Osaühingu Probus hagi Expericom OÜ ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Expericom OÜ apellatsioonkaebus 3500 eurot ja AS Süda maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma apellatsioonkaebus 3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Expericom OÜ ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja: osaühing Probus (registrikood: 10655707), lepingulised esindaja vandeadvokaat Arne Ots, advokaat Martin-Johannes Raide ja tegevjuht Jaan Rüütman Kostja I/apellant I: Expericom OÜ (registrikood:1191222, lepingulised esindajad vandeadvokaat Ene Mõtte ja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja II/apellant II: AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson
Istungi toimumise aeg
07.06.2017
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots, advokaat Martin-Johannes Raide ja tegevjuht Jaan Rüütman, kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma ning kostja II AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson
1.Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus tühistada osaliselt PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus tunnustatud nõude suuruse, AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu esitatud nõude läbivaatamise ja menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Samuti muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Expericom OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon: 4.1 Jätta läbi vaatamata osaühingu Probus hagi AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses. 4.2 Rahuldada osaliselt osaühingu Probus hagi Expericom OÜ vastu. 4.3 Tunnustada osaühingu Probus nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus summas 2 084 460,29 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus summas 8 149 176,28 eurot. 4.4 AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma menetluskulud jätta osaühingu Probus kanda. 4.5 Välja mõista osaühingult Probus AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kasuks menetluskulu 750 eurot. 4.6 Osaühingu Probus hagi Expericom OÜ vastu läbivaatamisel tekkinud kuludest jätta 81% Expericom OÜ ja 19% osaühingu Probus kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.06.2014 esitas osaühing Probus hagi, milles palus tunnustada nõuet AS Süda Maja (pankrotis) (edaspidi: võlgnik) pankrotimenetluses kogusummas 12 592 219,65 eurot – 2 084 460,29 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Alternatiivselt palus hageja tunnustada 2 084 460,29 euro nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena. Kolmanda alternatiivina palus hageja, kui kohus ei pea võimalikuks tunnustada OÜ Probus ja AS Süda Maja (pankrotis) vahelisest
2(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 laenulepingust nr 121214 tulenevat 188 250 euro suurust tingimuslikku nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena, siis tunnustada vastavat nõuet tingimuslikuna selliselt, et laenulepingust nr 121214 tulenev 188 250 euro suurune nõue loetakse teises rahuldamisjärgus tunnustatuks, kui jõustub kohtulahend, millega on rahuldatud tsiviilasja nr 2-16-5148 menetluses olev AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri hagi OÜ Probus vastu. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Expericom OÜ ja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda.
2.Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega kuulutati välja AS Süda Maja (pankrotis) pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Toomas Saarma. Hageja esitas oma esialgse nõudeavalduse võlgniku pankrotihaldurile 31.12.2013 ning täiendas nõuet 17.04.2014. Lisaks esitas hageja uue nõudeavalduse. 13.05.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja II hageja nõudele osalise vastuväite ja kostja I esitas kogu ulatuses vastuväite. Kostja II tunnustas hageja nõudeid kokku summas 10 594 000,96 eurot, sellest 2 404 460,29 esimese järgu nõudena ja 8 189 540,67 eurot teise järgu nõudena. Hageja leidis, et kostja I vastuväitel puudus õiguslik alus ning vastuväide oli esitatud heade kommete vastaselt ja vastuolus hea usu põhimõttega.
3.Hagejal olid võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõuded: Nordea Bank Finland Plc-lt omandatud nõue kokku 2 224 460,29 eurot ning hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust nr 121214 tulenev põhinõue 180 000 eurot. Kokku I järgu nõude kogusumma oli 2 404 460,29 eurot. Teise järgu nõuetena olid hageja ja temaga seotud isikute laenulepingutest tulenevad nõuded kokku 9 209 237,41 eurot ja nõue kogusummas 106 141,52 eurot, mis tulenes hageja poolt võlgniku eest tasutud maksetest (85 389,88 eurot) ning võlgniku ja hageja vahel suuliselt sõlmitud laenulepingust (20 751,64 eurot). Hageja nõudis hagiavalduse esitamisel kogusummas 10 594 000,96 euro osas teises rahuldamisjärgus nõude tunnustamist.
4.Hageja muutis menetluse kestel nõuet. Pärast hagiavalduse esitamist esitas hageja kahel korral avalduse nõude vähendamiseks ja ühel korral avalduse nõude suurendamiseks. Ühest nõude vähendamise avaldusest hageja loobus. Kokkuvõtvalt vähendas hageja algselt hagiavalduses esitatud nõuet üksnes 05.12.2014 summas 140 000 eurot seoses asjaoluga, et VM tasus hageja nõude katteks 140 000 eurot. Seejärel suurendas hageja 03.07.2015 nõuet 2 138 219 euro võrra seoses Riigikohtu praktika muutmisega. Lõplik nõude summa, mille tunnustamist hageja taotles oli 12 592 219,65 eurot, sellest 2 084 460,29 eurot I rahuldamisjärgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Nõude tunnustamise järkude osas selgitab hageja, et pärast hagi esitamist kustutati laenulepingust nr 121214 tulenevaid nõudeid taganud hüpoteek, mis oli hagi esitamise ajal olemas. Seetõttu taotles hageja laenulepingust nr 121214 tulenevate nõuete tunnustamist teise järgu nõudena.
5.Hageja leidis, et nõudesumma 12 592 219,65 eurot kuulus AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses tervikuna tunnustamisele esiteks seetõttu, et kostja II oli hageja nõuet 10 594 000,96 euro ulatuses tunnustanud ning vaidlustatud summa osas ei ole kostja II kohtumenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud. Teiseks leidis hageja, et hageja nõude tervikuna vaidlustanud kostja I vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul ei omanud õiguslikku tähendust, kuna kostja I ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajal AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldaja. Kostja I osas on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et kostjal I ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajal 180 euro suurust nõuet ja tema nõue jäeti tunnustamata. VM-lt omandatud nõue, millest kostja I teatas pankrotihaldurit alles 05.06.2014 ehk pärast nõuete kaitsmise koosolekut, ei oma tulenevalt PankrS § 103 lg-st 8 õiguslikku tähendust.
6.Hüpoteegiga tagatud nõudesumma oli kokku 2 084 460,29 eurot. Hageja omandas 30.12.2013 nõude loovutamise lepingu alusel Nordea Bank Finland Plc-lt kokku
3(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 2 224 460,29 euro ulatuses nõudeid võlgniku vastu. Nõuete aluseks olid Nordea Bank Finland Plc ja AS Süda Maja (pankrotis) vahel 17.08.2012 sõlmitud laenulepingud nr 0932113416203, nr 0932112416204 ja nr 0932112416205. Kostja I võttis hagi Nordea Bank Findland Plc-lt omandatud nõuete osas õigeks. Kostja II ei esitanud kõnealusele nõudele vastuväiteid. Pärast Nordea Bank Findland Plc-lt nõude omandamist oli omandatud nõue vähenenud 140 000 euro võrra, mille tasus hagejale laenulepinguid käendanud VM. Laenulepingust nr 0932113416203 tulenevaid nõudeid tagavad laenulepingu p 11 kohaselt Süda tn 11 ja Tatari tn 26 Tallinnas asuvatele kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteegisummad olid 207 712,86 eurot (3 250 000 krooni) ja 257 563,94 eurot (4 030 000 krooni). Laenulepingu nr 0932113416203 alusel oli hagejal 273 151,07 euro suurune nõue, nõue oli eelnevalt märgitud hüpoteegisummadega kaetud. Laenulepingust nr 0932112416204 tulenevaid nõudeid tagas laenulepingu p 11 kohaselt Virbi tn 10 Tallinnas (registriosa nr 54701) hageja kasuks seatud hüpoteek. Hüpoteegisumma oli 2 077 128,58 eurot (32 500 000 krooni). Laenulepingust nr 0932112416204 tuleneva nõude suurus oli 1 811 309,11 eurot, nõue oli hüpoteegisummaga kaetud. Hageja selgitas, et taotles algselt hagis ka 14.12.2012 laenulepingust nr 121214 tuleneva põhinõude 180 000 eurot tunnustamist esimese järgu nõudena. Laenulepingu p 5 kohaselt olid laenulepingust tulenevad nõuded tagatud Ameerikanurga kinnistule (registriosa nr 12100102) seatud hüpoteegiga summaga 180 000 eurot. Kuivõrd käesoleva kohtuasja kestel oli hüpoteek kustutatud, ei saanud hageja taotleda antud nõudesumma tunnustamist esimese järgu nõudena. Hageja taotles kõikide laenulepingust nr 121214 tulenevate nõuete tunnustamist teise järgu nõudena.
7.Hüpoteegiga tagamata nõudesumma oli kokku 10 507 759,36 eurot. Nõudest 10 495 359,48 tuleneb võlgnikuga sõlmitud kirjalikest laenulepingutest, 17 000 eurot suulisest laenulepingust ja 85 389,88 eurot võlgniku eest tasutud arvetest. Hagejal oli AS Süda Maja (pankrotis) vastu nõudeid kokku tulenevalt 14 laenulepingust. Suulisest laenulepingust tulenev nõue 17 000 eurot põhineb hageja ja AS Süda Maja (pankrotis) vahel 27.12.2012 sõlmitud suulisel laenulepingul. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et suulist laenulepingut siiski ei saa pidada sõlmituks, palub hageja tunnustada AS-le Süda Maja (pankrotis) 27.12.2012 hageja poolt ülekantud summat alusetust rikastumisest tuleneva nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Võlgniku arvete tasumisest tulenev nõue oli kokku 85 389,88 eurot. Kõikide arvete tasumist hageja poolt kinnitas AS Süda Maja (pankrotis) juhatuse liige. Hageja taotles arvete tasumisest tuleneva nõude tunnustamist alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja oli täitnud AS Süda Maja (pankrotis) kohustused olemata selleks kohustatud, mille arvelt AS Süda Maja (pankrotis) rikastus alusetult.
8.Hageja ei nõustunud kostja I vastuväidetega, mille kohaselt hageja olevat teatud hagejale tasutud summad jätnud haginõudes arvestamata. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingute refinantseerimiskokkulepped olid kehtivad. Hageja oli arvestanud vastavate lepingute alusel intressi ja viivist õigesti. Hageja ja AS Süda Maja (pankrotis) vaheliste 31.12.2007, 31.12.2008 ja 31.12.2009 refinantseerimiskokkulepete sõlmimisel oli poolte tahe suunatud laenulepingute järgsete põhinõuete suurendamisele antud hetkeks kogunenud intresside võrra.
9.19.04.2007 laenulepingust tulenev viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Kõikides hageja ja AS Süda Maja (pankrotis) vahel sõlmitud lepingutes oli viivise määraks 0,1% viivitatud summalt päevas. Juulis 2010 sõlmisid hageja ja AS Süda Maja (pankrotis) kokkulepe eelisaktsiate eest tasumise osas ja kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et laenulepingute nr 080401, 080418 ja 080430 alusel sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 3 194 226 krooni arvestatakse AJ poolt tehtavaks
4(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 mitterahaliseks sissemakseks AS Süda Maja (pankrotis) eelisaktsiate eest. Nõudes, mille tunnustamist hageja taotles, oli arvestatud laenulepingutest nr 080401, 080418 ja 080430 tulenevate nõuetega, mida kasutati mitterahaliseks sissemakseks AJ eelisaktsiate eest. Eelisaktsiate eest tasumise nõudena oli arvestatud ka intressinõuet summas 99 037 krooni.
10.Hagejale tehtud tagasimakseid oli hagiavalduses õigesti arvestatud. 03.05.2007 hagejale AS Süda Maja (pankrotis) poolt tehtud 15 000 000 kroonine tagasimakse seondus osaliselt enne 2007. aastat AS-le Süda Maja (pankrotis) antud laenudega. Hageja esitas väite tõendamiseks 31.12.2006 sõlmitud akti, milles oli fikseeritud AS Süda Maja (pankrotis) laenuvõlg hageja ees 31.12.2006 seisuga summas 11 152 002,03 krooni. Osa 15 000 000 kroonisest tagasimaksest oli arvestatud 31.12.2006 seisuga fikseeritud laenuvõla katteks. Osa 03.05.2007 hagejale tehtud maksest oli arvestatud 19.04.2007 laenulepingust tulenevate nõuete katteks. AS Süda Maja (pankrotis) ei määranud, missuguste kohustuste katteks tuli 15 000 000 krooni suurune makse lugeda. Seega oli hagejal õigus määrata, missugused kohustused ta luges kõnealuse makse läbi täidetuks. 30.06.2010 hagejale AS Süda Maja (pankrotis) poolt tehtud maksed summas 400 000 krooni ja 3 205 777 krooni ei seondu nende laenulepingutega, mille alusel taotles hageja nõude tunnustamist. Kostja I vastuväited
11.Kostja I ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja I vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul omas õiguslikku tähendust. Kuigi kohtud on jätnud rahuldamata kostja I nõude tunnustamise hagi, oli kostja I seisukohal, et ta on endiselt võlausaldaja. Pärast pankroti väljakuulutamist oleks tulnud kostja II nõude rahuldamisel järgida pankrotiseadusest tulenevat korda. Kostja I nõue jäi tunnustamata üksnes põhjusel, et 180 eurot oli deponeeritud notari deposiiti, mille kohta sai kostja I teate kätte alles käesolevas asjas hagimaterjalidega. Vastuväide hageja nõudele ei ole heade kommete vastane ega vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi juhul, kui vaidlusalune 180 eurot oli hageja poolt notari deposiiti deponeeritud, on kostja I jätkuvalt võlausaldajaks, kuna omandas tunnustatud nõude 70 312,30 eurot.
13.Hageja nõude suurendamine 2 138 219 euro võrra ja kostja kaasamine 03.06.2015 avaldusega oli vastuolus seadusega ning aegunud. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et tegemist oli olemasoleva hagi täiendamisega ja tähtaja ennistamine ei ole vajalik. Tähtaega ennistamata ei ole võimalik hagi halduri vastu rahuldada.
14.Hageja on esitanud avalduse nõude vähendamiseks, mis oleks tulnud kohtul vastu võtta. Nõude vähendamise puhul oli tegemist sisuliselt nõudest loobumisega, mille osas oleks kohus pidanud tegema määruse. Seadusandlus ei võimalda ega näe ette nõudest loobumisest loobumist. Hageja vähendas oma nõuet 188 250 euro võrra 09.02.2015 ning loobus nõude vähendamisest 31.08.2016 ehk enam kui 1 aasta ja 7 kuud hiljem.
15.Hageja poolt exceli tabelile ja selles sisalduvatele valemitele tuginemine ei oma põhistamise mõttes õiguslikku ega ka tõenduslikku tähendust.
16.Kostja I vaidles vastu järgmistele laenulepingutele: AJ ja võlgniku vahel 25.01.2007 sõlmitud leping on nii põhinõude kui ka intressi- ning viivisenõude osas aegunud. Hageja ja võlgniku vahel 25.01.2007 sõlmitud laenulepingu osas ei esitanud hageja tähtaegselt hagi kapitaliseeritud intresside tunnustamiseks ja intressinõuded on aegunud. Lisaks on 25.01.2007 laenuleping tegelikult täidetud, sest võlgniku poolt
5(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 03.05.2007 teostatud tagasimakse summas 15 000 000 krooni oleks pidanud lugema ajaliselt varasema laenulepingu katteks. Hageja ja võlgniku vahel 19.04.2007 sõlmitud laenulepingu intressinõue on aegunud, viivis on ebamõistlikult suur, mistõttu taotleb kostja I viivise vähendamist. Hageja ja võlgniku vahel 19.07.2007 sõlmitud laenulepingu intressinõue on aegunud. Hageja ja võlgniku vahel 10.10.2007 sõlmitud laenulepingu intressinõue on aegunud. Hageja ja võlgniku vahel 01.04.2008 sõlmitud laenulepingu osas on nõue ebaõige. Hageja ja võlgniku vahel 18.04.2008, 30.04.2008, 23.01.2008, 06.02.2007 ja 04.03.2008 sõlmitud laenulepingute intresside kapitaliseerimine ei ole õige.
17.Võlgniku arvete tasumisest tulenevate nõuete summas 85 389,88 eurot osas on hageja tuginenud allkirjastamata ja sobimatule excel tabelile ja kostjaga I seotud ning võlgniku endise juhatuse liikme poolt 09.06.2014 antud kinnitusele, milles ei olnud näidatud, milliste konkreetsete arvete ja kulutuste osas see antud oli. Samuti oli arvete osas kulutusi, mis ei olnud seotud võlgnikuga või millest ei nähtunud teenuse sisu. Kostja I vaidles vastu kõigile arvete tasumisest tulenevatele nõuetele.
18.Refinantseerimiskokkulepetega muutusid mitte sissenõutavad intressid sissenõutavaks ja nende suhtes aegumine ei kohaldunud. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-175-14 ei tulene, et mitte sissenõutavaks muutunud kohustuste raames kapitaliseeritud intressidelt oleks omakorda õigus intressi arvestada. Kapitaliseeritud intresside osas tuli arvestada aegumistähtaega vastavalt sõlmitud laenulepingutele, mitte refinantseerimislepingutele, millega ei loodud uusi võlasuhteid, vaid intressid loeti laenu põhiosa hulka kuuluvaks. Seega kohaldusid intressidele laenulepingutest nähtuvad aegumistähtajad ja intresside suhtes oleks tulnud kohaldada aegumist.
19.19.04.2007 lepingust tulenev viivis 1 589 161 eurot oli ebamõistlikult suur. Asjaolu, et viivise määra 0,1% päevas oli kasutatud ka teistes võlgnikuga sõlmitud lepingutes, ei oma tähendust. Viivist tuleks vähendada vähemalt poole võrra.
20.Hageja ei saanud tagantjärele otsustada, millise kohustuse katteks võlgnik 15 000 000 kroonise tagasimakse tegi. Tagasimakse tuli lugeda tehtuks varasema kohustuse katteks. Kostja II vastuväited
21.Kostja II ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja II leidis, et hageja nõude suurendamise avaldus tuleb jätta menetlemata.
22.Maakohus on ebaõigesti hageja nõude suurendamise avalduse menetlusse võtnud ja sellega seonduvalt halduri kostjana kaasanud. Kostja II osas tuleks hagi jätta rahuldamata. Hagi tervikteksti sõnastusest tulenevalt järeldas kostja II, et hageja oli loobunud kostja II osas nõudest tuvastada, et kostjate vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust. Hagi tervikteksti taotlustes esineb viidatud tuvastusnõue vaid kostja I osas.
23.PankrS § 106 lg 1 ja TsMS § 66-68 sätestatu koosmõju arvestades oli hageja kaotanud õiguse taotleda nõude tunnustamist nõude osas, millele kostja II esitas vastuväite. Hageja ei esitanud menetlustähtaja jooksul hagi nõude tunnustamiseks, menetlustähtaega ei ennistatud ja seda ei saanud enam ennistada, kuivõrd ennistamise tähtaeg oli möödas. Seega oli hageja nõue kostja II vastu aegunud.
24.Hagejal ei saanud olla AS Süda Maja (pankrotis) arvete tasumisest tulenevat nõuet VÕS § 1027 ja § 1028 alusel, kuivõrd hageja rõhutas, et täitis vastavad kohustused olemata selleks kohustatud. Hageja teadis arvete tasumisel, et ta ei täida enda kohustust, vaid AS Süda Maja (pankrotis) kohustust. Hageja ei tõendanud võlgnik oleks alusetult rikastunud.
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
25.Arvetest tuleneva nõude tekkimise hetkeks tuli lugeda iga arve tasumise hetke. Hagiavalduse terviktekstist nähtuvalt oli hageja poolt arvete tasumine toimunud perioodil 04.09.2013 – 02.01.2014. Seega oli hageja tasunud AS Süda Maja (pankrotis) arveid ka siis, kui AS Süda Maja (pankrotis) oli esitanud kohtusse pankrotiavalduse, talle oli nimetatud ajutine haldur ning pärast pankroti väljakuulutamist. Hageja märkis hagi terviktekstis, et kõikide arvet tasumist kinnitas AS Süda Maja (pankrotis) juhatuse liige, kuid ta ei küsinud vastavate kulude tegemiseks ajutise halduri nõusolekut. Hagimenetluses ei esitatud tõendeid selle kohta, et kulutused, mis olid tehtud perioodil 04.09.2013 – 02.01.2014, oleks olnud vajalikud ja põhjendatud. Lisaks, arvestades, et alusetu rikastumise nõue sai tekkida alles vastava arve tasumise hetkel ning pankrotivõlausaldajaks saab olla isik, kellel on varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, ei saanud hageja olla perioodil 20.12.2013 – 02.01.2014 tasutud arvete osas pankrotivõlausaldajaks. Esimese astme kohtu otsus
26.Harju Maakohus rahuldas 23.02.2017 otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 12 592 219,65 eurot, sealhulgas 2 084 460,29 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 10 507 759,36 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 16 050,80 eurot ja otsustas, et kostjatel tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Maakohus tuvastas, et 17.12.2013 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti, hageja esitas 31.12.2013 (täiendatud 17.04.2014 ja 08.01.2014) pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõuete tunnustamist kogusummas 12 749 474,28 eurot ja hageja nõudele esitasid nõuete kaitsmise koosolekul 13.05.2014 osalise vastuväite kostja II ja kogu ulatuses vastuväite kostja I.
28.Põhjendatud oli 2 084 460,29 euro tunnustamine esimese rahuldamisjärgu nõudena, kuivõrd viidatud nõudesumma oli tagatud hüpoteekidega. Laenulepingust nr 0932113416203 tulenevaid nõudeid tagasid laenulepingu p 11 kohaselt Süda tn 11 ja Tatari tn 26 Tallinnas asuvatele kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteegisummad olid 207 712,86 eurot ja 257 563,94 eurot. Laenulepingu nr 0932113416203 alusel oli hagejal 273 151,07 euro suurune nõue, mis oli hüpoteegisummadega kaetud. Laenulepingust nr 0932113416203 tulenev nõue kuulus tunnustamisele esimese järgu nõudena. Laenulepingust nr 0932112416204 tulenevaid nõudeid tagas laenulepingu p 11 kohaselt kinnisasjale Virbi tn 10 Tallinnas (registriosa nr 54701) hageja kasuks seatud hüpoteek. Hüpoteegisumma oli 2 077 128,58 eurot. Laenulepingust nr 0932112416204 tuleneva nõude suurus oli 1 811 309,22 eurot ja nõue kuulus tunnustamisele esimese järgu nõudena.
29.Hageja laenulepingutest tulenevaid õigussuhteid ja nõudeid kinnitavad: Hageja ja võlgniku vahel 14.12.2010 sõlmitud laenuleping nr 121214 – nõue kokku 220 364,48 eurot; AJ ja võlgniku vahel 19.07.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 4 745 9184 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 25.01.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 10 743 158 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 19.04.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 95 653 870 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 19.07.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 820 478 krooni;
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 Hageja ja võlgniku vahel 10.10.2007 sõlmitud laenuleping – nõue kokku 32 306 736 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 23.01.2008 sõlmitud laenuleping nr 080123 – nõue kokku 2 526 688 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 06.02.2008 sõlmitud laenuleping nr 080206 – nõue kokku 1 260 085 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 04.03.2008 sõlmitud laenuleping nr 080304 – nõue kokku 3 761 404 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 01.04.2008 sõlmitud laenuleping nr 080401 – antud laenulepingust tulenevaid nõudeid on kasutatud eelisaktsiate eest tasumiseks; Hageja ja võlgniku vahel 18.04.2008 sõlmitud laenuleping nr 080418 – nõue kokku 4 710 444 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 30.04.2008 sõlmitud laenuleping nr 080430 – nõue kokku 1 863 879 krooni; Hageja ja võlgniku vahel 17.08.2012 sõlmitud laenuleping nr 120817 – nõue kokku 61 895 eurot ehk 968 446 krooni.
30.Kostja I vastuväited intressinõuete aegumise ning ebaõige kapitaliseerimise osas olid tõendamata ja põhistamata. Hageja suuliselt sõlmitud laenuleping võlgnikuga oli tõendatud maksekorraldusega, millest nähtuvalt oli OÜ Probus laenu 17 000 eurot üle kandnud võlgniku arvelduskontole 27.12.2012. Kohtule ei esitatud tõendeid nimetatud summa tagastamise osas ega viidatud, et ülekanne oli tehtud muudel eesmärkidel.
31.Võlgniku arvete tasumisest tulenev nõue oli kokku 85 389,88 eurot, mille tunnustamist taotles hageja alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja oli täitnud võlgniku kohustused olemata selleks kohustatud. Nimetatud kulutusi kinnitasid kohtule esitatud 2013. aasta arved, milles nähtus selgitus, millise teenuse või toimingu eest olid need tasutud. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-16 p-s 11 märkinud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Selle sätte alusel ei saa hagi rahuldada, kui hageja tegi rahaülekande selleks, et täita VÕS § 78 lg 1 järgi teise isiku kohustust. VÕS § 1041 kohaselt, isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada pidi saama.
32.Maakohus nõustus hagejaga, et 31.12.2007, 31.12.2008 ja 31.12.2009 refinantseerimiskokkulepete sõlmimisel oli poolte tahe suunatud laenulepingujärgsete põhinõuete suurendamisele selleks ajaks kogunenud intresside võrra, mis järeldus kokkulepetest. Kogunenud intressinõuete osas loeti intressi maksmise tähtaeg saabunuks ja intressinõuded loeti kokkuleppeliselt põhinõudeks. Refinantseerimise kokkulepete alusel põhinõudeks arvestatud intressi tähtaja osas tuli lähtuda põhinõude tasumise tähtajast. Nõue ei ole aegunud.
33.Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud vastuväide viivise määra ebamõistliku suuruse osas. Esitatud laenulepingutest nähtuvalt oli viivise määraks 0,1% viivitatud summalt päevas, ning hageja ei arvestanud viivise summat kokku üle põhinõude. Maakohus ei nõustunud kostjaga I, et nõude arvestus, millega hageja kohustus tasuma AJ-le emiteeritud võlgniku eelisaktsiate eest, oli ebaõige. Hageja põhjendas ja tõendas 8(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 hagiavalduses, et laenulepingute 080401 ja 080418 osas oli tehtud miinusmärgiga põhinõude mahaarvamised 1 467 954 krooni ja 1 356 926 krooni, tabelis oli kajastatud laenulepingu nr 080401 kogunõude jääk nullina. Hageja oli nõudest välja arvestanud summad, mis seondusid eelisaktsiate eest tasumisega.
34.Maakohus ei käsitlenud otsuses poolte väiteid ja vastuväiteid seoses nõude suurendamise ja vähendamisega ning menetlusosalise kaasamisega/mittekaasamisega, kuivõrd oli need küsimused lahendanud menetluse kestel kohtumäärustega. Kohtu infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-14-53134 läbi vaadatud Expericom OÜ hagi OÜ Probus vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses, nõue oli jäänud tunnustamata ja kohtuotsus oli jõustunud. PankrS § 103 lg 8 alusel, kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Seega olid käesolevas tsiviilasjas vaidluse all intressinõude summad, milliste osas esitas vastuväited pankrotihaldur. Expericom OÜ apellatsioonkaebus
35.24.03.2017 esitas Expericom OÜ Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse täies ulatuses, välja arvatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 21 624 eurot ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
36.Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja I nõue võlgniku vastu oli jäänud tunnustamata, siis tema vastuväiteid teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui maakohus oleks asunud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all üksnes need intressinõude summad, milliste osas esitas vastuväited pankrotihaldur ja kostja I vastuväiteid ei kuulu arvestamisele, siis jääb arusaamatuks, miks on kohus kostja I poolt esitatud vastuväiteid üldse kaalunud.
37.Hageja poolt kostja I nõude rahuldamiseks raha deponeerimine notari deposiiti ei muuda kostja I võlausaldaja staatust. Võlausaldaja pankrotiseaduse tähenduses on sisult laiem kui VÕS-i järgi. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Seega, kui isikul oli nõue olemas enne pankroti väljakuulutamist ning see oli ka pankroti väljakuulutamisel olemas, siis on tegemist pankrotivõlausaldajaga, kellel on õigus teiste võlausaldajate nõuetelevastuväiteid esitada. Eeltoodud seisukohta kinnitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-34-15 p 25.
38.Hageja deponeeris kostja nõude rahuldamiseks 180 eurot vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut ja kostjat I sellest ei teavitatud. Kuna kostja I oli varasemalt esitanud omapoolse kirjaliku vastuväite hageja nõudele, siis oli tema poolt esitatud vastuväide omab õiguslikku tähendust. Niikaua kui kostja I on võlausaldaja staatuses püsib ka tema vastuväide. Kostja on omandanud kaitstud nõude VM-lt. Vastuväite õiguslik toime on seotud võlausaldajaga, mitte nõudega.
39.Maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi. Kohtuotsuse p-s 41 selgitas kohus, et otsuses ei käsitleta poolte väiteid ja vastuväiteid, mis on seotud nõude suurendamise ja vähendamisega ning menetlusosalise kaasamisega või mittekaasamisega, kuna on need küsimused lahendanud eelnevalt kohtumäärustega. Kuna nimetatud kohtumäärus ei olnud edasi kaevatav, siis on menetlusosalisel õigus selle osas oma seisukoht esitada ning vaidlustada see apellatsiooni korras.
40.Hageja esitas 03.06.2015 avalduse nõude suurendamiseks 2 138 219 euro võrra. Maakohus võttis põhjendamatult hageja nõude suurendamise avalduse menetlusse ning kaasas põhjendamatult halduri kostjana.
9(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
41.Pankrotimenetluses nõude esitanud isikul tuleb nõudele esitatud vastuväidete korral PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul teha valik, millises ulatuses ta kohtus nõude tunnustamist taotleb ning vastuväidete ulatust arvestades valib, kelle vastu ta hagi esitab. Haginõude suurendamine on sarnaselt hagi esitamisega menetlustoiming. TsMS § 66 lg 1 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust seda menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Pärast PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaja möödumist on võimalik nõude tunnustamise hagimenetluse nõuet suurendada üksnes juhul, kui selleks esitatakse tähtaja ennistamise taotlus TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ning esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Maakohtu 31.05.2016 määruses esitatud vastupidine käsitlus ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaeg saabus hagejale 13.06.2014, mistõttu oleks saanud hageja esitada avalduse menetlustähtaja ennistamiseks hiljemalt 13.12.2014. TsMS § 67 lg-s 2 toodud kuuekuuline tähtaeg on õigust lõpetav. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et kohtupraktika muutumine VÕS § 113 lg 6 tõlgendamise osas leidis aset 03.06.2015.
42.Tuginedes eeltoodule, on maakohus ebaõigesti võtnud menetlusse nõude suurendamise avalduse ja kaasanud pankrotihalduri ilma, et oleks eelnevalt lahendanud küsimust, kas nõude suurendamine sellisel moel oli tookordses menetluse staadiumis üldse võimalik ega seda, kas ilma ennistamistaotlust esitamata oleks saanud nõuet suurendada ning kas nõude esitamise tähtaega oleks saanud praegusel hetkel enam üldse ennistada. Tegemist ei ole olemasoleva hagi muutmisega, vaid uue hagi esitamisega uue kosja vastu. Nõude tunnustamise hagi kostja II vastu esitati 1,5 aastat pärast nõuete kaitsmise koosolekut, seega oli tähtaeg hagi esitamiseks möödas. Maakohtul oleks tulnud kõigepealt lahendada aegumise küsimus.
43.09.02.2015 nõude vähendamise avaldust ei ole kohus lahendanud. Hageja esitas 31.08.2016 nõude täpsustuse, milles teatas 09.02.2015 nõude vähendamise avaldusest loobumisest. Hageja selgitas, et loobus nõude vähendamisest seoses asjaoluga, et kostja II on esitanud tsiviilasjas nr 2-16-5148 hageja vastu tagasivõitmise hagi, kus ta nõuab notari deposiitkontolt hagejale väljamakstud 188 250 eurot pankrotipessa tagasi. Kostja II leiab, et hageja poolt esitatud nõude vähendamise puhul oli tegemist sisuliselt nõudest loobumisega, mille osas oleks kohus pidanud tegema määruse. Õigusaktid ei võimalda ega näe ette nõudest loobumisest loobumist. Nõude vähendamisest loobumiseks peaks olema vastaspoole nõusolek. Kuna kostja II sellist nõusolekut ei anna, siis puudub alus ka sellise loobumise vastuvõtuks.
44.Juhul kui tahteavalduse adressaat on tahteavalduse kätte saanud, ei ole TsÜS § 72 järgi seda enam võimalik tagasi võtta. Praegusel juhul on aga hageja tahteavalduse tegemisest möödunud enam kui 1 aasta ja 7 kuud ning tahteavaldus nõude vähendamiseks või sellest loobumisest oli jõudnud juba ammu kostjani II.
45.Hageja on pahatahtlikult menetlust venitanud. Pidevate nõuetest loobumiste ning siis nõuete suurendamiste ning jälle loobutud nõuetest loobumisega on käesolev menetlus veninud juba praktiliselt 2,5 aastaseks.
46.Kostja I leiab, et on piisavalt tõendanud ja põhistanud intressinõuete aegumise ning ebaõige kapitaliseerimisega seonduvat ning on põhjalikult selgitanud, excel tabelite mittekohasust jm sellega seonduvat.
47.Kostja I ei nõustu viivise vähendamata jätmisega. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustunud kostja I sellekohaste seisukohtadega.
10(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
48.Apellant vaidlustab ka menetluskulud väljamõistetud osas ning leiab, et tegemist on ülepaisutatud kuludega. Hageja on pidevalt muutnud oma nõudeid, mistõttu on tegemist tema poolt kulutuste teadliku suurendamisega. AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus
49.27.03.2017 esitas kostja II Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus tunnustas OÜ Probus nõuet summas 10 507 759,36 eurot ning osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud hageja kasuks.
50.Kostja II leiab, et maakohus on ebaõigesti menetlenud hageja 03.07.2015 nõude suurendamise avaldust, mille aluseks oli asjaolu, et Riigikohus muutis menetluse kestel enda varasemat seisukohta seonduvalt intressi kapitaliseerimisega. Maakohus võttis 06.04.2016 määrusega hageja 03.07.2015 nõude suurendamise avalduse menetlusse, rahuldas selle ja kaasas kostja II menetlusse kaaskostjana. 11.04.2016 esitas kostja II TsMS § 333 lg 1 alusel kirjaliku vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt nõude suurendamise avalduse menetlemisega ja rahuldamisega ning halduri menetlusse kaasamisega. Halduri vastuväide jäi rahuldamata.
51.Maakohus on rikkunud PankrS § 106 lg 1 koostoimes TsMS §-ga 67 ja §-ga 68. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-12 p-s 10 leidnud, et PankrS § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid on oma olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Tähtaega ei ole ennistatud ja ennistamise võimalus on TsMS § 67 lg 2 järgi minetatud.
52.Maakohus on lugenud ebaõigesti tõendatuks hageja väite, mille kohaselt on hageja tasunud võlgniku eest arveid. Maakohus oleks pidanud ainuüksi sellest tulenevalt jätma nõude tunnustamise hagi 85 389,88 euro ulatuses rahuldamata. Esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks täitnud võlgniku. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel oli õiguslik alus, sh et arvete aluseks oli võlgniku majandustegevus. Seda, et arved ei olnud tegelikkuses seotud võlgniku majandustegevusega, kinnitab asjaolu, et 26 hageja poolt kohtule esitatud 48-st arvest on väljastatud pärast ajutise halduri nimetamist ning arvetele ei ole lisatud detailseid kirjeldusi, mis võimaldaksid hinnata tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja seost võlgniku tegevusega. Ei ole usutav, et võlgnikule väljastati seonduvalt reaalse majandustegevusega arveid pärast ajutise halduri nimetamist. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg 1 ja eeldanud hageja faktiväidete õigsust ning pannud kostjatele koormise tõendada vastupidist ja sellega lubamatult pöördanud ringi tõendamiskoormise.
53.Maakohtu otsus on üllatuslik TsMS § 436 lg 4 mõistes. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et hageja täitis võlgniku kohustust VÕS § 78 lg 1 mõistes ning on Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti järeldanud, et VÕS § 1028 alusel ei saa hagi rahuldada, kuid seejärel viitas üllatuslikult VÕS §-le 1041. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ning andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
54.Maakohus on rikkunud PankrS § 8 lg 3, tunnustades hageja nõuet maksete osas, mis toimusid pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. AS Süda Maja (pankrotis) pankrot kuulutati välja 17.12.2013 kohtumäärusega. Hagi terviktekstis olevast arvete tabelist nähtub, et tabeli viimased 9 arvet (kogusummas 18 644,09 eurot) on väljastatud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega, kui hageja arvetega seonduv nõue kuulub tunnustamisele, ei saa hageja olla pankrotivõlausaldajaks PankrS § 8 lg 3 alusel arvetega seotud nõude osas summas 18 644,09 eurot. Lisaks eeltoodule on maakohus
11(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 jätnud arvesse võtmata, et 48-st hageja poolt kohtule esitatud arvest 22 on väljastatud pärast ajutise halduri määramist, mil võis võlgniku vara käsutada üksnes ajutise halduri nõusolekul (PankrS § 20 lg 1). Ajutise halduri nõusolekut hageja poolt nimetatud arvete tasumiseks ei olnud. Maakohus on jätnud vastavad vastuväited tähelepanuta. Sellega on rikutud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.
55.Hageja on 03.07.2015 nõude suurendamise taotlusega esitanud kohtule nõude tunnustada hageja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus nõuet summas 10 287 395,28 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on maakohus tunnustanud hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus summas 10 507 759,36 eurot ehk 220 364,08 eurot suuremas summas, kui hageja on taotlenud. Maakohus on ületanud hageja nõude piire.
56.Maakohus ei ole menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestanud poolte menetluses osalemise ulatust ega seda, millises osas on menetlusosalised hagile vastu vaielnud. Hageja nõude suuruseks on 03.07.2015 nõude suurendamise avalduse kohaselt 12 403 969,95 eurot. Kostja I vaidleb ainuisikuliselt hageja nõudele vastu 82,40% ulatuses. Kostja II ja kostja I vaidlevad koos hageja nõudele vastu 17,60% ulatuses. Arvestades Riigikohtu praktikat, oleks maakohus pidanud hagi rahuldamata jätmisel jätma 82,40% hageja menetluskulusid kostja I kanda ning 17,60%-st hageja menetluskuludest poole kostja I ja poole kostja II kanda. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostja II kaasati tahtevastaselt menetlusse 06.04.2016 määrusega umbes 2,2 aastat pärast hagiavalduse kohtusse esitamist. Kostja II roll menetluses on olnud minimaalne ja kostja II kaasati menetlusse ainult johtuvalt Riigikohtu praktika muutumisest.
57.Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole piisavalt täpne. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, milliste hüpoteekidega on hageja tunnustatud nõue tagatud. Kostja II hinnangul on ringkonnakohtul võimalik selline ebatäpsus parandada ning kohtuotsuse resolutsiooni konkreetsete hüpoteekidega täiendada. Kostja II palub ringkonnakohtul seda teha. Vastus apellatsioonkaebustele
58.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning menetluskulud apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
59.Kolleegium, ära kuulanud poolte seisukohad kohtuistungil ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, maakohtu otsus tuleb seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada kostja II vastu esitatud hagi rahuldamise osas ja jätta hageja nõue kostja II vastu läbi vaatamata. Kostja I vastu esitatud nõude osas tuleb maakohtu otsus tühistada tunnustatud nõude suuruse osas ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Lisaks tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta ka maakohtu otsuse põhjendusi.
60.Hageja esitas AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses nõude 12 749 474,28 eurot, millest oli PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud rahuldamisjärgus 2 444 824,29 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus 10 198 349 eurot (I kd tl 22). Nõuete kaitsmise koosolekul 13.05.2014 esitas kostja I vastuväite kogu hageja nõudele ja kostja II tunnustas PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud järgus esitatud nõuet osaliselt summas 2 404 460,29 eurot. Vastuväide summas 40 364 eurot oli esitatud rahuldamisjärgule, s.t selles osas oli tegemist PankrS § 153 lg 1 p-s 2 tunnustamisele
12(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 kuuluva nõudega. PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus tunnustas kostja II hageja nõuet summas 8 189 540,67 eurot (I kd, tl 152).
61.PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja kui kohus jättis tema nõude tunnustamise hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Harju Maakohtu 07.06.2015 otsusega, mis jõustus 18.01.2016, jäeti OÜ Expericom hagi nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata põhjusel, et kostja I nõue 180 eurot oli rahuldatud. PankrS § 103 lg-st 8 tulenevalt ei ole oluline tuvastada, millal kostjale I võlg tasuti või millal ta võla tasumisest teadlikuks sai. Pärast seda, kui kostja I nõue jäi tunnustamata, ei ole ta enam AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, kes saab vastu vaielda hageja nõude tunnustamisele. Pärast nõude tunnustamata jätmist lõpevad kõik selle võlausaldaja õigused pankrotimenetluses, sh ka õigus esitada teise võlausaldaja nõudele vastuväiteid. Isik, kes ei ole võlausaldaja, ei saa enam mõjutada pankrotimenetluse kulgu.
62.See, et kostja omandas 05.06.2014 VM-lt AS Süda Maja (pankrotis) vastu kaitstud nõude 70 312,20 eurot (II kd tl 22), ei anna alust teha eelnevas lõigus toodust erinevat järeldust. VM AS Süda Maja (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul teiste võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. See, et VM-le kuulunud nõude omanikuks käesoleval ajal on kostja II, kes olles ise pankrotivõlausaldajaks nõuete tunnustamise koosoleku ajal, kasutas oma õigust esitada hageja nõudele vastuväide, ei anna talle vastuväite esitanud võlausaldaja staatust pärast seda, kui tema esialgne nõue on lõppenud täitmisega.
63.Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjendanud vastuoluliselt, et kostja I vastuväited tuleb jätta arvestamata, kuna kostja I ei ole võlausaldaja, ja samas analüüsinud kostja I sisulisi vastuväiteid hageja nõuetele. Kuna kostja I ei olnud pärast tema nõude lõppemist enam võlausaldaja, siis puudus maakohtul vajadus nõudele esitatud sisulisi vastuväiteid hinnata. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, kus kohus analüüsis kostja I sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ja vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
64.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus analüüsis kostja II vastuväiteid hageja nõudele ja rahuldas kostja II vastu esitatud hagi. Kolleegium leiab, et kostja II menetlusse kaasamisel ja hageja nõude suurendamise avalduse menetlusse võtmisel on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. AS Süda Maja (pankrotis) 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja II hageja nõudele vastuväite osaliselt. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
65.Hageja esitas 03.07.2015 avalduse nõude suurendamiseks ja kostja II kaasamiseks (III kd, tl 15-19). Hageja suurendas PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud rahuldamisjärgus esitatud nõuet 32 114,38 euro võrra ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus esitatud nõuet suurendas hageja 2 138 219 euro võrra. Lisaks palus hageja kaasata TsMS § 208 lg 2 järgi kostjana AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma. Hageja põhjendas 2 138 219 euro võrra nõude suurendamist sellega, et Riigikohus muutis oma senist seisukohta intressinõuete laenuks ümberkujundamise kohta ja just kostja II oli lisaks kostjale I selles osas nõuete
13(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692 kaitsmisel hageja nõudele vastuväite esitanud. 06.04.2016 määrusega kaasas maakohus TsMS § 208 lg 2 alusel menetlusse kostja II. Kostja II esitas maakohtule 11.04.2016 enda kaasamise kohta vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata.
66.TsMS § 208 lg 2 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Selleks, et eeltoodud alusel kostjat kaasata, peab kohus esmalt tuvastama, millise õigussuhtega on tegemist ja kes on selle osalised. Kolleegium leiab, et pankrotimenetluses tekib nõuete tunnustamisel õigussuhe iga nõude esitanud võlausaldaja ja vastuväite esitanud isiku vahel. Juhul, kui ühe võlausaldaja nõudele esitab vastuväite mitu isikut (võlausaldajad ja/või pankrotihaldur), siis kolleegiumi arvates tekib eraldi õigussuhe nõude esitanud võlausaldajal iga vastuväite esitanud isikuga eraldi. Vastav hagi tuleb nõude tunnustamist taotleval võlausaldajal esitada PankrS § 106 lg 1 järgi iga vastuväite esitanud isiku vastu ühe kuu jooksul pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Maakohus on ebaõigesti käsitlenud kostjaid seonduvalt nõude tunnustamisega ühe õigussuhte pooltena.
67.Hageja esitas kostja II vastu nõude 03.07.2015, s.o üle aasta pärast PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud 1-kuulise tähtaja möödumist. Riigikohus on 17.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-180-12 tehtud lahendi p-s 10 selgitanud, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, s.t see näitab, millise aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 68 lg 1 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha.
68.Hageja taotlust kostja II vastu nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja ennistamiseks kohtule esitanud ei ole. Samuti oli kostja II vastu hagi esitamise ajaks möödas TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline õigust lõpetav tähtaeg. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata ja kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista, ei ole menetlusosalisel õigust teha menetlustoimingut hiljem,. Kuna hageja esitas kostja II vastu nõude pärast PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja hagi esitamise tähtaega ei ole ennistatud, siis ei ole hagejal õigust hagi kostja II vastu esitada ning maakohus on ebaõigesti kaasanud kostja II menetlusse. Kolleegium leiab, et hageja nõue kostja II vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb eeltoodust tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole võimalik soovitud eesmärki kostja II vastu esitatud hagiga saavutada. Maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja II vastu, tuleb tühistada.
69.Kuna kostja I vastuväiteid hageja nõudele ei ole alust arvestada ja kostja II vastu ei ole hageja menetlustähtaja jooksul hagi esitanud, siis kuuluks hageja nõue tunnustamisele suuruses, milles sellele ei vaielnud nõuete tunnustamisel vastu kostja II ehk siis PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus summas 2 404 460 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus summas 8 189 540,67 eurot.
14(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
70.PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud rahuldamisjärgus tunnustas maakohus hageja nõuet summas 2 084 460,29 eurot, s.o hageja poolt taotletud suuruses. Kuna kohus on tsiviilasja lahendamisel piiratud hageja poolt esitatud nõudega, siis PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud järgus tuleb hageja nõuet tunnustada summas 2 084 460,29 eurot.
71.PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus esitatud nõuet on hageja maakohtu menetluse ajal suurendanud ja vähendanud. Kolleegiumi arvates ei saa nõude tunnustamiseks esitatud hagis võlausaldaja esitada suuremat nõuet, kui ta oli esitanud pankrotihaldurile. Küll aga võib olla võimalik, et esimeses rahuldamisjärgus rahuldamisele kuuluva nõudena esitatud nõue osutub tunnustamisele kuuluvaks madalamas järgus, sealjuures ei tohi nõuete kogusumma muutuda. 14.10.2016 esitatud hagiavalduse terviktekstis (IV kd, tl lk 57 jj) on hageja palunud tunnustada nõuet kogusummas 12 592 219,65 eurot, millest PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud järgus 2 084 460,29 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud järgus 10 507 759,36 eurot. Pankrotihaldurile esitas hageja kogusummas nõude 12 749 474,28 eurot, millest 10 198 349 eurot oli PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus. 09.02.2015 menetlusdokumendis vähendas hageja nõuet 188 250 euro võrra. Nimetatud menetlusdokumenti paberkandjal ei olnud maakohtu toimikus, kuid kõik menetlusosalised on sellele tuginenud ja elektroonilises toimikus on see olemas. Ringkonnakohus lisab selle paberkandjal toimikusse. 09.02.2015 avalduses tõi hageja esile, et lepingust nr 121214 tulenevalt oli esitatud hüpoteegiga tagatud nõue 180 000 eurot (põhivõlg) PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud rahuldamisjärgus ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus 40 364,38 eurot (intress 9 764,38 eurot ja viivis 30 600 eurot). Notar Jaan Hargi kontolt on hagejale tasutud lepingust nr 121214 tuleneva nõude täitmiseks 188 250 eurot, millest hageja luges täidetuks intressi ja viivise ning 147 885,62 euro ulatuses põhivõla. Eeltoodust tulenevalt vähendas hageja oma nõuet ja palus tunnustada esimeses rahuldamisjärgus 2 116 574,67 eurot ja teises rahuldamisjärgus 8 149 176,28 eurot. Alternatiivselt palus hageja tunnustada esimeses rahuldamisjärgus 2 084 460,29 eurot ja teises rahuldamisjärgus 8 181 290,66 eurot, juhul, kui kohus leiab, et laenulepingust nr 121214 tulenev põhivõlg 147 885,62 eurot ei kuulu tunnustamisele esimeses rahuldamisjärgus. 03.07.2015 menetlusdokumendis (III kd tl 15 jj) palus hageja tunnustada esimeses rahuldamisjärgus nõuet 2 116 574,67 eurot ja teises rahuldamisjärgus 10 287 395,28 eurot, suurendades teises rahuldamisjärgus esitatud nõuet 2 138 219 euro võrra. Hageja selgitas 14.10.2016 hagiavalduse terviktekstis, et on loobunud 09.02.105 nõude vähendamise avaldusest, kuna kostja II on esitanud kohtule hagi 188 250 euro tagasivõitmiseks. Kolleegium leiab, et hageja teises rahuldamisjärgus tunnustamisele kuuluvat nõuet ei ole alust tunnustada tagasivõitmise hagi esitamise tõttu eelnevalt taotletust suuremas summas. Vaidlust ei ole, et nõudest, mis tulenes laenulepingust nr 121214 on tasutud 188 250 eurot ja hageja on selle tõttu vähendanud nõuet teises rahuldamisjärgus tunnustamisele kuuluva osas 40 364,38 euro võrra. Juhul, kui kostja II hagi tagasivõitmiseks peaks rahuldatama ja tasutu võidetakse tagasi, siis kohaldub hageja nõudele tagasivõidetud summa osas PankrS § 119. Eeltoodut arvestades tuleb hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 2 toodud rahuldamisjärgus tunnustada summas 8 149 176,28 eurot.
72.Kolleegiumi arvates puudub alus täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni kostja II apellatsioonkaebuses toodud taotluse põhjal ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon PankrS § 153 lg 1 p 1-s 1 toodud kaitstud nõude osas viisil, kus tunnustatud nõue oleks seotud konkreetsete hüpoteekidega. Nõude tunnustamisel tuleb määrata ainult nõude suurus ja rahuldamisjärk, mida on taotletud ka hagis. Kohtul ei ole võimalik hagi piiridest väljuda.
15(16)
Tsiviilasi nr: 2-14-21692
73.Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu otsust menetluskulude jaotusega seonduvalt. Kuna OÜ Probus hagi Expericom OÜ vastu kuulus rahuldamisele osaliselt, siis tuleb selle nõudega seonduvad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega, s.o. kostja I kanda jääb 81% ja hageja kanda jääb 19% hageja nõudega kostja I vastu seotud menetluskuludest.
74.Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-14215 20.04.2016 tehtud otsuses selgitanud, et TsMS § 174 lg-id 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena peab kõrgema astme kohus esmakordselt diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud, rahuldanud hagi osaliselt ja jaganud menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist, mis tingib esmakordselt kostja I menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat I esindas menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Lisaks eeltoodule tuleb hageja menetluskulude osas hinnata ka seda, millised menetluskulud on seotud hagiga kostja I vastu ja millised kostja II vastu, mis jäävad hageja enda kanda. Eeltoodu tõttu tuleb kostja I vastu esitatud nõudega seotud hüvitatavate menetluskulude suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul.
75.Kostja II vastu esitatud nõudega seonduvad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja kanda. Kostja II ei ole maakohtu menetluses esitanud taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Arvestades, et kostja II on esitanud ainult ringkonnakohtu menetluses kantud kulude hüvitamise avalduse, siis menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes saab kolleegium kostja II menetluskulude rahalise suuruse ise kindlaks määrata. Maakohtus ei kuulu TsMS § 177 lg 2 järgses menetluses kostja II menetluskulud kindlaksmääramisele, kuna need on määratud kindlaks käesoleva määrusega.
76.Ringkonnakohtu istungil esitas kostja II suuliselt taotluse, mille kohaselt on tema apellatsiooniastme kuludeks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu. Lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson on kulutanud istungiks ettevalmistamiseks 2,5 tundi ja istungil osalemiseks 1,25 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on lepingulise esindaja kulu 450 eurot. Kuna AS Süda Maja (pankrotis) on käibemaksukohustuslane (reg number EE100833106), siis käibemaks hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja II esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks on vajalik ja põhjendatud taotluses toodud mahus. Kokku on hagejalt kostja II kasuks väljamõistetav menetluskulu 750 eurot (riigilõiv 300 eurot + lepingulise esindaja tasu 450 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.