Osaühing Probus hagi Expericom OÜ ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.01.2018 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Expericom OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Osaühing Probus (registrikood 10655707, asukoht Tööstuse 91-46, 10416 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots (e-post: xxx) ja advokaat Martin-Johannes Raude (e-post xxx) Kostja I (määruskaebuse esitaja): Expericom OÜ (registrikood 11912224, asukoht Tulika tn 31, 10615 Tallinn), seaduslik esindaja UM Kostja II: AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (Kotzebue 9, Tallinn 10412, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Expericom OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 18.01.2018 määrus tühistada osas, milles kohus määras kindlaks Expericom OÜ menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Osaühingult Probus välja Expericom OÜ kasuks menetluskulud summas 450,56 eurot (resolutsiooni punkt 4) ning teha selles osas uus määrus, millega suurendada kostja I Expericom OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 10 euro võrra. 1(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
3.Harju Maakohtu 18.01.2018 määrus tühistada osas, milles kohus määras kindlaks Osaühingu Probus menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Expericom OÜ-lt välja Osaühingu Probus kasuks menetluskulud summas 14 861,72 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada hageja Osaühing Probus kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 1665,36 euro võrra.
4.Harju Maakohtu 18.01.2018 määrus tühistada osas, milles kohus tasaarvestas kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 märgitud Osaühingu Probus menetluskulude nõue resolutsiooni punktis 4 märgitud Expericom OÜ menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis Expericom OÜ-lt välja Osaühingu Probus kasuks menetluskulud summas 14 411,16 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada Expericom OÜ-lt Osaühingu Probus kasuks välja mõistetavate menetluskulude summat 1675,36 euro võrra.
5.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.Määrata kindlaks Osaühingu Probus menetluskulude rahaline suurus ning mõista Expericom OÜ-lt välja Osaühingu Probus kasuks menetluskulud summas 13 196,36 eurot.
3.Rahuldada kostja I Expericom OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks Expericom OÜ menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult Probus välja Expericom OÜ kasuks menetluskulud summas 460,56 eurot.
5.Tasaarvestada kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 märgitud Osaühingu Probus menetluskulude nõue resolutsiooni punktis 4 märgitud Expericom OÜ menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Expericom OÜ-lt välja Osaühingu Probus kasuks menetluskulud summas 12 735,80 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni Expericom OÜ-l tasuda Osaühingule Probus viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrus edastada hagejale ja kostjale I.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühing Probus (hageja) hagi Expericom OÜ (kostja I) ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.23.02.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate Expericom OÜ ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda.
3.30.06.2017 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse osaliselt, sh menetluskulude jaotuse osas ja jättis menetluskulud 81% ulatuses Expericom OÜ ja 19% ulatuses Osaühingu Probus kanda.
4.13.11.2017 määrustega jättis Riigikohus hageja ja kostja I kassatsioonikaebused menetlusse võtmata, mille tagajärjel jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus.
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
5.07.12.2017 esitas hageja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja summas 37 671,80 eurot ja palus sellest kostjalt I välja mõista 81% ehk 30 514,36 eurot (ei sisalda käibemaksu) ning märkida kostja I kohustus tasuda kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Hageja menetluskulud, mis tekkisid kostja I vastu esitatud nõuetest, koosnevad riigilõivust 300 eurot, õigusabi kuludest 37 325 eurot ja kinnistus- ning äriregistri päringute tasudest 46,8 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 6 advokaadi poolt vastavalt spetsifikatsioonile, tunnihindadega 110 eurot, 170 eurot (advokaat Martin-Johannes Raude) ja 205 eurot (vandeadvokaat Arne Ots). Mitme erineva esindaja kaasamise tingis vajadus tagada jätkuv õigusabi osutamine esindaja puhkusel viibimisel või esindaja vahetumisel. Topeltkulu ei ole tekkinud, toiminguid ei ole dubleeritud. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva asjaga. Hageja palub kostjalt I TsMS § 176 lg 6 alusel välja nõuda menetluskulusid tõendavad dokumendid ning arvestada 31.01.2017 vastuväidetega kostja I menetluskuludele.
6.23.11.2016 esitas kostja I Harju Maakohtule esimese kohtuastme menetluskulude nimekirja summas 10 512 eurot. Kaasata tuli teine advokaat, kuna tegemist on ülimalt keerulise vaidlusega. Õigusabi tunnihind on 144 eurot (koos käibemaksuga).
7.07.06.2017 esitas kostja I Tallinna Ringkonnakohtule teise kohtuastme menetluskulude nimekirja summas 2160 eurot (käibemaksuga), millise summa palus hagejalt välja mõista ning märkida hageja kohustus tasuda kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Kõik kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Kostjale I on õigusabi osutanud kaks vandeadvokaat tunnihinnaga 100 eurot. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane ning on õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. 07.06.2017 istungil täiendas kostja I menetluskulude nimekirja riigilõivuga summas 300 eurot ning palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastmes kantud kulud summas 2460 eurot. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 18.01.2018 kohtumäärusega nii hageja Osaühing Probus kui kostja I Expericom OÜ avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 14 861,72 eurot; määras kindlaks kostja I menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 450,56 eurot; tasaarvestas hageja ja kostja I menetluskulude nõuded ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 14 411,16 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni Expericom OÜ-l tasuda Osaühingule Probus viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Määruse põhjenduste kohaselt määras maakohus 23.02.2017 otsuses kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse, võttes arvesse kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus pidas hageja õigusabikulu põhjendatud suuruseks 15 704 eurot ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 050,80 eurot (riigilõiv 300 eurot + kulutused päringute eest 46,80 eurot + lepingulise esindaja kulu 15 704 eurot).
10.Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 kohtuotsusega jäeti kostja II menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda, esitas hageja 07.12.2017 oma täiendatud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja vähendab oma menetluskulude nõuet seoses maakohtumenetluses kostja II vastu nõude esitamisega
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 0,8 tunni võrra tunnitasuga 110 eurot ja 27,3 tunni võrra tunnitasuga 170 eurot. Kohus vähendab hageja maakohtus kindlaksmääratud menetluskulusid seoses kostja II vastu esitatud nõudega lisaks 1666 euro ulatuses (901+765), mistõttu on hageja menetluskulude põhjendatud suuruseks maakohtumenetluses 14 384,8 eurot (16 050,80-1666).
11.Kostja I menetluskulusid maakohus lahendis kindlaks ei määranud. 23.11.2016 esitas kostja I Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt palub välja mõista hagejalt kostja I kasuks kostja I kantud menetluskulud summas 10 512 eurot (õigusabikulud).
12.Hageja esitas 31.01.2017 kostja I menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hagejal on kahtlus, kas kostjale I on 23.11.2016 menetluskulude nimekirjas nimetatud menetluskulusid tekkinud. Kostja I ei ole kulude tõendamiseks esitanud ühtegi kuludokumenti. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millise tunnihinnaga on kostjale I õigusteenust osutatud. Põhjus kahelda tekkinud menetluskuludes tuleneb sellest, et kostja I on äärmiselt kehvas majanduslikus seisus ning seda arvestades on ebatõenäoline, et kostjale I on osutatud antud tsiviilasjaga seoses järjepidevalt tasulist õigusteenust. Hageja peab tõenäoliseks, et kostjale I võib olla osutatud tasuta õigusteenust, millisel juhul ei ole kostjal I õigus nõuda menetluskulude hüvitamist. Hageja esitas taotluse kohustada kostjat I esitama väidetavaid menetluskulusid tõendavad kuludokumendid. Eraldiseisvalt vaidlustab hageja kulu, mis seondub kostja I kulude nimekirjas toodud toiminguga „01.09.2015 määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine“, ajakulu 4 tundi. Nimetatud määruskaebus jäi kohtu poolt rahuldamata, mistõttu sellega seotud kulu ei saa kostja I nõuda.
13.Kohus kohustas 11.12.2017 ja 03.01.2018 e-kirjadega kostjat I esitama õigusabiteenuse osutamist tõendavad arved maakohtumenetluses, kuid kostja I ei ole seda etteantud tähtajal ega ka hilisemalt teinud.
14.Kohus leiab, et kuivõrd kostja I ei ole oma menetluskulude tekkimist tõendanud, ei kuulu kostja I taotlus maakohtumenetluses menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamisele.
15.Hageja esitas 07.06.2017 Tallinna Ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kindlaks määrata õigusabikulud summas 4743 eurot. 07.06.2017 toimunud kohtuistungil täiendas hageja oma menetluskulude nimekirja istungi ajakuluga vastavalt protokollile ehk 1 tunni ja 12 minuti võrra (1,2 tundi). Arvestades, et istungil osalesid hageja esindaja vandeadvokaat Arne Ots tunnihinnaga 205 eurot ning advokaat Martin-Johannes Raude tunnihinnaga 170 eurot, lisandub hageja menetluskulude nimekirjale istungil esindamise kulu summas 450 eurot (1,2*205 + 1,2*170). Kokku moodustavad hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses 5193 eurot (21,6 tundi tunnihinnaga 205 eurot + 4,5 tundi tunnihinnaga 170 eurot).
16.Kostja I esitas 07.06.2017 toimunud kohtuistungil vastuväite hageja menetluskulude osas väites, et kahe vandeadvokaadi osalemine ei ole mõistlik.
17.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele.
18.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on apellatsioonmenetluses õigusabi osutanud vandeadvokaat Arne Ots tunnitasuga 205 eurot ja advokaat MartinJohannes Raude tunnitasuga 170 eurot. Kohus leiab, et viidatud tunnitasu suurused on käesoleva tsiviilasja keerukust arvestades põhjendatud ning ei leia, et kahe advokaadi esindamine apellatsioonmenetluse kohtuistungil oleks käesolevalt põhjendamatu.
19.Kohus ei pea põhjendatuks hageja esindajal apellatsioonkaebustele vastuse koostamiseks kulunud 16 tundi. Tutvudes materjalidega ja esitatud dokumendiga, on
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 kohus seisukohal, et esindajal võis viidatud vastuse koostamiseks kõige rohkem kuluda 10 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
20.Kokku on põhjendatud hageja õigusabikulud 15,6 tunni ulatuses tunnihinnaga 205 eurot ja 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 170 eurot, seega kokku menetluskulud summas 3963 eurot. Hageja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 1230 eurot (taotletud 5193 eurot – rahuldatud osa 3963 eurot). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonmenetluses 3963 eurot.
21.Kostja I esitas 07.06.2017 Tallinna Ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2160 eurot (sh käibemaks). Lepingulised esindajad on osutanud kostjale I apellatsioonmenetluses õigusabi kokku 18 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I esindaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. 07.06.2017 toimunud kohtuistungil täiendas kostja I oma menetluskulude nimekirja riigilõivuga summas 300 eurot. Kokku moodustavad kostja I menetluskulud apellatsioonmenetluses 2460 eurot (õigusabikulud 2160 eurot + riigilõiv 300 eurot). Hagejal ei ole kostja I menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
22.Kohus leiab, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele.
23.Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale I on apellatsioonimenetluses õigusabi osutanud vandeadvokaadid Rait Kaarma ja Ene Mõtte tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et viidatud tunnitasu suurus ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud.
24.Kohus ei pea põhjendatuks kostja I esindaja prognoositud aega 07.06.2017 istungist osavõtuks 1,5 tundi. Tutvudes materjalidega ja kohtuistungi protokolliga ning arvestades, et viidatud kohtuistung kestis 1,2 tundi, on kohus seisukohal, et istungil esindamise põhjendatud ajakulu on 1,2 tundi.
25.Kostja I poolt on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu hüvitamise nõue põhjendatud.
26.Kokku on põhjendatud kostja I õigusabikulud 17,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja I põhjendatud menetluskulud kokku summas 2424 eurot (õigusabikulu 2124 eurot + riigilõiv 300 eurot). Hageja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 36 eurot (taotletud 2460 eurot – rahuldatud osa 2424 eurot). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonmenetluses 2424 eurot.
27.Hageja kindlaksmääratud menetluskulud maakohtumenetluses ja apellatsioonmenetluses on kokku 18 347,80 eurot. Kostja I kindlaksmääratud menetluskulud maakohtumenetluses ja apellatsioonmenetluses on kokku 2424 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 30.06.2017 otsusega jätnud menetluskulud 81% ulatuses Expericom OÜ ja 19% ulatuses Osaühingu Probus kanda. Sellest tulenevalt on põhjendatud välja mõista hagejalt kostja I kasuks kostja I põhjendatud menetluskulud 2424 eurot 19% ulatuses ehk 450,56 eurot ning kostjalt I hageja kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 18 347,80 eurot 81% ulatuses ehk 14 861,72 eurot.
28.Kohus tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja I menetluskulude hüvitamise nõue 450,56 eurot tervikuna. Hageja menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb 450,56 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 14 411,16 eurot (14 861,72 – 450,56). Tasaarvestuse tulemusena puudub kostjal I hageja vastu menetluskulude väljamõistmise nõue.
29.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul on vastava taotluse esitanud hageja osaühing Probus. Määruskaebus
30.Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja I, kes palus maakohtu määruse tühistada kostja I vastu suunatud ning väljamõistetud menetluskulude osas ning teha uus lahend, millega kohus vähendab hageja menetluskulusid mõistliku piirini ning nõustub kostja I poolt kantud menetluskuludega.
31.Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta kostja I määrust osas, milles kohus vähendas hageja kulusid kostja II vastusega seonduvas.
32.Harju Maakohtus osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot ja osaliselt tunnihinnaga 170 eurot, ringkonnakohtus tõusis tunnihind 110 eurot 205 eurole ja 170 eurole. Jääb arusaamatuks, miks luges kohus sellise tunnihinna tõusu põhjendatuks. Kohus on üksnes leidnud, et viidatud tunnitasu suurused on käesoleva tsiviilasja keerukust arvestades põhjendatud ning ei leia, et kahe advokaadi esindamine apellatsioonmenetluse kohtuistungil oleks põhjendamatu.
33.Kaebaja leiab, et tsiviilasi ei olnud ringkonnakohtus keerulisem kui maakohtus. Pigem oli keerulisem maakohtu menetlus, kus pidi kõigepealt välja selgitatama tehiolud ja seejärel andma sellele õigusliku hinnangu, formuleerides hagi. Ringkonnakohtus toimunud menetluses tuli üksnes samu asju korrata.
34.Veelgi kummastavam on kohtu eeltoodud seisukoht, kui arvestada, et kostjale I osutatud õigusabi tunnitasu 100 eurot osas leidis kohus, et viidatud tunnitasu suurus ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud.
35.Kuna hageja esindaja tunnitasu on aga kostja I esindaja omast üle 100 euro kõrgem, siis peaks nimetatud summa ületama märgatavalt keskmist tunnitasu. Kohus ei ole selgitanud, miks loeb kohus hageja poolt osutatud teenuse märgatavalt keerulisemaks kui seda oli kostja I esindaja poolt osutatud teenustasu.
36.Ka jääb arusaamatuks, mis põhjendusega aktsepteeris kohus hageja esindajate puhul kahe esindaja istungil esindamise õigusabi kulud. Kuna kõik kaebused ja vastused olid kirjalikult esitatud, siis ei saa olla aktsepteeritav kahe esindaja olemasolu istungil. Kui hageja pidas seda vajalikus ja oli valmis selle eest tasuma, siis ei tähenda, et see nimetatud kulu tuleks välja mõista kostjalt I.
37.Samuti jääb arusaamatuks, mis alusel on kohus asunud erinevale seisukohale leides, et kostjale I osutati maakohtus tasuta õigusabi, aga ringkonnakohtus on kohus lugenud selle tasuliseks õigusabiks, võttes arvesse kostja I poolt ringkonnakohtus tasutud menetluskulud ja jättes tähelepanuta maakohtus tasutud menetluskulud. Menetluse edasine käik
38.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks vastustajale.
39.Vastustaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusest ei ole võimalik järeldada, millist lahendid kaebaja taotleb. Esimese kohtuastme menetlus algas 2014. aastal ja teise kohtuastme menetlus algas 2017. aastal. On selge, et kolme aasta jooksul võivad hinnad muutuda. Maakohus jättis kostja esimese astme kulud kindlaks määramata, sest kohtu kahekordsest nõudest hoolimata ei esitanud kostja kulude tekkimist tõendavaid dokumente. Hageja hinnangul jättis maakohus kostja esimese astme kulud õigesti kindlaks määramata.
40.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
41.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise summa 450,56 eurot (resolutsiooni punkt 4) ning teha selles uus määrus, millega suurendada hagejalt kostja I kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 10 euro võrra. Määrus tuleb samuti tühistada osas, mille kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 14 861,72 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada kostjalt I hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 1665,36 euro võrra. Samuti tuleb määrus tühistada osas, milles kohus resolutsiooni punktides 2 ja 4 märgitud nõuete tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 14 411,16 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning vähendada kostjalt I hageja kasuks lõplikult välja mõistetavate menetluskulude summat 1675,36 euro võrra. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
42.TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
43.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12, p 13).
44.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14).
45.Esmalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, mis puudutab kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 450,56 eurot.
46.Nõustuda ei saa selle määruskaebuse väitega nagu oleks maakohtu arvates kostjale I antud maakohtumenetluses tasuta õigusabi. Sellist seisukohta vaidlustatud määrusest ei nähtu. Määruse põhjendustest tulenevalt on maakohus kostja I poolt maakohtumenetluses kantud menetluskulud jätnud väljamõistmata, kuna kulude kandmine pole olnud kontrollitav menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamata jätmise tõttu.
47.Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-15, p 13). Piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel saab pidada õigusabi osutamise eest esitatud arvet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-15, p 11).
48.Ringkonnakohus andis määruskaebuse esitajale veelkord võimaluse maakohtumenetluses osutatud õigusabi kulude kandmist tõendada (V kd, tlk 165-166, 173-174). Kuna kostja I ei ole maakohtumenetluses kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente (osutatud õigusabi arveid) esitanud ka määruskaebusmenetluses, puudub ringkonnakohtul õiguslik alus maakohtu määruse muutmiseks.
49.Kostja I poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude vähendamise osas ei saa ringkonnakohtu hinnangul maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita.
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
50.Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei kestnud istung mitte 90 minutit (1,5 tundi), vaid 72 minutit (V kd, tlk 88-89 pöördel), on maakohus õigesti vähendanud kostja I prognoositud ajakulu seoses 07.06.2017 istungiga. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, p 12).
51.Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et kostja I mõlemas kohtuastmes kantud menetluskuludest summas 12 972 eurot saab põhjendatuks pidada kulusid summas 2424 eurot (sellest 300 eurot riigilõiv ning 2124 eurot kulud õigusabile).
52.Maakohtule on ette heidetav siiski kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude summa arvestamisel aritmeetilise vea tegemine. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 kohtuotsusele jäeti 81% kuludest kostja I kanda ning 19% hageja kanda. Kostja I kasuks hagejalt väljamõistetud menetluskulude kogusummast (2424 eurot) moodustab 19% 460,56 eurot, mitte 450,56 eurot nagu leidis maakohus. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4 tühistada ning teha selles uus määrus, millega suurendada hagejalt kostja I kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 10 euro võrra, so summani 460,56 eurot.
53.Edasi kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, mis puudutab kostjalt I hageja poolt esimeses ja teises kohtuastmes kantud menetluskulude väljamõistmist summas 14 411,16 eurot.
54.Seoses hagejal apellatsiooniastmes tekkinud kulude väljamõistmisega heidab kostja I maakohtule ette nii hageja kahe lepingulise esindaja istungil osalemise tasustamist kui ka põhjendamatult kõrgete tunnihindade aktsepteerimist. Ka heidab kostja i ette hageja kulude ülepaisutatust.
55.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelnimetatud osas ületanud diskretsiooni piire.
56.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nii hagejat kui kostjat I esindanud mitu lepingulist esindajat. Sealjuures on hageja 07.12.2017 menetluskulude nimekirjas põhjendanud, et lepinguliste esindajate kaasamine oli vajalik seoses õigusabi osutamise jätkamisega esindaja puhkusel viibimise või esindaja vahetumisega seoses ning topeltkulu ei tekkinud (V kd, tlk 141). Eelviidatud nimekirjast, ringkonnakohtule 07.09.2016 esitatud nimekirjast (V kd, tlk 85-87) ega ka ringkonnakohtus 08.09.2016 peetud kohtuistungi protokollist (V kd, tlk 88) ei nähtu põhjendust, miks oli apellatsioonimenetluses vajalik hageja esindamine kohtuistungil kahe lepingulise esindaja poolt. Maakohtumenetluses toimunud istungitel on hagejat esindanud vaid üks lepinguline esindaja (II kd, tlk 109 ja 186, III kd, tlk 137, IV kd, tlk 44).
57.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest.
58.Riigikohus on nimetatud sätte tõlgendamisel leidnud, et heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09, p 17).
59.Kuivõrd hageja seda teinud ei ole, samuti ei nähtu, et hageja oleks vahetanud 08.09.2016 istungi toimumise ajaks lepingulist esindajat ning arvestades, et apellatsioonimenetluses on vastuse apellatsioonkaebustele allkirjastanud ja esitanud vandeadvokaat Arne Ots, on ringkonnakohus seisukohal, et puudub alus hüvitada hageja menetluskulusid osas, milles teda apellatsiooniastmes esindas advokaat MartinJohannes Raude (so 3,3 h kohtuistungiks ettevalmistamine ja 1,2 h istungil osalemine,
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 tunnihinnaga 170 eurot). Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et lepingulisel esindajal võis kuluda kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 tunni asemel kõige rohkem 1,8 tundi.
60.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga nii selles, et hagejale vandeadvokaat Arne Ots poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tunnihind 205 eurot on põhjendamatult kõrge, kui ka selles, et vaidlustatud määrus on vastuoluline, arvestades, et hagejale osutatud õigusabi tunnihinda (205 eurot) pidas maakohus põhjendatuks seoses asja keerukusega, kuid kostjale I osutatud õigusabi tunnihinna (100 eurot, millele lisandub käibemaks), luges kohus põhjendatuks ainult seetõttu, et see ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
61.Samas ei saa nõustuda kaebaja selle argumendiga, et maakohus pidanuks hagejale osutatud õigusabi tunnihinna põhjendatuse hindamisel arvesse võtma kostjale I osutatud õigusabi tunnihinda. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, p 17). Seega ei pidanud maakohus poolte võrdsusest lähtuma.
62.Maakohus ei ole määruses põhjendanud, milles seisneb tsiviilasja eriline keerukus, mis tingib hagejale osutatud õigusabi tunnihinna 205 eurot põhjendatuse ja vajalikkuse.
63.Riigikohtu seisukohtade kohaselt on kohtul menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis vaja selgelt põhjendada, milles seisnes asja keerukus, sealjuures tuleb arvesse võtta nii toimikumaterjale kui ka seda, kas esines vajadus süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Samas tuleb arvestada sellega, et asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 17).
64.Võttes arvesse, et praegusel juhul on olnud tegemist pankrotimenetluses vaidlustatud nõude tunnustamise asjaga, milles ei olnud vaja kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, samuti Euroopa Liidu õigust, kuid oli vaja hinnata keskmisest suuremal hulgal tõendeid ning tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, hageja esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), sarnases vaidluses (nõude tunnustamine) pidas Riigikohus põhjendatuks tunnitasu 147,49 eurot (koos käibemaksuga) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-182-15, p 14) ning eelduslikult on õigusabitasud ka veidi tõusnud, peab ringkonnakohus hagejale osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 150 eurot (ilma käibemaksuta).
65.Muus osas maakohtule seoses hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmisega diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa ning määruse muutmiseks puudub alus.
66.Kokkuvõttes ja arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulud apellatsiooniastmes 14,4 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, kogusummas 2160 eurot.
67.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka esimeses kohtuastmes kantud menetluskulude põhjendatuse hindamisel on maakohus ületanud diskretsiooni piire, nõustudes hageja poolt esimeses kohtuastmes kantud õigusabikulude väljamõistmisel põhjendamatult kõrgete tunnitasudega.
68.Ringkonnakohus leidis eespool, et põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks apellatsiooniastmes saab käesolevas asjas pidada 150 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb ka hagejale esimeses astmes osutatud õigusabi maksimaalseks tunnihinnaks pidada 150 eurot (ilma käibemaksuta).
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
69.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtu diskretsiooni kujunemine osas, milles kohus pidas hageja põhjendatud menetluskulude summaks 14 384,8 eurot, ei ole jälgitav. Vaidlustatud määruses on kohus viidanud tsiviilasjas maakohtu poolt 23.02.2017 tehtud kohtuotsusele ja selles toodud põhjendustele. Viidatud kohtuotsus on aga selles osas ringkonnakohtu 30.06.2017 kohtuotsusega tühistatud ning see otsus jõustus seoses kassatsioonkaebuste menetlusse võtmisest keeldumisega 13.11.2017 (V kd, tlk 132, 134). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi maakohtu poolt viite tegemine tühistatud lahendile on ebaõige, on kostja I kaebuse lahendamine menetlusökonoomilistel kaalutlustel võimalik ilma asja esimesse astmesse tagasi saatmata. Ringkonnakohus saab ise teha asjas lõpplahendi.
70.Vaidlustatud määruses pidas maakohus põhjendatuks hageja maakohtumenetluses kantud menetluskulusid summas 14 384,8 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv, 46,80 eurot kulutused päringutele ning lepingulise esindaja õigusabitasu 14 038 eurot.
71.Võttes aluseks hageja 07.12.2017 menetluskulude nimekirja (V kd, tlk 137- 141) ja selles tehtud märkused kulude kohta, mis olid seotud kostja II osas esitatud nõuetega ning hageja poolt õigusabikulude tõendamiseks esitatud arved (V kd, tlk 5-28), nõustub ringkonnakohus maakohtuga osas, milles kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja riigilõivu ning kulutused päringutele, kokku summas 346,80 eurot. Hageja poolt maakohtumenetluses kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas on ringkonnakohtu seisukoht järgnev.
72.Arve nr 141172 – 28,9 h (Karin Henno 28,2 h/tariif 110 eurot ja Arne Ots 0,7 h/tariif 205 eurot), millest tuleb maha arvestada kostja II vastu esitatud nõuetega seotud toimingutele kulunud aja hulk 0,8 h (tariifiga 110 eurot). Ringkonnakohus, tutvudes esitatud hagi ja selle lisadega, on seisukohal, et lepingulistel esindajatel võis kõige rohkem kuluda hagiavalduse koostamiseks, arvestades selle sisu ja mahtu, 8 tundi (sellest 0,7 h Arne Ots). Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 1161 eurot (2,1+7,3+0,2x110 + 0,7x150) (kokku 19,3 h, millest 9,6 h tariifiga 110 eurot ja 0,7 h tariifiga 150).
73.Arve nr 141381 – 4,3 h (Toomas Vaher 0,6 h/tariif 205 eurot ja Karin Henno 3,7 h/tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 497 eurot (0,6x150 +3,2+0,2+0,2+0,1x110) (kokku 4,3 h, millest 3,7 h tariifiga 110 eurot ja 0,6 h tariifiga 150 eurot).
74.Arve nr 141573 – 2,2,h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 242 eurot (2,2x110) (kokku 2,2, h).
75.Arve nr 141725 – 14,2 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Ringkonnakohus, tutvudes kostja 07.07.2014 seisukohale esitatud vastusega, on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis selleks kõige rohkem kuluda, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, 3 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 671 eurot (6,1x110) (kokku 6,1 h).
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
76.Arve nr 142019 – 5,3 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Ringkonnakohus ei pea esitatud kulusid põhjendatuks. Arvel märgitud toimingute osas võttis ringkonnakohus seisukoha arvel nr 141725 märgitud toimingute hindamisel.
77.Arve nr 142480 – 7,4 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 814 eurot (7,4x110) (kokku 7,4 h).
78.Arve nr 142768 – 7,0 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis nõude vähendamise avalduse ja seisukoha koostamiseks kõige rohkem kuluda, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, 3 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 418 eurot (3,8x110) (kokku 3,8 h).
79.Arve nr 150083 – 14,9 h (Marika Kütt 13,0 h/tariif 110 eurot, Arne Ots 1,9 h/tariif 205 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis kostja 30.12.2014 seisukohale vastuse koostamiseks kõige rohkem kuluda 3 tundi ning nõude vähendamise avalduse koostamiseks kõige rohkem 2 tundi. Ringkonnakohus võtab lisaks arvesse, et 08.01.2015 vastuse on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt allkirjastanud ainult M.Kütt (II kd, tlk 152-155). Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku
eurot (0,3+0,3+3+0,3+2+0,3+0,4x110 + 1,3x150) (kokku 7,9 h, millest 1,3h tariifiga 150 eurot ja 6,6 h tariifiga 110 eurot).
80.Arve nr 150360 – 11,9 h (Marika Kütt 11,5 h/tariif 110 eurot, Arne Ots 0,4 h/tariif 205 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis täiendava nõude vähendamise avalduse koostamiseks kõige rohkem kuluda 1,5 tundi ja 10.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kõige rohkem 2 tundi. Ringkonnakohus võtab lisaks arvesse, et 09.02.2015 täiendava avalduse nõude vähendamiseks on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt esitanud ja allkirjastanud ainult M.Kütt. Kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-4-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendamatuks kuluks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja 1,0 h. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 572 eurot (1,5+0,2+2+0,4+1,1x110) (kokku 5,2 h).
81.Arve nr 151097 – 2,6 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 286 eurot (2,6x110) (kokku 2,6 h).
82.Arve nr 151362 – 1,3 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 143 eurot (1,3x110) (kokku 1,3 h).
83.Arve nr 151551 – 10,6 h (Arne Ots 6,3 h/tariif 205 eurot, Neve Uudelt 3,1 h/tariif 170 eurot, Marika Kütt 1,2 h/tariif 110 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulistel esindajatel võis nõude suurendamise avalduse koostamiseks kõige
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 rohkem kuluda 2 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuuluvad 150 euroni vähendamisele tunnitasud 170 eurot ja 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 657 eurot (1,4+2+0,1x150 + 0,4+0,2+0,3+0,3x110) (kokku 4,7 h, millest 1,2 h tariifiga 110 ja 3,5 h tariifiga 150 eurot).
84.Arve nr 151820 – 106 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 66 eurot (0,6x110) (kokku 0,6 h).
85.Arve nr 152126 – 2,2 h (Marika Kütt tariif 110 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 242 eurot (2,2x110) (kokku 2,2 h).
86.Arve nr 160065 – 0,7 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 195 eurot (1,3x150) (kokku 1,3 h).
87.Arve nr 160389 – 13,3 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis kostja vastusele seisukoha koostamiseks kõige rohkem kuluda 3 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 705 eurot (1,7+3x150) (kokku 4,7 h).
88.Arve nr 160628 – 33,7 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis õiguslikuks analüüsiks (täiendavate tõendite esitamise vajadus) kuluda 1 tund, kohtuasja toimiku analüüsiks kõige rohkem 1,5 tundi, kostja 19.01.2016 seisukoha osas vastuse koostamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks kõige rohkem 4 tundi, 21.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kõige rohkem 2 tundi. Eelviidatud Riigikohtu lahendis (nr 3-2-1-4-15, p 13) toodud seisukohtadest tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendamatuks kuluks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja 0,7 h. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku
89.Arve nr 160857 – 19,0 h (Marika Kütt tariif 170 eurot), millest tuleb maha arvestada kostja II vastu esitatud nõuetega seotud toimingutele kulunud ajahulk 17,8 h. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 180 eurot (0,2+0,3+0,2+0,2+0,3x150) (kokku 1,2 h).
90.Arve nr 161230 – 5,5 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis kostja I määruskaebusele ja menetluslikule vastuväitele seisukoha koostamiseks kõige rohkem kuluda 2 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu,
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku
eurot (0,3+2+0,2+0,2+0,1x150) (kokku 2,8 h).
91.Arve nr 161455 – 1,2 h (Marika Kütt 0,3 h/tariif 170 eurot, Arne Ots 0,9h/tariif 205 eurot). Arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuuluvad 150 euroni vähendamisele tunnitasud 170 eurot ja 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 180 eurot (1,2x150) (kokku 1,2 h).
92.Arve nr 161992 – 9,5 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis kostja II vastuse osas seisukoha koostamiseks ja hageja nõude suuruse täpsustamiseks kõige rohkem kuluda 4 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 675 eurot (0,4+4+0,1x150) (kokku 4,5 h).
93.Arve nr 162302 – 5,6 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Eelviidatud Riigikohtu lahendis (nr 3-2-1-4-15, p 13) toodud seisukohtadest tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendamatuks kuluks menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja 0,5 h. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 765 eurot (0,1+2,3+0,8+0,6+0,3+0,9+0,1x150) (kokku 5,1 h).
94.Arve nr 162460 – 33,9 h (Marika Kütt tariif 170 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis hagiavalduse tervikteksti koostamiseks kõige rohkem kuluda 8 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuulub 150 euroni vähendamisele tunnitasu 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 1485 eurot (1.4+8+0,3+0,2x150) (kokku 9,9 h).
95.Arve nr 162777 – 16,6 h (Arne Ots 1,3 h/tariif 205 eurot, Marika Kütt 15,3 h/tariif 170 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks kõige rohkem kuluda 0,2 tundi ja hagiavalduse tervikteksti osas esitatud seisukohtadele vastuse koostamiseks kõige rohkem 4 tundi. Muud arvel märgitud õigusabitoimingud loeb ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohale kuuluvad 150 euroni vähendamisele tunnitasud 170 eurot ja 205 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 900 eurot (0,2+0,1+0,1+0,2+1,1+4+0,1+0,1+0,1x150) (kokku 6 h).
96.Kokkuvõttes ja arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulud esimeses kohtuastmes 105,9 h tunni ulatuses (sellest 52,5 h tunnihinnaga 110 eurot ja 53,4 h tunnihinnaga 150 eurot), kogusummas 13 785 eurot (52,5x110 + 53,4x150). Liites neile juurde riigilõivu ja kulutused päringute eest (300 + 46,80), moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esimeses kohtuastmes kokku 14 131,8 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud mõlemas kohtuastmes kokku moodustavad seega 16 291,8 eurot (14 131,8 + 2160).
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
97.Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsusega määratud menetluskulude jaotust, tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista kostja I põhjendatud menetluskulud 2424 eurot 19% ulatuses, so summas 460,56 eurot ning kostjalt I hageja kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 16 291,8 eurot 81% ulatuses, so summas 13 196,36 eurot.
98.TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestab ringkonnakohus hageja ja kostja I vastastikused nõuded 460,56 euro ulatuses tervikuna. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja I menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu tervikuna ning hageja menetluskulude hüvitamise nõue kostja I suhtes 460,56 euro ulatuses. Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 12 735,80 eurot.
99.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
100.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing Indrek Soots kohtunik kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.