Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukohad

Piimaliit kustutatud registrist 6. septembril 2016. Üldkoosolekul möönis ka kostja, et Aruandes esitatud väide koostöö kohta Eesti Piimaliiduga on vale. Samas pole kostja selgitanud, kuidas see mõjutab Aruannet ja selle lisa 26. Teist majandusaastat järjest ei ole Aruandes kajastatud konsolideeritud rahavoogude aruandes alalõigus „rahavoog finantseerimistegevusest“ real „Saadud laenud“ laenu emaettevõttelt summas 41,364 miljonit eurot 2017. aastal. Seega on rahavoogude aruanne olulises osas ebaõige. Selle tõendamiseks on hageja esitanud teabenõude dokumentide ja teabe saamiseks, mille täitmisest on kostja õigusvastaselt keeldunud. Samuti sisaldab Aruande lisa 24 väidet, et kontserni ja emaettevõtte laenude tagatiseks on seatud kommertspant koguvarale ja ettevõtte aktsiatele. Samas, nagu möönis kostja ka aktsionäride üldkoosolekul, ei ole aktsiatele kommertspandi seadmine võimalik. Seega puudub vaidlus, et ka selles osas on Aruanne vale. Seda silmas pidades sisaldab juhatuse poolt aktsionäridele kinnitamiseks esitatud Aruanne hulgaliselt valeväiteid. Seda on möönnud ka Farmi toimunud aktsionäride üldkoosolekul. Seejuures on Farmi märkinud, et aruannet ei parandata. Selle asemel on teadvalt hääletamisele pandud valeväiteid sisaldav majandusaasta aruanne ning see enamusaktsionäri häältega kinnitatud. Seeläbi kinnitatud Aruande äriregistrile esitamisel pandi sisuliselt toime karistusseadustiku § 281 lg 1 kohane süütegu (teadvalt valeandmete esitamine Äriregistrile). Seega on vaidlustatud üldkoosoleku otsus igal juhul vastuolus ka avaliku korraga. Hageja on seisukohal, et arvestades juba teadaolevaid valeväiteid Aruandes, pidanuks kostja Aruannet täpsustama ning esitama aktsionäridele kinnitamiseks täpsustatud majandusaasta aruande. Seda ei tehtud, tuues kaasa aktsionäride otsuse õigusvastasuse. Hageja leiab ka, et teabeõiguse rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuste õigusvastasuse. Eelnevalt on hageja tõendanud, et Farmi aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud Aruanne sisaldab ebaõigeid väiteid. Teate kohaselt on Farmi aktsionäride üldkoosolek kokku kutsutud selleks, et otsustada Farmi 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 11. juunil 2019 esitas Aktsionär Farmi juhatusele teabenõude, milles palus äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 287 lg-le 1 ning Farmi põhikirja punktile 3.2.5, mille kohaselt on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi majanduslikke huve ega ärisaladusi, tuginedes Farmil esitada Aktsionärile Farmi tegevusega seotud teavet ning dokumente. Teabenõude esitamine oli kantud eesmärgist saada aktsionärina aru ja analüüsida üldkoosolekul kinnitamisele tulevat Farmi konsolideeritud majandusaasta aruannet. Aktsionäril teabenõudes loetletud dokumentidega tutvumist ei võimaldatud. Teabe osas teavitas Farmi 17. juunil 2019, et plaanib vastused anda 20. juunil 2019 toimuval aktsionäride üldkoosolekul. Teabenõudes märgitud dokumente hagejale ei tutvustatud. Samuti ei antud sisulisi vastuseid küsimustele, mille osas Aktsionär on taotlenud teabe väljastamist. Farmi on teabenõude täitmisest keeldunud, väites, et seadusest ei tulene aktsionäri õigust aktsiaseltsi dokumentidega tutvumiseks. Kõnealune väide on aga asjakohatu olukorras, kus Farmi põhikirjas on ette nähtud seadusest kõrgem teabeõiguse standard. Seda on Farmi põhikirja kohta sõnaselgelt kinnitanud ka Tartu Ringkonnakohus enda 30. aprilli 2019 jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-18-13213. Farmi on rikkunud Aktsionäri teabeõigust ka seeläbi, et sisuliselt täielikult on vastamata jäetud Aktsionäri küsimused Farmi 2018. aasta majandusaasta aruande kohta. Aktsionär on teabeõiguse rikkumise vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-19-9918. Farmi põhikirja ja ÄS § 287 lg 1 rikkumine Farmi juhatuse poolt takistas Aktsionäril Teates märgitud küsimustes informeeritud otsuse tegemist. Nii sisaldavad Farmi konsolideeritud majandustulemused ka selle tütarettevõtete majandustulemusi, mida pole võimalik hinnata, kuna TERE aktsiaselts, Aktsiaselts Meieri Transport, Estonian Dairy OÜ, Eesti Piimatööstus OÜ ja Viljandi Dairy OÜ ei olnud esitanud äriregistrile enda 2018. aasta majandusaasta aruannet. Estonian Dairy OÜ, Eesti Piimatööstus OÜ ja Viljandi Dairy OÜ ei olnud ÄS § 179 lg-t 42 ja § 334 lg-t 21 rikkudes esitanud ka enda 2017. aasta majandusaasta aruannet. Aruandeid keeldus Aktsionärile esitamast ka Farmi juhatus. Samas esitati samad aruanded kõigest mõni päev hiljem Äriregistrile. Seega olid aruanded Farmil olemas ja keeldumise eesmärgiks oli vaid hageja osalemisõiguse takistamine. Samas ilmestab

selline teguviis Farmi suhtumist Aktsionäri – puudusid mistahes õigustused tütarühingute majandusaasta aruannete tutvustamata jätmiseks ja tegemist on ilmselgelt pahauskse käitumisega, sest niikuinii avalikustamisele kuuluvate dokumentide tutvustamata jätmist enne Aruande kinnitamist ei ole ka Farmi mitte millegagi põhjendanud. Lisaks majandusaasta aruannete puudumisele takistas Aktsionäril tema õiguste teostamist ka muu Teabenõudega nõutud info ja dokumentide esitamata jätmine. Nii on Farmi majandustulemuste ja nende põhjal koostatud Aruande hindamiseks vajalikud audiitori kokkuvõtted ja küsimused, ülevaade põhilistest lepingutest ja tehingutest, sh tehingutest seotud isikutega ning informatsioon kaubamärkide kasutamise ja arvele võtmise kohta. Aktsionäril peab olema võimalus hinnata, kas aktsiaseltsi juhatus on kõigis olulistes osades õigesti kajastanud majandusaasta aruandes Farmi majandustulemusi ja bilanssi. Kuna Farmi üldkoosolekul on kostja hageja teabeõigust rikkunud, ei ole hageja saanud piisavalt teavet, et Aruannet hinnata. Lisaks peab olema Aktsionäril võimalus hinnata, kas juhatuse tegevus on seaduspärane. Üldkoosoleku selline tegevus muutis Aktsionäri jaoks võimatuks Aruande kinnitamise osas informeeritud otsuse tegemise, mistõttu oli Aruande kinnitamise osas otsuse vastuvõtmine 20. juuni 2019 üldkoosolekul õigusvastane. Hageja rõhutab, et talle teadaolevalt on Farmi majandusaasta aruanne ka sisuliselt ebaõige. Tõendamaks täiendavalt seda väidet, esitab hageja ka tõendite kogumise taotluse. Seetõttu, et Aruanne on sisuliselt ebaõige, on majandusaasta aruande kinnitamise otsus õigusvastane. Hageja on seisukohal, et eeltoodud rikkumiste tõttu on üldkoosoleku otsused tühised. Aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (ÄS § 3011 lg 1 p 1). Samuti on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele (ÄS § 3011 lg 1 p 2). Hageja on seisukohal, et Farmi tegevus, millega kinnitatakse Farmi 2018. aasta majandusaasta aruanne ja selle alusel kasumi jaotamine ilma, et Aktsionärile antaks mistahes teavet selle aluseks olevatest asjaoludest, rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Ilma teabele ligipääsuta ei ole aktsionäril võimalik kujundada seisukohta, kas Farmi 2018. aasta majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul on nõuetekohane ja vastab tegelikele asjaoludele. Selline osalemisõiguse rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Ka leiab hageja, et seadusega ja heade kommetega on vastuolus otsus kinnitada kostja audiitor olukorras, kus kostja keeldub süstemaatiliselt avaldamast enda aktsionäridele tema poolt sõlmitavate lepingute tingimusi ja muid kostja majandusseisu hindamiseks olulisi asjaolusid. Samuti märgib hageja, et kuna kostja ei avalda olemasoleva audiitori küsimusi ja vahekokkuvõtteid (etteheiteid) kostjale, on hagejal võimatu hinnata, kas audiitori vahetumine Ernst & Young Baltic AS-ist KPMG Baltics OÜ-sse tuleneb olemasoleva audiitori poolt tehtud etteheidetest ning kas uuele audiitorile makstav tasu vastab tehtava töö mahule. Arvestades eeltoodut leiab hageja, et Farmi 20. juuni 2019 aktsionäride üldkoosoleku otsused on tühised. Alternatiivselt palub hageja üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada ÄS § 302 lg 1 alusel. Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Aktsionär on selgitanud, kuidas Farmi 20. juuni 2019 korralise üldkoosoleku otsused lähevad vastuollu seaduse ning Farmi põhikirjaga.

kehtetuks tunnistada järgnevalt esitatud asjaoludel. Hageja jääb selle juurde, et kostja on üldkoosolekul kinnitamiseks esitanud valeväiteid sisaldava majandusaasta aruande. Hageja lisab, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2018. aasta majandusaasta aruanne sisaldab valeväiteid. Kostja väitel ei ole valeväited sellised, mille tõttu oleks kostja majandusseis aruandes olulisel määral valesti kajastatud. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on hagis esitanud loetelu vigadest kostja majandusaasta aruandes, mille hageja on tuvastanud juba enne aktsionäride koosolekut – aruanne sisaldab valeväiteid kostja aktsiate pantimise kohta; isikute kohta, kellelt on saadud toetusi; saadud laenude kohta ja ka kommertspandi ulatuse kohta. Hageja leiab täiendavalt, et kostja 2018. aasta majandusaasta aruanne on ebaõige ka seetõttu, et kostja audiitor on tuvastanud puudused aruandes, millest saab järeldada, et kostja on kajastanud aruandes enda kohustusi võlausaldajate ees valesti ning kostja on enda lühiajalisi kohustusi 4,2 miljoni euro võrra alahinnanud. Kostja on vastuse p-s 25 sidunud majandusaasta aruande õigsuse justnimelt audiitori järeldustega. Samas ei ole kostja isegi üldsõnaliselt selgitanud asjaolusid, mille tulemusel on audiitor pidanud kostja majandusaasta aruannet olulises osas ebaõigeks. Seetõttu on hageja esitanud taotluse kostjalt audiitorite vahekokkuvõtete ja küsimuste välja nõudmiseks. Lisaks toob hageja esile veel järgnevad vead kostja 2018. aasta majandusaasta aruandes: kostja 2018. aasta aruande lisa 27 kohaselt tehti majandusaastal seotud osapooltega 1 453 882 euro ulatuses tehinguid. See summa vastab sisuliselt kostja 2018. aasta kasumile. Valdav osa nendest tehingutest summas kokku 1 441 703 eurot tehti kostja eraisikust omanikega seotud ettevõtetega. Kostjal ei ole eraisikust omanikke. Kui ka on silmas peetud kostja eraisikutest lõplike kasusaajaid, siis üks Farmi füüsilisest isikust lõplik kasusaaja R. L. on ka selle nõukogu liige. Olukorras, kus on tehtud R. L. omanduses olevate või juhitavate teiste äriühingutega tehinguid, peavad selle kohta olemas olema kostja aktsionäride üldkoosoleku otsused (ÄS § 298 lg 1 p 9). Kostja aktsionäride üldkoosolekule selliseid tehinguid kinnitamiseks pole esitatud. Sellised tehingud on ilma üldkoosoleku otsuseta tühised, mis muudab ebaõigeks ka kostja majandusaasta aruande. Kostja tütarettevõte Tere on loobunud nõudest Halinga OÜ vastu summas 1,6 miljonit eurot. Nõudest loobumisest tekkivat maksukohustust ei ole Tere ja seega ka kostja konsolideeritud majandusaasta aruandes käsitletud. Muuhulgas pole potentsiaalset maksukohustust arvesse võetud kostja konsolideeritud bilansis. Seetõttu on ka selles osas aruanne ebaõige. Hageja jääb ka selle juurde, et teabeõiguse rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuste õigusvastasuse. Ebaõige on kostja väide, justkui ei oleks ta koosolekul hageja teabeõigust rikkunud. Hageja küsimustele jäeti vastamata meelevaldselt ja ilma seaduses nõutud põhjendusi andmata. Tsiviilasjas nr 2-18-13213 toimub samade poolte vahel vaidlus avaldaja poolt samale põhikirjale tuginedes 2018. aastal Farmile esitatud teabenõude üle. Seega oli hagejal õigus tutvuda nii kostja teabe kui ka dokumentidega. Kostja on dokumentide tutvustamisest ilma selgitusi andmata täielikult keeldunud ka käesolevas asjas vaidlustatud üldkoosolekul. Teabe väljastamisest keeldumine on olnud meelevaldne ja ei vasta kohtupraktikas kujunenud kriteeriumitele. Ka teabe andmisest keeldumisel ei ole Farmi mistahes moel selgitanud, mil moel kahjustaks teabe väljastamine Farmi õiguseid. Seega ei saa olla mõistliku vaidlust, et kostja on hageja teabeõigust rikkunud, mis on takistanud hagejal aktsionäriõiguste teostamist. Kui kostja on enda eesmärgipärase tegevusega hageja aktsionäriõiguste teostamist takistanud, ei saa sellise tegevuse tagajärjeks olla vastu võetud otsuste kehtima jäämine.

poolt esile toodud rikkumisega. Teabeõiguse meelevaldne rikkumine kostja poolt viitab, et kostja finantsandmetes on olulised ebatäpsused ning kostja tegevus on suunatud nende varjamisele. Tegemist on asjaoluga, mis koostoimes muude hagis esile toodud asjaoludega annab alust hagi rahuldamiseks.

üldkoosolek toimus Tallinnas, mitte Jõhvis, on õige. ÄS § 3011 lg 1 p 4 järgi saab üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla aluseks üldkoosoleku otsuse tühisusele. Seega, üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ei saa olla aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele (3-2-1-145-08, p 12). Hageja nõue üldkoosoleku otsused sel alusel kehtetuks tunnistada tuleks jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2; 3-2-1-163-11, p 33). Teiseks, toimumiskohaga seotud väited ei tingi ka üldkoosoleku otsuste tühisust. Hageja ei ole väitnud, et aktsionäride üldkoosoleku Tallinnas toimumine oleks hagejal takistanud osalemisõigust teostada ja üldkoosolekust osa võtta. Seega ei ole hageja väitnud hagi rahuldamise eelduseks olevat asjaolu. Hagejat esindas 20. juuni 2019 aktsionäride üldkoosolekul kolm isikut: Elmer Muna, T. K., A. S. Seega oli hagejal võimalik osalemisõigust teostada ja üldkoosolekust osa võtta. Kõigi hageja esindajate töökoht asub Tallinnas (vastavalt aadressil Liivalaia 45 ja Tartu maantee 16). Ka hageja registrijärgne asukoht on Tallinnas. Seega oli hagejal Tallinnas ka oluliselt mugavam osalemisõigust teostada ja üldkoosolekust osa võtta. Aktsionäride üldkoosoleku toimumine Tallinnas ei saa olla § 3011 lg 1 p 4 mõttes oluline rikkumine. Seega ei saa aktsionäride üldkoosoleku toimumine Tallinnas tingida ka üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. Lisaks, kuna üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid, siis oli üldkoosolek ÄS § 296 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma ja hageja ei saa väidetavatele rikkumistele tugineda. Kostja on seisukohal, et majandusaasta aruandega seotud väited ei tingi samuti hagi rahuldamist. Esiteks, majandusaasta aruandega seotud väited ei saa tingida otsuste kehtetuks tunnistamist või otsuse 2 tühisust. Hageja on esitanud hagi alusena väite, et aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne sisaldab olulisi ebatäpsuseid ja ebaõigeid väiteid. See väide ei saa olla aluseks audiitori valimise kohta vastu võetud otsuse tühisusele või kehtetuks tunnistamisele. See väide saab puudutada üksnes majandusaasta aruande ja puhaskasumi jaotamise kohta vastu võetud otsuseid. See tähendab, et majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla aluseks otsuste kehtetuks tunnistamisele (3-2-1-145-08, p 12; ka Harju Maakohtu 12. aprilli 2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018 otsused tsiviilasjas 2-16-13748). Hageja nõue üldkoosoleku otsused sel alusel kehtetuks tunnistada tuleks jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2; 3-2-1-163-11, p 33). Teiseks, majandusaasta aruandega seotud väited ei tingi otsuste 1.1 ja 1.2 tühisuse tuvastamist. Hageja on küll toonud esile kostja 2018. majandusaasta aruandes väidetavalt esinevad neli viga, kuid hageja ei ole viidanud mitte ühelegi raamatupidamisseaduse sättele ega väitnud, et kostja 2018. majandusaasta aruanne kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti. Neli etteheidet, mida hageja on teinud, ei kujuta endas selliseid vastuolusid raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastaks kostja 2018. majandusaasta aruanne kostja majandusseisu olulisel määral valesti. Seetõttu ei saa ka 2018. majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise kohta tehtud otsused tühised olla (3-2-1-82-15, p 12). Kostja 2018. majandusaasta aruannet auditeerinud Ernst & Young Baltic AS-i vandeaudiitor Olesia Abramova märkis enda arvamuses järgmist: „välja arvatud meie aruande osas „Märkustega arvamuse alus“ punktis 2 kirjeldatud asjaolude mõjud ning punktis 1 kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2018 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt“. Eelnevast tulenevalt ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja 2018. majandusaasta aruandes ei esine asjaolusid, mis saaksid tingida hagi rahuldamise. Kostja on seisukohal, et teabeõigusega seotud väited ei tingi samuti hagi rahuldamist. Esiteks, teabeõigusega seotud väited ei saa tingida otsuste tühisust. Hageja on esitanud hagi alusena väite, et kostja rikkus ÄS § 287 lg-t 1 ja kostja põhikirja punkti 3.2.5 ning hageja ei saanud seetõttu teha üldkoosolekul informeeritud otsuseid. ÄS § 302 lg 1 järgi saab vastuolu seaduse või põhikirjaga olla aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele. Seega, vastuolu seaduse või põhikirjaga ei saa olla aluseks üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele (3-27

1-145-08, p 12). Hageja nõue tuvastada sel alusel üldkoosoleku otsuste tühisus tuleks jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2; 3-2-1-163-11, p 33). Teiseks, teabeõigusega seotud väited ei tingi otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja poolt esitatud väide teabe andmisest keeldumise kohta on vale. Üldkoosoleku protokolli (ega hageja tellitud stenogrammi) järgi ei ole kostja juhatuse liige hageja küsimustele vastamisest keeldunud. Vastupidi, üldkoosoleku protokolli (ja hageja tellitud stenogrammi) järgi on kõiki hageja küsimusi käsitatud. Tõsi on see, et osa nõutud teabest väljus aktsionäri teabeõiguse piiridest ja osa nõutud teabe andmisest tuli ÄS § 287 lg 2 alusel keelduda ning selles ulatuses ei saanud kostja juhatuse liige hageja nõutud teavet avaldada. See, et hageja oleks soovinud saada rohkem teavet, ei anna alust vaidlustada üldkoosolekul tehtud otsuseid. Väide info piisavusest või ebapiisavusest on hinnanguline ja subjektiivne. See, kui aktsionäri arvates ei ole majandusaasta aruandes kajastatud arvude taga olevat arvutuskäiku ja dokumentatsiooni talle piisavalt tutvustatud, ei mõjuta majandusaasta aruande kinnitamise, kasumi jaotamise või audiitori valmise kohta tehtud otsuste kehtivust ja õiguspärasust. Seadus ei näe ette aktsionäri õigust ja kohustust majandusaasta aruandes esitatud arvandmeid kontrollida. Selline õigus ja kohustus on eelkõige audiitoril. Audiitor on kontrollinud kostja 2018. majandusaasta aruandes esitatud arvandmeid ja kinnitanud selle õigsust ja vastavust rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele. Lisaks puudub vaidlus, et kostja teisele aktsionärile AS-ile Maag Grupp kuulub 93% kostja aktsiatest ja AS Maag Grupp hääletas üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise poolt. Seega sõltumata sellest, kas hageja oleks hääletanud täiendava teabe olemasolul üldkoosoleku otsuste poolt või vastu, oleks otsused AS-i Maag Grupp häältega niikuinii vastu võetud. Seega on hageja väited teabeõiguse rikkumise osas mitte ainult alusetud, vaid ka asjakohatud.

millele riik peaks andma õiguskaitset. Ka seetõttu peaks kaaluma hagi läbi vaatamata jätmist (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Kohtu põhjendused

(kohtuistungil, tl 194p I kd). Seega on kohtu hinnangul hageja peamine huvi käesolevas asjas suunatud kostja 2018. majandusaasta aruande vaidlustamisele ja seeläbi 20.06.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele; alternatiivselt kehtetuks tunnistamisele.

12). Samuti on oluline selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande põhjal tehtavaid majandamisotsuseid.

olulisi puudusi kostja majandusaasta aruandes.

Piimaliiduga. See väide ei ole õige, kuna Eesti Piimaliit kustutati registrist 6. septembril 2016 (äriregistri väljavõte, tl 91, I kd). Kostja sihtfinantseerimise maht 2018. aastal oli 40 938 eurot (aruanne, tl 81 I kd), mis moodustab 1,5% kostja 2018. aasta kasumist. Selgitatud on ka, et lisa 26 järgi saadi toetusi PRIA, Eesti Piimaliidu, Eesti Toiduainetetööstuste ja Eesti Töötukassa kaudu (tl 83 I kd). Kostja ei vaidlusta hageja väidet seonduvalt Eesti Piimaliiduga ja on avaldanud, et kostja juhatuse liige selgitas 20. juuni 2019 üldkoosolekul, et „2018. aastal pole toimunud koostööd Eesti Piimaliiduga, kelle nimi on jäänud loetelusse ekslikult“ (tl 30 I kd). Kohtu hinnangul, ei tähenda see, et 2018. majandusaasta aruanne kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti. Sellel, kas toetuste andjad on aruandes nimeliselt välja toodud või mitte, puudub kostja majandusseisule mõju. Kostja on ka selgitanud, et Eesti Piimaliit kustutati registrist seoses Eesti PõllumajandusKaubanduskojaga ühinemisega. Eesti Piimaliidu antud sihtfinantseeringu tingimusi kontrollib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Hageja sellele vastu vaielnud ei ole. Kostja 2018. majandusaasta aruandes märgitud sihtfinantseeringu suurus on õige ja vastupidist pole väitnud ka hageja. Seega saab asuda seisukohale, et eelneva puhul on tegemist sõnastusliku ebatäpsusega, millel puudub kostja majandusseisule mõju. Selline ebatäpsus ei muuda valeks saadud sihtfinantseeringu suurust ega muud kostja majandusseisuga seotud teavet. C) Hageja on väitnud, et teist majandusaastat järjest ei ole aruandes kajastatud konsolideeritud rahavoogude aruandes alalõigus „rahavoog finantseerimistegevusest“ real „Saadud laenud“ laenu emaettevõttelt summas 41,364 miljonit eurot 2017. aastal (aruanne, tl 58p, 60 I kd) . Laenukohustus emaettevõtte ees oli Farmi aruande lk 58 kohaselt (tl 83p I kd) seisuga 31.12.2018 summas 39 135 868 eurot. Hageja tugineb kohtu kaudu kogutud tõendile (tl 103 II kd), mille kohaselt oli Farmil 31.12.2018 seisuga laenukohustus emaettevõtte eest summas 39 237 007 eurot, s.o. enam kui 100 000 eurot rohkem. Hageja järeldab sellest, et rahavoogude aruanne on olulises osas ebaõige. Kostja avaldab, et õige on hageja avaldatu, et rahavood ei kajasta emaettevõtjalt saadud laenu. Kohus märgib esmalt, et kostja 2017. aasta majandusaasta aruanne on kinnitatud ning kehtiv. Selle üle pooled ka ei vaidle. Kostja on avaldanud, et kostja juhatuse liige selgitas 20. juuni 2019 üldkoosolekul, et rahavood on kajastatud kooskõlas arvestuspõhimõtetega (stenogramm, tl 51p I kd). RPS § 19 lg 1 järgi peab rahavoogude aruanne kajastama üksnes raha laekumisi ning väljamakseid ning RPS § 19 lg 4 kohaselt kajastatakse investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid otsemeetodil. See tähendab, et hageja poolt viidatud real kuuluvad kajastamisele reaalselt toimunud rahalised liikumised. Rahavoo aruande grupis „rahavood finantseerimistegevusest“ saab kajastada üksnes reaalselt toimunud rahalisi liikumisi. Kostja ja kostja emaettevõtja vahel ei ole toimunud raha liikumist, mida oleks saanud või pidanud RPS § 19 järgi majandusaasta aruande rahavoogude aruandes kajastama. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Tõendist (tl 103 II kd) hageja poolt soovitud järeldust teha ei ole võimalik. Aruandes kajastatud rida näitab laenukohustust, kuid tõendis on esitatud laen koos intressiga ja on seetõttu intressi võrra suurem, vaadata tuleb lõppsaldot (kostja selgitus kohtuistungil, tl 4p III kd). Nimetatu on tõenditest tuvastatav. Aruande lisas 27 märgitud kostja laenukohustus emaettevõtte ees ei saagi vastata tõendis märgitule, sest erinevalt majandusaasta aruandes märgitust (39 135 868 eurot) hõlmab tõendis märgitu (39 237 007 eurot) mitte ainult laenukohustust, vaid ka intressikohustust. Seega ei ole hageja väidetud vastuolu ja 2018. majandusaasta aruandes märgitu (st asjaolu, et bilansis on kajastatud laenukohustus, mida rahavoogude aruandest ei nähtu) on korrektne. D) Hageja on esile toonud, et aruande lisas 24 on väidetud, et kontserni ja emaettevõtte laenude tagatiseks on seatud kommertspant koguvarale ja ettevõtte aktsiatele. Kuna kostja on üldkoosolekul möönnud, et aktsiatele kommertspandi seadmine ei ole võimalik, siis on aruanne selles osas ebaõige. Kommertspandi maht, mille üle pooled vaidlevad, on 6 miljonit eurot (aruanne, tl 82 I kd). See moodustab ligi 30% kostja omakapitalist ja 217% kostja 2018. aasta kasumist (aruanne, tl 58-59 I kd). Kostja hageja väidet ei vaidlusta. Selle väite

sisustamisega seondub ka kohtu seisukoht, et AS-ile Maag Grupp kuulunud kostja aktsiate pandiga koormatus ja kontsernikonto olemasolu, ei tähenda, et majandusaasta aruanne kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti. Sellisel ebatäpsusel puudub kostja majandusseisule mõju. Täiendavalt märgib kohus, et nõustub kostjaga selles, et tegemist on sõnastusliku ebatäpsusega (eksitud on pandi terminiga- kohtu märkus), millel puudub kostja majandusseisule mõju. Kostja on selgitanud, et kommertspant summas 6 miljonit eurot koormas kostja vallasvara. Hageja seda vaidlustanud ei ole. Seega, selline ebatäpsus ei muuda valeks kostja vallasvarale seatud kommertspandi suurust ega muud kostja majandusseisuga seotud teavet. Kommertspandi suuruse suhe omakapitali või kasumisse ei oma kostja 2018. majandusaasta õigsuse hindamisel tähtsust. Kostja 2018. majandusaasta aruandes märgitud kommertspandi maht on õige ja vastupidist pole väitnud ka hageja. Asjaolu, et kommertspandiga väidetakse olevat koormatud ka aktsiad, mis on tegelikult panditud, ei mõjuta kostja majandusseisu. E) Hageja tuginedes audiitori aruandele (tl 89 I kd), leiab, et kostaja on kajastanud aruandes enda kohustusi võlausaldajate ees valesti ja on enda lühiajalisi kohustusi 4,2 miljoni euro võrra alahinnanud. AudS § 91 kohaselt alluvad kostja aastaaruanded auditeerimiskohustusele. AS-i Ernst ja Young Baltic vandeaudiitor Olesia Abramova ja vandeaudiitor Liisi Semjonov on kostja 2018. majandusaasta aruandes jõudnud seisukohale, mille kohaselt, välja arvatud meie aruande osas „Märkustega arvamuse alus” punktis 2 kirjeldatud asjaolude mõjud ning punktis 1 kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2018 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. (tl 89 I kd). Märkusega arvamuse alus: 1) IFRS-i nõuete kohaselt on kontsern kohustatud arvestama tarnijatele võlgu oldavate summade ja muude finantskohustiste arveldamisega hilinemisel kogunevat intressi ja viiviseid. Auditi käigus tuvastasime, et kuna juhtkond toetus Tere AS saneerimiskavale (st eeldas, et saneerimiskava kinnitamisel ei tule kõnealuseid intresse ja viiviseid tasuda), ei ole kontsern kõnealuste intresside ja viivistega seotud viitvõlgu kajastanud. Kuna saneerimiskava ei olnud meie aruande koostamise kuupäevaks veel kinnitatud, ei olnud meil võimalik hankida auditi käigus piisavalt tõendusmaterjali selle kohta, milline oleks võinud olla kõnealuste viiviste ja intresside (mis sõltuvad saneerimiskava kinnitamisest, vt lisa 15) mõju kontserni konsolideeritud kohustustele ja omakapitalile 2018. aasta 31. detsembri seisuga ning nimetatud kuupäeval lõppenud aruandeperioodi kasumile. 2) IAS 1.69 kohaselt ei saa liigitada ettevõtte kohustist pikaajaliseks, kui neil ei ole aruandeperioodi lõpu seisuga tingimusteta õigust lükata kohustise tasumist edasi rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. 2018. aasta 31. detsembri seisuga on lisas 15 toodud konsolideeritud pikaajalised kohustised 4,2 mln euro võrra ülehinnatud ning konsolideeritud lühiajalised kohustised sama summa võrra alahinnatud. Kohustiste liigitamine pikaajaliseks toimus juhtkonna koostatud saneerimiskava alusel. 2018. aasta 31. detsembri seisuga ei olnud kohus Tere AS saneerimiskava veel kinnitanud (vt lisa 15) ning seetõttu ei oleks tohtinud selle koostamisel kasutatud hinnanguid ja põhimõtteid raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendada. Asjaolu rõhutamine: Juhime tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 15. lisale, kus kirjeldatakse Aktsiaselts Farmi Piimatööstus tütarettevõtte Tere AS-i saneerimiskava. Lisas 15 kirjeldatud olukorra lahenemise suhtes esineb oluline ebakindlus, mis võib negatiivselt mõjutada kontserni finantsseisundile ja majandustulemustele, kuid selle mõju täpset ulatust on hetkel võimatu prognoosida. Meie arvamus ei ole selle asjaoluga seoses märkusega. Seega, hageja viited ja audiitori arvamus seondub Tere AS-i saneerimiskavaga. Hageja on seisukohal, et kostja juhtkond oleks pidanud lähtuma 2018. majandusaasta aruande koostamisel eeldusest, et AS-i TERE saneerimiskava jääb kinnitamata. Audiitor on

märkinud, et kostja juhtkond lähtub viiviste ja intresside arvutamisel ning lühi- ja pikaajaliste kohustuste määratlemisel Tere AS-i saneerimiskavast. Kostja on selgitanud, et RPS § 17 lg 1 p 2 ja Euroopa Komisjoni 3. novembri 2008 määrusega nr 1126/2008 vastu võetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 371 punktide 10, 17, 18 ja 23 järgi lähtuti Tere AS-i kohustuste kajastamisel nende tõenäosusest. Võttes arvesse, et saneerimiskava poolt andis hääle 85,7% pandiga tagatud võlausaldajatest ja 82,3% pandiga tagamata võlausaldajatest, kellele kuulus vastavalt 98,5% ja 72,3% häältest, sai saneerimiskava kinnitamist pidada tõenäoliseks. Hageja seda väidet ümber lükanud ei ole. Seega oli kostja 2018. majandusaasta aruande koostamisel põhjendatud alus lähtuda viiviste ja intresside ning kohustuste kajastamisel saneerimiskavast. Saneerimiskava kinnitati kohtu poolt 28. juunil 2019. SanS § 37 lg 1 järgi kuulub saneerimiskava kinnitamise kohta tehtud määrus viivitamatule täitmisele. Kostja on selgitanud, et saneerimiskavas ettenähtud esimese aasta kohustused täideti 2020. aasta veebruaris. Seega oli põhjendatud kajastada neid kohustusi pikaajalisena. Kohtu hinnangul, ei muuda seda ka asjaolu, et hetkel on saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-16-2060, tl 167-177 I kd, tl 163-172, 180-189 II kd) pooleli ja saneerimiskava kinnitatud veel ei ole. Harju Maakohus on kahel korral TERE ASi saneerimiskava kinnitanud, Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määrusega on asi saadetud uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Samas on ringkonnakohtu määrus vaidlustatud ka Riigikohtus (tuvastatav AET-s). Hageja väide, et 2018. majandusaasta lõpu seisuga olid viiviste summad üle 10 miljoni euro, on tõendamata. See, et pikaajalised kohustused olid 4,2 mln euro ulatuses ülehinnatud ja lühiajalised kohustused 4,2 mln euro ulatuses alahinnatud, ei muuda kohustuste kogumahtu. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus majandusaasta aruanne kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti. F) Hageja on esile toonud, et aruande lisas 27 on avaldatud, et majandusaastal tehti seotud osapooltega 1 453 882 euro ulatuses tehinguid ja osteti seotud osapooltelt 4 611 405 euro ulatuses kaupu ja teenuseid. Suur osa nendest tehingutest summas kokku 1 537 201 eurot tehti kostja eraisikust omanikega seotud ettevõtetega. Sarnased vead sisalduvad ka teistes aruande lk-del 57-58 esitatud tabelites (aruanne, tl 83-83p I kd). Hageja on esile toonud, et kui ka on silmas peetud kostja eraisikutest lõplike kasusaajaid, siis üks Farmi füüsilisest isikust lõplik kasusaaja R. L. on ka selle nõukogu liige. Olukorras, kus on tehtud R. L. omanduses olevate või juhitavate teiste äriühingutega tehinguid, peavad selle kohta olemas olema kostja aktsionäride üldkoosoleku otsused (ÄS § 298 lg 1 p 9). Kostja aktsionäride üldkoosolekule selliseid tehinguid kinnitamiseks pole esitatud. Samas ei ole hageja menetluses esile toonud mitte ühtegi R. L. 100%-lise kontrolli all olevat äriühingut, mida saaks R. L.ga samastada ja millega tehingu tegemiseks pidanuks olema ÄS § 298 lg 1 p 9 järgi aktsionäride üldkoosoleku otsus. Seega on hageja väide selles osas paljasõnaline. Hageja on esitanud tõendi, et kostjal ei ole eraisikust omanikke (tl 11 I kd). Kostja on avaldanud, et see väide on õige, et kostjal ei olnud eraisikust omanikke. Eraisikust omanike puudumine ei tähenda seda, et 2018. majandusaasta aruanne kajastaks kostja finantsseisu ebaõigesti. Kostja 2018. majandusaasta aruandes kajastatud summade suurus ei sõltu sellest, kas summade selgitusena on märgitud „eraisikust omanikega seotud ettevõtted“ või „eraisikust tegelike kasusaajatega seotud ettevõtted“. Eelduslikult oli ka hagejale endale arusaadav, et silmas on peetud lõplikke kasusaajaid. Seega on tegemist sõnastusliku ebatäpsusega, millel puudub kostja majandusseisule mõju. Hageja tugineb kohtu kaudu kogutud tõendile (tl 103-104 II kd). Kohus leiab, et tõendist hageja poolt soovitud järeldust teha ei ole võimalik. Kohtuistungil on kostja selgitanud aruande ja kogutud tõendi alusel aruandes kajastatud eraisikust omanikega seotud ettevõttetele müüdud ja neilt ostetud kaupade teenuste maksumuse kujunemist, mille tulemusel on tuvastatav, et aruandes on andmed korrektsed, sellega on nõustunud ka hageja (kohtuistungil, tl 2-2p II kd). G) Hageja on esile toonud, et kostja tütarettevõte Tere on loobunud nõudest Halinga OÜ vastu summas 1,6 miljonit eurot. Selle kohta on Tere nõukogu teinud 24.01.2018 koosolekul otsuse anda juhatusele korraldus mitte esitada Halinga OÜ-le leppetrahvi nõuet tulenevalt

Terega 30.06.2011 sõlmitud toorpiima müügilepingu erakorralisest lõpetamisest. Sellekohane teave anti hagejale tsiviilasjas nr 2-18-13213 tehtud kohtulahendi täitmisel. Seega leiab hageja, et nõude sisse nõudmata jätmisega tekitati Terele 1,6 miljoni euro ulatuses kahju (lisanduvad viivised), mille eest vastutab Tere nõukogu. Nõudest loobumisest tekkivat maksukohustust ei ole Tere ja seega ka kostja konsolideeritud majandusaasta aruandes käsitletud. Muuhulgas pole potentsiaalset maksukohustust arvesse võetud kostja konsolideeritud bilansis. Nõudest loobumine on eelduslikult tulumaksuga maksustatav. Seega, nõudest loobumine tekitas kostjale maksukohustuse, kuid Farmi 2018 aruandes seda kajastatud ei ole. See väide on kohtu hinnangul hageja poolt tõendamata. Kostja on selgitanud, et hageja juhataja ja tegeliku kasusaaja elukaaslane O. K. esitas AS-i TERE juhatajana 24. aprillil 2015 Halinga OÜ-le leppetrahvinõude, mis ei tähenda, et leppetrahvinõue oleks olnud kohtus perspektiivikas ja maksmapandav. O. K. ei esitanud ASi TERE juhatajana Halinga OÜ vastu hagi leppetrahvi väljamõistmiseks. AS-i TERE nõukogu otsustas 24. jaanuaril 2018 leppetrahvinõuet kohtusse mitte esitada, sest sellel puudus perspektiiv. Kohtu hinnangul kuna AS-i TERE raamatupidamine nõuet ei kajastanud, ei saanud kajastada AS-i TERE (või kostja) raamatupidamises ka sellest nõudest loobumist. Seega ei saanud ka nõudest loobumisest tekkivat maksukohustust kostja aruandes käsitleda ega võtta maksukohustust arvesse bilansis. Seega, ei saa asuda seisukohale, et majandusaasta aruanne kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus, et kostja majandusaasta aruandes esinevad selliseid sisulised ja olulised ebaõigsused ning vastuolud, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti kostja majandusseisu. ÄS § 335 lg 1 sätestab, et kasumi jaotamise otsuse võtab üldkoosolek vastu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 328 lg 1 kohaselt audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Üldkoosolekul vastu võetud kasumi jaotamise ja audiitori valimise otsustuste osas ei ole hageja menetluses esile toonud iseseisvaid aluseid, mis tingiks kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega ei ole kohus tuvastanud ÄS § 3011 lg 1 p 1, 2 rikkumist, mis tingiks kostja 20.06.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Riigikohus on leidnud, et majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus saab olla aluseks üksnes üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisele (vt ka 3-2-1-82-15, p 14). See tähendab, et majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla aluseks otsuste kehtetuks tunnistamisele (3-2-1-145-08, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018 otsus tsiviilasjas 2-16-13748). Seega, ei saa hageja esitada nõuet alternatiivsel alusel, so tunnistada otsus ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole ka esile toonud mis konkreetselt oleksid need faktilised asjaolud, mis ei too kaasa otsuse tühisust, kuid oleks kehtetuks tunnistamise aluseks. Riigikohus on leidnud, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, tuginedes vaid TsÜS §-le 32 ja § 138 lg-le 2. ÄS § 3011 lg 1 näeb ette juhtumid, kui aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine. Muu hulgas on otsus ÄS § 3011 lg 1 p 2 järgi tühine siis, kui see on vastuolus heade kommetega. Vastuolu hea usu põhimõttega aga ei too kolleegiumi arvates kaasa võimalust tunnistada otsust kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel kui seadusega vastuolus olevat otsust. Enamuse häältega vastuvõetud otsus, mis ei ole vastuolus ühegi konkreetse õigusnormiga, ei ole vastuolus seadusega, kui seadus võimaldab enamuse häältega sellise otsuse vastuvõtmist ja ei esine TsÜS § 38 lg 1 teises lauses sätestatud eeldusi (3-2-1-89-14, p 31).

rikkumine iseseisvalt olla aluseks otsuse tühisusele. Hageja on esitanud hagi alusena väite, et kostja rikkus ÄS § 287 lg 1 ja kostja põhikirja punkti 3.2.5 ning hageja ei saanud seetõttu teha üldkoosolekul informeeritud otsuseid. Poolte vahel oli teabeõigusega seonduv vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-9918 (tl (tl 57-80, samas tl 118-141, 142-154 II kd). Käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja taotluse tõendite kogumiseks viisil, mida hageja on soovinud. Seega on hageja saanud võimaluse ka käesolevas menetluses dokumentidega tutvumiseks. ÄS § 302 lg 1 järgi saab vastuolu seaduse või põhikirjaga olla aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele. Vastuolu seaduse või põhikirjaga ei saa olla aluseks üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele (3-2-1-145-08, p 12). Seega ei saa ka seetõttu võimalik teabeõiguse rikkumine olla kostja 20.06.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks.

leidnud. Hageja on seisukohal, et lisaks majandusaasta aruannete puudumisele takistas Aktsionäril tema õiguste teostamist ka muu teabenõudega nõutud info ja dokumentide esitamata jätmine. Nii on Farmi majandustulemuste ja nende põhjal koostatud Aruande hindamiseks vajalikud audiitori kokkuvõtted ja küsimused, ülevaade põhilistest lepingutest ja tehingutest, sh tehingutest seotud isikutega ning informatsioon kaubamärkide kasutamise ja arvele võtmise kohta. Aktsionäril peab olema võimalus hinnata, kas aktsiaseltsi juhatus on olulistes osades õigesti kajastanud majandusaasta aruandes Farmi majandustulemusi ja bilanssi. Tuvastatud on, et tsiviilasjas 2-19-9918 jäeti hageja nõuded audiitori kokkuvõtetega ja küsimustega ning kaubamärkidega seotud teabe saamiseks rahuldamata või läbi vaatamata, rahuldatud on küll nõuded osaliselt, so nõuded lepingute ja tehingute ülevaadetega seotud teabe saamiseks (tl 57-80, samas tl 118-141, 142-154 II kd), kuid hageja pole väitnud, et sellise teabe olemasolul oleks hageja 20. juuni 2019 üldkoosolekul teisiti hääletanud (ehk nõustunud majandusaasta aruande kinnitamisega, puhaskasumi jaotamata jätmisega ja audiitori valimisega). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja nõutud teabe olemasolu oleks tinginud teistsuguse hääletustulemuse. Kohus asub seisukohal, et hageja osalemisõigust takistatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt, asub kohus seisukohale, et ÄS § 302 lg 1 rikkumist tuvastatud ei ole ja kuivõrd teabeõiguse võimalik rikkumine saab olla üksnes otsuse kehetetuks tunnistamise aluseks, siis ei kuulu hagi rahuldamisele nii primaar- kui ka alternatiivnõude osas.

Kokkuvõtvalt jääb Aktsionär OÜ hagi Aktsiaselts Farmi Piimatööstus vastu Aktsiaselts Farmi Piimatööstus 20.06.2019 aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks; alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.