vastu AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Grupivara (registrikood 10672077), esindajad lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Tarmo Repp Kostja: Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.02.2017, 30.11.2017 ja 22.02.2018
RESOLUTSIOON
Jätta osaühing Grupivara nõue Aktsiaselts Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
Jätta osaühing Grupivara nõue Aktsiaselts Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktis 1 sisalduva otsuse kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
Jätta osaühing Grupivara nõue Aktsiaselts Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktis 2 sisalduva otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2-16-13748
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 9 207 eurot.
Mõista osaühingult Grupivara (registrikood 10672077) Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677) kasuks välja menetluskulud summas 9 207 eurot. Kohustada osaühingut Grupivara (registrikood 10672077) tasuma punktis 4.3 väljamõistetud menetluskuludelt Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Jätta hageja 02.03.2018 taotlus 22.03.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.OÜ Grupivara (hageja) esitas 12.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ekspress Grupp (kostja) vastu AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.13.06.2016 toimus kostja aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu otsus: -
(p 1) „Kinnitada juhatuse poolt esitatud AS Ekspress Grupp 01.01.2015 – 31.12.2015 majandusaasta aruanne“;
-
(p 2) „Kinnitada juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2015.a puhaskasumist, milleks on 2707 tuhat eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali 135 tuhande euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 5 eurosenti ühe aktsia kohta ning ülejäänud summa, milleks on 1116 tuhat eurot, kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on seisuga 29.06.2016.a kell 23.59 kantud AS Ekspress Grupp aktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 06.07.2016.a.“
3.Hageja esitas nimetatud üldkoosoleku otsustele vastuväited ja hääletas nendele vastu. Kostja vastuväidetele ei vastanud. 4. Kostja 2015.a majandusaasta aruandes on märgitud puhaskasumiks 2 707 000 eurot. Hageja hinnangul on 2015.a majandusaasta aruandes kostja vara Delfi Eesti ja Delfi Läti näol kajastatud oluliselt suurema väärtusega kui nende tegelik väärtus. On rikutud raamatupidamise nõudeid ja varade väärtust on kajastatud ebaõigesti: -
Delfi Läti väärtus on üle hinnatud 3 115 000 euro võrra.
2 (19)
2-16-13748 -
Delfi Eesti väärtus on üle hinnatud 5 881 000 euro võrra.
5.Diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades oleks 2015.a puhaskasumi 2 707 000 eurot asemel hoopis kahjum summas 6 289 000 eurot, mistõttu poleks mida jagada.
6.Kostja majandusaasta aruannete alusel on Delfi Eesti bilansiline väärtus 2011-2015 keskmiselt olnud tasemel ca 68 x EBITDA ja Delfi Läti bilansiline väärtus 2011-2015 keskmiselt tasemel 72 x EBITDA. Sellistel väärtustasemetel ei tehta praktikas onlinemeedia valdkonnas täna tehinguid. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal tehti meediasektoris 2013-2015 tehinguid väärtuskordajaga 6-11 x EBIDTA.
7.Aruandes on kajastatud ebarealistlikke eeldusi – tuleviku prognooside tegemisel on võetud aluseks minevikus prognooside täitmist. Tegemist on olulise veaga majandusaasta aruandes.
8.Otsused on tühised vastuolu tõttu raamatupidamise seadusega (RPS) ja äriseadustiku (ÄS) § 3011 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2.
9.Alternatiivselt on otsused kehtetud vastuolu tõttu seadusega ja põhikirja punktidega 7.2 ja 8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas seadusega ja dividendi võib maksta ainult puhaskasumist.
10.Hageja õigustatud huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks seisneb täiendavalt järgnevas. Hageja huvi aktsionärina ei ole seotud mitte lühiajalise kasu saamisega ühekordse dividendi näol, vaid aktsiad on soetatud selleks, et saada kasu pikaajaliselt. Edaspidiste investeerimisotsuste tegemine ka selles osas eeldab adekvaatse teabe olemasolu kostja väärtuse kohta. Hagejal (nagu igal teisel aktsionäril) on dividendi saamise kõrval üleüldine huvi kostja normaalse toimimise ja kostja väärtuse adekvaatse kajastamise vastu kostja finantsaruannetes. Hagejal puuduvad muud, efektiivsemad viisid oma õiguste kaitseks.
11.Hagejale jääb arusaamatuks, et kuidas saaks esitatud hagi H. Luige huvisid kahjustada, kui Üldkoosoleku otsused oleksid kooskõlas seadustega ning puuduks alus Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei tohi hagejat samastada XXX ja XXX tegevusega.
12.Ühes asjas nõustajana osalemine ei välista mõnes teises tsiviilasjas eksperdina osalemist. Pealegi hr. XXX on koostanud eriteadmistega isiku arvamuse, mitte ekspertiisi ega ole olnud käesolevas asjas menetlusosalise nõustaja. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja hinnangul tuleks jätta läbi vaatamata hageja nõue tunnistada kehtetuks 2015. majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla kehtetuks tunnistamise alus. Kostja on nõus, et kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude saab läbi vaadata.
14.Hagejal puudub tühisuse tuvastamiseks vastu õiguslik huvi. Hagejale kuulub 100 aktsiat. Seega on hageja osaluse suurus 100 * 100 / 29 796 841= 0,0003 %. Hageja on ainuke aktsionär, kes on vaidlustanud majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise otsuseid. Ülejäänud 3043 aktsionäril, kellele kuulub 99,9997% aktsiatest, ei ole majandusaruande kinnitamise ja kasumi jaotamise otsustele vastu olnud ega nende osas pretensioone esitanud. Olukorras, kus (a) hageja on 0,0003% suuruse osalusega ainuke
3 (19)
2-16-13748 aktsionär, kes kostja majandusaasta aruandele ja kasumi jaotamisele vastu vaidleb, ning (b) hageja eesmärk on näidata kostja majandustulemusi tegelikust väiksemana, peaks puuduma mõistlik kahtlus, et hageja ei vaidle mitte enda 132 eurot maksva osaluse kaitseks, vaid teis(t)e aktsionäri(de) kahjustamiseks. Käesoleva kohtuasja põhjus ei ole hageja 132 eurot maksva osaluse kaitse, vaid XXXja XXX isiklik vimm kostja suuraktsionäri XXX vastu. Hageja ainuke eesmärk on kahjustada kostja mainet, vähendada kostja aktsiahinda ja vältida kostja dividendimakseid ning tekitada seeläbi XXXle kahju. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema kui 0,0003% suurust ja 132 eurot maksva osaluse omaniku tuvastushuvi sellise hagi menetlemise vastu, mille rahuldamise korral hageja praktiliselt olematu suurusega osaluse väärtus väheneks ning dividenditulu kaoks. Isikul ei ole õigust hageda äriühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsust selleks, et teha „otsus tulevikuinvesteeringute tegemise kohta“ ning saada „piisavat informatsiooni täiendavate rahaliste riskide võtmiseks“. Majandusaasta aruande kinnitamise otsust ei saa hageda tulevikus tehtava investeeringu kaalumiseks. Juba tehtud investeeringu kaitset hageja esitatud hagi ei võimalda.
15.Kostja hinnangul tuleks jätta läbi vaatamata hageja nõue tuvastada kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse tühisus. Hageja on tuginenud hagi aluses väitele, et Delfide firmaväärtused on kostja 2015. majandusaasta aruandes ülehinnatud. Selline väide saab olla aluseks kostja 2015.majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise nõudele, kuid mitte kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise nõudele. Hagist ei selgu, milles peaks hageja hinnangul seisnema kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise nõude alus.
16.Hagi läbivaatamise korral palub kostja jätta hagi rahuldamata. Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused põhinevad põhjalikel ja asjatundlikel prognoosidel ja hinnangutel, mille põhjendatust on kontrollinud paljud sõltumatud eksperdid, kelleks on audiitorfirma erinevad audiitorid ja auditisse kaasatud (rahvusvahelised) eksperdid. Delfide firmaväärtused on kajastatud aruandes õigesti ja seetõttu puudub hagi rahuldamise alus.
17.Hageja pole viidanud, milliseid firmaväärtuse arvutamise aluseks olevaid sätteid on kostja rikkunud.
18.Kostja leiab, et vajadus vara väärtuse alla hindamiseks oleks üksnes siis, kui vara bilansilisest väärtusest oleksid üheaegselt madalam nii vara õiglane väärtus kui ka vara kasutusväärtus. RPS § 17 lg 2 järgi tuli aruande koostamisel lähtuda rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS ja IAS). Aruande koostamise käigus tehti firmaväärtustele IFRS 3 p 55 järgi vara väärtuse languse test kooskõlas IAS 36-ga. IAS 36 p 8 kohaselt on vara väärtus langenud, kui selle bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. IAS 36 p 6 ja 18 järgi on kaetav väärtus kõrgem kahest: (a) vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või (b) vara kasutusväärtus. IAS p 6 kohaselt on (a) õiglane väärtus teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus vara müügist saadav summa, millest on maha arvatud võõrandamiskulud, ning (b) kasutusväärtus tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, mida eeldatakse varast või raha teenivast üksusest saada. Käesoleval juhul oli vara kaetav väärtus vara bilansilisest väärtusest maksumusest suurem, mistõttu puudus IAS 36 p 8 ja 19 järgi alus ja vajadus vara alla hinnata.
4 (19)
2-16-13748
19.Audiitorid on leidnud, et aruanne (st ka selles kajastatud firmaväärtuste leidmiseks kasutatud meetodid, andmed ja hinnangud ning nende pinnalt leitud firmaväärtused) on kooskõlas finantsaruandluse reeglitega. Audiitorite järeldusotsus põhineb objektiivsel ja sõltumatul ekspertiisil.
20.Delfi Läti firmaväärtus hinnati 2014. majandusaasta aruandes alla 1,443 miljonit eurot. Seega on kostja olnud firmaväärtuste arvutamisel selgelt konservatiivsem.
21.Kokku on auditeerinud kostja 2011.-2015. aastate aruandeid kaks audiitorbürood (PricewaterhouseCoopers ja Deloitte) ning viis vandeaudiitorit (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX), kes kõik on Eestis tuntud ja tunnustatud eksperdid. Mitte ühelgi aastal ei ole mitte ükski audiitor firmaväärtuste hindamises või majandusaasta aruannete õigsuses minetusi tuvastanud.
22.Tulevikunägemuse õigsus selgub 5 aasta pärast. Küsimus saab olla selles kui põhjendatud hinnang on. Põhjendatust on kontrollinud vandeaudiitorid.
23.Aruanne ei kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti ka siis, kui Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused oleks pidanud hagis väidetud ulatuses alla hindama (milleks alus ja põhjus puudus). Selline allahindlus oleks moodustanud kostja bilansimahust ligikaudu kümnendiku. Samuti oleks kostjal olnud sellisest allahindamisest hoolimata 31. detsembri 2015 seisuga 14,908 miljonit eurot jaotamata kasumit, mille arvelt katta allahindlus ja maksta dividendid.
24.XXXi arvamus ei ole lubatav tõend, kuna tegemist on kostja nõustajaga. XXXi arvamus ei saaks olla usaldusväärne tõend ka siis, kui XXX ei peaks käesolevas asjas hageja nõustajana formaalselt esinema. Pole eluliselt usutav, et XXX oli 2013. majandusaasta aruande vaidluses hagejaga võrdsustatud nõustaja ning on 2015. majandusaasta aruande vaidluses objektiivne tõendiallikas.
25.Eksperdi poolt 2013. ja 2015. aasta seisuga Delfi Läti firmaväärtusele antud hinnangute erinevus on 6,869-5,050=1,819 miljonit eurot. Ka hageja poolt 2013. ja 2015. aasta seisuga Delfi Läti firmaväärtusele antud hinnangute erinevus on 3,892-2,213=1,679 miljonit eurot. Olukorras, kus hageja ise on asunud 2013. ja 2015. aasta seisuga Delfi Läti firmaväärtuse osas erinevatele seisukohtadele, ei saa pidada kuidagi vastuoluliseks, et sama on teinud ka ekspert.
KOHTU PÕHJENDUSED
I
26.Hageja nõuab 13.06.2016 kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste p 1 ja 2 tühisuse tuvastamist, kuna need on tühised vastuolu tõttu raamatupidamise seadusega ja ÄS § 3011 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2. Kostja hinnangul tuleb jätta läbi vaatamata hageja nõue tunnistada kehtetuks 2015. majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Samuti tuleb kostja hinnangul jätta läbivaatamata hageja tühisuse tuvastamise nõue kuna hagejal ei ole tuvastushuvi.
27.Otsuse tühisuse alus saab tuleneda võlausaldajate kaitseks või avalikes huvides sätestatud seaduse rikkumisest. Võlausaldajate kaitsesäteteks on sätted, mis kaitsevad äriühingu kapitali. Sellisteks normideks võivad olla ka raamatupidamise seaduse sätted, mis reguleerivad majandusaastaaruande koostamist. Kohus leiab, et hageja huvi ei saa välistada pelgalt asjaolu, et ta on väikeaktsionär. Igal aktsionäril, olenemata talle kuuluva osaluse suurusest on õigus kohtus nõuda üldkoosoleku
5 (19)
2-16-13748 otsuse tühisuse tuvastamist. Samas tuleb igal konkreetsel juhul selgitada välja, kas aktsionäril on tuvastushuvi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 30.09.2015 tehtud otsuse p-s 13 selgitanud, et otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Aktsionäril on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks.(vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on teinud tsiviilasjas nr 2-15-17530 16.juunil 2017 otsuse hageja nõudes tuvastada kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisus 2013.a majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise osas (otsus jõustus sellega, et Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse). Tallinna Ringkonnakohus on tehtud lahendis leidnud, et „Arvestades hageja marginaalset osalust ja investeeringu omaniku tavapäraseid eesmärke saab hageja huvi olla ainult majandusliku sisuga, s.t üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamine saab kanda eesmärki investeeringu säilimiseks ja sellelt kasu (dividendi) teenimiseks. Käesolevas vaidluses on aga hagi eesmärgiks välistada dividendi maksmine, mistõttu ei kanna esitatud hagi investeeringu arvelt suurema kasumi teenimise eesmärki.“ Lisaks märkis ringkonnakohus, et „Investeeringu säilitamise eesmärgil esitatud hagi puhul peaks hageja esile tooma vähemalt selle, miks tema hagi rahuldamine tagab tema investeeringu parema säilimine.“ Samas märkis ringkonnakohus, et „Kui kostja majandusaasta aruandes on väidetavalt üle hinnatud kontserni kuuluva ettevõtte firmaväärtus, ei tähenda veel, et oleks oht hageja investeeringu säilimisele.“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2017 otsuse p 42).
28.Kohus leiab, et hageja ei ole oma tuvastushuvi 13.06.2016 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks piisavalt põhjendanud. Kuna nii Riigikohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on eelviidatud lahendites leidnud, et aktsionäri huvi saab olla seotud ainult tema enda poolt tehtud investeeringuga, siis leiab kohus, et hageja tuvastushuvi ei ole põhjendatav sellega, et hageja vajab informatsiooni firmaväärtuste osas ka edaspidiste investeerimisotsuste tegemiseks oma osaluse suurendamiseks. Huvi edaspidiste otsuste tegemiseks osaluse suurendamiseks ja täiendavate riskide võtmiseks ei seondu olemasoleva investeeringu säilimise huviga. Samuti ei saa hageja tuvastushuvi põhineda abstraktsel huvil kostja toimimise ja kostja väärtuse adekvaatse kajastamise vastu kostja finantsaruannetes, see saab olla seoses tehtud investeeringu säilimise huviga. Kohus nõustub hagejaga, et adekvaatne info kostja väärtuse osas on aktsionärile vajalik selleks, et teha otsust, kas lahkuda aktsionäride ringist või mitte. Hageja põhjendab sellise info vajalikkust eesmärgiga saada aktsiate võõrandamisel nende eest võimalikult kõrget hinda. Tegemist on hageja eesmärgiga saada aktsiate võõrandamisel võimalikult suurt kasu, mitte aktsiate säilimisel. See ei ole aga jällegi seotud aktsionäri võimaliku tuvastushuviga. Hageja väitel süvendab kahjumis ettevõttest raha väljaviimine probleeme kostja majanduslikus seisundis. Kohtu hinnangul ei saa sellest väitest teha järeldust, et esineks oht hageja investeeringu säilimisele. Hageja ei ole põhjendanud, et kahjumi olemasoluga ja sellises olukorras kasumise jaotamisega kaasneks vältimatult püsiva maksejõuetuse tekkimine. Kohtu hinnangul oleks naiivne arvata, et suurema osalusega aktsionärid võtaksid vastu kasumi jaotamise otsuse olukorras, kus sellega kaasneks äriühingu pankrot.
6 (19)
2-16-13748
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. II 30. Hageja nõuab kostjalt alternatiivselt AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tegemist on vastuoluga seaduse ning põhikirja punktidega 7.2 ja 8.1. Kostja hinnangul tuleks jätta läbi vaatamata hageja nõue tunnistada kehtetuks 2015. majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla kehtetuks tunnistamise alus.
31.Riigikohus on märkinud, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust. (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12). Arvestades Riigikohtu seisukohta ja asjaolu, et kohus jättis hageja tühisuse tuvastamise nõude läbivaatamata, ei ole hagejal nõuet seoses AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku protokolli punktiga 1. Hagejal ei ole võimalik saavutada eesmärki üldkoosoleku protokolli p 1 kehtetuks tunnistamiseks. Seega jääb hageja nõue ka alternatiivse nõude osas seoses üldkoosoleku protokolli p 1 kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
32.Kohus leiab, et kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude saab läbi vaadata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamist võimaldavas osas rahuldamata.
33.Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused tulenevad ÄS § 302 lg 1. Otsuse kehtetuse alus saab tuleneda vastuolust seaduse või põhikirjaga. Hageja on tuginenud mõlemale alusele.
34.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: - 13.06.2016 toimus kostja aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu otsus (p 2) „Kinnitada juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2015.a puhaskasumist, milleks on 2707 tuhat eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali 135 tuhande euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 5 eurosenti ühe aktsia kohta ning ülejäänud summa, milleks on 1116 tuhat eurot, kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on seisuga 29.06.2016.a kell 23.59 kantud AS Ekspress Grupp aktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 06.07.2016.a.“ -
Hageja esitas nimetatud üldkoosoleku otsusele vastuväited ja hääletas sellele vastu.
-
Kostja 2015.a majandusaasta puhaskasumiks oli majandusaasta aruandes märgitud 2 707 000 eurot, Delfi Eesti firmaväärtuseks 15 281 000 eurot ja Delfi Läti firmaväärtuseks 7 007 000 eurot.
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 2015.a majandusaasta aruandes oleks pidanud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused alla hindama, mistõttu oleks kostja 2015.a majandusaasta
7 (19)
2-16-13748 aruandes puhaskasumi asemel pidanud hoopis kahjumit näitama ning seega oleks kasumi jaotamine vastuolus kostja põhikirjaga.
36.Hageja hinnangul on Delfi Läti väärtus üle hinnatud 3 115 000 euro võrra ja Delfi Eesti väärtus üle hinnatud 5 881 000 euro võrra. Hageja tugineb oma väitega XXXi 04.06.2016 analüüsile „AS-i Ekspress Grupp 2015.a finantsaruandluses Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse kajastamise kohta“. Kostja väitel on antud tõend lubamatu, kuna XXX on 2013.a majandusaasta aruannet puudutavas vaidluses hageja nõustaja TsMS § 228 mõttes. Kohtul puudub alus järelduseks, et XXX tegutseks hageja nõustajana ka 2015.a majandusaasta aruannet puudutavas osas, seega siis käesolevas asjas. Asjaolu, et paralleelselt käesoleva asja menetlemisega toimus vaidlus 2013.a majandusaasta aruande üle teises menetluses ja seal osales XXX hageja nõustajana, ei tähenda, et XXX seda igas sarnases vaidluses oleks. Spetsialisti on menetlusosalisel võimalik kaasata menetlusse kas menetlusosalise poolel (nõustajana) või tõendiallikana (spetsialisti arvamusena). Sellist valikuvabadust ei saa menetlusosaliselt ära võtta. Seetõttu leiab kohus, et XXXi analüüs on käesolevas asjas lubatavaks tõendiks.
37.XXXi 04.06.2016 analüüsi „AS-i Ekspress Grupp 2015.a finantsaruandluses Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse kajastamise kohta“ kohaselt võib vaid avalikel andmetel põhineva analüüsi kohaselt Delfi Eesti ja Delfi Läti rahateenivate üksuste firmaväärtus, EEG konsolideeritud bilansis seisuga 31.12.2015, olla tõenäoliselt ülehinnatud. Delfi Eesti osas võib ülehindamine ulatuda kuni 5,881 tuhat eurot ja Delfi Läti osas kuni 3,115 tuhat eurot. “Delfi Eesti ja Delf Läti firmaväärtuse tõenäolisele ülehinnatusele osutab kaetava väärtuse testi reproduktsioon diskonteeritud rahavoogude meetodil, kasutades sisendina EEG poolt konsolideeritud majandusaasta aruandes 2015 esitatud tulude kasvu eeldusi, laenu hinda ning seniseid Delfi Eesti ja Delfi Läti majandustulemusi. Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse tõenäolist ülehinnatust toetab ka väärtussuhtarvude meetod. EEG 2015.a. majandusaasta konsolideeritud aruande kohane EEG puhaskasum oli 2,707 tuh. EURi. Kui arvestada eelnimetatud võimalike Delfide allahindlustega, siis tooksid need kaasa EEG 2015.a. võimaliku koondkahjumi kuni 6,289 tuh. EURi (2,707 - 5,881 – 3,115).” (I kd tl 97-117). XXXi poolt koostatud analüüsi kohaselt võiks Delfi Eesti firmaväärtus summas 15 281 tuhat eurot olla matemaatiliselt põhjendatud, kui Delfi Eesti tulevane EBITDA marginaal oleks, arvestades EEG kasutatud Delfi Eesti tulude kasvu eeldusi, vähemalt 16,7%. Võrdluseks oli Delfi Eesti marginaal perioodil 2009-2014.a. vahemikus 2-11.5% ja keskmiselt 7.3%. Delfi Läti firmaväärtus oleks matemaatiliselt põhjendatud juhul kui Delfi Läti tulevane EBITDA marginaal oleks vähemalt 17% arvestades EEG poolseid Delfi Läti tulude kasvu eeldusi. Võrdluseks Delfi Läti EBITDA marginaal perioodil 2009-2015.a. oli keskmiselt 4,8% (vahemikus-9.3% kuni 11.4%). (I kd tl 97-117).
38.Käesolevas asjas oli kohtu poolt määratud finantsekspertiis järgmiste küsimustega: Kas ASi Ekspress Grupp konsolideeritud 2015. majandusaasta aruande koostamisel oleks rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite ja Eesti hea raamatupidamistava järgi pidanud aruande leheküljel 57 märgitud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused (vastavalt 15,281 ja 7,007 miljonit eurot) alla hindama? Kui jah, siis millises ulatuses oleks pidanud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused alla hindama ning millises ulatuses kajastas AS-i Ekspress Grupp konsolideeritud 2015. majandusaasta aruanne Delfi Eesti ja Delfi Läti
8 (19)
2-16-13748 firmaväärtuste alla hindamata jätmise tulemusel AS-i Ekspress Grupp majandusseisu valesti? Finantsekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud eksperdi XXXe eksperthinnangu (2015 Ekspertiis) kohaselt puudub Delfi Eesti puhul vajadus firmaväärtuse alla hindamiseks, Delfi Läti firmaväärtust oleks tulnud tehnilistest kriteeriumidest lähtuvalt täiendavalt AS Ekspress Grupi poolt juba teostatud alla hindamisele alla hinnata, kuid täiendava allahindluse vajadus on marginaalne. Delfi Läti firmaväärtust tuleks tehnilistest kriteeriumides lähtuvalt täiendavalt alla hinnata 138 tuhande euro ulatuses – selles mahus on Delfi Läti väärtust kajastatud valesti. Samas erineb käesolevas ekspertiisi leitud hinnang kaetavale väärtusele AS Ekspress Grupi 2015. Aasta aruandes toodust (9 530 tuhat eurot) vaatamata metoodiliselt erinevatele lähenemistele väga vähesel määral, vaid 1,5% võrra. Eksperdi hinnangul on sellise suurusjärgu erinevused juhusliku iseloomuga. (III kd tl 25-44).
39.Hageja väitel tõusetuvad 2015 Ekspertiisi korrektsuse osas mitmed kahtlused, kui võrrelda seda varasemate kostja majandustulemustega ja 2015 Ekspertiisi koostanud isiku enda varasemalt koostatud 2013 Ekspertiisiga. Nimelt on sama ekspert hr. XXXe jõudnud 2013 Ekspertiisis järeldusele, et kostja 2013 majandusaasta aruandes on Delfi Läti väärtus ebaõigesti kajastatud summas 4 600 000 eurot. 2013 Ekspertiisi osas on 01.07.2016 koostanud arvamuse XXX. Arvamuse koostaja nõustub 2013 Ekspertiisi põhimõtetega, v.a. Ameerika ettevõtete andmetel põhineva regressioonimudeli kasutamisel sobiva EV/EBITDA leidmisel. Kirjeldatud olulise põhimõtte rikkumise tõttu on jõutud 2013 Ekspertiisis järeldusele, et 31.12.2013 majandusaasta aruandes oleks tulnud üksnes Delfi Läti firmaväärtus alla hinnata – EUR 4 600 000. Arvamuses on 2013 Ekspertiisis sisalduv arvutuslik minetus kõrvaldatud. Lisaks märgib hageja, et 2013 Ekspertiisis toodud seisukoht, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse arvutamisel kasutatud prognoosid on osutunud ajaloolistele andmetele tuginedes põhjendamatult optimistlikuks, siis ei ole kuidagi seletatav kostja 2015 majandusaasta aruandes ühtäkki Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse alla hindamise vajaduse puudumine. 22.02.2018.a. istungil ei osanud hageja hinnangul ekspert kuidagi selgitada 2013 Ekspertiisi ja 2015 Ekspertiisi suurt erinevust ning selgus, et ekspert ei ole välistanud 2015 Ekspertiisis seda, et Delfi Läti ja Delfi Eesti majandustulemuste reaalset kasvu ei pruugi olla toimunud, vaid selle põhjuseks võivad olla kostjaga samasse kontserni kuuluvate ühingute sisetehingud. Kuna ülejäänud tõendid on vastuolulised, siis tuleks hageja hinnangul lähtuda XXXi 04.06.2016 analüüsist.
40.2013.a majandusaasta osas tsiviilasjas nr 2-15-17530 finantsekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud eksperdi XXXe eksperthinnangu (2013 Ekspertiis) kohaselt leidis ekspert, et Delfi Eesti firmaväärtuse alla hindamiseks vajadust ei ole. 2013 Ekspertiisis märgitakse, et Delfi Läti puhul ületab AS Ekspress Grupi aruannetes kajastatud raha teeniva üksuse bilansiline väärtus käesolevas analüüsis läbi viidud testi väärtust ning Delfi Läti firmaväärtus tuleks alla hinnata 4,6 miljoni euro ulatuses. 2013 Ekspertiisi lk 25-26 nähtub, et ekspert on lähtunud tururegressioonipõhisest lähenemisest ja on märkinud, et 2013.a jaoks on Euroopa ettevõtete andmetele tuginedes hinnatud DamodaranOnline-s järgmised regressioonid: EV/Sales = 0,22 + 7,54 x g +9,99 x Operating Margin + 4.66 x DFR – 1.76 x Tax rate ning EV/EBITDA = 25,31 + 41,45 x g – 20,32 x DFR – 28,03 x Tax rate (III kd tl 67-91). DamodaranOnline väljatrükist nähtub, et Ameerika Ühendriikide äriühingute jaoks on ette nähtud järgmine regressioonimudel: EV/EBITDA = 25,31 + 41,45 x g – 20,32 x DFR – 28,03 x Tax rate (III kd tl 104-105). 01.07.2016 XXXi poolt koostatud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste allahindamise vajaduse hindamiseks koostatud eksperthinnangu (2013 Arvamus) kohaselt on 2013 Ekspertiisis ekslikult kasutatud EV/EBITDA suhtarvu, mis on tuletatud Ameerika
9 (19)
2-16-13748 börsiettevõtete andmete järgi. Euroopa ettevõtete mudel sobiva EV/EBITDA suhtarvu leidmiseks oleks EV/EBITDA = 15,91 + 29,33 g – 7,53 DFR – 7,53 Tax rate. (III kd tl 92-103). Ekspert XXXe ütluste kohaselt on 2013 Ekspertiisis tõesti regressiooni mudelis viga - seal on mainitud, et kasutatakse Euroopa regressiooni võrrandit, kuid 2013 Ekspertiis kasutab EV/EBITDA väärtussuhtarvu regressioonipõhisel hindamisel Ameerika börsiettevõtete suhtarvu. (III kd tl 206-207). Seega on eelpoolnimetatud tõenditega tõendatud, et 2013 Ekspertiisis kasutas ekspert ekslikult ebaõiget regressioonimudelit. 41. Ekspert XXXe ütluste kohaselt viis ta läbi ka arvutused, et vaadata, mis mõju tulemustele oleks Euroopa mudeli puhul. Ekspert märgib, et „Mõju analüüsi lõpptulemustele on siiski tagasihoidlik Euroopa mudeli puhul. Delfi Eesti tulemus ei muutu. Delfi Läti alla hindamise vajadus kvalitatiivses mõistes ei muutu, on jätkuvalt vaja alla hinnata, aga see on siis 4,9% võrra suurem. 2013 oli see allahindamise vajadus olemas. Vahe on alla 5%. Tulemus ei ole päris täppisteadus. Selline kõikumine on lubatud. Aga tulemust see ei mõjuta.“ (III kd tl 206-207). XXXi poolt koostatud 2013 Arvamuse kohaselt kujuneb Arvamuses Delfide kaetav väärtus turuanaloogia meetodi kohaselt erinevaks kui see oli eksperthinnangus. 2013 Arvamuse kohaselt on peamine erinevus 2013 Arvamuse ja 2013 Ekspertiisi vahel seotud Delfi Eesti firmaväärtuse allahindlusega. 2013 Arvamuse kohaselt tulnuks Delfi Eesti alla hinnata seisuga 2013.a 6,8 miljonit eurot, mille põhjuseks on ebaõige regressioonimudeli kasutamine ning asjaolu, et 2013 Ekspertiisis on eeldatud käibe kasvuks perioodil 2010-2013 16,6% (mis põhines eeldusel, et perioodi 20102013 käibe kasv jätkub ka 2014-2018), kuid Arvamuses on eeldatud käibe kasvuks 9,98% (mille aluseks on juhtkonna prognoos käibe kasvule perioodil 2014-2018). Delfi Läti firmaväärtuse alla hindamise vajaduse erinevust peab Arvamuse koostaja võrreldes 2013 Ekspertiisis toodud hinnanguga ebaoluliseks (2013 Ekspertiisis 4 585 tuhat eurot ja 2013 Arvamuses 6 120 tuhat eurot). (III kd tl 92-103). 2013 Ekspertiisis on ekspert lähtunud firmaväärtuse allahindamise vajaduse tuvastamisel vajaliku kaetava väärtuse leidmisel kahest meetodist – tulupõhine meetod ja turuanaloogia meetod. 2013 Ekspertiis kohaselt „Analüüsi teises etapis viiakse arvestused läbi turuanaloogial põhineval võrdlussuhtarvude meetodil. Seda tuleks teha siis, kui esimese etapi tulemusena leitud raha teeniva üksuse arvestuslik koguväärtus ei kata tema varade bilansilist maksumust ning seega võib eeldada vajadust firmaväärtuse allahindluseks. Käesolevas analüüsis tuuakse turuanaloogial saadud hinnangud ära ka siis, kui rahavoogude põhised tulemused ei anna alust allahindluseks – sellisel juhul kasutatakse neid rahavoogude põhiselt saadud hinnangute suurusjärgu kontrollimiseks. Analüüsi kolmandas etapis leitakse Delfi EE ja Delfi LV kaetav väärtus, mis on võrdne vastava ettevõtte kohta analüüsi kahes esimeses etapis leitud näitajaist kõrgeimaga. Ettevõtte kaetavat väärtust võrreldakse Delfi EE ja Delfi LV aruannetes esitatud varade bilansilise maksumusega ning antakse hinnang firmaväärtuse võimaliku allahindluse vajadusele.“ (III kd tl 67-91). Seega on ekspert lähtunud eelkõige kaetava väärtuse leidmisel tulupõhisest meetodist ja turuanaloogia meetodit on ekspert kasutanud tulupõhise meetodi tulemuse suurusjärgu hindamiseks. Tulupõhise hindamismeetodi puhul on ekspert võtnud aluseks vaba rahavoo prognoosi, mida diskonteeritakse kapitali kaalutud keskmise hinna alusel. Ekspert leidis, et „raha teeniva üksuse väärtus tulupõhise meetodi alusel on Delfi LV puhul 3,1 miljonit eurot, Delfi EE puhul 6,1 miljonit eurot. Delfi EE varade bilansiline kogumaksumus on seega 16 025 + 70 = 16 095 tuhat eurot. Tulumeetodil leitud varade arvestuslik maksumus on bilansilisest maksumusest madalam ning seega tuleb Delfi EE väärtuse hindamiseks viia läbi täiendav testimine. Delfi LV varade bilansiline maksumus on seega kokku 937 + 9 390 = 10 327 tuhat eurot. Tulumeetodil leitud varade arvestuslik maksumus on bilansilisest maksumusest madalam ning seega tuleb ka Delfi LV väärtuse hindamiseks viia läbi täiendav testimine.“ Turuanaloogia meetodil läbi viidud testimise käigus hinnatud käibe kasvumäärade osas on
10 (19)
2-16-13748 ekspert märkinud, et käesolev prognoos on Eesti käibe osas optimistlikum kui AS Ekspress Grupi prognoos. „See tuleb sellest, et kui kasutada viimase nelja geomeetriliselt keskmistatud kasvumäära, siis annab see tulemuseks (16,6%) mõnevõrra kõrgema käibekasvu hinnangu kui Ekspress Grupi poolt kasutatud ca 10% keskmine kasvumäär. Seega ei ole konsolideeritud andmetele tuginedes Ekspress Grupi poolt välja pakutud keskmine kasvumäär ajaloolises perspektiivist vaadatuna ülehinnatud.“ (III kd tl 67-91). Samas on kohtule esitatud 2015 Ekspertiisis märgitud, et Delfi Eesti puhul on käibe kasv olnud perioodil 2012-2015 märkimisväärne – käibe keskmine kasv ulatus sellel perioodil ca 19,8%-ni aastas. (III kd tl 25-44). Seega ei saa kohtu hinnangul järeldada, et 2013 Ekspertiisis toodud käibe kasvu prognoos oleks olnud ebarealistlik. XXX on lähtunud 2013 Arvamuses oma järelduse osas, et Delfi Eesti oleks tulnud alla hinnata seisuga 2013.a 6,8 miljonit eurot, kahest eeldusest – ebaõigest regressioonimudelist kui ka ebaõigest käibe kasvumäärast. Olukorras, kus käibe kasvu määra ei saa ebaõigeks lugeda, tekib kohtu hinnangul kahtlus XXXi 2013 Arvamuses antud järelduse paikapidavuse osas. 2013 Arvamusest ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et 2013 Arvamuse koostaja poolt viidatud firmaväärtuste allahindamise vajadus kaasneks ka ainult ühe asjaolu esinemisel – Ameerika mudeli asemel Euroopa mudeli kasutamisel.
42.2013 Ekspertiisi osas on ekspert oma ütlustes märkinud, et Delfi Eesti tulemus Euroopa mudeli kasutamisel ei muutuks. Kohus sellega ei nõustu. Arvestades seda, et 2013 Ekspertiisis leidis ekspert põhjendatult Delfi Eesti käibe kasvu määraks 16,6%, oleks ekspert Euroopa mudelit kasutades pidanud saama tulemuseks Delfi Eesti kontrollipreemiata väärtuse osas 12 132 tuhat eurot ((EV/Käive 15 811 + EV/EBITDA 8 453):2). Sellisele tulemusele oleks pidanud jõudma oma 2013 Arvamuses ka Andres XXX, kui ta oleks aluseks võtnud käibe kasvu määrana 16,6%. 2013 Ekspertiisis on märgitud tabelis nr 27 ettevõtte väärtuseks Delfi Eesti puhul kontrollipreemiata 16 268 tuhat eurot. Arvestades 2013 Ekspertiisis tabelis nr 27 toodud valemeid, on võimalik kontrollipreemiaga ettevõtte väärtuseks saada Delfi Eesti puhul 13 087 tuhat eurot. Tegemist on 4,65 miljoni euro suuruse vahega, mistõttu arvestades eksperdi soovitus hinnata 2013.a osas Delfi Läti väärtus alla 4,6 miljonit eurot, oleks pidanud Delfi Eesti puhul kaasnema samuti hinnang väärtuse alla hindamiseks 4,6 miljoni euro ulatuses.
43.Kohtu hinnangul ei saa 2013 Ekspertiisis tehtud veast siiski järeldada, et 2015 Ekspertiis oleks ebaõige. Ekspert XXXe ütluste kohaselt peavad ekspertiisid olema terviklikud. XXXe selgitab, et „Need on eraldi dokumendid. Eksperdid kasutavad konkreetsele situatsioonile sobilikku metoodikat ja raamistikku. Ja need võivad ajas muutuda.“ (III kd tl 206-207). 2015 Ekspertiisist ei saa teha järeldust, et selles oleks aluseks võetud 2013 Ekspertiisis tuvastatud asjaolud või selles tehtud järeldused.
44.Kohus ei nõustu hagejaga, et 2015 Ekspertiis on vastuoluline ja ebaselge põhjusel, et 2013 Ekspertiisis on toodud seisukoht, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse arvutamisel kasutatud prognoosid on osutunud ajaloolistele andmetele tuginedes põhjendamatult optimistlikuks, kuid 2015 majandusaasta aruandes on seevastu ühtäkki leitud, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse alla hindamise vajadus puudub. 2013 Ekspertiisi kohaselt on käibe kasvumäärade osas käesolev prognoos Eesti käibe osas optimistlikum kui AS Ekspress Grupi prognoos. 2013 Ekspertiisis on märgitud, et „See tuleb sellest, et kui kasutada viimase nelja geomeetriliselt keskmistatud kasvumäära, siis annab see tulemuseks (16,6%) mõnevõrra kõrgema käibekasvu hinnangu kui Ekspress Grupi poolt kasutatud ca 10% keskmine kasvumäär. Seega ei ole konsolideeritud andmetele tuginedes Ekspress Grupi poolt välja pakutud keskmine kasvumäär ajaloolises perspektiivist vaadatuna ülehinnatud. Siinkohal on oluline mainida, et Delfi Eesti puhul on Ekspress Grupi poolt välja 11 (19)
2-16-13748 pakutud keskpikad käibe kasvu määrad tõenäoliselt olnud küllaltki pikka aega ülehinnatud. Kui vaadata tabelit 23a, siis on prognoosi koostamise aastale järgneva aasta käibe prognoosid eksinud pigem allapoole (nt 2009. aastal eeldati Delfi Lätile 2010. aastaks 0% kasvu, kui tuli 6% langus, 2010. aastal oodati 27% kasvu, kuid tuli 19.8%, 2012. aastal oodati 9,6% kasvu, kuid tuli 2,3%. Ainukeseks erandiks on selles loetelus aasta 2011, kus kasv osutus prognoositust kõrgemaks. Kui vaadata ka keskpikki periood (2-5 aastat), siis on see osa kasvudest, mille realiseerumist või mitterealiseerumist täna jälgida on võimalik, peaaegu alati (ühe erandiga) allpool oodatavat piiri. Sellest tulenevalt võiks perioodiks 2014-2018 keskmiselt 13,2% kasvumäära ootamine olla isegi veidi ülehinnatud. AS Ekspress Grupp ootab aga ajaloolisest perspektiivist oluliselt teistsuguseid arenguid EBITDA marginaali osas ning see on ka koht, kus tulevad välja käeoleva töö ja AS Ekspress Grupi peamised eeldusi puudutavad erinevused. Nii Delfi Eesti kui Delfi Läti puhul eeldatakse kiiret ja arvestatavat marginaali tõusu 2013. aasta ca 9 ja 10 % lähedastelt tasemetelt 24 protsendini. Sellisel tasemel EBITDA marginaale on need ettevõtted ka teeninud kuid seda valdavalt majandusbuumi kõrghetkedel. Ekspert ei hinda selliste tasemete saavutamist realistlikuks. Kui Delfi Eesti arengute puhul võiks seda toetada ajaloolisest käibekasvust mõnevõrra madalamate kasvuootuste eeldamine, siis Delfi Läti puhul eeldatakse üheaegselt nii kiiret käibe kui EBITDA marginaali kasvu. See ei ole käesoleva töö autori hinnangul realistlik ning sellest tulenevalt jäädakse ka siin metoodiliselt konsistentseks ning kasutatakse Delfi Eesti jaoks viimase 4 aasta ning Delfi Läti jaoks viimase 3 aasta keskmisi EBITDA marginaale.“ (III kd tl 67-91). 2015 Ekspertiisi kohaselt on Delfi Eesti puhul nii käibe kui EBITDA kasv olnud perioodil 20122015 märkimisväärne – käibe keskmine kasv ulatus sellel perioodil ca 19,8%-ni aastas ning EBITDA marginaali vastav näitaja oli ca 17,6%. 2015 Ekspertiisis on märgitud, et “Kui võrrelda seda firmaväärtuse testis kasutatud kasvueeldustega perioodiks 2016-2020, siis on AS Ekspress Grupp lähenetud pigem konservatiivselt – käibe kasvuks eeldatakse keskmiselt valdavalt 10% aastas (2016. aastal 4,9%) ning EBITDA marginaali jaoks stabiliseerumist 19% juurde (2016. aastal isegi kerget langust). AS Ekspress Grupp selgituste kohaselt on EBITDA marginaali paranemise taga suuresti organisatsiooni töö ümberkorraldamine (sh AS Delfi ühinemine Eesti Ajalehed AS-iga). Eesti perioodiga 2012-2015 võrreldes suhteliselt konservatiivsed prognoosid on tingitud sellest, et kasv, mida AS Ekspress Grupp Delfi Eestilt ootas, on suuresti juba toimunud. Delfi Läti puhul on olukord mõnevõrra teistsugune. Käibe kasv hoogustus Lätis 2015. aastal, ulatudes 19,6 protsendini, perioodi 2012-2015 keskmine kasv (10,2%) jääb veidi alla perioodiks 2016-2020 prognoositud kasvule, samas – kui eeldada, et varasemate perioodide seosed SKP reaalkasvu ja Delfi Läti käibekasvu vahel püsivad ka perioodil 2016-2020, võiks Delfi Lätil eeldada isegi agressiivsemat käibekasvu. EBITDA marginaal on aga perioodil 2012-2015 olnud ca 8%-ses aastakeskmises languses. 2015. aastal on märgata paranemist (marginaal kasvas 24,3%), kuid varasemate perioodide kasvumäär jääb oluliselt alla perioodiks 2016-2020 ennustatavale keskmisele kasvule (14,2% aastas). AS Ekspress Grupp selgituste kohaselt oodatakse EBITDA marginaali paranemist eeskätt seetõttu, mahu suurenemisega peaks kaasnema kasumlikkuse suurenemine – IT arendused tehakse tsentraalselt ning need on arvestatavas osas Eesti, Läti ja Leedu vahel ülekantavad. IT lahendused toetavad käibe kasvu ning kuna need arendused on juba tehtud, siis ei kaasne käibe kasvamisega mitte proportsionaalne kulude kasv, vaid tulud kasvavad kuludega võrreldes ennaktempos.” (III kd tl 25-44). Ekspert XXXe ütluste kohaselt „Delfi Eesti puhul Ekspertiisis öeldakse täpsemalt, et (lk 16) Eesti perioodiga 2012-2015 võrreldes suhteliselt konservatiivsed prognoosid on tingitud sellest, et kasv, mida AS Ekspress Grupp Delfi Eestilt ootas, on suuresti juba toimunud. Ehk teisisõnu- raport ütleb, et prognoos tundub ajalooliste andmetega võrreldes madal. Lisaks 12 (19)
2-16-13748 sellele - prognoosiperioodile (2016-2020) eelnenud aastatel (2012-2015) oli kõige madalam EBITDA marginaal Delfi Eesti puhul tõesti 10,9%, kuid kõige kõrgem ulatus 19,3%-ni (2015. aastal) ning viimasel 2 aastal näitas EBITDA marginaal väga jõudsat tõusu (2014. aastal 10,9%-lt 15,1%-le ning 2015. aastal 19,3%-le). Kasvu taga on Ekspress Grupi selgituste kohaselt organisatsiooni tegevuse ümberkorraldamine (mida on ka näha, varem eraldiseisev ettevõte ühines Eesti Ajalehed AS-iga, muutus juhtimisstruktuur, tugiteenuste korraldus). Majanduskeskkonna arengute prognoos on positiivse väljavaatega. Eeltoodu valguses ei näe ma otsest põhjust prognoosiperioodiks eeldatud EBITDA marginaali kahtluse alla seada. Delfi Läti puhul eeldab AS Ekspress Grupp tõesti ajaloolisest keskmisest mõnevõrra kõrgemat EBITDA marginaali (9,75% vs ca 13%). Märke sellest, et marginaal võiks hakata paranema 2015. aastal ka oli. Marginaal kasvas 8% 10%-le. 2015. aastal kasvas marginaal 10% nagu ekspertiisis ka selgitatakse (lk 16) - „AS Ekspress Grupp selgituste kohaselt oodatakse EBITDA marginaali paranemist eeskätt seetõttu, mahu suurenemisega peaks kaasnema kasumlikkuse suurenemine- IT arendused tehakse tsentraalselt ning need on arvestatavas osas Eesti, Läti ja Leedu vahel ülekantavad. IT lahendused toetavad käibe kasvu ning kuna need arendused on juba tehtud, siis ei kaasne käibe kasvamisega mitte proportsionaalne kulude kasv, vaid tulud kasvavad kuludega võrreldes ennaktempos.““ (III kd tl 206-207). Kohtu hinnangul on ekspert piisavalt selgitanud, et Delfi Eesti ja Delfi Läti puhul on EBITDA marginaali kasv varasemalt ka tegelikult toimunud. Delfi Eesti puhul viitas ekspert perioodil 2013 kuni 2015 toimunud kasvule alates 10,9%-lt kuni 19,3%-ni, mistõttu prognoos, mille kohaselt eeldatakse järgnevatel aastatel (perioodil 2016 kuni 2020) Delfi Eesti EBITDA marginaali 18,9% ei ole kohtu hinnangul ebatõenäoline. Samuti on Delfi Läti puhul ekspert selgitanud, millest EBITDA marginaali kasv on põhjustatud. Ekspert viitas, et Delfi Läti marginaal kasvas 8%-lt 10%-ni. Eksperdi hinnangul oodatakse Delfi Läti puhul marginaali kasvu tulenevalt uutest IT lahendustest. 2016.aastaks seatud prognoos 8,8% on seetõttu isegi tagasihoidlik, võrreldes juba toimunud kasvuga. Arvestades marginaali tõusu alates 2014.aastast 8%-ilt 10%-le, võib eksperdi selgitusi arvestades pidada põhjendatuks ka seda, et tõus jätkub ja saavutab taseme 15% lähedal. Kohtu hinnangul ei saa hageja väidetest järeldada, et Delfi Eesti ja Delfi Läti EBITDA marginaali tõus ei võiks 2015 Ekspertiisi toodud selgitustest ja eksperdi ütlustest tulenevalt toimuda. Asjaolu, et varasemalt on 2013 Ekspertiisis ekspert olnud oma hinnangutes konservatiivsem, ei tähenda seda, et ekspert ei võiks oma hinnanguid 2015 Ekspertiisis korrigeerida, tulenevalt tegelikult toimunud marginaali kasvust. Kohtu hinnangul on see igati põhjendatud.
45.Hageja väitel ei ole ekspert 2015 Ekspertiisis välistanud seda Delfi Eesti ja Delfi Läti reaalset majanduskasvu ei ole toimunud, vaid selle põhjuseks võivad olla kostjaga samasse kontserni kuuluvate ühingute sisetehingud. Ekspert XXXe ütluste kohaselt on ta palunud endale selgitada Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse kaetuse testis kasutatud andmete olemust ning prognoosides koostamiseks tehtud eelduste põhjuseid ja seda on kajastatud ka ekspertiisis. Eksperdi ütluste kohaselt „Eraldi kontrolli selle kohta, kas AS Ekspress Grupp on kasutanud firma väärtuse testis majandustegevust kajastavate näitajate ilustamiseks kontserni sisetehinguid, ma teinud ei ole. Sellist ülesannet ei ole ka eksperdile püstitatud. Arvestades, et selle teostamiseks tuleb läbi viia audit, mis ületaks käesoleva ekspertiisi töö mahtu mitmekordselt, ei saa ka eeldada, et seda oleks käesoleva ekspertiisi raames (ilma seda eraldi eksperdile ülesandeks tegemata) tehtud.“ (III kd tl 206-207). 2015 Ekspertiisis on ekspert võrrelnud Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilist väärtust kaetava väärtusega ja selle leidmiseks kasutanud kahte erinevat meetodit – tulumeetodit ja
13 (19)
2-16-13748 turuanaloogia meetodit. Ekspert märkis 2015 Ekspertiisis, et „AS Ekspress Grupp selgituste kohaselt on EBITDA marginaali paranemise taga suuresti organisatsiooni töö ümberkorraldamine (sh AS Delfi ühinemine Eesti Ajalehed AS-iga). Eesti perioodiga 20122015 võrreldes suhteliselt konservatiivsed prognoosid on tingitud sellest, et kasv, mida AS Ekspress Grupp Delfi Eestilt ootas, on suuresti juba toimunud.”(III kd tl 25-44). Kohtu hinnangul oleks ekspert saanud olukorras, kus tal oleks tekkinud kahtlus talle võimaldatud andmete usaldusväärsuses, keelduda eksperdiarvamuse andmisest või teha oma järeldused vastava märkusega. 2015 Ekspertiisist tulenevalt ekspert seda vajalikuks ei pidanud. Kohtul puudub olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid eksperdi poolt kasutatud andmete usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise osas, võimalus teha järeldust eksperdi hinnangu paikapidavuse ja usaldatavuse osas. Delfi Läti osas on ekspert aga 2015 Ekspertiisis arusaadavalt selgitanud, et EBITDA marginaali paranemist on oodata tehtavate IT-lahenduste ja investeeringute tulemusel. Ekspert märgib 2015 Ekspertiisis, et kokkuvõttes võib öelda, et nii Delfi Eesti kui Delfi Läti käibe prognoosid on perioodil 2016-2020 suurusjärguliselt sellised, mida võiks oodata, võttes arvesse ajaloolisi käibe arenguid ja firma väärtuse kaetuse testi koostamise ajal teada olnud majanduskasvi prognoosi. Seega ei ole eksperdi hinnangul põhjust firmaväärtuse kaetuse testis kasutatud käibe prognoose kahtluse alla seada. EBITDA marginaal 15% Delfi Läti jaoks ei ole eksperdi hinnangul pretsedentitu, Delfi Läti on astunud aktiivseid samme oma turupositsiooni parandamiseks (uued teemalehed, rõhk mobiilsete kasutajate arvu tõstmisele). Eksperdi hinnangul on usutav ka väide, et juba tehtud investeeringute tulemusena peaks käibe kasv kasvatama EBITDA marginaali. (III kd tl 25-44). Seega ei ole ekspert antud prognoose ka arvestades ajaloolisi käibe arenguid pidanud põhjendamatuteks, sealhulgas marginaali tõusu varasemalt sellest kui toimusid väidetavad sisetehingud. 2015.a majandusaasta aruande kohaselt toimus Eestis AS Delfi ja AS Eesti Ajalehed ühinemine 2015.a juulis. (I kd tl 20-96). Delfi Eesti EBITDA marginaali kasv sai 2015 Ekspertiisi kohaselt alguse 2013.aastal 10,9%-lt, saavutas 2014.aastal taseme 15,1% ja jõudis 2015.aastal tasemele 19,3%. (III kd tl 25-44). Seejuures ei ole edasist prognoosi peetud sedavõrd optimistlikuks, vaid eksperdi hinnangul on põhjendatud Delfi Eesti osas EBITDA marginaal 18,9% tasemel.
46.Hageja hinnangul näitab Delfide ülehinnatust kõige paremini Delfi Eesti ja Delfi Läti võrdlemine EBITDA väärtuskordaja alusel. Kostja majandusaasta aruannete alusel on Delfi Eesti bilansiline väärtus 2011-2015 keskmiselt olnud tasemel ca 68 x EBITDA ja Delfi Läti bilansiline väärtus 2011-2015 keskmiselt olnud tasemel 72 x EBITDA. Avalikult kättesaadavate üldiste võrdlusandmete alusel tehti meediasektoris 2013-2015 tehinguid väärtuskordajaga 6-11 x EBITDA. Hageja hinnangul on ka kostjat kattev LHV jõudnud järeldusele, et kostja põhjendatud EBITDA kordajaks 2013 oleks 7 kui vaadata LHV 18.09.2014 kostja kohta koostatud ülevaadet. Samuti on hageja väitel LHV 06.09.2011 kostja kohta tehtud analüüsis tähelepanu juhtinud, et kostja online meedia üksuse väärtus on märgatavalt madalam sellest väärtusest, mida kostja juhtkond arvab ja mis on kajastatud kostja bilansis.
47.www.deloitte.be veebilehelt tehtud TMT uudised 2014.a esimene kvartal väljatrükis sisalduvast tabelist turu hetkeseisuga kohta nähtub, et meediasektoris on EBITDA väärtuskordaja olnud erinevate ettevõtete lõikes keskmiselt 6,3x. (I kd tl 118-137). BerkeryNoyes ülevaate kohaselt 2013.a kohta on 2013.a EBITDA kordaja meedia ja turundussektoris 9,7. (I kd tl 138-145). BerkeryNoyes ülevaate kohaselt 2014.a kohta on 2014.a EBITDA kordaja meedia ja turundussektoris 10,9. (I kd tl 146-149). BerkeryNoyes ülevaate kohaselt 2015.a kohta on 2015.a EBITDA kordaja meedia ja turundussektoris 8,7. (I kd tl 150157). Infinancials 14.03.2016 andmete kohaselt on AS Ekspress Grupp EBITDA kordaja
14 (19)
2-16-13748 2015.a 7,82 ja 2016.a 6,43. (I kd tl 158-161). AS LHV Pank 18.09.2014 ülevaate kohaselt on EV/EBITDA kordajaks 2012 7,4, 2013 7,0, 2014 hinnanguliselt 6,6 ja 2015 hinnanguliselt 5,3. (I kd tl 162-165). Hageja väitel on eeltoodud infost teadlik ka kostja audiitor AS Deloitte Audit Eesti. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei võimalda teha järeldust Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste ülehindamise kohta. Berkery Noyesi ja Infinancialsi materjalid ei võimalda hinnata, kas neis kajastatud andmed puudutavad kostjaga piisavalt sarnaseid ettevõtteid. Deloitte TMT 2014.a esimese kvartali ülevaate osas märgib kohus, et nimetatud ülevaates on mediaanväärtuse arvestamisest välja jäetud Arnoldo Mondadori Editore EBITDA kordaja 547,6, kusjuures Arnoldo Mondadori Editore EBITDA kordaja ületab teiste kajastatud ettevõtete vastavate näitajate mediaanväärtust ligi 100 korda.
48.Kostja on esitanud audiitortegevuse portaali väljavõtte millest nähtuvalt on kostja juhatuse liige XXX vandeaudiitor. (II kd tl 95). AS Ekspress Grupp 2015.a konsolideeritud majandusaasta aruandele lisatud 18.03.2016 sõltumatu vandeaudiitori AS Deloitte Audit Eesti aruande kohaselt kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õiglaselt AS Ekspress Grupp konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.detsember 2015, aruandeaasta konsolideeritud majandustulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Komisjoni poolt. Aruandes on lisaks märgitud, et audiitorid juhivad tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisale 16 „Immateriaalne põhivara“, milles kirjeldatakse konsolideeritud bilansis kajastatud immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) väärtuse testide koostamisel juhtkonna poolt kasutatud eeldusi ja sisendeid ning nende võimaliku muutuse mõju väärtuse testide tulemusele. „Nimetatud asjaolu rõhutamine ei kujuta endast märkust meie arvamuse osas.“(I kd tl 93-94). Kohtul puudub alus järeldada, et AS Deloitte Audit Eesti poleks auditi tehes lähtunud rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest. Rahvusvahelise auditeerimise standardi 540 (ISA 540) p 6 a kohaselt on audiitori eesmärk hankida piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal selle kohta, kas finantsaruannetes kajastatud või avalikustatud arvestushinnangud, sh õiglase väärtuse arvestushinnangud, on põhjendatud. ISA p 8 c kohaselt peab audiitor riskihindamise protseduuride ja sellega seotud tegevuste teostamisel arusaamise omandamiseks majandusüksusest ja selle keskkonnast, sh majandusüksuse sisekontrollist, arvestushinnangute olulise väärkajastamise riskide tuvastamisele ja hindamisele aluse andmiseks omandama arusaamise sellest kuidas juhtkond teeb arvestushinnanguid ja arusaamise andmetest, millel need põhinevad, sealhulgas arvestushinnangu tegemisel kasutatud meetod (i) ja arvestushinnangute aluseks olevad eeldused (iv). Rahvusvahelise auditeerimise standardi 700 (ISA 700) p 10 kohaselt peab audiitor kujundama arvamuse selle kohta, kas finantsaruanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. ISA 700 p 13 c kohaselt peab audiitor rakendatava finantsaruandluse raamistiku nõudeid silmas pidades konkreetselt hindama, kas juhtkonna tehtud arvestushinnangud on põhjendatud. ISA 700 p 16 kohaselt peab audiitor avaldama modifitseerimata arvamuse siis, kui audiitor järeldab, et finantsaruanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. Vandeaudiitori AS Deloitte Audit Eesti aruandest nähtuvalt on tegemist modifitseerimata arvamusega. Vandeaudiitori AS Deloitte Audit Eesti aruande kohaselt hõlmas audit protseduuride läbiviimist eesmärgiga saada tõendusmaterjali raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja juhatuse poolt antud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi
15 (19)
2-16-13748 hindamist. (I kd tl 93-94). Seega saab kohus järeldada, et vandeaudiitorid on kontrollinud muuhulgas ka Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste arvestushinnanguid. Audiitorid ei ole väitnud, et ükski eeldus või sisend oleks ebaõige või ebarealistlik.
49.25.02.2016 on hageja pöördunud AS Deloitte Audit Eesti poole pöördumisega, milles juhitakse vandeaudiitorite tähelepanu vajadusele kontrollida kostja varade kajastamist õiges väärtuses. Pöördumises kirjeldatakse, et Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansiline väärtus on 20112014 olnud keskmiselt tasemel 68x EBITDA ja 82 x EBIDTA ning detailsemalt kirjeldavad ülehindamist ekspert XXXi arvamused (lisatud). (II kd tl 97-99). 13.06.2016 toimunud AS Ekspress Grupp aktsionäride korralisel üldkoosolekul anti sõna vandeaudiitor XXXile. Audiitor selgitas, et aruande koostamisel on juhatusel terve rida ülesandeid mh ka väga erinevate hinnangute andmine erinevatele bilansikontodele. Audiitori selgituste kohaselt „Hinnangud on seda tüüpi lähenemine, kus tuleb palju asju ette ennustada. Nendeks on põhivara kasulik eluiga, mittemateriaalse vara kasulik eluiga, firmaväärtuste väärtus, nõuete laekumise hindamine ja muu selline. Audiitori ülesanne on muuhulgas kontrollida juhatuse hinnangute paikapidavust ja mõistlikust. Audiitor kinnitas, et nad on seda täie vastutusega teinud. Audiitor on saanud juhatuse poolt kogu informatsiooni, mida nad on palunud ja neile on antud kõik selgitused kontserni juhatuse ja erinevate tütarettevõtete poolt. Firmaväärtused moodustavad ligi poole varade väärtusest, tegemist on äärmiselt olulise numbriga majandusaasta aruandes ja audiitor on sellele pööranud ka väga suurt ja sisulist tähelepanu. Töösse on kaasatud lisaks ka hindamisspetsialiste Deloitte’i võrgustikust Eestis, Leedus ja kvaliteedikontrolli Ungarist, kes on analüüsinud väga põhjalikult firmaväärtuste testides kasutatud eelduseid.“ Aktsionäri osaühing Grupivara küsimusele, kas EBITDA prognoosid olid audiitoritele kättesaadavad, vastas vandeaudiitor XXX: „Jah, sest need moodustavad olulise sisendi firmaväärtuse testidele. Firmaväärtuste hindamise kontrollimisega hakatakse peale juba sügisel, juhatus teeb oma versiooni, audiitor vaatab selle üle ja kommenteerib, toimub diskussioon kuniks jõutakse audiitori poolt aktsepteeritud variandini.“ (I kd tl 10-14). Seega on enne 18.03.2016 audiitoraruande koostamist täiendavalt juhitud audiitorite tähelepanu Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse suuruse kontrollimise vajadusele ning audiitorid on kontrollinud neid väärtuseid, kaasates spetsialiste ka teistest riikidest.
50.Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas väidetav EBITDA väärtuskordaja suurus, võrreldes meediasektoris tehtud tehingute keskmise väärtuskordajaga, on mõjutanud 2015 Ekspertiisi tulemust, mis samuti pidas põhjendatuks Delfi Eesti alla hindamise vajaduse puudumist, samuti Delfi Läti osas, mille puhul on eksperdi hinnangul allahindamise vajadus marginaalne.
51.AS LHV Pank 06.09.2011 analüüsi kohaselt saab analüüsi koostaja Ekspress Grupi online meedia üksuse väärtuseks 28,7 miljonit eurot, kuid panga hinnangul on juhtkonna arvates meedia segmendi väärtus märgatavalt kõrgem kui vaadata Delfi firmaväärtuste teste grupi bilansis. (I kd tl 181-193). Kohus nõustub kostjaga, et antud analüüsis ei ole AS LHV Pank jõudnud järeldusele, et kõrgem väärtus oleks ebaõige. Nimetatud analüüs ei ole kohtu hinnangul siiski ka asjakohane, kuna see on koostatud 2011.aastal ega saa seega sisaldada andmeid selle kohta, milline oli Delfi Eesti või Delfi Läti väärtus 2015.aastal. Hageja väide on läbivalt selline, et eksperthinnangutes on EBITDA marginaali kasvuprognoos põhjendamatu. Samas tasub märkida, et ehkki AS LHV Pank 06.09.2011 analüüsist ei saa tuletada 2015.aasta Delfide allahindamise vajadust, on selles peetud tõenäoliseks EBITDA marginaali jõudmist meedia osas isegi kuni 20%-ni. (I kd tl 181-193). AS LHV Pank on leidnud
16 (19)
2-16-13748 03.03.2016 analüüsis, et LHV on koguni pettunud, et 2015.a majandusaasta aruandes otsustati Delfi Läti firmaväärtus 1,2 miljoni võrra alla hinnata, olukorras, kus Delfi Läti müügitulemused paranesid. (II kd tl 130). Seega on ka AS LHV Pank leidnud, et tegelik Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste allahindamise vajadus puudub.
52.Tsiviilasjas nr 2-15-12657 teostatud finantsekspertiisi kohaselt on ekspert ka 2014.a majandusaasta osas jõudnud järeldusele, et Delfi Eesti osas firmaväärtuse allahindamise vajadus seisuga 31.12.2014 puudub. Delfi Läti osas on ekspert leidnud, et alla hindamise vajadus on olemas 888 tuhande euro võrra. (II kd tl 203-226). AS Ekspress Grupp 2015.a majandusaasta aruandest nähtuvalt hinnati Delfi Lätiga seotud firmaväärtust alla 1,2 miljonit eurot. (I kd tl 20-96).
53.Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodust tulenevalt ükski kohtule esitatud tõend seda, et 2015.aastal tulnuks Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata.
54.Vastavalt RPS § 15 lg 1 raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Vastavalt RPS § 30 lg 1 konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni konsolideerimisgrupi finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest. RPS § 16 p 7 kohaselt peab raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema neutraalne ja usaldusväärne. RPS § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja 2015.a majandusaasta aruandes puudus vajadus Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata, ei ole rikutud RPS § 15 lg 1, RPS § 16 p 7 ja 8 ning RPS § 30 lg 1 sätteid. Samuti ei ole 13.06.2016 kostja aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsus vastuolus põhikirja punktidega 7.2 ja 8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas seadusega ja dividendi võib maksta ainult puhaskasumist, mistõttu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 55. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus lahendab ka varem lahendamata taotlused. Hageja esitas 02.03.2018 taotluse 22.02.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja märgib, et protokolli viiendal leheküljel hageja lepingulise esindaja lehekülje ülevalt esimeses seletuses on kirjas (ref.) „Eksperdile oli ju esitatud konkreetne küsimus, kas allahindamise vajadus on olemas või mitte. Talle ei antudki ülesandeks kontrollida seda, kas kostja poolt tehtud testide arvutused on korrektsed või mitte.“. Viidatud refereering ei ole korrektne ega kajasta hageja esindaja seletust täielikult ning võib jätta kolmandale isikule, kes istungil ei osalenud, eksliku mulje. Täpsemalt viitas hageja lepinguline esindaja asjaolule, et testide arvutuste korrektsuse kontrollimise kohustus tulenes püstitatud lähteülesandest (ref) „Eksperdile oli ju esitatud konkreetne küsimus, kas allahindamise vajadus on olemas või mitte. Talle ei pidanudki eraldi andma ülesandeks kontrollida seda, kas kostja poolt tehtud testide arvutused on korrektsed või mitte, vaid eelnev sisaldus püstitatud lähteülesandes.“ Hageja väitel võib paranduse tegemata jätmisel jääda ekslik mulje, et finantseksperdil ei olnud ülesannet arvutuste korrektsust kontrollida. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu ja märgib, et see, mis oli või ei olnud eksperdi ülesanne tuleneb kohtu 03.04.2017 määrusest, mitte hageja poolt istungil avaldatust.
17 (19)
2-16-13748 Kohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata. Kohus protokollib kohtuistungi vastavalt kohtuistungil osalevate menetlusosaliste avaldustele. Nii protokollis kohus kohtuistungit ka 22.02.2018. Hageja ei saa asuda oma avaldatuga täiendama kohtuistungi protokolli vastavalt oma suvale ja asuda ühtlasi täiendama oma väidetega ekspertiisimäärust. Kohus määratles 03.04.2017 ekspertiisimääruses eksperdi lähteülesande ja seetõttu ei saa asuda väitma, et eksperdile oli seatud veel mingeid lähteülesandeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Samuti jäävad menetluskulud hageja kanda hagi läbivaatamata jätmise osas tulenevalt TsMS § 168 lg 2. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda, sealhulgas jäävad hageja enda menetluskulud hageja enda kanda.
57.Kostja esitas menetluskuludena tõendi saamisega seotud kulud 10,00 eurot, transpordikulu 9,40 eurot, toimikuga tutvumise kulu 190 eurot ja õigusabikulud 9 871,50 eurot. Hageja leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr on ebamõistlikult suur, hüvitatavate menetluskulude hulka ei kuulu menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise eest ning hüvitamisele ei kuulu menetluskulud mitmele esindajale ning kostja ei ole välja toonud mitme esindaja menetluskulude hüvitamiseks vajaminevat TsMS § 175 lg 3 kohast põhistust erandlikest asjaoludest.
58.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
59.Kohus leiab, et kostja poolt osundatud menetlustoimingud ja nendeks kulutatud aeg on põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise eest ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
60.Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust (tegemist on spetsiifilise finantsalase vaidlusega) on põhjendatud kostja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamine. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud lõikes pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. (vt Riigikohtu 09.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-21-112-09, p 17). Kohtu hinnangul viitab käesoleva asja keerukusele ka suurel hulgal erinevate mahukate finantsalaste eksperthinnangute ja arvamuste analüüsimise ja omavahelise võrdlemise vajadus.
61.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul
18 (19)
2-16-13748 ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.
62.Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseks on märgitud vandeadvokaat Arne Otsa puhul 1,9 tunni osas 205 eurot (käibemaksuta) ja 5,4 tunni osas 220 eurot (käibemaksuta) ning advokaat Martin-Johannes Raude puhul 27,4 tunni osas 170 eurot ja 20,2 tunni osas 180 eurot (käibemaksuta). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9.detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 321-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust (tegemist on ettevõtte finantsalase vaidlusega, mis nõuab vajadust analüüsida ja võrrelda omavahel mahukaid finantsalaseid dokumente ja eksperthinnanguid), on kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärad põhjendatud 170 euro ulatuses. Kostja lepingulised esindajad ei ole ka põhjendanud, miks on ühel hetkel tunnitasu määr muutunud. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilasjast tingitud asjaolud seda põhjustada saanud.
63.Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud kostjal menetlusega tekkinud muud kulud (tõendi saamisega seotud kulud kokku 10,00 eurot). Kuid kostja ei ole põhjendanud, millega seoses tekkis kostjal transpordikulu 9,40 eurot ja kuidas sai kostjal tekkida toimikuga tutvumise kulu 190 eurot.
64.Kostja kinnitusel ei sisalda õigusabi eest makstud summad käibemaksu. Kostja ei ole taotlenud käibemaksu lisamist hüvitatavale summale, mistõttu kohus käibemaksu ei lisa.
65.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 9 207 eurot (170x54,10+10), mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks 9 207 eurot.
66.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
19 (19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.