutanud nimekirjast nähtuvalt õigusabi 1,87 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) ning esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude 10 tundi tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Ajakulu kokku on seega 11,87 tundi. Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega tutvumises, ringkonnakohtu 17.05.2018 määrusega tutvumises, kliendiga nõupidamises, vastuse koostamises apellatsioonkaebusele, ringkonnakohtu 24.10.2018 määrusega tutvumises, istungiaja kooskõlastamises ja 25.10.2018 istungiks ettevalmistamises. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostja taotleb esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 25.10.2018 istungil taotles kostja lepinguline esindaja ka istungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamist vastavalt istungi protokollis märgitud istungi kestusele tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu 25.10.2018 istung kestis protokollis märgitu järgi 57 minutit (s.o 0,95 tundi).
10.2.Hageja esindaja avaldas 25.10.2018 istungil, et kahe esindaja osalemine kostja poolel ei ole käesolevas menetluses põhjendatud ega vajalik. Tunnitasu mõistlikuks suuruseks hindas hageja esindaja 130 eurot (käibemaksuta) ning leidis, et vastaspoole tasu on liialt kõrge. Muid vastuväiteid hageja esindaja kostja menetluskulude nimekirja osas ei esitanud.
10.3.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13748 Ringkonnakohus iseenesest nõustub hagejaga, et asja keerukus ei tingi mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust (TsMS § 175 lg 3). Samas ei nähtu ülalviidatud menetluskulude nimekirjast, et kostja esindajad oleksid teinud apellatsioonimenetluses olulises osas dubleerivaid toiminguid. Seega mitme esindaja osalemine eelduslikult ei mõjutanud kokkuvõttes esindamise ajakulu. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esindajate tööühiku hinnad (tunnitasud) 220 eurot ja 180 eurot TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud. Need ületavad oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja mahtu ja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul 150 eurot (käibemaksuta).
10.4.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindaja kulu 1923 eurot ((11,87 + 0,95)*150) (käibemaksuta).
10.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.