2.Lõpetada tsiviilasjas 2-14-14757 menetlus Sihtasutuse KredEx hagis kostja R. N. vastu täies ulatuses.
3.Lõpetada tsiviilasjas 2-14-14757 menetlus Sihtasutuse KredEx hagis kostja R. T. vastu osaliselt, 32 000 euro ulatuses.
4.Menetluskulud kostja R. T. vastu esitatud nõude osas jaotab kohus asja lõplikul lahendamisel.
5.Menetluskulud kostja R. N. vastu esitatud nõude osas jätta Sihtasutuse KredEx kanda.
6.Määrata kostja R. N. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 905,63 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 150,94 eurot).
7.Välja mõista Sihtasutuselt KredEx R. N. kasuks menetluskulude katteks kokku 905,63 eurot.
Tsiviilasi nr 2-14-14757
8.Väljamõistetud menetluskulu tasumata osalt on Sihtasutus KredEx kohustatud tasuma R. N.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Kohtu menetlusse jääb Sihtasutuse KredEx hagi solidaarselt R. T. ja Xxxxx xxxxxx OÜ (likvideerimisel) vastu võlgnevuse 162 520,67 eurot väljamõistmiseks, seejuures R. T.lt mitte rohkem kui 95 823,30 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Sihtasutuse KredEx hagi R. N., R. T. ja Xxxxx xxxxxx OÜ (likvideerimisel) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Hageja SA KredEx esitas 25.10.2018 kohtule avalduse nõude täpsustamiseks ja osaliselt hagist loobumiseks. Taotluse kohaselt hageja on seisukohal, et kostjad R. N. ja R. T. vastutavad käenduslepingute alusel kumbki 127 823,30 euro ulatuses. Käendused olid antud eraldi, kumbki silmas pidades vastutuse piirmäära 127 823,30 eurot. Kostjad R. N. ja R. T. olid laenusaaja juhatuse liikmed. Samal ajal oli neil ka otsene majanduslik huvi omandisuhtest tulenevalt (üks käendaja oli laenusaaja osanik otse, teine ettevõtte kaudu, mille tütarettevõtteks oli laenusaaja). Seega käenduse andmisel tegutsesid kostjad R. N. ja R. T. majandustegevuses ning ei olnud tarbijad. Hageja nõustub kohtu seisukohaga, et nii kostja R. N. kui kostja R. T. vastutavad hageja ning AS SEB Pank ees kokku käenduslepingust tuleneva maksimaalse määra ehk 127 823,30 euro ulatuses. Sellest tulenevalt tähendavad AS SEB Pank ning kostjate R. N. ja R. T. vahel sõlmitud kompromissid seda, et hageja ei saa uuesti nõuda summat, mille suhtes on jõustunud kohtulahend, mis on täitedokumendiks AS-ile SEB Pank. AS SEB Pank ning kostja R. T. vahel sõlmitud kompromissist lähtuvalt on R. T. vastu olevast nõudest täidetud 32 000 eurot. Sellest tulenevalt loobub hageja kostja R. T. vastu esitatud hagist 32 000 euro ulatuses. AS SEB Pank ning kostja R. N. vahel sõlmitud kompromiss tähendab hageja nõude osas seda, et hageja nõude alus on täies ulatuses ära langenud. Seetõttu loobub hageja hagist kostja R. N. vastu täies ulatuses. Eeltoodust lähtuvalt täpsustab hageja oma nõuet: hageja palub välja mõista Xxxxx xxxxxx OÜ-lt solidaarselt R. T.ga võlgnevus 162 520,67 eurot, seejuures R. T.lt mitte rohkem kui 95 823,30 eurot.
3.SA KredEx hagi on otseselt seotud AS-i SEB Pank hagiga samade kostjate vastu. SA KredEx tagas AS-i SEB Pank ja põhivõlgniku, AS-i Xxxxx xxxxx xx (kustutatud) vahel sõlmitud laenukohustusi. Samu laenukohustusi tagasid ka kostjad käendaja või garantiiandjana. SA KredEx hagiavalduse kohaselt SA KredEx tasus osaliselt põhivõlgniku eest võlgnevuse ning selles osas läks talle üle nõudeõigus kostjate vastu. Samas SEB Panga nõue kostjate vastu oli oluliselt suuremas summas ning SA KredEx poolt võlgnevuse osalise tasumisega ei lõppenud AS-i SEB Pank nõue käendajatest kostjate R. N. ja R. T. ning garantiiandjast kostja OÜ Xxxxx xxxxxx (likvideerimisel) vastu. Hageja SA KredEx loobub hagist osaliselt seetõttu, et kostjad R. N. ja R. T. on AS-iga SEB Pank sõlminud kompromisslepingud ning SA KredEx ei saa nõuda kostjatelt võla tasumist käenduse piirmäärast suuremas ulatuses (jättes kõrvale vaidluse selle üle, kas käendajad vastutavad sama piirsumma ulatuses ühiselt või kumbki eraldi). 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-14-14757
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 429 lg 3 kohaselt juhul, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna pooled on esitanud menetluse lõpetamiseks ühise taotluse, siis ei ole selles asjas vajalik enne menetluse lõpetamise otsustamist TsMS § 429 lg 3 kohaselt kostjaid teavitada menetluse lõpetamise avalduse esitamisest. Kostjad R. T. ja R. N. ei vaidle hageja hagist osalisele loobumisele vastu. Kostja 1 ja kostja 2 esitasid kohtule menetluskulude nimekirjad ning soovivad hagist osalise loobumise tõttu menetluskulude väljamõistmist hagejalt.
5.Kohus leiab, et kujunenud menetluslikus olukorras on hageja SA KredEx osaline hagist loobumine mõistlik, see ei riku olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4). Kohus võtab vastu hagist loobumise kostja R. N. vastu täies ulatuses ning kostja R. T. vastu 32 000 euro ulatuses ning märgitud ulatuses lõpetab menetluse SA KredEx poolt kostja R. N. ja kostja R. T. vastu esitatud nõuete osas. TsMS § 432 sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kostja R. T. osas menetlus jätkub, siis R. T.ga seotud menetluskulud osas jaotab kohus asja lõplikul lahendamisel ning R. T. menetluskulude suurust praegu ei analüüsi.
7.Kostja R. N. taotleb jätta TsMS § 168 lg 4 kohaselt menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja leiab, et R. N. menetluskulude osas kohaldub TsMS § 163 lg 2 ja kulud tuleb jätta R. N. kanda, sest Kostja N. on sõlminud kompromissi AS-iga SEB Pank ning kuigi SA KredEx ei ole kompromissi pooleks, on tegemist sama nõudega, mille täitmist hageja teist korda nõuda ei saa. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
8.Kohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb kostja R. N.ga seotud menetluskulud jätta hageja SA KredEx kanda. Hageja nõue kostja R. N. vastu langes ära põhjusel, et AS SEB Pank ja R. N. sõlmisid asjas kompromissi, millega leppisid kokku kogu kostja käenduslepingust tuleneva vastutuse piirsummat hõlmavas võlasummas ja selle tasumise korras. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja R. N. on pärast hagi esitamist rahuldanud SA KredEx nõude. Sellise võimalusega, et R. N. või R. T. sõlmivad AS-iga SEB Pank kokkuleppe käenduse piirsumma ulatuses, võis ja pidi SA KredEx arvestama juba hagi esitamisel. Kostjad on SA KredExi nõudele muu hulgas esitanud vastuväite, et SA KredEx on pangaga sõlmitud koostöökokkuleppest tuleneva oma käenduskohustuse täitnud ennatlikult, enne tagatisvara realiseerimist. Eeltoodu alusel kohus jätab SA KredEx hagiga R. N. vastu esitatud nõudega seotud kostja N. menetluskulud hageja SA KredEx kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-14-14757
10.R. N. esitas kohtule menetluskulude nimekirja 02.11.2018. Tsiviilasjas, millesse on liidetud kolm erinevat hagiavaldust, on kostjaid olnud algselt viis, seejärel pikka aega neli ning pärast kostja 1 suhtes hagist loobumist ja menetluse lõpetamist jääb menetlusse kaks kostjat. Kõiki kostjaid on menetluses esindanud üks ja sama lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirjade koostamisel on kostjate lepinguline esindaja jaganud menetlusdokumendi koostamiseks või kohutus esindamiseks kulunud aja neljaga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on R. N. menetluskulud kohtuvälised kulud, mis koosnevad tasust lepingulise esindaja õigusteenustele. Nimetatud kohtuvälised kulud on (märgitud ilma käibemaksuta): - 28.09.2014 Hagivastuse koostamine, 6 tundi, tunnihind 150,00 eurot, kokku 9000,00 eurot; - 29.09.2014 Hagivastuse koostamine ja kohtule esitamine, 4 t, tunnihind 150,00 eurot, kokku 600,00 eurot; - 09.10.2014 Kredexi menetlusdokumentide lugemine, 0 t 30 m, tunnihind 150,00 eurot, kokku 75,00 eurot; - 05.01.2016 Kohtumäärusega tutvumine, 0 t 10 m, tunnihind 150,00 eurot, kokku 25,00 eurot; - 04.08.2016 Esindamine eelistungil, 0 t 55 m, tunnihind 150,00 eurot, kokku 137,50,00 eurot; - 04.08.2016 Sõit Tallinn-Pärnu-Tallinn, 3 t, tunnihind 50,00 eurot, kokku 150,00 eurot; - 09.08.2016 Kredexi menetlusdokumentidega tutvumine, 0 t 20 m, tunnihind 150,00 eurot, kokku 50,00 eurot; - 30.08.2017 Hagivastuse koostamine, 8 t, tunnihind 150,00 eurot, kokku 1200,00 eurot; - 03.01.2018 Hageja 29. detsembri 2017.a. menetlusdokumendiga tutvumine, 0 t 20 m, tunnihind 150,00 eurot, kokku 50,00 eurot; - 29.10.2018 Hageja 25.oktoobri 2018.a. menetlusdokumendiga tutvumine, 0 t 20 m, tunnihind 150,00 eurot, kokku 50,00 eurot; - 02.11.2018 Seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, 1 t, tunnihind 150,00 eurot, kokku 150,00 eurot. Kokku on lepingulise esindaja kulutanud kostjatele õigusabi osutamisele 24 tundi ja 35 minutit, summas 4065,00 eurot (koos käibemaksuga) ning sellest R. N. kulude osa on 25% ehk 846,877 eurot (koos käibemaksuga 1016,25 eurot). R. N. TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ning et kõik taotletud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja kantud. Kostja taotleb kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kohus leiab, et asja sisu ja mahtu arvestades on kostja R. N. lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks kostja esindaja 02.11.2018 ajakulu seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 1 tund. Seisukohas on sisulist teksti ca 1 lk, mis koosneb hagist loobumist ja menetluse lõpetamist puudutavate õigusnormide tsitaatidest, menetluskulude hagejalt väljamõistmise põhjendustest ning ühe lausega on märgitud, et kostjatel ei ole vastuväiteid hagist loobumise avaldusele. Sisuliselt on tegemist menetluskulude hüvitamise taotlusega ja kulude nimekirja kaaskirjaga, mille hüvitamist ei ole õigust vastaspoolelt nõuda. Kohus vähendab kostjate esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu 1 tunni võrra.
12.Samuti ei ole hüvitatavaks kuluks advokaadi ajakulu sõidule Tallinn – Pärnu- Tallinn, kokku 3 tunni eest 180 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on 3. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud kord lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Kolleegium leidis viidatud tsiviilasjas tehtud määruses, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-14-14757 vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selles määruses märkis kolleegium ka seda, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Sellele lahendile on Riikohus viidanud ka oma hilisemates lahendites ning jäänud samale seisukohale.
13.Kostja on seoses 04.08.2016 eelistungil esindamisega arvestanud esindaja ajakuluks 55 minutit, mille eest tasu koos käibemaksuga 165 eurot. Kohus leiab, et see tuleb jagada kaheks, sest eelistung ei olnud seotud ainult KredExi nõudega, vaid istungil osales ka teise hageja, SEB Panga esindaja ning istungil käsitleti mõlema hageja nõudeid. Kostjatel ei ole õigust nõuda KredExilt teise hageja nõuete menetlemisega seotud menetluskulude hüvitamist.
14.Eeltoodu alusel on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks 20 tundi ja 7,5 minutit. Kostjate esindaja tunnitasumäär 150 eurot + käibemaks on kooskõlas seni kohtupraktikas tunnustatud advokaadi tunnitasumääraga. Sellist tunnitasumäära õigustab ka selle asja maht ja õigusliku vaidluse olemasolu. Hageja on korduvalt oma nõuet muutnud, pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal üldse on kostjate vastu nõudeõigust. Eeltoodud põhjendustel on KredExi nõudega seotud kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3622,50 eurot, millest 25% on 905,63 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 150,94 eurot). Kohus mõistab 905,63 eurot SA-lt KredEx R. N. kasuks menetluskulude katteks välja.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt ja kostja taotlusel kohus märgib märuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.SA KredEx menetluskulude suurust kohus selle määrusega kindlaks ei määra, kuna kostja N. vastu nõude esitamisega seotud kulud jäävad hageja enda kanda, KredEx on esitanud nõude kõigi kostjate vastu solidaarselt ja kostjate T. ja OÜ Xxxxx xxxxxx (likvideerimisel) osas jääb nõue kohtu menetlusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.