Enc & Partners OÜ hagi Fresh-Est OÜ vastu alusetult saadu tagastamise, 1 200 euro tasumise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 6. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Fresh-Est OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
14 352,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Enc & Partners OÜ (registrikood 11473730), lepingulised esindajad advokaadid Jako Laanemägi, Hannes Toodu ja Lea Tõnnison Kostja (apellant): Fresh-Est OÜ (registrikood 11310436), lepinguline esindaja Erki Casar
Asja läbivaatamine
Kohtuistungitel 3. septembril 2018 ja 29. oktoobril 2018, millel osalesid poolte lepingulised esindajad
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. detsembri 2017 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi suurema põhivõla summa kui 8 660,96 eurot ja sellelt arvutatud viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ja menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata, aga asendada selle põhjendava osa punkt 52 käesoleva otsuse punktiga 15.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
5.Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Fresh-Est OÜ hageja Enc & Partners OÜ kasuks välja põhivõlg 8 660,96 eurot, viivis 1 812,49 eurot ja alates 17. novembrist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla tasumata summalt, kuid kokku mitte enam kui 6 848,47 eurot.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Enc & Partners OÜ (hageja) esitas 29. septembril 2016 Harju maakohtule hagi FreshEst OÜ (kostja) vastu: (1) alusetult saadu 12 284 euro tagastamiseks; (2) 1 200 euro tasumiseks; (3) kahju 1 785 euro hüvitamiseks; (4) sissenõutavaks muutunud viivise 571,36 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, mis ei ületa põhinõuet, väljamõistmiseks.
2.Hageja väited on järgmised: -
-
-
-
-
poolte vahel olid sõlmitud laenulepingud. Kostja kandis laenulepingute alusel hagejale perioodil 16. veebruar – 22. oktoober 2015 kokku 328 709 eurot. Hageja kandis kostjale tagasi ekslikult 24 559 eurot rohkem raha kui oleks pidanud; kostja keeldus raha tagasi maksmast, tagastades ainult 12 275 eurot, mistõttu võlgneb ta hagejale veel 12 284 eurot. Hageja teatas kostjale enammakstud laenusummast
4.aprillil 2016. Pooltevahelise praktika kohaselt oli maksetähtaeg üks päev, nõue oli sissenõutav 6. aprillist 2016 ja hagi esitamiseni arvestas hageja viivist 479,69 eurot; pooled tegid koostööd Ristna tuulemüüri ja külalistemaja ehitusel (edaspidi „Ristna objekt“), kus hageja osutas kostjale käsunduslepingu alusel objektijuhtimise teenust. Teenus seisnes selles, et hageja organiseeris objektil tehtud ehitustööde teostamise. Hageja tegeles projektide organiseerimise, tööjõu tagamise ja ehitusmaterjalide hankimisega (sh ehitusmaterjalide tellimine, tööriistade olemasolu tagamine). Hageja ülesandeks oli seega tagada, et ehitustööd Ristna objektil oleksid korrektselt teostatud; kostja kohustus teenuse eest tasuma. Kostja jättis tasumata hageja 5. oktoobri 2015 arve nr 1075 summas 1 200 eurot, mille hageja väljastas sama aasta septembri jooksul osutatud teenuste eest. Hageja käsunduslepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks
7.oktoobril 2015 ja sellelt nõudelt hagi esitamiseni arvestas hageja viivist 94,67 eurot; hageja kandis kohtueelses menetluses õigusabikulu 1 785 eurot (lisandub käibemaks) õigusliku analüüsi teostamiseks, nõudekirjade koostamiseks ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohtueelses menetluses tehtud kulutused õigusabile olid vajalikud, kuna hagejal oli soov lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt säästes sellisel viisil nii hageja kui ka kostja aega ja muid ressursse. 2 (9)
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kostja tasaarvestas tagasi maksmisele kuuluva summa kulutuste ja täitmata kohustuste nõudega hageja vastu; objektijuhtimise teenuse osutamine Ristna objektil veel ka septembrikuus pole tõendatud. Arvest nr 1075 ei nähtu, millist objekti juhiti ja milles teenus seisnes. Kostjal pole kohustust sellise teenuse eest tasuda, sest objekt oli juba varem lõpetatud; pole võimalik tuvastada, et õigusabi eest esitatud arved seonduks hagis esitatud nõuetega või oleks osutatud teenuseid, mis on vajalikud hageja õiguste kaitseks. Õigusabi tunnihind 150 eurot on ebamõistlikult kõrge.
Kostja esitas menetluse käigus tasaarvestused hageja nõuetele: -
-
esiteks tulenevad kostja vastunõuded Pihlaka 15 objektil (edaspidi „Pihlaka objekt“) objektijuhtimise teenuse osutamisel hoolsuskohustuse rikkumisest: o hageja tekitas kostjale mittevajalikke kulutusi, jättes objektile paigutatud tellingud õigeaegselt rendileandjale tagastamata. Tellingud seisid alates
16.juunist 2015 objektil kasutult. Seetõttu tasus kostja rendileandjale perioodi 16. juuni – 15. oktoober 2015 eest asjatult 5 579,28 eurot, mis hagejal tuleb hüvitada; o samuti rikkus hageja hoolsuskohustust sellega, et ajal, mil tellingud seisid objektil kasutult, osa neist varastati. Varguse tõttu pidi kostja rendileandjale hüvitama tellingute maksumuse 3 623,04 eurot, mis samuti tuleb hagejal hüvitada ja mille hüvitamise kohustust on hageja ise ka kinnitanud; teiseks tulenevad kostja vastunõuded Hüüru objektil hageja huvides tehtud kulutustest: o kostja tasus hageja asemel töötajatele 5 100 eurot töötasuna, milleks kostjal puudus kohustus. Kostja sai sellest teada veebruaris 2016 isiku käest, kes töötajate töötunde arvestas ja kes siis teatas, et töötunnid, mida hageja on esitanud tasumiseks kostjale ei ole kostjaga seotud; o kostja kuludega objektile toodud ja seal kasutatud liiv 980 eurot, killustik 299 eurot, tasu prügiveo eest 490 eurot, tellingute rent 400 eurot ja tööriistade rent 300 eurot. Kuna kostja ei olnud selle objektiga seotud, siis olid ka need kulud kantud hageja huvides.
Kostja märkis, et ta tasaarvestab esimeses järjekorras hageja alusetu rikastumise nõude ja sellega seotud viivisenõude, teises järjekorras käsunduslepingust tuleneva tasunõude ja sellega seotud viivisenõude ning kolmandas järjekorras kahju hüvitamise nõude, st õigusabikulude hüvitamise nõude
4.Vastuseks kostja vastunõuetele märkis hageja omakorda järgmist: -
-
-
hageja ei osutanud kostjale objektijuhtimise teenust Pihlaka 15 objektil ega ole kostjaga selle kohta lepingut sõlminud. Hageja osutas sel objektil objektijuhtimise teenust COLM LLC OÜ-le (edaspidi „Colm“); tellingute rendilepingu pool oli kostja, mistõttu olid kõik rendilepingust tulenevad kohustused kostjal, mitte arvel märgitud kontaktisikul; hageja esindaja selgitas 29. septembri 2015 e-kirjas, et tellinguid oli vaja Valdeku objektile, mistõttu ei saanud neid veel ära viia. Seetõttu ei viivitanud hageja ka tellingute tagastamisega põhjendamatult. Hageja ei ole kunagi kinnitanud seda, et tema vastutab tellingute vargusega tekitatud kahju eest; kostja ei tõendanud, et Hüüru objektil teostatud tööde eest oleks kohustunud tasuma hageja ja et kostja esitatud arved on üldse seotud selle objektiga. 3 (9)
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas hagi 6. detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt: -
-
alusetu rikastumise nõudes (1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 284 eurot, viivise 476,69 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, kuid kokku mitte enam kui 11 807,31 eurot; 1 200 euro tasumise kohustuse nõudes (2) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 200 eurot, viivise 94,67 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, kuid kokku mitte enam kui 1 105,33 eurot.
Hagi jäi rahuldamata õigusabikulude hüvitamise nõudes (3). Kostja menetluslikke tasaarvestusi ei pidanud maakohus üheski osas põhjendatuks. Maakohus jättis menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda ning määras need kindlaks rahaliselt.
5.1.Alusetu rikastumise nõude (1) osas tuvastas maakohus, et hageja kandis kostjale alusetult 24 559 eurot. Kostja tagastas hagejale 12 275 eurot. Hageja esitas kostjale nõude ka ülejäänud summa tagastamiseks, kuid tagastamata on 12 284 eurot. Seda kinnitab EK poolt AK-le 4. aprillil 2016 saadetud e-kiri, milles EK palub kanda liigselt makstud raha koheselt tagasi. Hageja väitel muutus alusetu rikastumise nõue sissenõutavaks
6.aprillil 2016. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu on hagi esitamise seisuga hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist 476,69 eurot.
5.2.Objektijuhtimise tasu nõude (2) osas tuvastas maakohus, et hageja esitas kostjale arve nr 1075 summas 1 200 eurot. Kostja on arve kätte saanud, kuid ei ole seda tasunud. Hageja 8. ja 27. septembri 2015 e-kirjad tõendavad, et septembris 2015 tegeles hageja kasutuslubade saamisega ja PRIA-ga suhtlemisega. Kostja ei vaielnud vastu, et objektijuhtimise teenuse hulka kuulus kasutuslubade taotlemine ja suhtlemine PRIA-ga. Seega nähtub nimetatud e-kirjadest, et perioodil 8. –27. september 2015 tegeles hageja Ristna objektile kasutuslubade saamisega ja PRIA-ga suhtlemisega, st objektijuhtimise teenuse osutamisega. Poolte vahelise lepingulise suhte olemasolu septembris 2015 ja sel perioodil objektijuhtimise teenuse osutamist hageja poolt tõendab ka hageja 16. septembri 2015 e-kiri aktsiaseltsile Plasto, milles EK palus Ristna akende sertifikaatide saatmist, kuna neid küsib valla ehitusnõunik. Seega oli akende sertifikaatide saamine vajalik kasutuslubade saamiseks. Eeltoodu põhjal teostas hageja toiminguid, mis olid objektijuhtimise teenuse üheks osaks ja seega hageja lepinguliseks kohustuseks. Järelikult on hageja õigustatud kostjalt nõudma lepingu alusel kostjale osutatud teenuse eest tasu ka septembri 2015 eest summas 1 200 eurot. Arve nr 1075 kohaselt on objektijuhtimise tasu maksetähtajaks üks kalendripäev. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 7. oktoobril 2015 ja hagi esitamiseni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 94,67 eurot.
5.3.Õigusabikulude hüvitamise nõude (3) kohta leidis maakohus, et hageja esitatud arvetel ei ole märgitud milliste nõuetega seonduvalt on arved esitatud. Poolte vahel on olnud teisigi vaidlusi (nt hageja nõue kostja vastu tsiviilasjas nr 2-16-13952). Poolte esindajate e-kirjavahetusest ajavahemikul 17. – 26. mai 2016 ei nähtu, millise vaidluse asjaolusid nad arutasid. Kostja kirjavahetuse juurde esitatud tabelist nähtub, et selles on märgitud objektijuhtimise kulu ja ehituskulu Valdeku, Hüüru ja Pihlaka objekti kohta, millest järeldub, et 17. – 26. mai 2016 arutasid pooled nende objektiga seonduvat. Tabelis ei ole ühtegi märget selle kohta, et see tabel seonduks kuidagi hagis esitatud kahe esimese nõudega. 4 (9)
5.4.Kostja tasaarvestuse kohta märkis maakohus järgmist.
5.4.1.On eluliselt usutav, et ka Pihlaka objektil oli poolte vahel sõlmitud objektijuhtimise teenuse leping. Arvest nr 1080 nähtub, et arve on esitatud kostjale, mitte Colmele. Hageja ja Colme vahel 10. aprillil 2014 sõlmitud ehituse töövõtulepingu ese oli seotud Pihlaka objektiga, aga nii lepingust kui ka teostatud tööde õienditest nähtub, et hageja ja Colme vahel oli kokku lepitud Colme poolt ehitustööde tegemine. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks Colmele osutanud objektijuhtimise teenust. Objektijuhtimise teenus Pihlaka objektil hõlmas hageja kohustust tagastada tellingud õigeaegselt rendileandjale. See on tõendatud EK ja AK 29. septembri 2015 e-kirjavahetusega. Kirjavahetuses möönab EK, et tellingute äraviimise kohustus oli temal. Kirjavahetusest ei nähtu, et kostja esindaja oleks vastu vaielnud hageja esindaja väitele, et tellinguid oli vaja ka teisel objektil, mistõttu ei saanud neid tagastada. Puuduvad tõendid, et hageja oleks põhjendamatult viivitanud tellingute tagastamisega. Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks rikkunud kohustust tellingud koheselt, kui tellingute kasutamise vajadust enam pole, need rendileandjale tagastada. Järelikult ei vastuta hageja selle eest, et tellingud ehitusobjektilt varastati. Esitatud ei ole ka tõendeid, et hagejal oleks olnud hoolsuskohustus tellingute üle järelevalve teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja kohustus tulenevalt Pihlaka objekti tellingute tagastamata jätmisest, mistõttu ei ole tekkinud ka tasaarvestamise alust.
5.4.2.Hüüru objekti kohta märkis maakohus, et kuivõrd Hüüru külas asuvate Ööbiku tn 6, Pääsukese tn 7 ja Kopliluha kinnisasjade omanikuks on EK, aga mitte hageja, siis ei saa väita, et hageja oleks kostja arvel rikastunud. Seega puudub kostjal Hüüru objekti osas tasaarvestatav nõue hageja vastu.
5.5.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel. Kohus lähtus proportsioonide määramisel hageja nõuete rahalisest suurusest, seega jäi kostja kanda 88% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 12% kostja menetluskuludest. Hageja õigusabi osutamisega seotud menetluskulud on põhjendatud 23 t 51 min ulatuses tunnihinnaga 115 eurot, mis rahaliselt teeb 2 742,75 eurot ( = 23,85 × 115). Koos riigilõivuga on hageja menetluskulud 3 442,75 eurot ( = 2742,75 + 700). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks on kokku 20 t ja 30 min ning mõistlik tunnihind juristi puhul on 90 eurot. Seega on kostja menetluskulud rahaliselt koos käibemaksuga 2 214 eurot ( = 20,5 × 90 + 20%). Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3 029,62 eurot ( = 3442,75 × 88%) ja hagejalt 265,68 eurot ( = 2214 × 12%). Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal tasuda hagejale 2 826,94 eurot (= 3 029,62 – 265,68).
POOLTE SEISUKOHAD
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja uue otsusega jätta hagi tervikuna rahuldamata või teise võimalusena saata asi vaidlustatud osas maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Esiteks hageja ei tõendanud, et ta osutas Ristna objekti juhtimise teenust septembris 2015. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja e-kirjade põhjal saab väita, et hageja osutas objektijuhtimise teenust. Kirjades käsitletud tegevusega (kasutusloa taotlemine ja akende sertifikaatide hankimine) pidi hageja tegelema juba juunis ja juulis 2015, kui paigaldati aknad ja anti objekt üle. Seega tulnuks nõue (2) jätta rahuldamata. 5 (9)
6.2.Teiseks jättis maakohus kostja tasaarvestuse vääralt rahuldamata. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja osutas Pihlaka objektil objektijuhtimise teenust ja tegeles tellingute tellimise, paigaldamise ja äraveoga. Maakohus leidis ka, et objektijuhtimise teenus Pihlaka objektil hõlmas hageja kohustust tagastada tellingud õigeaegselt rendileandjale. Hageja oli tellingute vahetu valdaja ja allrentnik ning vastutas tellingute säilimise eest. Samuti tunnistas hageja 29. septembri 2015 e-kirjas, et vastutab tellingute varguse ja mitteefektiivse (õigeaegselt tagastamata jätmisega tekitatud rendikulu) kasutamisega tekkinud kahju eest. Hageja teatas ka 16. veebruari 2016 e-kirjas, et tellingute summa võib tasaarvestada osaluse summast. Seega hageja tunnistas oma vastutust varastatud tellingute ja mitteõigeaegselt tagastatud tellingute tagajärjel tekkinud kahju eest. Ka Hüüru objekti kohta esitas kostja tõendid, mis tõendavad tasaarvestatava nõude olemasolu.
22.märtsi 2016 e-kirjavahetusest nähtub, et Hüüru objektil teostatud töötundide eest tasus kostja hagejale alusetult ning hageja kinnitas, et 5 100 eurot on alusetult saadud. Ka hageja koostatud tabelis on vastav summa Hüüru ehitustööde all toodud. Lisaks on tabelis ülejäänud summad, mille tasaarvestamist kostja taotleb.
6.3.Kolmandaks jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta kostja seisukoha hageja menetluskulude osas. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega, seega on põhjendatud hagi koostamise aeg 5 t ja täiendava seisukoha koostamise aeg maksimaalselt 2 t, ülejäänud toimingutele kulunud aeg kokku maksimaalselt 7,65 t.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab nõude (2) ja sellele vastavas osas ka viivisenõude (4) rahuldamata ning vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat tellingute vargusega seonduva kahju võrra. Hüüru objekti tasaarvestust puudutavas osas muudab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad poolte endi kanda.
9.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, mistõttu on see hagi nõude (3) rahuldamata jätmise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Kostja kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole pooltel praeguseks enam ka vaidlust nõude (1) põhjendatuse osas, v.a küsimus, kas kostja tasaarvestused annavad alust kostjalt välja mõistetavat summat vähendada.
10.Ristna objekti juhtimise teenuse, st nõude (2) osas nõustub ringkonnakohus kostja kaebuse esimese väitega ja tühistab selles osas maakohtu otsuse. Hageja nõue kostjalt 1 200 euro saamiseks ei ole tõendanud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
10.1.Hageja nõue (2) on suunatud lepingulise kohustuse (VÕS § 3 p 1) täitmisele. Maakohus kvalifitseeris selle nõude õigesti käsunduslepingust tulenevaks perioodilise rahalise kohustuse täitmise nõudeks (VÕS § 628 lg 1). Siiski eeldab lepingust tuleneva nõude rahuldamine, et pooled on vastava lepingu sõlminud. Kostja vastuväitest nähtuvalt, ei olnud pooltel kokkulepet, et veel ka 2015. aasta septembris peab hageja osutama kostjale Ristna objekti juhtimise teenust.
10.2.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata 6 (9)
seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu
6.veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13 teine lõik).
10.3.Hageja ei tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, mis hõlmas objektijuhtimise teenuse osutamist Ristna objektil 2015. aasta septembris. Kuigi hageja esitas arveid ja maksekorraldusi varasemast perioodist ning e-kirju oma tegevuse kohta septembris, siis ei ole see ringkonnakohtu hinnangul piisav, kui kostja väidab, et tegelikult tuli teenus osutada varem. Perioodilise teenuse puhul ei saa tuleneda kostja kohustus tasuda pikema perioodi eest üksnes sellest, et hageja ei täida lepingut kohaselt. Kostja esitas piisavalt tõendeid, et muuta usutavaks lepingu varasem lõppemine (I kd tl 102, 109).
10.4.Neil kaalutlustel jääb nõue (2) tõendamatuse tõttu rahuldamata. Järelikult pole alust rahuldada selles osas ka viivise nõuet (4).
11.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kostja tasaarvestuse vastuväiteid. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 44 õigesti, et kui kostjal on hageja vastu sissenõutavaid nõudeid, siis saab kostja need VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada ja vastava summa võrra tuleb hageja kasuks välja mõistetavat summat vähendada. Samuti lähtus maakohus põhjendatult sellest, et kostja peab esile tooma ja tõendama oma vastunõuete aluseks olevad asjaolud.
12.Pihlaka objektiga seonduvad nõuded tellingute vargusest (3 623,04 eurot) ja asjatust seismisest (5 579,28 eurot) tingitud kahju hüvitamiseks jäid maakohtus rahuldamata põhjendusega, et hagejal ei olnud (hoolsus)kohustust tagada tellingute säilimine ja ta ka ei viivitanud alusetult nende tagastamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse p-des 46 ja 47 osas, mis käsitlevad Pihlaka objekti juhtimise teenuse lepingu ja sellest tuleneva hageja hoolsuskohustuse (tagastada tellingud õigeaegselt rendileandjale) tuvastamist.
13.Õige on maakohtu järeldus ka selle kohta, et hagejale ei saa ette heita tellingute varem tagastamata jätmist. Kaebuse teine väide ei ole selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib täiendavalt, et kostjal ei saa ka hea usu põhimõttest tulenevalt olla nõuet hageja vastu tellingute tagastamise viivitamisest olukorras, kus kostja ise tasus regulaarselt tellingute rendiarveid ega avaldanud hagejale, et tellinguid tegelikult objektil ei kasutata. Seega ei ole kostja tasaarvestus 5 579,28 euro osas põhjendatud.
14.Tellingute vargusest tingitud kahju 3 623,04 eurot osas on aga kostja kaebuse teine väide edukas ja tasaarvestus põhjendatud.
14.1.Vaidlust ei ole selles, et 2015. aasta septembris varastati osa Pihlaka objektil kasutatud tellingutest ja tellingute rendileandja nõudis kostjalt seetõttu 3 623,04 euro maksmist (I kd tl 63, 131). Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et selles summas tekkis kostjal kahju.
14.2.Pärast tellingute vargust pidasid pooled kirjavahetust, mille käigus arutasid ka selle üle, kelle kuludesse tuleks vastav kahju kanda. Hageja seaduslik esindaja EK avaldas
29.septembri 2015 e-kirjas selgelt: „Ju siis lähevad minu kulusse“ (I kd tl 64). Veel ka järgmise aasta veebruaris kinnitas hageja kaudselt sama kohustust, küsides kostjalt, kui suur on varastatud tellingute arve ja andes nõusoleku selle summa tasaarvestamiseks (I kd tl 168). Tõendatud ei ole hageja väide, et need avaldused olid tingimuslikud.
14.3.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse p 49 teises lõigus esitatud hinnanguga poolte e-kirjavahetusele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja avaldust käsitleda võlatunnistusena.
14.3.1.Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 6. veebruari 2012 otsus 7 (9)
tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla ka leping, mille pooled sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Võlatunnistus võib aga olla deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20; kokkuvõtvalt 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 19.1 kolmas lõik).
14.3.2.Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt otsused tsiviilasjas nr 3-2-1147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18; kokkuvõtvalt tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 19.1 viies lõik).
14.3.3.Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb võlatunnistusele tugineval poolel (käesoleval juhul kostjal) esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36;
10.detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24, samuti ka 2. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 12.2 teine lõik). Kostja ei ole väitnud, et hageja võttis
29.septembri 2015 e-kirjaga mõne uue kohustuse, mida tal varasemalt ei olnud. Seega tuleb hageja kõnealune e-kiri kvalifitseerida deklaratiivseks võlatunnistuseks.
14.3.4.Kui kohus tuvastab ka deklaratiivse võlatunnistuse andmise, siis pöördub tõendamiskoormis ringi ja võlatunnistusena hinnatava avalduse teinud poolel tuleb tõendada avalduse sisule vastava kohustuse puudumist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 13.2). Järelikult pidanuks hageja käesolevas asjas tõendama, et tal pole kohustust hüvitada kostjale varastatud tellingute maksumus summas 3 623,04 euro. Seda hageja tõendanud ei ole.
14.4.Eelnevast tuleneb, et kostja vastunõue 3 623,04 euro saamiseks on põhjendatud ja selle summa võrra tuleb nõude (1) alusel välja mõistetavat summat vähendada.
15.Hüüru objektiga seotud tasaarvestus ei olnud maakohtus edukas põhjusel, et kostja väidetavad kulutused tehti hageja seaduslikule esindajale, mitte aga hagejale kuuluvale kinnisasjale (vaidlustatud otsuse p 52). Seetõttu ei hinnanud maakohus poolte muid väiteid ega tõendeid. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu, küll aga on õige maakohtu lõppjäreldus, et kostja pole piisavalt tõendanud oma vastunõuet Hüüru objekti osas.
15.1.Mõlemad pooled on menetluses läbivalt väitnud, et nad tegid koostööd ehitusobjektidel. Tervikuna nähtub poolte avaldustest ja tõenditest, et hageja, kostja ja Colm realiseerisid ühiselt erinevaid objekte, kusjuures ülesanded olid nende vahel jaotatud omavaheliste suuliste ja kirjalike kokkulepete alusel. Üheks ehitusobjektiks oli kostja väitel ka Hüüru objekt. Sarnaselt teiste objektidega (Ristna ja Pihlaka) ei sõltunud poolte kui ehitusega tegelevate ettevõtjate omavaheline suhe sellest, kellele kuulub ehitatav objekt. Järelikult ei ole kostja vastunõue välistatud veel pelgalt seetõttu, et Hüüru objekt hõlmas ehitustöid hageja seaduslikule esindajale kuuluval kinnisasjal.
15.2.Põhjendatud on hageja vastuväited, et kostja ei tõendanud 5 100 euro suuruse tööjõukulu ega ka muude kulutuste tegemist hageja huvides või asemel. Kostja esitatud väidetavalt Hüüru objektiga seonduvaid kulutusi kajastavatest arvetest ja maksekorraldusest (I kd tl 159–162, 170 pöördel – 179) ei nähtu seotus märgitud objektiga ega ka hageja kohustus vastavaid kulusid kanda. Samuti ei saa seda järeldada JL Grupp OÜ e-kirjast ja selle lisast (I kd tl 137–138). 8 (9)
15.3.Erinevalt eespool p-s 14.3 antud hinnangust ei tuvasta ringkonnakohus hageja nimel tehtud piisavalt selget avaldust, mida saaks käsitleda võlatunnistusena Hüüru objektiga seonduvate kulude osas. Poolte e-kirjavahetus 2016. aasta veebruarist maini (I kd tl 139–142, 169–170, II kd tl 29–31) kajastab küll ka Hüüru objektiga seonduvat ja mõlemad pooled on arvutanud välja töötundide arvutusest tuleneva vahe 5 100 eurot, aga puudub hageja nimel tehtud selge avaldus, et hageja peaks sellise summa kostjale hüvitama. Samuti ei saa e-kirju ja nende manuseid tervikuna tõlgendada viisil, et hageja on nõustunud midagi tasuma. Sarnaselt eelmises p-s 15.2 märgituga, ei tõenda ka poolte kirjavahetus hageja kohustust kanda just need kulud, mida kostja nõuab tasaarvestuse korras.
15.4.Järelikult ei ole alust Hüüru objektiga seonduvate summade võrra hageja nõude (1) summat vähendada ja selles osas ei ole kaebuse teine väide edukas.
16.Kokkuvõtvalt on hagi edukas põhivõla summas 8 660,96 eurot ( = 12284 – 3623,04). Kuna kostja eduka tasaarvestuse summa on väiksem hageja nõudest (1), siis tuleb kostja määratud järjekorra alusel tasaarvestatav summa sellest maha arvata. Hageja nõue (1) tuleb rahuldada nimetatud summas, nõue (2) jääb rahuldamata ja nõude (3) osas maakohtu otsus muutmata.
17.Viivise nõude (4) rahuldamise ulatus sõltub põhinõude rahuldamise ulatusest, sest eraldi vastuväiteid viivisele ei ole kostja esitanud. Hageja nõuab nõude (1) summalt viivist alates
6.aprillist 2016, selle kuupäeva osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et viivise arvutamiseks saab kasutada viivisekalkulaatorit. Erinevalt maakohtust arvutab ringkonnakohus juhindudes TsMS §-st 367 välja viivise summa otsuse tegemise aja seisuga. Põhivõla summast 8 660,96 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast lähtudes on selleks 1 812,49 eurot. Alates otsuse tegemisele järgnevast päevast tuleb viivist maksta sama määraga. Hageja taotlusel on viivise summa kokku piiratud põhivõla summaga, st veel saab viivist arvestada 6 848,47 eurot ( = 8 660,96 – 1 812,49).
18.Ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, mistõttu tuleb uuesti jaotada menetluskulud. Hageja nõudis (ilma viiviseta) kostjalt kokku 15 269 euro ( = 12284 + 1200 + 1785) maksmist, millest rahuldatakse nõue 8 660,96 euro saamiseks. Hagi rahuldamise ulatus on seega 57% ( ≈ 8660,96 : 15269). Samas jäävad hageja kolmest põhinõudest kaks rahuldamata ja viivise nõue (4) rahuldatakse samuti vastavas ulatuses. Võttes lisaks arvesse, et maakohtusse hagi esitamisel tasus riigilõivu hageja, aga ringkonnakohtusse kaebuse esitamisel kostja, on tervikuna põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel mõlema kohtuastme menetluskulud poolte endi kanda. Sellisel juhul ei tule neid rahaliselt kindlaks määrata ja puudub vajadus käsitleda kostja kaebuse kolmandat väidet.
19.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, märkides ühtlasi kõigi seniste menetluskulude jaotuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.