Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Osaühing Xxxx hagi Xxxx OÜ ja AS Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt (e-post [email protected]) Kostja I: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Rait Kaarma (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Ene Mõtte (e-post [email protected]) Kostja II: AS Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (Kotzebue 9, Tallinn 10412, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Sulev Mander 08.09.2016 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Kütt Hageja seaduslik esindaja Xxxx Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja II pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja II lepinguline esindaja Sulev Mander
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Osaühing Xxxx hagi kostjate Xxxx OÜ ja AS Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Tunnustada hageja Osaühing Xxxx nõuet AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 12 592 219,65 eurot, sealhulgas 2 084 460,29 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus
Jätta hageja Osaühing Xxxx menetluskulud solidaarselt kostjate Xxxx OÜ ja AS Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende enda kanda.
4.Välja mõista kostjatelt Xxxx OÜ ja AS Xxxx(pankrotis, pankrotihaldur Toomas Saarma) pankrotivarast solidaarselt hageja Osaühing Xxxx kasuks põhjendatud menetluskulud summas 16 050,80 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt hageja kasuks tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Xxxx taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summa 21 624 eurot osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ Xxxx palub tunnustada nõuet AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 12 592 219,65 eurot, sealhulgas 2 084 460,29 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks tunnustada OÜ Xxxx 12 592 219,65 euro suurusest kogunõudest 2 084 460,29 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena, siis tunnustada 2 084 460,29 euro nõuet AS-i Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks tunnustada OÜ Xxxx ja AS Xxxx(pankrotis) vahelisest laenulepingust nr xxxx tulenevat 188 250 euro suurust tingimuslikku nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena, siis tunnustada vastavat nõuet tingimuslikuna selliselt, et laenulepingust nr xxxx tulenev 188 250 euro suurune nõue loetakse teises rahuldamisjärgus tunnustatuks, kui jõustub kohtulahend, millega on rahuldatud tsiviilasja nr 2-16-5148 menetluses olev AS Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri hagi OÜ Xxxx vastu. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Xxxx OÜ ja AS Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda.
2.Harju Maakohus kuulutas 17.12.2013 kohtumäärusega Pankrotihalduriks määrati Toomas Saarma.
välja võlgniku AS Xxxx pankroti.
3.Hageja esitas 31.12.2013 (täiendatud 17.04.2014) ja 08.01.2014 pankrotihaldurile nõudeavaldused, milles taotles oma nõuete tunnustamist kogusummas 12 749 474,28 eurot. 13.05.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele osalise vastuväite kostja II ja kogu ulatuses vastuväite kostja I. Kostja II tunnustas hageja nõudeid kokku summas 10 594 000,96 eurot, sellest 2 404 460,29 eurot esimese järgu nõudena ja 8 189 540,67 eurot teise järgu nõudena.
4.Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hüpoteegiga tagatud nõuetest, Nordea Bank Finland PlC’lt omandatud nõue on kokku summas 2 224 460,29 eurot ning hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue on summas 180 000 eurot, kokku I nõude kogusumma 2 404 460,29 eurot. Hageja ja temaga seotud isikute laenulepingutest tulenevad nõuded on kokku summas 9 209 237,41 eurot, mis on II nõude kogusummaks. III nõude kogusummaks on 106 141,52 eurot, mis tuleneb hageja poolt võlgniku eest tasutud maksetest (85 389,88 eurot) ning võlgniku ja hageja vahel suuliselt sõlmitud laenulepingust (20 751,64 eurot). Nõuete I, II ja III kogusumma on 11 716 087,59 eurot, millest hageja nõudis hagiavalduse esitamisel 10 594 000,96 euro suuruse osa tunnustamist.
5.Hageja on tulenevalt objektiivsetest asjaoludest menetluse kestel nõuet muutnud. Pärast hagiavalduse esitamist on hageja kahel korral esitanud avalduse nõude vähendamiseks ja ühel korral avalduse nõude suurendamiseks. Ühest nõude vähendamise avaldusest on hageja loobunud. Kokkuvõtvalt on hageja vähendanud algselt hagiavalduses esitatud nõuet üksnes 5.12.2014 summas 140 000 eurot seoses asjaoluga, et Xxxx tasus hageja nõude katteks 140 000 eurot. Seejärel suurendas hageja nõuet 3.07.2015 summas 2 138 219 eurot seoses Riigikohtu praktika muutmisega intressilt ja viiviselt intressi arvestuse osas. Eelneva tulemusena on lõplik nõude kogusumma, mille tunnustamist hageja taotleb, 12 592 219,65 eurot, sellest 2 084 460,29 eurot esimese järgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot teise järgu nõudena.
6.Nõude tunnustamise järkude osas selgitab hageja, et pärast hagi esitamist on kustutatud laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid taganud hüpoteek, mis oli hagi esitamise ajal olemas. Seetõttu peab hageja taotlema laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tunnustamist teise järgu nõudena.
7.Hageja leiab, et nõudesumma 12 592 219,65 eurot kuulub AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses tervikuna tunnustamisele esiteks seetõttu, et kostja II on hageja nõuet 10 594 000,96 euro ulatuses tunnustanud ning vaidlustatud summa osas ei ole kostja II kohtumenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud. Teiseks leiab hageja, et hageja nõude tervikuna vaidlustanud kostja I vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust, kuna kostja I ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajal AS Xxxx(pankrotis) võlausaldaja. Kostja I oli esitanud nõuete kaitsmise ajaks AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses üksnes 180 euro suuruse nõude, kuid tänaseks on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et kostjal I ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajal väidetavat 180 euro suurust nõuet. Hageja leiab, et Xxxx omandatud nõue, millest kostja I teatas pankrotihaldurit alles 05.06.2014 ehk pärast nõuete kaitsmise koosolekut, ei oma õiguslikku tähendust. Tulenevalt PankrS § 103 lg 8 on õiguslik tähendus üksnes isiku vastuväitel, kes oli nõuete kaitsmise ajal samuti võlausaldaja.
8.Hüpoteegiga tagatud nõudesumma on kokku 2 084 460,29 eurot. Vastav nõue on hagejal AS Xxxx vastu tulenevalt Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel 30.12.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Hageja omandas nõude loovutamise lepingu alusel Nordea Bank Finland Plc’lt kokku 2 224 460,29 euro ulatuses nõudeid AS Xxxx vastu. Nõuded on tekkinud Nordea Bank Finland Plc ja AS Xxxx vahel 17.08.2012 sõlmitud laenulepingutest nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx. Kostja I on võtnud hagi Nordea Bank Findland Plc’lt omandatud nõuete osas õigeks. Kostja II ei ole esitanud kõnealusele nõudele vastuväiteid. Pärast Nordea Bank Findland Plc’lt nõude omandamist on omandatud nõue vähenenud 140 000 euro võrra. Omandatud nõude aluseks olevaid laenulepinguid käendanud Xxxx tasus hagejale nõuete katteks 140 000 eurot. Seega taotleb hageja esimeses järgus järelejäänud nõude, 2 084 460,29 euro, tunnustamist, nõue on tagatud hüpoteekidega. Laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid tagavad vastava laenulepingu punkti 11 kohaselt Xxxx, Tallinn ja Xxxx, Tallinn asuvatele kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteegisummad on vastavalt 207 712,86 eurot (3 250 000 krooni) ja 257 563,94 eurot (4 030 000 krooni). Laenulepingu nr xxxx alusel on hagejal 273 151,07 euro suurune nõue, nõue on eelnevalt toodud hüpoteegisummadega kaetud. Seega kuulub laenulepingust nr xxxx tulenev nõue tunnustamisele hüpoteegiga tagatud ehk esimese järgu nõudena. Laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid tagab vastava laenulepingu punkti 11 kohaselt Xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx) hageja kasuks seatud hüpoteek. Hüpoteegisumma on 2 077 128,58 eurot (32 500 000 krooni). Laenulepingust nr xxxx tuleneva nõude suurus on 1 811 309,22 eurot, nõue on hüpoteegisummaga kaetud. Järelikult kuulub laenulepingust nr xxxx tulenev nõue tunnustamisele hüpoteegiga tagatud ehk esimese järgu nõudena. Hageja selgitab, et taotles algselt hagis ka 14. detsembri 2012 laenulepingust nr xxxx tuleneva põhinõude 180 000 eurot tunnustamist esimese järgu nõudena. Vastava laenulepingu punkti 5 kohaselt olid laenulepingust tulenevad nõuded tagatud Xxxx kinnistule (registriosa nr xxxx) seatud hüpoteegiga hüpoteegisummaga 180 000 eurot. Kuivõrd
käesoleva kohtuasja kestel on hüpoteek kustutatud, ei saa hageja taotleda antud nõudesumma tunnustamist esimese järgu nõudena. Hageja taotleb kõikide laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tunnustamist teise järgu nõudena.
9.Hüpoteegiga tagamata nõudesumma on kokku 10 507 759,36 eurot. Nimetatud nõudest 10 405 359,48 eurot tuleneb AS’ga Xxxx sõlmitud kirjalikest laenulepingutest, 17 000 eurot suulisest laenulepingust ja 85 389,88 eurot AS Xxxx eest tasutud arvetest. Hagejal on Xxxx vastu nõudeid kokku tulenevalt 14-st laenulepingust, millest üks sõlmiti suulisena, ülejäänud kirjalikus vormis. Suulisest laenulepingust tulenev nõue põhineb hageja ja AS Xxxx vahel 27.12.2012 sõlmitud suulisel laenulepingul – nõue kokku 17 000 eurot. Hageja ei taotle antud lepingu alusel intressi- ega viivise nõude tunnustamist. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et suulist laenulepingut siiski ei saa pidada sõlmituks, palub hageja tunnustada Süda Majale 27. detsembril 2012 hageja poolt ülekantud summat alusetust rikastumisest tuleneva nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. AS Xxxx arvete tasumisest tulenev nõue on kokku 85 389,88 eurot. Kõikide arvete tasumist hageja poolt on kinnitanud AS Xxxx juhatuse liige. Hageja taotleb arvete tasumisest tuleneva nõude tunnustamist alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja on täitnud AS Xxxx kohustused olenemata selleks kohustatud, mille arvelt AS Xxxx rikastus alusetult.
10.Hageja ei nõustu kostja I vastuväidetega, mille kohaselt hageja olevat teatud hagejale tasutud summad jätnud haginõudes arvestamata. Samuti on kostja 1 väitnud, et hageja olevat ebaõigesti arvestanud intressi ja viivist laenude refinantseerimislepingute alusel, st laenusummadelt, mille põhiosa koosseisu oli kokkuleppeliselt arvestatud ka laenult tekkinud intress. Hageja on seisukohal, et hageja ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingute refinantseerimiskokkulepped on kehtivad. Hageja on arvestanud vastavate lepingute alusel intressi ja viivist õigesti. Kostja I on väitnud, et hageja ja AS Xxxx vaheliste refinantseerimiskokkulepete alusel intressi arvestamine ei olevat lubatud, sest refinantseerimiskokkulepetega kapitaliseeriti intressid, mis ei olevat veel sisse nõutavaks muutunud. Hageja on seisukohal, et hageja ja AS Xxxx vaheliste 31.12.2007, 31.12.2008 ja 31.12.2009 refinantseerimiskokkulepete sõlmimisel oli poolte tahe suunatud laenulepingute järgsete põhinõuete suurendamisele antud hetkeks kogunenud intresside arvelt. See nähtub otseselt eelnimetatud kokkulepete sõnastusest. Poolte tahet arvestades on ilmne, et järelikult leppisid pooled refinantseerimislepingutes kokku selles, et refinantseerimise kokkulepete sõlmimise hetkeks kogunenud intress oli muutunud kokkulepete sõlmimise ajaks sissenõutavaks. Jääb arusaamatuks, kuidas saab hilisema kokkuleppega algse kokkuleppe muutmine olla käsitatav ebaseaduslikuna, nagu väidab kostja I. Pooled on lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt vabad kujundama nendevahelist võlasuhet selliselt, kuidas nad soovivad. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saavad hageja ja AS Xxxx vahel sõlmitud laenude refinantseerimiskokkulepped olla käsitatavad sisse nõutavaks mittemuutunud kohustuste tähtaja pikendamise kokkulepetena. Refinantseerimise kokkulepetega ei muudetud laenude tagastamise tähtaegu. Samuti ei muudetud põhinõudelt intressi tasumise tähtaega. Kogunenud intressinõuete osas loeti intressi maksmise tähtaeg juba saabunuks ja vastavad intressinõuded loeti kokkuleppeliselt põhinõudeks. Intressinõude täitmise tähtaega ei pikendatud vastupidiselt kostja 1 väidetule. Intressinõuded ei ole osaliselt aegunud. Kostja I on esitanud väite, et 25.01.2007 laenulepingust tulenev intressinõue olevat osaliselt aegunud, kuna laenulepingu p 3 kohaselt pidi intressi tasumine toimuma iga majandusaasta lõpus. Hageja selgitab, et 25.01, 19.04, 19.07 ja 10.10.2007 laenulepingute osas sõlmiti hageja ja AS Xxxx vahel 31.detsembril 2007, 2008 ja 2009 refinantseerimise kokkulepped, mille alusel muutusid 31. detsembriks 2007, 2008 ja 2009 kogunenud intressid osaks laenulepingu järgsetest põhinõuetest. Põhinõude osaks saanud intresside aegumistähtaega ei saa seetõttu arvestada alates majandusaastate lõpust. Põhinõude osaks saanud intressinõuetele kohaldub sama aegumistähtaeg nagu laenulepingutest tulenevate põhinõuetele. Kuivõrd laenulepingute järgsed põhinõuded ei ole aegunud, ei ole aegunud ka põhinõuete osaks olevad intressinõuded.
19.04.2007 laenulepingust tulenev viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur erinevalt kostja I hinnangust. Kõikides hageja ja AS Xxxx vahel kokku lepitud viivise määraks on 0,1% viivitatud summalt päevas. Vastav viivise määr oli lepitud kokku ka 19. aprilli 2007 laenulepingus. Puudub alus pidada vastavat viivise määra ebamõistlikuks. Kostja 1 ei ole tõendanud, et eelviidatud viivisemäär oleks vastuolus turutingimustega. Riigikohtu praktika kohaselt ei peeta viivise nõuet ebamõistlikuks, kui see ei ületa põhinõuet. Hageja ei taotle ühegi laenulepingu alusel lepingujärgset põhinõuet ületava viivise nõude tunnustamist, kuigi mõne laenulepingu alusel tekkinud viivise nõue tegelikkuses juba ületas põhinõuet. Viivise nõuete suuruse on tinginud Xxxx poolne pikaaegne viivitus laenu tagastamisel, mitte ebamõistlik viivise määr. Eelisaktsiate eest tasumisele kuuluva summaga on haginõudes õigesti arvestatud. Juulis 2010 sõlmisid hageja ja AS Xxxx kokkulepe eelisaktsiate eest tasumise osas, kokkuleppe p 2 leppisid pooled kokku, et laenulepingute nr xxxx, xxxx ja xxxx alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3 194 226 krooni arvestatakse Xxxxpoolt tehtavaks mitterahaliseks sissemakseks Xxxxeelisaktsiate eest. Nõudes, mille tunnustamist hageja taotleb, on arvestatud laenulepingutest nr xxxx, xxxx ja xxxx tulenevate nõuetega, mida kasutati mitterahaliseks sissemakseks Xxxxeelisaktsiate eest. Eelisaktsiate eest tasumise nõudena on arvestatud ka intressinõuet summas 99 037 krooni. Vastavat intressinõuet arvestati samuti eelisaktsiate eest tasumise nõudena. Seega on hageja nõudest arvanud korrektselt maha summad, mis seondusid eelisaktsiate eest tasumisega. Kostja I on väitnud, et hageja nõude arvestus ei kajastavat AS Xxxxpoolt hagejale 03.05.2007 tehtud 15 000 000 krooni suurust laenu tagastamise makset ning 18.06.2010 ja 30.06.2010 tehtud laenu tagastusmakseid summades 400 000 krooni ja 3 205 777 krooni. Hageja on seisukohal, et hagejale tehtud tagasimakseid on haginõudes õigesti arvestatud. 03.05.2007 hagejale AS Xxxx poolt tehtud 15 000 000 kroonine tagasimakse seondus osaliselt enne 2007. aastat AS’le Xxxx antud laenudega. Hageja on väite tõendamiseks esitanud 31.12.2006 sõlmitud akti, milles on fikseeritud Xxxx laenuvõlg hageja ees 31.12.2006 seisuga summas 11 152 002,03 krooni. Osa 15 000 000 kroonisest tagasimaksest on arvestatud 31.12.2006 seisuga fikseeritud laenuvõla katteks. Osa 03.05.2007 hagejale tehtud maksest on arvestatud 19. aprilli 2007 laenulepingust tulenevate nõuete katteks. Samuti on kostja I väitnud, et 03.05.2007 tehtud 15 000 000 krooni suurusest tagasimaksest osa tulevat lugeda varasema laenulepingu järgseks tagasimakseks. Vastav väide on alusetu. VÕS § 88 lg 4 sätestab, et kui võlgnik ei ole määranud, missuguse kohustuse ta on täitnud, võib võlausaldaja ise määrata, missugune võlgniku kohustus on täidetud. Antud juhul ei määranud AS Süda Maja, missuguste kohustuste katteks tuleb 15 000 000 krooni suurune makse lugeda. Seega oli hagejal õigus määrata, missugused kohustused ta luges kõnealuse makse läbi täidetuks. Lisaks on hageja seisukohal, et 30.06.2010 hagejale AS Xxxx poolt tehtud maksed summas 400 000 krooni ja 3 205 777 krooni ei seondu nende laenulepingutega, mille alusel taotleb hageja nõude tunnustamist.
11.Hageja leiab, et kostjad ei ole esitanud mitte ühtegi väidet, mis võimaldaks järeldada, et hagejal ei ole AS Xxxx (pankrotis) vastu nõuet, mille tunnustamist hageja taotleb. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja I vastuväited
12.Kostja I ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja I on seisukohal, et tema vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul omab õiguslikku tähendust. Kuigi kohtud on jätnud rahuldamata kostja I nõude tunnustamise hagi, on kostja I jätkuvalt seisukohal, et kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt pärast AS Xxxx (pankrotis) pankroti väljakuulutamist ei olnud enam võimalik. Pärast pankroti väljakuulutamist oleks tulnud järgida juba pankrotiseadusest tulenevat korda ja nõudeid. Pankroti väljakuulutamisel on pankrotiseadus ülemuslik võlaõigusseaduse üle ning pankrotiseadus sätestab imperatiivselt, mismoodi on võimalik nõudeid rahuldada. Seadus sätestab üheselt, et nõuete rahuldamine toimub
pankrotiseaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostja I omas enne ja pärast pankroti väljakuulutamist nõuet AS Xxxx (pankrotis) vastu, siis pärast pankroti väljakuulutamist 17.12.2013 ei oleks saanud toimuda nõude rahuldamist kolmanda isiku poolt, vaid see oleks saanud ja pidanud toimuma üksnes pankrotiseaduses ettenähtud korras. Lisaks, kuna kostja I omas AS Xxxx (pankrotis) vastu nõuet enne ja pärast viimase pankroti väljakuulutamist, siis summa deponeerimine notari deposiiti kolmanda isiku poolt ei muudaks ega olekski saanud muuta kostja I pankrotivõlausaldaja staatust ja seda isegi olukorras, kui kohus on jätnud nõude tunnustamata. Viidatud nõue jäi tunnustamata üksnes põhjusel, et vaidlusalune summa on deponeeritud notari deposiiti. Nõude tunnustamiseks peab olema võlausaldaja võlaõigusseaduse tähenduses, kuid võlausaldaja pankrotiseaduse tähenduses ei ole sama asi. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). Seega, kui isikul oli nõue olemas enne pankroti väljakuulutamist ning see oli ka pankroti väljakuulutamisel olemas, siis on tegemist pankrotivõlausaldajaga, kes omab omakorda täieõiguslikku õigust teiste võlausaldajate nõuetele vastuväidete esitamiseks. Vastuväite õiguslik toime on seotud justnimelt võlausaldajaga, mitte aga nõudega. Pankrotiseaduse kohaselt ei pea võlausaldaja poolt vastuväite esitamisel tuvastama, millise nõude osa pinnalt võlausaldaja vastuväite esitas, mistõttu tuleb eeldada, et vastuväide on seotud võlausaldajaga, mitte aga konkreetse nõudega. Ka Riigikohtu oma 04.11.2015 lahendist nr 3-2-1-34-15 tulenevalt ei mineta isegi pankrotimenetluses raha väljamaksmisega isik pankrotivõlausaldaja staatust, rääkimata summade deponeerimisest pankrotimenetluse väliselt kolmanda isiku poolt. Lisaks ei ole hageja tõendanud, millal hageja teatis 180 euro suuruse nõude notari kontole deponeerimise kohta kostjale I kätte toimetati. Kostja I sai selle kätte alles käesolevas asjas hagimaterjalide kättesaamisel. Nimetatud dokumendist nähtub, et vaidlusalune summa deponeeriti nõuete kaitsmise koosolekuga samal päeval. Kostja I koosolekul ei viibinud ja kuna kostjat I sellest ei teavitatud, ei saanud TsÜS § 69 lg 1 kohaselt hageja poolt tehtud tahteavaldus veel kehtivaks muutuda. Kuna kostja I oli ka varasemalt esitanud omapoolse kirjaliku vastuväite, siis oli ja on tema poolt esitatud vastuväide jõus ning omab jätkuvalt õiguslikku tähendust. Isegi juhul, kui vaidlusalune 180 eurot on hageja poolt notari deposiiti deponeeritud, on kostja I jätkuvalt võlausaldajaks, kuna on omandanud AS Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude summas 70 312,30 eurot. Ka kohus on jõudnud seisukohale, et uue nõude omandamisega on isik jätkuvalt võlausaldajaks ja tema poolt esitatud vastuväide on jätkuvalt jõus, olenemata sellest, et tema enda nõue oli vahepeal tasutud.
14.Kostja I leiab, et ta ei ole esitanud vastuväidet heade kommete vastaselt ega vastuolus hea usu põhimõtetega. Praegused menetlused on siiski näidanud, et kostja I vastuväidetel on olnud alust. Nii on osades tsiviilasjades väidetavate võlausaldajate nõuded jäetud rahuldamata või on neid vähendatud. Kui kostja I ei oleks esitanud vastuväiteid nimetatud nõuetele, oleksid kõik nõuded leidnud tunnustamist ja seetõttu oleks paljud tegelikke nõudeid omanud võlausaldajate nõuded võionud jääda pankrotimenetluses rahuldamata või saanud rahuldatud veelgi väiksemas osas, kui praegu saaks.
15.Kostja I leiab, et hagi nõude suurendamine on vastuolus seadusega ning aegunud. Hageja esitas 03.06.2015 avalduse nõude suurendamiseks 2 138 219 euro võrra. Hageja väite kohaselt suurendas ta nõuet tulenevalt Riigikohtu praktika muutumisest. Kostja I hagi nõude suurendamisega ei nõustu ning vaidles sellele vastu. Kostja I on jätkuvalt seisukohal, et Harju Maakohus on põhjendamatult hageja poolt kohtule tunnustamiseks esitatud nõude suurendamise avalduse menetlusse võtnud ning seeläbi ka põhjendamatult rahuldanud hageja taotluse halduri kostjana kaasamiseks. Kuna käesoleval juhul ei ole täidetud menetlustähtaja ennistamise eeldused, muuhulgas ei ole esitatud ennistamise taotlust, ei ole järgitud tähtaegu ega ole minetuste esinemisel ka mõjuvat põhjust, siis ei
oleks kohus saanud tähtaega ka ennistada ning kohus ei ole seda ka teinud, mistõttu on hageja nõude suurendamise avalduse menetlusse võtmine ja halduri kostjana kaasamise taotluse rahuldamine põhjendamatud. Leiame, et maakohus asus ebaõigest seisukohale, et tegemist on olemasoleva hagi täiendamisega, millisel juhul ei ole ennistamine vajalik. Leiame jätkuvalt, et hageja esitas esmakordselt oma nõude tunnustamiseks halduri vastu hagi alles 1,5 aastat pärast seadusest tulenevalt tähtaega. Seaedus ei võimalda siinkohal vaikivalt kostja I väljavahetamist kostja II vastu. Kohtul tuleks enne nõude sisulist läbivaatamist lahendada nõude esitamise tähtaja ennistamine. Kuivõrd hageja aga ennistamist taotlenud ei ole, siis ei ole kohtul ka võimalik tähtaega ennistada. Tähtaega ennistamata ei ole võimalik ka hagi halduri vastu rahuldada. Seega, isegi kui kohtu arvates tuleks kostja I vastu hageja suurendatud nõue rahuldada, siis seda ei saa halduri suhtes teha.
16.Hageja on esitanud avalduse nõude vähendamiseks, mis oleks tulnud kohtul vastu võtta. Kostja leiab, et praegusel hetkel on hageja poolt esitatud nõude vähendamise puhul tegemist sisuliselt nõudest loobumisega, mille osas oleks kohus pidanud tegema määruse. Seadusandlus ei võimalda ega näe ette nõudest loobumisest loobumist. Seda veel enam, kui loobumisest loobumine on esitatud aasta pärast esialgset nõudest loobumist. Hageja vähendas oma nõuet (loobus) 188 250 euro võrra 09.02.2015 ning loobus nõude vähendamise avaldusest (loobus loobumisest) 31.08.2016 ehk enam kui 1 aasta ja 7 kuud hiljem.
17.Kostja I on seisukohal, et hageja poolt oma arvamustes excel-tabelile ja selles sisalduvatele valemitele tuginemine ei oma põhistamise mõttes õiguslikku ega ka tõenduslikku tähendust. See ei ole TsMS’i kohaselt kohaseks tõendiks, mistõttu kostja I ei ole kohustatud nendele vastama.
18.Kostja I vaidleb vastu järgmistele laenulepingutele:
1.Xxxxja XxxxAS vahel 25.01.2007 sõlmitud leping on nii põhinõude kui ka intressi- ning viivisenõude osas aegunud.
2.Hageja ja AS Xxxx vahel 25.01.2007 sõlmitud laenulepingu osas ei esitanud hageja tähtaegselt hagi kapitaliseeritud intresside tunnustamiseks ja intressinõuded on aegunud. Lisaks on 25.01.2007 laenuleping tegelikult täidetud, sest AS Xxxx poolt 03.05.2007 teostatud tagasimakse summas 15 000 000 krooni oleks pidanud lugema ajaliselt varasema laenulepingu katteks.
3.Hageja ja AS Xxxx vahel 19.04.2007 sõlmitud laenulepingu intressinõue on aegunud ja tegemist on ebamõistlikult suure viivisega, mistõttu taotleb kostja I viivise vähendamist.
4.Hageja ja AS Xxxxvahel 19.07.2007 sõlmitud laenulepingu intressinõue on aegunud.
5.Hageja ja AS Xxxxvahel 10.10.2007 sõlmitud laenulepingu intressinõue on aegunud.
6.Hageja ja AS Xxxxvahel 01.04.2008 sõlmitud laenulepingu osas on nõue ebaõige.
7.Hageja ja AS Xxxxvahel 18.04.2008 sõlmitud laenulepingu intresside kapitaliseerimine ei ole õige ning nõue on selles osas alusetu.
8.Hageja ja AS Xxxxvahel 30.04.2008 sõlmitud laenulepingu intresside kapitaliseerimine ei ole õige ning nõue on selles osas alusetu.
9.Hageja ja AS Xxxxvahel 23.01.2008 sõlmitud laenulepingu intresside kapitaliseerimine ei ole õige ning nõue on selles osas alusetu.
10.Hageja ja AS Xxxxvahel 06.02.2007 sõlmitud laenulepingu intresside kapitaliseerimine ei ole õige ning nõue on selles osas alusetu.
11.Hageja ja AS Xxxxvahel 04.03.2008 sõlmitud laenulepingu intresside kapitaliseerimine ei ole õige ning nõue on selles osas alusetu.
19.AS Xxxxarvete tasumisest tulenevate nõuete summas 85 389,88 eurot osas leiab kostja I, et hageja tugineb allkirjastamata ja jällegi sobimatule Exceli-tabelile ja kostjaga I seotud ning AS Xxxxendise juhatuse liikme poolt 09.06.2014 antud kinnitusele, milles ei ole näidatud, milliste konkreetsete arvete ja kulutuste osas see antud on. Seega ei ole arvete tasumine hageja poolt
põhistatud. Samuti on arvete osas kulutusi, mis ei ole seotud AS’ga Xxxxvõi millest ei nähtu teenuse sisu. Kostja I vaidleb vastu kõigile AS Xxxxarvete väidetavast tasumisest tulenevatele nõuetele.
20.Seoses refinantseerimiskokkulepetega leiab kostja I, et nendega muutusid mitte sissenõutavad intressid sissenõutavaks ja nende suhtes aegumine ei kohaldu. Hageja ja AS Xxxxvahel sõlmitud laenulepingute refinantseerimiskokkulepetest ei nähtu, et seal oleks kokku lepitud, et veel sissenõutavaks mittemuutunud intressid muutuvad refinantseerimiskokkulepete sõlmimisest sissenõutavaks, vaid need lisati veel mitte sissenõutavaks muutunud laenude põhiosale. Kostja I pole ka mistahes muul viisil põhistanud, miks tuleks refinantseerimiskokkuleppeid tõlgendada viisil, mis muudaks intressidelt intresside arvestamise ja nõudmise õiguspäraseks. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-175-14 ei tulene, et mitte sissenõutavaks muutunud kohustuste raames kapitaliseeritud intressidelt oleks omakorda õigus intressi arvestada.
21.Seoses intressinõuete aegumisega, leiab kostja I, et kapitaliseeritud intresside osas tuleb arvestada aegumistähtaega vastavalt sõlmitud laenulepingutele, mitte aga refinantseerimislepingutele, millega ei loodud uusi võlasuhteid, vaid intressid loeti laenu põhiosa hulka kuuluvaks. Seega kohalduvad nendele intressidele laenulepingutest nähtuvad aegumistähtajad ja järelikult tuleb nende suhtes kohaldada aegumist.
22.Kostja I on seisukohal, et 19.04.2007 lepingust tulenev viivis summas 1 589 161 eurot on ebamõistlikult suur. Asjaolu, et viivise määra 0,1% päevas on kasutatud ka teistes AS’ga Xxxxsõlmitud lepingutes, ei oma antud asjas tähendust. Samas tuleb arvesse võtta viivise summat kui sellist ja poolte majanduslikku seisundit. Kostja I leiab, et viivist tuleks antud juhul vähendada vähemalt poole võrra.
23.Lisaks leiab kostja I, et hageja ei ole ära põhistanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et AS Xxxxei teinud 15 000 000 kroonist makset kronoloogiliselt varasema ehk loogiliselt 25.01.2007 laenulepingu täitmiseks. Hageja ei saa tagantjärgi otsustada, millise kohustuse katteks AS Xxxx15 000 000 kroonise tagasimakse tegi. Seega tuleb lugeda viidatud tagasimakset tehtuks varasema kohustuse katteks. Kostja II vastuväited
24.Kostja II ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
25.Kostja II leiab, et hageja nõude suurendamise avaldus tuleb jätta menetlemata. Hageja on kaotanud õiguse taotleda selle nõudeosa tunnustamist, mida hageja ei olnud hagiavalduses esitanud. Nõude tunnustamise vaidluses on PankrS § 106 lg-s 1 neljandas lauses kehtestatud menetlustähtaeg, mille jooksul tuleb vastavasisulise hagiga vastuväite esitanud isiku vastu kohtusse pöörduda. Pankrotimenetlusse nõude esitanud isikul tuleb nõudele esitatud vastuväidete korral viidatud sättes sätestatud tähtaja jooksul teha valik, millises ulatuses ta kohtus nõude tunnustamist taotleb ning vastuväidete ulatust arvestades valib, kelle vastu ta hagi esitab. Seega, kui pankrotimenetlusse nõude esitanud isik otsustab nõude tunnustamiseks kohtusse pöörduda ning taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui ta selle kaitsmisele esitas, siis jääb nõude osas, mille tunnustamiseks isik kohtusse ei pöördunud, menetlustoiming seaduses sätestatud menetlustähtaja jooksul tegemata. Haginõude suurendamine on sarnaselt hagi esitamisega menetlustoiming. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust seda menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.
26.Kuna kohus on kostja II hinnangul mitte õiguspäraselt hageja nõude suurendamise avalduse menetlusse võtnud ja sellega seonduvalt halduri täiendava kostjana kaasanud, leiab kostja II, et
tema osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hagi tervikteksti sõnastusest tulenevalt järeldab kostja II, et hageja on loobunud kostja II osas nõudest tuvastada, et kostjate vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust. Hagi tervikteksti taotlustes esineb viidatud tuvastusnõue vaid kostja I osas, niisamuti on hageja käsitlenud vastuväite õigusliku tähenduse olemasolu vaid kostja I osas.
27.Kostja II tugineb aegumisele. PankrS § 106 lg 1 ja TSMS § 66-68 sätestatu koosmõju arvestades on hageja kaotanud õiguse taotleda nõude tunnustamist nõude osas, millele kostja II esitas vastuväite. Seega ei saa hageja enam taotleda suurendatud nõude tunnustamist, sest hageja ei esitanud menetlustähtaja jooksul taotlust nõude tunnustamiseks, menetlustähtaega ei ole ennistatud ja seda ei saa enam ennistada, kuivõrd ennistamise tähtaeg on möödas. Seega on hageja nõue kostja II vastu aegunud.
28.Kostja II on seisukohal, et hagejal ei saa olla AS Xxxx(pankrotis) arvete tasumisest tulenev nõue AS Xxxxvastu VÕS § 1027 ja § 1028 alusel, kuivõrd on rõhutanud, et täitis vastavad kohustused olenemata selleks kohustatud. See on vastuolus VÕS § 1028 eesmärgiga. Hageja teadis arvete tasumisel, et ta ei täida enda kohustust, vaid AS Xxxxkohustust. Lisaks ei ole hageja tõendanud AS Xxxxpoolt toimunud alusetut rikastumist. Seega tuleb hagi tasutud arvete osas juba eelviidatud põhjustel rahuldamata jätta.
29.Kostja II on seisukohal, et arvetest tuleneva nõude tekkimise hetkeks tuleb lugeda iga arve tasumise hetke. Hagiavalduse terviktekstist nähtuvalt on hageja poolt arvete tasumine toimunud perioodil 04.09.2013-02.01.2014. Seega on hageja tasunud AS Xxxxarveid ka siis, kui AS Xxxxoli esitanud kohtusse pankrotiavalduse, talle oli nimetatud ajutine haldur, samuti on pärast AS Xxxxpankroti väljakuulutamist. Enne ajutise halduri nimetamist on hageja tasunud 22 AS Xxxxarvet, pärast ajutise halduri nimetamist 26, sh 9 arvet pärast pankroti väljakuulutamist. Hageja on terviktekstis märkinud, et kõikide arvet tasumist on kinnitanud AS Xxxxjuhatuse liige, kuid ta ei ole vastavate kulude tegemiseks ajutise halduri nõusolekut küsinud. Hagimenetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kulutused, mis on AS Xxxxpoolt tehtud perioodil 04.09.2016.-02.01.2014, oleks olnud vajalikud ja põhjendatud. Lisaks, arvestades, et alusetu rikastumise nõue saab tekkida alles vastava arve tasumise hetkel ning pankrotivõlausaldajaks saab olla isik, kellel on varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, ei saa hageja olla perioodil 20.12.201302.01.2014 tasutud arvete osas pankroti-võlausaldajaks. Kohtu põhjendused
30.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
31.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
33.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: - 17.12.2013 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku AS Xxxxpankroti (I kd, tl 13-16); - hageja esitas 31.12.2013 (täiendatud 17.04.2014) ja 08.01.2014 pankrotihaldurile nõudeavaldused, milles taotles oma nõuete tunnustamist kogusummas 12 749 474,28 eurot (I kd, tl 17-27); - hageja nõudele esitasid võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 13.05.2014 osalise vastuväite kostja II ja kogu ulatuses vastuväite kostja I.
34.PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hagi asjaolude kohaselt hüpoteegiga tagatud nõuetest, Nordea Bank Finland PlC’lt omandatud nõue on kokku summas 2 224 460,29 eurot ning hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue on summas 180 000 eurot, kokku I nõude kogusumma 2 404 460,29 eurot. Hageja ja hagejaga seotud isikute laenulepingutest tulenevad nõuded on kokku summas 9 209 237,41 eurot, mis on II nõude kogusummaks. III nõude kogusummaks on 106 141,52 eurot, mis tuleneb hageja poolt võlgniku eest tasutud maksetest (85 389,88 eurot) ning võlgniku ja hageja vahel suuliselt sõlmitud laenulepingust.
35.Kohtu hinnangul on põhjendatud 2 084 460,29 euro tunnustamine esimese rahuldamisjärgu nõudena, kuivõrd viidatud nõudesumma on tagatud hüpoteekidega. Laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid tagavad vastava laenulepingu punkti 11 kohaselt Xxxx, Tallinn ja Xxxx, Tallinn asuvatele kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteegisummad on 207 712,86 eurot (3 250 000 krooni) ja 257 563,94 eurot (4 030 000 krooni). Laenulepingu nr xxxx alusel on hagejal 273 151,07 euro suurune nõue, mis on toodud hüpoteegisummadega kaetud. Seega kuulub laenulepingust nr xxxx tulenev nõue tunnustamisele esimese järgu nõudena. Laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid tagab vastava laenulepingu punkti 11 kohaselt Xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx) hageja kasuks seatud hüpoteek. Hüpoteegisumma on 2 077 128,58 eurot (32 500 000 krooni). Laenulepingust nr xxxx tuleneva nõude suurus on 1 811 309,22 eurot, mis on hüpoteegisummaga kaetud ja nõue kuulub tunnustamisele esimese järgu nõudena.
36.Hageja laenulepingutest tulenevaid õigussuhteid ja nõudeid kinnitavad:
1.Hageja ja AS Xxxxvahel 14.12.2010 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 220 364,48 eurot;
2.Xxxxja AS Xxxxvahel 19.07.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 4 745 918 krooni;
3.Hageja ja AS Xxxxvahel 25.01.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 10 743 158 krooni;
4.Hageja ja AS Xxxxvahel 19.04.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 95 653 870 krooni;
5.Hageja ja AS Xxxxvahel 19.07.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 820 478 krooni;
6.Hageja ja AS Xxxxvahel 10.10.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 32 306 736 krooni;
7.Hageja ja AS Xxxxvahel 23.01.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 2 526 688 krooni;
8.Hageja ja AS Xxxxvahel 06.02.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 1 260 085 krooni;
9.Hageja ja AS Xxxxvahel 04.03.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 3 761 404 krooni;
10.Hageja ja AS Xxxxvahel 01.04.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx – antud laenulepingust tulenevaid nõudeid on kasutatud eelisaktsiate eest tasumiseks;
11.Hageja ja AS Xxxxvahel 18.04.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 4 710 444 krooni;
12.Hageja ja AS Xxxxvahel 30.04.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 1 863 879 krooni;
13.Hageja ja AS Xxxxvahel 17.08.2012 sõlmitud laenuleping nr xxxx – nõue kokku 61 895 eurot ehk 968 446 krooni. Kostja I vastuväited intressinõuete aegumise ning ebaõige kapitaliseerimise osas on tõendamata ja põhistamata. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
37.Hageja on esitanud suulisest laenulepingust tuleneva nõude, mis põhineb hageja ja AS Xxxx vahel 27.12.2012 sõlmitud laenulepingul 17 000 euro ulatuses. Alternatiivselt palub hageja tunnustada võlgnikule 27. detsembril 2012 hageja poolt ülekantud summat alusetust rikastumisest tuleneva nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Kohus leiab, et laenusuhe on tõendanud AS SEB Pank maksekorraldusega, millest nähtuvalt on AS Xxxx laenu 17 000 eurot üle kandnud võlgnikule 27.12.2012 (tlk 121, Ikd). Lepingu poolte esindajate e -kirjavahetusest nähtuvalt peeti läbirääkimisi just laenulepingu sõlmimiseks (tlk 117-122, Ikd). Kohtule ei ole esitatud tõendeid nimetatud summa tagastamise osas ega viidatud, et ülekanne on tehtud muudel eesmärkidel.
38.AS Xxxxarvete tasumisest tulenev nõue on kokku 85 389,88 eurot, mille tunnustamist taotleb hageja alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja on täitnud AS Xxxx kohustused olenemata selleks kohustatud, mille arvelt AS Xxxx rikastus alusetult. Kostja väitel on Exceli-tabel allkirjastamata (tlk 30, Ikd) ning võlgniku juhatuse liikme kinnitus (tlk 115, Ikd), et kulutused tehti AS Xxxx huvides, ei ole piisav. Kostja ei ole väitnud, et ülekandeid ei oleks sooritatud. Nimetatud kulutusi kinnitavad kohtule esitatud 2013 aasta arved (Ikd, koondarvestus tlk 87-88, IVkd), milles nähtub selgitus, millise teenuse või toimingu eest on need tasutud. Kohus leiab, et kahtluse korral, kas need on ikka võlgnikule osundatud teenuse eest, olnuks võimalik tutvuda võlausaldajana pankrotihaldurile üle antud võlgniku raamatupidamisega. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Seega võis hageja täita äriühingu kohustuse ning tal võib olla tagasinõudeõigus äriühingu vastu. Riigikohus on märkinud lahendis 3-2-1-122-16 p 11, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-65-14, p 10). Selle sätte alusel ei saa hagi rahuldada, kui hageja tegi rahaülekande selleks, et täita VÕS § 78 lg 1 järgi teise isiku kohustust. VÕS § 1041 kohaselt, isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on
kohustusest vabanemise tõttu rikastunudajal, mil ta tema vastu kuluuste hüvitamise nõue esitamisest teada sai või teada pidi saama.
39.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (lg 6). Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul (PankrS § 107). AS Xxxx(pankrotis) nõuete kaitsmise 13.05.2014 koosoleku protokollist (tlk 167, I kd) nähtuvalt vaidles hageja esitatud nõudesummale 2 444 824.29 eurot vastu täies ulatuses kostja Xxxx OÜ. Pankrotihaldur tunnustas hageja nõuet summas 2 404 460.29 eurot. Hageja esitas nõude ka nõude 10 198 349 eurot, millele kostja Xxxx vaidles täielikult vastu ja pankrotihaldur vaidlustas summa 2 151 562.22 eurot ning tunnustas nõuet summas 8 046 786.78 eurot. Pankrotihaldur vaidles vastu nõude suurusele 40 364 ja 2 151 562.22 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sisaldas hageja kogunõue muuhulgas intresse, mis oli arvestatud põhinõudeks konverteeritud intressidelt, millele haldur vastuväite esitaski.
40.Hageja palub tunnustada tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-175-14 ka intressi nõuet. Nimetatud riigikohtu lahendi punktis 16 on selgitatud. VÕS § 113 lg-st 6 tuleneva intressilt viivise arvutamise keelu kohta ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitas kolleegium, et VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p-d 28–29; 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p 13; 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 21). VÕS § 113 lg 6 kohaldumist ei saa kunstlikult vältida vaid näiteks maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega. Kolleegiumi hinnangul ei välista eeltoodu aga poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. Seega muudab kolleegium eelviidatud lahendites võetud seisukohta. VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt (vt ka nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Kostja vastuväited, intressi ja viiviste ebaõige arvestuse kohta ei ole põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et 31.12.2007, 31.12.2008 ja 31.12.2009 refinantseerimiskokkulepete sõlmimisel oli poolte tahe suunatud laenulepingujärgsete põhinõuete suurendamisele selleks ajaks kogunenud intresside arvelt, mis järeldub kokkulepete kontekstist. Kogunenud intressinõuete osas loeti intressi maksmise tähtaeg saabunuks ja intressinõuded loeti kokkuleppeliselt põhinõudeks. Refinantseerimise kokkulepete alusel (tlk 132-134, IIIkd) põhinõudeks arvestatud intressi tähtaeg ei saabunud iga majandusaasta lõpus, vaid lähtuda tuleb põhinõude tasumise tähtajast ning nõue ei ole aegunud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka vastuväide viivise määra ebamõistliku suuruse osas, esitatud laenulepingutest nähtuvalt on viivise määraks 0,1% viivitatud summalt päevas, ning hageja ei ole arvestanud viivise summat kokku üle põhinõude. Kohus ei nõustu kostjaga, et nõude arvestus on ebaõige, millega hageja kohustus tasuma Andres Järvingule emiteeritud võlgniku eelisaktsiate eest (tlk 167, IIkd). Hageja on
põhjendanud ja tõendanud hagiavalduses, et (tlk 21-23, IIIkd), laenulepingute xxxx ja xxxx osas on tehtud (-) märgiga põhinõude maha arvamised summas 1 467 954 krooni ja 1 356 926 krooni, tabelis on kajastatud laenulepingu xxxx kogunõude jääk nullina. Hageja on nõudest välja arvestanud summad, mis seondusid eelisaktsiate eest tasumisega. Hageja esitatud tõenditega, on täies ulatuses ümber lükatud kostja vastuväited hageja nõude suurusele.
41.Kohus ei käsitle otsuses poolte väiteid ja vastuväiteid, mis on seostud nõude suurendamise ja vähendamisega ning menetlusosalise kaasamisega/mittekaasamisega, kuivõrd on need küsimused lahendanud menetluse kestel kohtumäärustega. Kohtu infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 214-53134 läbi vaadatud Xxxx OÜ hagi OÜ Xxxx vastu nõude tunnustamiseks AS Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses, nõue on jäänud tunnustamata ja kohtuotsus on jõustunud. PankrS § 103 lg 8 alusel, kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Seega on käesolevas tsiviilasjas vaidluse all intressinõude summad, milliste osas esitas vastuväited pankrotihaldur.
41.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 12 592 219,65 eurot, sh 2 084 460,29 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud 42.TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot. 43.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 44.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, lepingulise esindaja kulud summas 37 328 eurot ja kulutused päringute eest summas 46,80 eurot. Kostja I menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu summas 10 512 eurot. Kostja II oma menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
45.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus kostja I menetluskulud summas 10 512 eurot kostja I enda kanda ja kostja II menetluskulud kostja II enda kanda.
46.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.
47.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
48.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja kulutused päringute eest summas 46,80 eurot.
49.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja Marika Küti tunnitasu suuruseks oli kuni 31.12.2015 110 eur/h, alates 01.01.2016 170 eur/h. Lisaks on hagejale käesolevas asjas õigusteenust osutanud ka vandeadvokaat Karin Henno tunnitasuga 110 eur/h, vandeadvokaat Arne Ots tunnitasuga 205 eur/h ja vandeadvokaat Neve Uudelt tunnitasuga 170 eur/h. Hageja kinnitab, et mitme esindaja kasutamisega ei ole kaasnenud topeltkulu. Kostja I vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja II vaidleb hageja lepingulise esindaja kuludele osaliselt vastu leides, et hageja põhjendatud lepingulisele esindajale tehtud menetluskuludeks käesolevas menetluses on mitte enam kui 6572 eurot. Riigilõivule ning registritele tehtud päringutega seotud kuludele kostja II vastu ei vaidle.
50.Edasi hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Kohus, hinnates hageja menetluskulude nimekirja ja kostjate seisukohti, toob siinkohal välja kulud, mida ei pea antud menetluses põhjendatuks.
51.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hagiavalduse komplekteerimiseks 28,9 tundi (arve nr 141172). Kohus, tutvudes esitatud hagi ja selle lisadega, on seisukohal, et esindajal võis kõige rohkem kuluda hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks 8 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (8 tundi * 112 eurot).
52.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja 07.07.2014 seisukohale vastuse koostamiseks 11,1 tundi (arve nr 141725). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda kostja vastusele seisukoha koostamiseks 3 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (3 tundi * 110 eurot).
53.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud lisaks kostja 07.07.2014 seisukohale vastuse koostamiseks ja selle esitamiseks 5,3 tundi (arve nr 142019). Kohus leiab, et viidatud kulu on juba varasemas arves kajastatud, mistõttu ei ole see põhjendatud.
54.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud nõude vähendamise avalduse ja seisukoha koostamiseks 6,2 tundi (arve nr 142768). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguteks 3 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (3 tundi * 110 eurot).
55.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajatel kulunud kostja 30.12.2014 seisukohale vastuse koostamiseks 7 tundi (arve nr 150083). Kohus leiab, et esindajatel võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 3 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (3 tundi * 110 eurot).
56.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud nõude vähendamise avalduse koostamiseks 5 tundi (arve nr 150083). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (2 tundi * 110 eurot).
57.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajatel kulunud täiendava nõude vähendamise avalduse koostamiseks 4,2 tundi (arve nr 150360). Kohus leiab, et esindajatel võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 1,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (1,5 tundi * 110 eurot).
58.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 10.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 5 tundi (arve nr 150360). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (2 tundi * 110 eurot). 59.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajatel kulunud nõude suurendamise avalduse koostamiseks 7,9 tundi (arve nr 151551). Kohus leiab, et esindajatel võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (2 tundi * 205 eurot). 60.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja vastusele seisukoha koostamiseks 11,6 tundi (arve nr 160389). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 3 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (3 tundi * 170 eurot). 61.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud õiguslikuks analüüsiks (täiendavate tõendite esitamise vajadus) 2,3 tundi (arve nr 160628). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 1 tund, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (1 tund * 170 eurot).
62.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kohtuasja toimiku analüüsiks 3,7 tundi (arve nr 160628). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 1,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (1,5 tundi * 170 eurot). 63.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja 19.01.2016 seisukoha osas vastuse koostamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks 16,1 tundi (arve nr 160628). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 4 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (4 tundi * 170 eurot). 64.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 21.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 8,8 tundi (arve nr 160628). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (2 tundi * 170 eurot). 65.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 21.03.2016 kohtuistungiks menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,7 tundi (arve nr 160628). Kohus ei pea seda põhjendatud kuluks. Kohus märgib, et tegemist on põhjendamata ajakuluga. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-2-1-45-15, p 13). 66.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja II 11.04.2016 menetluslikule vastuväitele seisukoha koostamiseks 16,5 tundi (arve nr 160857). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 4 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (4 tundi * 170 eurot). 67.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja I määruskaebusele ja menetluslikule vastuväitele seisukoha koostamiseks 4,7 tundi (arve nr 161230). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (2 tundi * 170 eurot). 68.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja II vastuse osas seisukoha koostamiseks ja hageja nõude suuruse täpsustamiseks 9 tundi (arve nr 161992). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 4 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (4 tundi * 170 eurot). 69.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 08.09.2016 kohtuistungiks menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi (arve nr 162302). Kohus ei pea seda põhjendatud kuluks. Kohus märgib, et tegemist on põhjendamata ajakuluga. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-2-1-45-15, p 13). 70.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hagiavalduse tervikteksti koostamiseks 32 tundi (arve nr 162460). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 8 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (8 tundi * 170 eurot). 71.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 0,9 tundi (arve nr 162777). Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 0,2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (0,2 tundi * 205 eurot). 72.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hagiavalduse tervikteksti osas esitatud seisukohtadele vastuse koostamiseks 14 tundi (arve nr 162777). Kohus leiab, et esindajal
võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 4 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks (4 tundi * 170 eurot). 73.Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 16 050,80 eurot (riigilõiv 300 eurot + kulutused päringute eest 46,80 eurot + lepingulise esindaja kulu 15 704 eurot), millised kuuluvad kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Hageja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 21 624 eurot (taotletud 37 328 eurot – rahuldatud osa 15 704 eurot). 74.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 75.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.