2-18-6718/29 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu menetluses on P K hagi Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepinguliste suhete jätkamise ning saamata jäänud töötasu nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud tööleping 26.01.1994.a, töötaja asus tööle tõrjuja-päästjana ning alates 18.04.2013 täidab hageja vanempäästja kohustusi. 08.11.2017 tegi kostja hagejale hoiatuse, milles teatas, et kui 01. märtsiks 2018 ei täidete keeletaseme B-1 taseme nõuet, ütleb tööandja töölepingu üles ja vabastab töötaja teenistusest TLS § 88 lg 1 alusel alates 29.03.2018.a. Antud hoiatus on ebaseaduslik, kuna ei selgu, mis põhjusel töösuhe lõpetatakse. 29.03.2018 Ida-Päästekeskuse Narva-Jõesuu osakonna juht andis hagejale kätte 22.03.2018 Päästetöötaja töölepingu lõpetamise teate ja selgitas, et tööleping on lõpetatud TLS § 88 lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kuna töölepingu lõpetamine on põhjendamata nagu seda näeb ette TLS § 95 lg 2. Tööandja pidi töötajat ette teavitama töölepingu ülesütlemisest 90 päeva, kuna töösuhte kestus oli juba üle 10 aasta. 08.11.2017 oli hoiatus, et tööandja võib töölepingu üles öelda, seega ei ole see dokument TLS § 97 lg 2 tähenduses. Päästeameti töötaja peab valdama B1 kategooria tasemel eesti keelt, kuid vaatamata sellele ei rikkunud ta ametijuhendit ega töölepingu tingimusi. Hageja on sooritanud 2014-2016 edukalt teoreetilisi eksameid interneti teel. Hageja on autasustatud Päästeameti aumärgiga, tal on Kutsetunnistus Päästja kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta. Hageja ülalpidamisel abikaasa ning kolm last, mistõttu töölepingu ülesütlemine on vastuolus heade tavade põhimõtetega. Keelenõuded hakkasid kehtima 01.07.2011, kuid kostja ütles töölepingu üles alles 29.03.2018.a. Seega oleks tööandja pidanud töölepingu üles ütlema juba 2011.aastal. Seega ei ole kostja järginud mõistliku tähtaega töölepingu ülesütlemisel. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kohustada kostjat täitma lepingulisi suhted ning nõuda kostjalt välja saamata jäänud töötasu alates 30.03.2018 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Vastuse kohaselt puudub vaidlus, et hageja asus tööle 26.01.1994 aastal. Vaidlus puudub ka selles, et hagejal on täitmata eesti keele B1 taseme nõue. Päästeteenistuse seaduse § 7 lg 2 sätestab, et päästetöötajana võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab päästeteenistuja kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud alusel. Hageja eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõudele päästja ametikohal töötamiseks. Hagejat ei saa suunata koolitustele ega haridust omandama, sest tal puudub eesti keele oskus. Päästeamet on kohustatud aga kindlustama töötajate vastavust päästetöötajatele esitatud nõuetele, mis omakorda on aluseks kvaliteetse teenuse tagamisele. Keeleinspektsiooni Virumaa järelevalvetalitus kontrollis hageja eesti keele oskust 2014., 2015. ja 2017. aastal. Iga kontrolli tulemusena tehti ettekirjutus ja määrati tähtaeg eesti keele B1-taseme eksami sooritamiseks. 17.01.2017 järelkontrolli aktis nr J10665 keeleametniku otsuse kohaselt pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega, kohustades sooritama eesti keele B1-taseme eksam tähtajaks 01.03.2018. Päästeamet ei ole pädev hindama teenistuja keeleoskuse taset tulenevalt keeleseaduse nõuetest. Päästeamet oli kohustatud aktsepteerima Keeleinspektsiooni ettekirjutustes märgitud tähtaegu, mis ongi kajastatud 08.11.2017 hagejale adresseeritud kirjas. Samas ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks olnud võimeline 01.03.2018 esitama tööandjale eesti keele oskuse kohta B1 tasemel kinnitavat dokumenti. Töölepingu ülesütlemisel 08.11.2017 on näidatud ülesütlemise põhjus, õiguslik alus, ülesütlemise aeg - 29.03.2018, järgitud etteteatamise vähemalt 90 kalendripäevast tähtaega ning märgitud teenistussuhte viimane päev. Töölepingu ülesütlemise hoiatuses ei öelda töölepingut üles, vaid hoiatatakse rikkumise kordumise eest. Kirja pealkirjaks võib samas olla kas avaldus, hoiatus, teatis vms. Kostja seisukohalt on Päästeameti 08.11.2017 kirjas toodud kõik töölepingu ülesütlemise avaldusele nõutavad elemendid. Päästeamet on organiseerinud teenistujatele eesti keele omandamiseks tasuta õpet, kuid hageja jättis need võimalused kasutamata. Hageja heidab tööandjale ette, et antud juhul ei saa lugeda mõistlikuks tähtaega, mille jooksul tööandja kasutas oma õigust tööleping üles öelda, kuna tööandja teadis juba 2011. aastal töötajatele esitatavast nõudest vallata eesti keelt B1 kategooria tasemel. Sellist hageja seisukohta on võimalik tõlgendada ainult üheselt – tööandja on süüdi, et päästetöötaja ei ole omandanud eesti keele oskust tasemel B1 7 aasta jooksul ja temale tulnuks juba varem tööleping üles öelda. Kostja seisukohalt otsustab tööandja, millal ja millistel tingimustel ta ütleb töölepingu erakorraliselt üles. Päästeamet tegi omapoolselt oma võimaluste piires kõik võimaliku, et soodustada keeleõpet hageja poolt ja vältida töösuhte lõpetamist, kuid see ei osutunud tulemuslikuks hageja enda poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu. Keeleseadus § 37 sätestab tööandja vastutuse töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest, mistõttu ei olnud mõistlik jääda määramatuks ajaks ootama hageja poolt keeleoskust tõendava tunnistuse esitamist. Hageja nõue tööle ennistamiseks on asjakohatu, kuna kohus saab töötajat tööle ennistada juhul, kui mõlemad pooled sellega nõus on. Poolte nö sundimine töösuhte jätkamiseks ei sobi kokku lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa pooli nende vaba tahte vastaselt sundida jätkama töösuhet kui kestvussuhet. Kostja seisukohalt olid täidetud kõik seadusest tulenevad eeldused hagejale töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, järgitud oli ülesütlemise etteteatamise vähemalt 90 kalendripäevast tähtaega, mistõttu töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Poolte täiendavad seisukohad Kohus määras 23.10.2018 poolte nõusolekust lähtuvalt, et tsiviilasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja. Hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud. 3(9)

Kostja täiendava vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja töötas päästeteenistuses alates 1994. aastast ning ta ei vastanud keelenõuetele ning vaatamata Keeleinspektsiooni 2014., 2015. ja 2017. aastal tehtud ettekirjutustele ei viinud ta oma keeleoskust vähemalt B1 tasemele (Päästetöötaja peab keeleseaduse § 23 lg 1 ja lg 4 ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse § 7 p 4 järgi oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel). Kostja ei nõustu hagejaga, et temaga tulnuks töösuhe lõpetada koheselt 2011. aastal, kuna temaga töösuhte lõpetamine alles 29.03.2018 ületas selleks mõistliku aja. Hageja on seisukohal, et lepingu lõpetamist ei muuda tühiseks see, et ei lõpetatud kohe rikkumisest teada saades 2011. aastal. Kostja seisukohalt on keeleoskus parendatav ja seepärast ei ole mõistlik lõpetada lepingut kiirustades. Kahtluse korral, kas tegemist on töölepingu ülesütlemise avalduse või hoiatusega, tuleb otsustada sisu, mitte pealkirja järgi, kuivõrd pealkiri on üksnes formalistlik atribuut. Kostja tahteavaldusena on 8.11.2017 kirjaga nr 3.1-12/30-1 „Töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus“ sisuliselt töölepingu ülesütlemise avaldus, millest saab iga mõistlik isik aru, kuna täidetud on kõik töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused:  hageja keeleoskus ei vastanud nõuetele ja vaatamata Keeleinspektsiooni korduvatele kontrollidele, ei viinud ta oma keeleoskust nõutavale tasemele. Kuivõrd päästja täidab olulist avalikku ülesannet ja päästja keeleoskuse ulatus on seaduses reguleeritud, on tegemist lepingu mittekohase täitmisega  täidetud on töötaja hoiatamise nõue ja seda on suuliselt tehtud korduvalt  hageja oli teadlik, et tema keeleoskus seadusenõuetele ei vasta ja ta pidi ka mõistlikult eeldama, et ebapiisava keeleoskuse tõttu võidakse tööleping lõpetada  töölepingu ülesütlemine on põhjendatud ja kostja kirjast on üheselt mõistetav tema tahe öelda tööleping üles 29.03.2018  lepingu lõpetamist ei muuda tühiseks ka see, et lepingut ei lõpetatud kohe rikkumisest teada saades, kuna keeleoskus on parendatav ja seepärast ei ole mõistlik lõpetada lepingut kiirustades  töölepingu ülesütlemisest teatati hagejale ette TLS § 97 lg 2 p 4 sätestatud etteteatamistähtaega järgides  töölepingu ülesütlemine oli vormistatud 8.11.2017 kirjalikult taasesitatavas vormis  ülesütlemisavaldus anti hagejale kätte allkirja vastu 27.11.2017 ja muutus sellest kuupäevast kehtivaks  kostja ei nõustu kostjaga töösuhet jätkama juhul kui kohus peaks lahendama vaidluse tema kasuks ning taotleb hageja tööle ennistamise nõude rahuldamata jätmist. Kostja palub lõpetada tsiviilasja nr 2-18-6663 menetlus seoses aegumisega. Alternatiivselt – kui kohus mingil põhjusel ei pea võimalikuks asja menetlust lõpetada aegumisega siis jätta hagiavaldus sisuliselt täies ulatuses rahuldamata. Tunnistada Päästeameti 08.11.2017 kiri nr 3.112/30-1 „Töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus“ töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduseks. Tunnistada Päästeameti 08.11.2017 kiri nr 3.1-12/30-1 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena õiguspäraseks ja kehtivaks. Jätta P K nõue tööle ennistamiseks rahuldamata. Lugeda P K töösuhe Päästeametiga lõppenuks 29.03.2018 (töösuhte viimane päev). Jätta menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Esmalt annab kohus hinnangu hagi aegumise suhtes Hageja on hagiavalduse kohtusse esitanud 27.04.2018. TLS § 105 lg 1 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja väidab, et hageja sai töölepingu ülesütlemise kätte 27.11.2017, mis on vormistatud 08.11.2017. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on 08.11.2017 vormistatud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus, milles selgitatakse hagejale, et tema keeleoskus ei vasta nõuetele ning antakse tähtaeg see seadusega kooskõlla viimiseks kuni 01. märtsini 2018. Tööandja hoiatab, kui selleks ajaks ei vasta keeleoskus nõuetele, siis töölepingu lõpetatakse 29.03.2018. Kohus selgitab kostjale, et nimetatud dokumenti saab lugeda seaduse kohaselt hoiatuseks, mitte töölepingu ülesütlemise avalduseks. Ainuüksi pealkiri ei tähenda, et see on töölepingu ülesütlemise avaldus. Samuti on seaduseandja näinud ette, et töölepingu ülesütlemine ei saa olla tingimuslik, kuid nimetatud dokument on tingimuslik. Kostja on 08.11.2017 andnud hagejale tähtaja keeleoskuse vastavusse viimiseks, kuid sel hetkel ei saanud kostja olla veendunud, et hageja keeleoskust ei vii tähtajaks B1 tasemele, mistõttu ei saanud ka töölepingut sel hetkel üles öelda. Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud 22.03.2018 alates 29.03.2018, mille hageja on kätte saanud 29.03.2018.a. Aegumine hakkas kulgema alates 30.03.2018. Hageja on kohtusse hagiavalduse esitanud 27.04.2018. Seega loeb kohus, et hagi on esitatud tähtaegselt ning hagiavaldus ei ole aegunud. Alljärgnevalt annab kohus hinnangu töölepingu ülesütlemise seaduslikkuse suhtes Antud juhul poolte vahel vaidlus puudub, et:  P K ja Päästeameti vahel on sõlmitud tööleping 26.01.1994 .aastal ning hageja asus tööle päästjana ning hiljem vanempäästjana  tööleping lõpetati 29.03.2018 TLS § 88 lg 1 alusel  hageja keeleoskus ei vastanud B1 tasemele. Poolte vahel on vaidlus hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse kohta. Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist 5(9)

võimaldavas vormis; lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Riigikohus on oma 09.04.2014 lahendis nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et ”Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11711, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (TsÜS § 75 lg 1). (p 11).” Kohtu poolt on tuvastatud, et 08.11.2017 vormistatud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus ei ole töölepingu ülesütlemise avaldus seaduse mõttes, vaid hoiatus. Seega on kostja poolt hagejat hoiatatud ning antud tähtaeg keeleoskus viia nõutud tasemele 01. märtsiks 2018.a. Kohtule on esitatud töölepingu lõpetamine, mis on vormistatud 22.03.2018 ning mille kohaselt öeldakse töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel alates 29.03.2018.a. Kohus selgitab, et seaduseandja on ette näinud, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikult ehk kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Antud juhul on kostja öelnud töölepingu üles kirjalikult, seega nimetatud seadusest tulenev nõue on täidetud. Seega ei ole töölepingu ülesütlemine tühine vorminõuet rikkudes. Seaduseandja on näinud ette, et üleütlemisavaldus peab olema põhjendatud, mida antud töölepingu ülesütlemine/lõpetamine ei ole. Samas seaduseandja ei näe ette, et sel põhjusel oleks töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus selgitab, et TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Antud juhul nähtub töölepingu lõpetamise avaldusest, et kostja soovib hagejaga töölepingulisi suhteid lõpetada, mis on ka hagejale kätte toimetatud. Seega leiab kohus, et olenemata asjaolust, et töölepingu lõpetamise teates puudub põhjendus, ei too see kaasa ülesütlemise tühisust. Põhjendamata jätmine annab töötajale õiguse nõuda hüvitist, mida antud juhul hageja teinud ei ole (TLS § 95 lg 3). Hageja väidab, et kostja ei ole ametijuhendist tulenevat rikkumist märkinud. Poolte vahel on töölepingu üles öeldud, kuna hageja keeleoskus ei vastanud B1 tasemele. Hageja leiab, et kuna kostja teadis seda juba 2011 aastal, siis ülesütlemiseks on möödunud mõistlik aeg ning kostja ise ei ole korraldanud keeleõpet. Samuti ei ole hageja rikkunud ametijuhendit. Kohus selgitab hagejale, et TLS § 88 toodud ülesütlemise põhjused on lahtine (ehk näitlik) loetelu mõjuvatest põhjustest, mis tulenevad töötaja isikust. Antud juhul ei saa hageja väita, et ei teadnud põhjust töölepingu ülesütlemise kohta. Hagejale on tehtud hoiatus, et tema keeleoskus ei vasta seaduses toodud nõuetele. 6(9)

Alates 01.07.2011 kehtiva Keeleseaduse § 23 lg 4 sätestab, et ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses reguleeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. 20.06.2014 määruse nr 84 § 7 sätestab, et vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse päästetöötajatelt. Keeleseaduse § 39 lg 2 kohaselt, enne 1999. aasta 01. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooria tunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Hageja kui töötaja eesti keele oskust on kontrollitud Keeleinspektsiooni poolt 25.03.2014 ning on koostatud kontrollakt nr 07407 (tl 50), millega on tuvastatud, et P K ei ole sooritanud tasemeeksamit ning tema keeleoskus ei vasta nõutud tasemele. P Kl tuleb sooritada B1 tasemel eksam hiljemalt 01.02.2015. Kontrollaktile on allkirja andnud P K, tööandja esindaja ning keeleinspektsiooni ametnik. 05.05.2015 kontrolliaktiga nr 08221 (tl 51) on tuvastatud, et P Kl on keeleeksam sooritamata ning on antud ettekirjutuse täitmiseks aega 01.05.2016. Keeleinspektsiooni poolt on rakendatud sunniraha 100 eurot. Kontrollaktile on allkirja andnud P K, tööandja esindaja ning keeleinspektsiooni ametnik. 17.01.2017 on teostatud järelkontroll ning on koostatud järelkontrolli akt nr 0665, millega on tuvastatud, et kontrollitaval isikul, P Kl on ettekirjutus täitmata ning B1 taseme eksam sooritamata ning on rakendatud sunniraha 150 eurot. Kontrollakti on allkirjastanud nii hageja, kostja esindaja kui ka keeleametnikud. Antud aktidega on tõestatud, et hageja teadis oma kohustusest viia oma eesti keele oskus B1tasemele, seda enam, et keeleoskuse kontroll on teostatud korduvalt ning Keeleinspektsioon on tuvastanud, et ettekirjutus on täitmata. Kõikidele aktidele on ka allkirja andud hageja, seega hageja väide, et ta ei teadnud põhjust ei ole usutav. Hageja väidab, et seaduse kohaselt kohustus hageja viima keeletaseme B1 nõuetele 2011 aastal, mida teadis ka kostja. Kostja sel ajal töösuhet ei lõpetanud, seega 2018 aastal oli möödunud juba mõistlik tähtaeg. Kohus selgitab hagejale, et 01.07.2011 hakkas kehtima Keeleseaduse § 23 lg 4, mis kehtestas hageja keeletaseme nõude B1. Töötajate suhtes, kelle keeletase ei vastanud nõuetele, tuligi anda aega, keeleoskuse vastavusse viimiseks. Seega ongi kostja käitunud hageja suhtes mõistlikult ning andnud tähtaegu keeleoskuse vastavusse viimiseks. Kuna tööandjal endal puudub seaduslik alus keeleoskuse hindamiseks, saigi seda teha Keeleinspektsioon, viies läbi vastavasisulised kontrollid. Kohus jubib tähelepanu asjaolule, et keeleoskus on parendatav ning ebaproportsionaalne võib olla selle pärast töölepingu lõpetamine kiirustades. Seega kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul lähtuvalt TLS § 88 lg 4 ning VÕS § 196 lg 3. Hagejale on antud piisavalt aega oma keeleoskuse parandamiseks. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja poolt kohtule esitatud eesti keele kursustel osalejate nimekiri (10.01.2013), millest nähtub, et P K on keeleõppele registreeritud, seega kostja on teinud koostööd keeleõppe läbiviimiseks Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega (tl. 53).

Kohus selgitab hagejale, et ebapiisava tööoskuse, antud juhul ebapiisava keeleoskuse, parandamiseks tuleb töötajal osaleda koolitusel. Sama nõude kehtestab ka TLS § 15 lg 2 p 4. Tööandja kohustus on korraldada koolitusi, juhul kui muudatused toimuvad tööandja poolt. Antud juhul on muutunud seadus, mistõttu saab lugeda, et muudatused on tööandjapoolsed. Samas on tööandja korraldanud koolituse ja võimaldanud töötajal võtta osa koolitustest. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja, saades 25.03.2014, 05.05.2015 ja 17.01.2017 teada töötaja mittevastavusest seadusega nõutud keeletasemele, on teinud hagejale hoiatuse 08.11.2017, milles annabki tähtaja keeleoskuse nõuetekohaseks viimiseks aega kuni 01.03.2018.a. Samuti on kostja IPK komisjoni istungil 14.09.2017 otsustatud (tl 12), et tööandja peab oma töötajate keeletaseme viima vastavusse seadusega ning on kooskõlastatud abimeetmed. Seega ongi kostja peale Keeleinspektsiooni korduvaid kontrolle pööranud rõhku probleemile ning vastu võtnud ka toetusmeetmete otsused. Kohus juhib hageja tähelepanu, et keelt õpib inimene, kui isik ise ei tee endast kõike sõltuvat keeleõppes osalemiseks, siis kostja poolt vastu võetud abinõudest on vähe kasu. Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt tunnistusi (tl 17-19), mis tõendavad tema sobivust töötada päästjana. Samuti on hageja esitanud kohtule oma alaealiste laste sünnitunnistused ning abikaasa töövõimetuse tõendi (tl 22-25). Kohus ei vaidlusta nimetatud tõendite olulisust, kuid samas ei ole hageja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta on üritanud sooritada temale tööks vajaliku B1 taseme eesti keele eksami, sest just nimetatud keeleoskuse ja sealhulgas ka vajaliku tasemetunnistuse puudumine oli peamiseks aluseks hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel. Hageja, teades, et talle on 3-l korral tehtud ettekirjutus seoses eesti keele mittevaldamisega, oleks pidanud seda hoolsamalt suhtuma eesti keele õpingutesse ja teadma, et eesti keele omandamine oli tema jaoks kohustuslik, hoolimata sellest, kas tööandja korraldab või ei korralda eesti keele koolitusi/kursustele saatmisi. Antud juhul hageja, lootes ainult sellele, et kostjat kohustatakse saatma teda eesti keele kursustele, suhtus hooletult enda seadusest tulenevate kohustuste täitmisesse. Koolituste korraldamine ja/või koolitustele saatmine kostja poolt oli kostja vastutulek töötajatele, mitte kohustus. Kohus leiab, et pigem faktilised asjaolud viitavad hageja tahte puudumisele eesti keelt õppida. Tööandja on korduvalt juhtinud tähelepanu keeleoskuse puudulikkusele (keeleinspektsioonide ettekirjutised) ning võimaldanud ka keeleoskust parandada läbi kursuste. Kohus selgitab, et töölepingu ülesütlemist ei muuda kehtetuks ka asjaolu, et kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda, mida hageja oma seisukohtades on eeldanud. Hageja leiab, et tööandja oleks pidanud teda töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva TLS § 97 lg 2 p 4 alusel. TLS § 97 lg 3 kohaselt, käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus nõustub hagejaga, et töölepingu ülesütlemisest tulnuks hagejale ette teatada vähemalt 90 päeva, kuna hageja on töötanud üle 10 aasta (TLS § 97 lg 2 p 4). Kohtu hinnangul ei olnud alust töölepingut üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna hageja ebapiisav keeleoskus oli teada 8(9)

pikka aega ning tegu ei olnud ootamatult tekkinud uue olukorraga. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et etteteatamisetähtaja järgmine ei ole mõeldud ülesütlemise põhjuse kõrvaldamiseks, vaid selleks, et töötajal oleks aega uue töökoha otsimiseks. TLS § 97 lõikes 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist (vt ka RKTKo 3-2-1-7016, p 15). Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kuna hageja ei esitanud hüvitise nõuet alusel, et tal on õigust saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, ei saa kohus TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitist ise välja mõista. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt ülesöeldud tööleping ei ole tühine. Kostja oli pikka aega teadlik, et tema keelenõue ei vasta ettenähtud tasemele, kuid vaatamata sellele ei ole aastate jooksul hageja näidanud üles tahet oma keeleoskuste parandamiseks. Kohus leiab ka, et töölepingu ülesütlemise põhjendamata jätmine ning etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise tühisust, kuna seaduseandja on ette näinud sellistel juhtudel hüvitise. Kohus leiab, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kuna kohus jätab rahuldamata töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude, jäetakse rahuldamata ka töölepingu viivitamata täitmise ning töölt eemal oldud aja eest töötasu nõue. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud juhul oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik