Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Teabeõigusega seotud väited ei saa tingida otsuste tühisust ja ei tingi ka otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja väide teabe andmisest keeldumise kohta on vale. Hagejal puudub tuvastusnõuete esitamiseks õigustatud huvi.

MAAKOHTU LAHEND

Aruande lisa 27 kohaselt tehti seotud osapooltega tehinguid 1 453 882 euro ulatuses ning osteti seotud osapooltelt 4 611 405 euro ulatuses kaupu ja teenuseid. Suur osa nendest tehingutest, 1 537 201 eurot, tehti kostja eraisikust omanikega seotud ettevõtetega. Hageja on esile toonud, et kui silmas on peetud eraisikust lõplikke kasusaajaid, siis lõplik kasusaaja R. Lepp on kostja nõukogu liige. Aktsionäride üldkoosolekule tehinguid R. Lepa omanduses olevate või juhitavate äriühingutega kinnitamiseks pole esitatud. Samas ei ole hageja esile toonud ühtegi R. Lepa 100%-lise kontrolli all olevat äriühingut, millega tehingu tegemiseks pidanuks olema üldkoosoleku otsus. Kostjal ei ole eraisikust omanikke, kuid summade suurus ei sõltu sellest, kas selgitusena on märgitud „eraisikust omanikega seotud ettevõtted“ või „eraisikust tegelike kasusaajatega seotud ettevõtted“. Tegemist on sõnastusliku ebatäpsusega. Kostja selgitustest on tuvastatav, et aruandes on andmed korrektsed, sellega nõustus ka hageja kohtuistungil. Kostja on selgitanud, et TERE nõukogu otsustas 24.01.2018 leppetrahvinõuet Halinga OÜ vastu kohtusse mitte esitada, sest sellel puudus perspektiiv. Kuna TERE raamatupidamine nõuet ei kajastanud, ei saanud kajastada raamatupidamises ka nõudest loobumist. Seega ei saanud ka nõudest loobumisest tekkivat maksukohustust aruandes ega bilansis käsitleda. Eeltoodust tulenevalt kohus ei tuvastanud, et aruandes esinevad selliseid sisulised ja olulised ebaõigsused ning vastuolud, mille tulemusel kajastab aruanne kostja majandusseisu olulisel määral valesti. Kasumi jaotamise ja audiitori valimise osas ei ole hageja toonud esile iseseisvaid aluseid, mis tingiks üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega ei ole kohus tuvastanud ÄS § 3011 lg 1 p-de 1, 2 rikkumist, mis tingiks üldkoosoleku otsuse tühisuse. Riigikohus on leidnud, et majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus saab olla aluseks üksnes üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele (3-2-1-82-15, p 14). See tähendab, et aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele (3-2-1-145-08, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu otsus 2-16-13748). Seega ei saa hageja esitada nõuet alternatiivsel alusel, s.o tunnistada otsus ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks. Hageja ei ole ka esile toonud, mis on need faktilised asjaolud, mis ei too kaasa otsuse tühisust, kuid on kehtetuks tunnistamise aluseks. Riigikohus on leidnud, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda tuginedes vaid TsÜS §-le 32 ja § 138 lg-le 2 (3-2-1-89-14, p 31). Hageja on jäänud selle juurde, et kostja on rikkunud teabeõigust, mistõttu on otsus tühine. Samas on hageja möönnud, et tulenevalt tsiviilasjas nr 2-18-12925 jõustunud otsusest ei anna teabeõiguse rikkumine iseseisvalt alust otsuse tühisuseks või kehtetuseks. Kohus on tuvastanud, et aruanne ei riku aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ja ei ole vastuolus heade kommetega, seega ei saa teabeõiguse rikkumine iseseisvalt olla aluseks otsuse tühisusele. Kohus leidis, et ÄS § 302 lg 1 rikkumist tuvastatud ei ole ning kuivõrd teabeõiguse rikkumine saab olla üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ka alternatiivnõude osas. Maakohus leidis, et kuivõrd rikkumised, mis tingiksid otsuse tühisuse või kehtetuks tunnistamise, tuvastamist ei leidnud, siis koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine eraldiseisvalt selleks samuti alust ei anna. Üldkoosoleku toimumist Tallinnas ei saa pidada oluliseks rikkumiseks. Üldkoosolekul osalesid või olid esindatud kõik aktsionärid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja 2018. a majandusaasta aruanne olulises osas ebaõige. Kostja audiitorid on tuvastanud aruandes olulised vead – TERE saneerimiskavas käsitletud kohustused on aruandes kajastatud ebaõigesti. Lühiajalisi kohustusi on kajastatud ebaõigesti pikaajaliste kohustustena ning intressi- ja viivisekohustused on jäetud kajastamata. Tänaseks on tühistatud nii Harju Maakohtu 28.06.2019 kui 21.06.2021 määrused ning TEREL ei ole kinnitatud saneerimiskava. Lähtudes kostja enda argumendist oli seega põhjendamatu kajastada neid kohustusi pikaajalisena. Kostja juhatus ei võinud lihtsalt eeldada, et saneerimiskava kinnitatakse. Saneerimiskava kinnitamine on mitu korda tühistatud, kusjuures Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-2060 nähtuvalt on saneerimiskava tulevikus kinnitamine väga ebatõenäoline. Kohus eeltoodut sisuliselt analüüsinud ei ole. Olukorras, kus kostja audiitor on viidetega kohalduvale raamatupidamisstandardile tuvastanud ebaõiged andmed ja andnud aruandele märkusega arvamuse, on kohus, tuginedes kostja lepingulise esindaja paljasõnalistele väidetele, järeldanud sisuliselt, et kostja juhatusel oli õigus eeldada kindlasisulise kohtulahendi tegemist TERE saneerimismenetluses. Ei ole usutav, et kostja kohtumenetluses viidatud sätted jäid auditiprotsessis tähelepanuta. Seega oleks kohus pidanud lähtuma asjaolust, et kostja ei ole ümber lükanud enda audiitorite järeldust, et raamatupidamisreegleid on rikutud; 2) on kostja audiitori arvamusest nähtavad raamatupidamisreeglite rikkumised olulised ja toovad kaasa otsuse tühisuse. Kõnealused kohustused moodustavad kostja bilansist ülisuure osa ja mõjutavad vahetult kontserni finantsseisu. Audiitorid on seisukohal, et rikkumiste tõttu on kostja pikaajalised kohustised 4,2 miljoni euro võrra ülehinnatud ja konsolideeritud lühiajalised kohustised sama summa võrra alahinnatud. Raamatupidamislikult ei ole ükskõik, kas kohustus on käsitletav lühiajalise või pikaajalisena. Seda kinnitab asjaolu, et aruande peamiste finantsnäitajate seas on esile toodud just lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Rikkumise olulisust näitab ainuüksi asjaolu, et selle pinnalt otsustasid audiitorid väljastada märkusega järeldusotsuse. Kohtu järeldus, justkui võiks äriühing esitada infot lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste kohta suvaliselt ja ära vahetatult, on põhjendamatu. Lühiajaliste kohustuste maht ja tasumise tähtaeg on kesksed andmed äriühingu finantspositsiooni (sh maksevõime) ja likviidsuse, aga ka tulevaste dividendide hindamisel. Samuti on põhjendamatult kajastamata TERE viivisekohustused. Riigikohus on asunud seisukohale, et viivisekohustus ei ole tingimuslik kohustus, mida juhatus saaks hinnata oma suva järgi, vaid lähtuda tuleb äriseadustikust, raamatupidamise seadusest ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest (3-2-1-69-15, p-d 14–15). RPS ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted näevad ette, et kuna TERE saneerimiskava ei olnud majandusaasta lõpu seisuga kinnitatud, pidid TERE ja seega ka kostja konsolideeritud aruandes viivisekohustused kajastuma. Seda on kinnitanud audiitorid ja kostja ei ole seda ümber lükanud. Hageja ei saanud viivist täpsemalt esile tuua, kuna hagejal ei olnud ligipääsu TERE raamatupidamise algdokumentidele. Seadusjärgsed viivised 45 miljonilt eurolt moodustavad olulise finantskohustuse. Kui saneerimismenetlusega pakutav kaitse viivisenõude eest ei oleks TERE finantsseisu määramisel oluline, siis ei esineks alust saneerimismenetluse läbiviimiseks. TERE moodustab olulise osa kostja varadest. Eeltoodut kinnitab pärast otsuse tegemist hagejale kättesaadavaks saanud TERE saneerimisnõustaja aruanne seisuga 31.12.2021 (mille hageja palub võtta asja juurde). Aruandest nähtub, et 31.12.2021 seisuga on TERE tasumata intressi- ja viivisenõuded 23,3 miljonit eurot. Seega kogunevad kõrvalnõuded 4,66 miljoni euro ulatuses aastas ning ulatusid 31.12.2018 seisuga 11,65 miljoni euroni. Kostja juhatus on teinud põhjendamatu eelduse poolelioleva kohtumenetluse lõpptulemuste kohta ja seetõttu oluliselt alahinnanud aruandesse märgitud kohustusi. Tegemist on olulise

rikkumisega, mis annab aruande lugejale oluliselt ebaõiget teavet, ning on seega aluseks aruande kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamisele või kehtetuks tunnistamisele; 3) on ka muud rikkumised piisavad, et tuua kaasa otsuse tühisus või kehtetus. Kohus tuvastas, et aruandes on muu hulgas järgnevad vead ja rikkumised: - Aruande lk 46 on väidetud, et 31.12.2018 seisuga on emaettevõtte laenukohustuste tagatiseks panditud kontserni aktsiad kogu ulatuses, ehkki hagejale kuuluvad aktsiad ei ole panditud. - Aruande lisa 26 kohaselt on tegevuskuludega seotud sihtfinantseerimised saadud koostöös Eesti Piimaliiduga, ehkki Eesti Piimaliit kustutati registrist 06.09.2016. - Lisa 24 järgi on seatud kommertspant koguvarale ja aktsiatele, ehkki aktsiatele kommertspanti seada ei ole võimalik. Kommertspandi maht, mille üle pooled vaidlevad, on 6 miljonit eurot. - Lisa 27 järgi tehti seotud osapooltega 1 453 882 euro ulatuses tehinguid, seotud osapooltelt osteti 4 611 405 euro ulatuses kaupu ja teenuseid, suur osa nendest tehingutest, 1 537 201 eurot, tehti kostja eraisikust omanikega seotud ettevõtetega. Kostjal ei ole eraisikust omanikke. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata järgnevad rikkumised: - Konsolideeritud rahavoogude aruandes ei ole kajastatud laenu emaettevõttelt 41,364 miljonit eurot 2017. aastal. Kostja väitis, et kohustus tekkis kas kohustuse ülevõtmise vms kokkuleppe teel, kuid ei ole väidet tõendanud. Kohus on selles osas ekslikult jaganud tõendamiskoormise. - TERE on loobunud nõudest Halinga OÜ vastu summas 1,6 miljonit eurot, kuid tekkivat maksukohustust ei ole aruandes käsitletud. Maksukohustused tekivad seaduse alusel. Nõudest loobumine on eelduslikult tulumaksuga maksustatav. Eeltoodud rikkumised on piisavad, et annavad aruande lugejale olulisel määral ebaõige info kostja varade, kohustuste ja finantsseisu kohta. Üksikute rikkumiste eraldiseisva hindamise kõrval ei ole kohus hinnanud aruannet kui tervikut, võttes arvesse kõiki asjaolusid kogumis.

saneerimiskava kinnitamist vaidlustama. Seega oli alus eeldada, et saneerimiskava kuulub kinnitamisele ning TEREL polnud 31.12.2018 seisuga kohustust vähendatud kõrvalnõudeid täita. Seega IAS 37 järgi ei pidanud kõrvalkohustusi bilansis (ega lisades) kajastama. Saneerimiskava kahel korral kinnitamine näitab, et kavale tuginemine polnud meelevaldne. SanS § 37 lg 1 järgi olid saneerimiskava kinnitamise määrused kohe täidetavad. Isegi kui kõrvalkohustusi tulnuks kajastada, pole hageja tõendanud nende summat. Riigikohtu praktika järgi on üldkoosoleku otsus tühine siis, kui aruanne kajastab äriühingu majandusseisu olulisel määral valesti. Seega peab hageja tõendama, kuidas peaks aruanne kostja majandusseisu kajastama. Mitmed andmed aruandes on juhatuse hinnang. Isegi kui audiitor on erineval arvamusel, ei tingi see juhatuse arvamuse ebaõigsust. IAS 37 p 25 järgi on hinnangute kasutamine finantsaruannete koostamise lahutamatu osa ega vähenda nende usaldusväärsust. SanS § 11 lg 1 p 2 järgi peatus viivise arvestamine 18.02.2016. See, kui suur oli 18. veebruariks 2016 tekkinud ja saneerimiskavaga vähendatud viiviste summa, ei ole asjaolu, millele hagejal poleks olnud võimalik tugineda enne 16.02.2022. Lisatud saneerimisnõustaja aruanne ei muutunud hagejale kättesaadavaks pärast maakohtu otsuse tegemist, vaid 31.12.2021. Apellatsioonkaebuse p 28 väited tuleb jätta tähelepanuta ja lisatud tõend vastu võtmata; 2) ei esine aruandes ka muid olulisi vigu. Kostja majandusseisu ei mõjuta, millised aktsionärid ja mis ulatuses on aktsiaid pantinud; et pärast Eesti Piimaliidu ühinemist Eesti PõllumajandusKaubanduskojaga oli toetuse andjana märgitud piimaliidu nimi; et kommertspant on seatud üksnes vallasvarale ja viide aktsiate kommertspandiga koormatusele on ekslik; et eraisikust omanike all on mõeldud eraisikust tegelike kasusaajatega seotud ettevõtteid. Rahavoogude aruandes ei ole kajastatud emaettevõtjalt saadud laenu, sest raha liikumist, mida oleks saanud või pidanud RPS § 19 järgi rahavoogude aruandes kajastama, ei toimunud, vaid kostja kohustused emaettevõtja ees konverteeriti laenukohustuseks. Aruandes ei ole kajastatud TERE 1,6 miljoni euro suurusest nõudest loobumise tõttu tekkinud maksukohustust, sest TEREL pole Halinga OÜ vastu 1,6 miljoni euro suurust perspektiivikat ja maksmapandavat nõuet olnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

esitatud märkustega (ÄS § 3011 lg 1 p 1). Kostja on põhjendamatult eeldanud, et ta ei pea majandusaasta aruandes kajastama neid kohustusi, mille saaks jätta kajastamata TERE saneerimiskava kinnitamisel ning seetõttu on majandusaasta aruandes kajastatud lühiajalised kohustused pikaajaliste kohustustena ja on intressi- ja viivisekohustused jäetud täielikult kajastamata. ÄS § 3011 lg 1 p 1 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Riigikohus on 30.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 asunud seisukohale, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega senine majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Seega toovad nimetatud sätte alusel üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa vaid raskemad sisulised vead aastaaruande koostamisel, mis võisid mõjutada võlausaldajaid aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt väited, s.o eelkõige lühiajaliste kohustuste kajastamine majandusaasta aruandes pikaajaliste kohustustena ning intressi- ja viivisekohustuste kajastamata jätmine, ei ole käsitletavad selliste vastuoludena raamatupidamisseaduse sätetega, mis kajastavad olulise määral valesti kostja majandusseisu ning mis võisid mõjutada võlausaldajaid aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid.

teabeõiguse rikkumist tuleb otsuste tühisuse hindamisel arvestada koos apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.