Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-18038
Tsiviilasi
Irina Shchudrina hagi Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu vastu 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks 7000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (registrikood 804149457), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (hageja): Irina Shchudrina (isikukood xxxx), esindaja Paul Paas
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 21. mai 2018 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu kanda.
Välja mõista Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistult Irina Shchudrina kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 240 eurot (koos käibemaksuga).
4.Välja mõista Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistult Irina Shchudrina kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni).
5.Jätta Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid tähelepanuta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Irina Shchudrina (hageja) esitas 30. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kostja liige ja oli kostja juhatuse liige. 1. septembril 2017 ja
6.oktoobril 2017 toimusid korteriomanike üldkoosolekud. Üldkoosolekute kokkukutsumiseks ei pöördutud juhatuse poole ning isikutel, kes üldkoosolekud kokku kutsusid, ei olnud selleks õigust. Üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on üldkoosolekutel vastu võetud otsused tühised. 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul osalenud isikute nimekirjast nähtub, et korteri nr X omanikuks ja koosolekul registreeritud isikuks on Olga Demidovitš, kuigi kinnistusraamatu järgi on korteri nr X omanik alates 2005. aastast alates Anna Rudomina. Kuna 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud, ei saanud seal korteriühistu põhikirja p 4.5.1 järgi päevakorraväliste punktide osas otsuseid vastu võtta. Äriregistrile saadetud 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku protokoll ei vasta koosolekul vastu võetud otsustele. 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul otsustati mh tagasi kutsuda senised juhatuse liikmed, valida uus juhatus ja määrata keskküttemaksu suuruseks 20% korteriomandi ruutmeetrilt igale alternatiivküttega korterile. 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise kutsel ei olnud päevakorda märgitud juhatuse tagasikutsumist, uue juhatuse valimist ja keskküttemaksu suuruse kehtestamist alternatiivküttega korteritele, mistõttu ei olnud üldkoosolek pädev vastavaid otsustusi tegema. Üldkoosoleku protokoll ei kajasta täiendavate päevakorrapunktide poolt hääletamist või päevakorra täiendamist.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja selgituste kohaselt kutsusid kostja liikmed üldkoosoleku ise kokku, kuna juhatus seda vaatamata nende nõudmisele ei teinud. 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul osales korteri nr X omaniku Anna Rudomina volikirja alusel tema esindajana Olga Demidovitš. Kuna 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed, sai päevakorda võtta uusi küsimusi. Kostja ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ning puuduvad asjaolud, mis tooksid kaasa üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse. Hageja osales 1. septembri 2017 üldkoosolekul oma esindaja kaudu ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul isiklikult. Hageja ei nõudnud üldkoosolekutel enda vastuväite protokollimist, mistõttu ei ole tal õigust nõuda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 21. mai 2018 otsusega hagi, tuvastas kostja 1. septembri 2017 ja
6.oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus kontrollis esmalt, kas vaidlustatud otsused on tühised vastuolu tõttu MTÜS §-s 241 sätestatuga. Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et korterühistu juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud ning koosoleku kokkukutsumise teatel puuduvad andmed selle kohta, kelle initsiatiivil või mitme ühistu liikme algatusel üldkoosolek kokku kutsutakse. Isegi kui nõustuda kostjaga, et hagejale esitati korteriomanike pöördumine 11. augusti 2017 üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja hageja keeldus selle allkirjastamisest, ei ole sellel tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel, kuna pöördumine ei puuduta 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute kokkukutsumist. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku toimumiseks oleks eelnevalt esitatud juhatusele põhjendatud taotlus ning et juhatus keeldus koosolekut kokku kutsumast. Maakohus märkis, et korteriühistu põhikirja p 4.4.2 kohaselt tuleb korduvkoosolek kokku kutsuda sama päevakorraga. Kuna uue juhatuse valimist 11. augusti 2017 üldkoosoleku päevakorras ei olnud, ei saa 1. septembri 2017 üldkoosolekut lugeda korduvkoosolekuks. Maakohus leidis, et kuna 1. septembri 2017 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust senise juhatuse tagasi kutsumiseks, tekkis uue juhatuse nimetamisega olukord, kus ühistul oli sisuliselt kaks juhatust, mis on vastuolus seaduse ja põhikirja p-ga 4.1.1 ning ainuüksi seetõttu tühine. Maakohus viitas korteriühistu põhikirja p-le 4.5.1, mille kohaselt saab üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas ning üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta päevakorraväliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Maakohus nõustus kostjaga, et 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei olnud esindatud kõik korteriühistu liikmed. Osalejate nimekirjas on korteri nr X omanikuna märgitud Olga Demidovitš, kuigi alates 2005. aastast on korteriomanik Anna Rudomina. Kostja esitatud Anna Rudomina 29. juuli 2017 antud volitusel puudub märge, millisel koosolekul hääletamiseks volitus antakse ning et see kehtib tähtajatult. Lisaks puudub registreerimislehel märge korteri nr X esinduse kohta, mille märkimise kohustus tuleb põhikirja p-st 4.4.4. Maakohus asus seisukohale, et kuna 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei olnud esindatud kõik ühistu liikmed, ei saanud üldkoosolek võtta vastu otsuseid päevakorraväliste punktide, sh juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise osas. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on üldkoosoleku otsused MTÜS § 241 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Seetõttu ei oma sisulist tähtsust hageja väited selle kohta, et 6. oktoobri 2017 protokoll ja selle mustand erinevad oluliselt mh juhatuse liikmete valimise osas.
Maakohus leidis, et otsus alternatiivküttele üle läinud korteritele keskkütte jääkmaksumuse määramisel 20% m2 kohta võeti samuti nii 1. septembri 2017 kui ka 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul vastu päevakorraväliselt, st rikkudes üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
1.septembri 2017 üldkoosoleku päevakorra p 2 ja 5. oktoobri 2017 päevakorra p 4 alusel ei ole korteriühistu liikmetel võimalik aru saada, et nende punktide juures otsustatakse ka alternatiivküttele üle läinud korteritele keskkütte jääkväärtuse määramist. Puuduvad viited sellele, mis metoodikale tuginedes on jääkmaksumus määratud ning kas korteriomanikud on saanud materjalidega tutvuda ja küsimuses oma seisukoha kujundada. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et nii 1. septembri 2017 kui ka 6. oktoobri 2017 üldkoosolekutel vastu võetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Seetõttu otsustas maakohus jätta läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. mai 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt pidi maakohus arvestama 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 p-i 4 ning lahendama asja hagita menetluses. Hagiavalduses on moonutatud faktilisi asjaolusid ning esitatud vääraid väiteid. Maakohus ei ole tõendeid õigesti hinnanud ning on seetõttu tuvastanud faktilised asjaolud valesti ja see on omakorda viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et korteriühistu juhatus 1. septembri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Koosolek kutsuti kokku initsiatiivrühma algatusel korteriühistu kehtiva juhatuse poolt. Juhatuse liige Uljana Barabina pani 15.-16. augustil 2017 trepikodade infotahvlitele teate 1. septembri 2017 üldkoosoleku kohta. Hageja sai üldkoosoleku kokkukutsumisest teada hiljemalt 21. augustil 2017, kuna sel kuupäeval saatis ta kostja postiaadressile volikirja Svetlana Trofimova volitamise kohta. Seetõttu on väär hageja väide, et teda ei teavitatud 1. septembri 2017 üldkoosolekust õigeaegselt ning 1. septembri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Nii uue juhatuse kui ka endise juhatuse plaanis oli kutsuda 6. oktoobril 2017 kokku korteriühistu üldkoosolek ning hageja on seda asjaolu varjanud. 6. oktoobri 2017 üldkoosolek on kokku kutsutud nii uue juhatuse kui ka endise juhatuse poolt. Tõendatud ei ole hageja väide, et teda ei ole 6. oktoobri 2017 üldkoosolekust õigeaegselt teavitatud. Korteri nr X omanik Anna Rudomina oli 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul esindatud enda ema Olga Demidovitši antud lihtkirjaliku volikirja alusel. Volikirjast ei tulene, et see oli tähtajaline või et volitus oli muul viisil piiratud. Tõendamata on asjaolu, et Olga Demidovitši volitust 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekutel ei esitatud. Kuna 1. septembri 2017 üldkoosolekul ei kutsutud vana juhatust tagasi, tekkis vajadus otsustada juhatuse tagasi kutsumine ja uue juhatuse määramine uuel üldkoosolekul. 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed, mistõttu sai seal nii seadusest (MTÜS § 201 lg 5) kui ka põhikirjast (p 4.5.1) tulenevalt võta vastu otsuseid päevakorraväliste punktide osas. Isegi kui 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumine toimus rikkumistega, ei olnud seal vastu võetud otsused MTÜS § 21 lg-st 3 lähtudes tühised, kuna üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed. Otsuse nr 3 vastuvõtmise poolt hääletasid 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul
kõik korteriühistu liikmed, mistõttu oleks hea usu põhimõttega vastuolus tuvastada, et nimetatud otsus on tühine. Kuna hageja osales mõlemal üldkoosolekul ning ei lasknud oma vastuväidet otsustele protokollida, ei saa ta nõuda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Elamu keskküttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Tasu kaugkütte eest on majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas või kaasomanike kokkuleppes ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Kaasomanike kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Hagejal puudub korteriomanike nõusolek selle kohta, et ta võib keskkütteradiaatorid maha võtta või et ta ei pea maksma soojusenergia eest. Elamu ühine küttesüsteem soojendab nii kortereid kui ka korteriomanike kaasomandis olevaid elamu osi. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus pakkus pooltele võimalust esitada täiendavad tõendeid või taotlusi, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud ja minetas sellega täiendavate tõendite ja vastuväidete edasise esitamise võimaluse. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid ei saa lahendi tegemisel arvestada ja need tuleb kostjale tagastada. Kostja ei esitanud maakohtus seisukohta selle osas, et asi tuleks lahendada hagita menetluses. Käesolev asi algatati enne 2018. aastat, mistõttu lahendas maakohus asja õigesti hagimenetluses. Korteriühistu juhatus 1. septembri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud ning koosoleku kokkukutsumise teatel puuduvad andmed selle kohta, kelle initsiatiivil või mitme ühistu liikme algatusel koosolek kokku kutsutakse. Hageja kinnitas vande all antud seletustes, et korteriomanike 26. juuli 2017 pöördumist hageja poole üldkoosoleku 11. augusti 2017 üldkoosoleku kokkukutsumiseks tema varem näinud ei ole ning keegi ei ole talle seda dokumenti esitanud. Isegi kui hagejale esitati pöördumine 11. augusti 2017 üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei ole sellel tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast, kuna see ei puuduta 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute kokkukutsumist. Kostja ei ole tõendanud, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku toimumiseks oleks eelnevalt esitatud juhatusele põhjendatud taotlus ning et juhatus oleks keeldunud koosolekut kokku kutsumast.
11.augusti 2017, 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekud kokku kutsunud isikutel ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise õigust. 1. septembri 2017 üldkoosolekul valiti uus juhatus, kuid vana juhatust tagasi ei kutsutud. Järelikult pidi üldkoosoleku kokkukutsumiseks toimuma juhatuse koosolek, milles pidi osalema üle poole juhatuse liikmetest, st vähemalt 4 liiget. Uue koosoleku kokkukutsumist taotlevad korteriühistu liikmed pidanuks pöörduma ka vana juhatuse poole põhjendatud taotlusega üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
6.oktoobri 2017 üldkoosolekul said Irina Prohhortševa ja Vitali Starogorodtsev võrdselt hääli. Registrisse saadetud protokoll ei kajasta Vitali Starogorodtsevi valimist juhatuse liikmeks. MTÜS § 22 lg 11 teise lause järgi tulnuks häälte võrdsel jagunemisel heita liisku. Kuna üldkoosoleku valimiste tulemusel on kahele vabale juhatuse liikme kohale valitud viis võrdselt hääli saanud inimest ja nad ei heitnud omavahel liisku, ei saanud neist juhatuse liikmeid. Väär on kostja väide, et hageja osales 1. septembri 2017 üldkoosolekul esindaja kaudu. Üldkoosoleku läbiviijad ei võtnud hageja esindaja volitust vastu ja ei lubanud tal koosolekul osaleda. Koosolekust osavõtnute nimekirjas on märge, et korteri nr X esindajal ei ole hääletamisõigust. Hageja ei olnud seega üldkoosolekul esindatud.
Kui korteri nr X omanik oleks osalenud üldkoosolekutel esindaja kaudu, oleks koosolekul viibinute nimekirja märgitud korteri nr X omanik koos viitega volituse olemasolule.
6.oktoobri 2017 üldkoosoleku kutses ja üldkoosoleku protokollis märgitud päevakord erinevad. Protokollis märgitud päevakorra kinnitamise poolt ei ole hääletatud, mistõttu puudus üldkoosolekul pädevus võtta vastu otsuseid küsimustes, mis lisati päevakorda ilma üldkoosoleku otsuseta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
7.Käesolevas asjas on hageja palunud tuvastada kostja 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Maakohus rahuldas hagi ja asus seisukohale, et nii 1. septembri 2017 kui ka 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on koosolekutel vastu võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ning palunud jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja väitel ei ole üldkoosolekute kokkukutsumise korda rikutud.
8.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kuigi hagi esitati 1. detsembril 2017, pidi maakohus asja lahendamisel arvestama alates 1. jaanuarist 2018 kehtivat TsMS § 613 lg 1 p 4 redaktsiooni ja lahendama asja hagita menetluses. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 631 lg 4 järgi ei või apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Käesoleval juhul ei ole kostja maakohtus tuginenud sellele, et asi tulnuks lahendada hagita menetluses. Ka ei nähtu kostja apellatsioonkaebusest, mille poolest erineb hagimenetluses tehtud lõpplahend lõpplahendist, mis oleks tehtud hagita menetluses. Ka ei oleks asja lahendamisel hagita menetluses muutunud menetlusosaliste ring. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt kuuluvad korteriühistu organi otsuse kehtivuse vaidlustamise asjas menetlusosaliste hulka avaldaja ja korteriühistu, kes on menetlusosalised käesolevas asjas. Kostja etteheited apellatsioonkaebuses selles, et kohus ei kutsunud kostja juhatust kohtuistungile ja kostja juhatus ei saanud anda isiklikult ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, ei ole asjakohased. Maakohus pidas asjas kohtuistungi 10. mail 2018. Kohtuistungil osales kostja lepinguline esindaja. Kostja seaduslikel esindajatel oli võimalus kohtuistungist osa võtta sõltumata sellest, kas kohus vaatas asja läbi hagilises või hagita menetluses. Kui kostja lepinguline esindaja jättis kostja juhatuse liikmed sellest õigusest teavitamata, võib olla tegemist lepingulise esindaja kohustuste rikkumisega. Seega ei ole maakohus menetlusliigi valikul kostja õigusi rikkunud.
9.Vaidlustatud otsuste vastu võtmise ajal reguleeris korteriühistu õiguslikku seisundit, tegevuste alust ja lõpetamise erisusi korteriühistuseadus (KÜS). Kuivõrd KÜS-is ei ole reguleeritud korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid ja tühisuse tuvastamise korda, on maakohus kohaldanud KÜS § 1 lg-st 2 tulenevalt õigesti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine muu hulgas siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib MTÜS § 20 ning sätte lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.
Käesoleval juhul on hageja, kes oli 1. septembri 2017 üldkoosoleku toimumise ajal ja sellele eelnenud ajal kostja juhatuse liige, väitnud, et juhatus ei kutsunud 1. septembri 2017 üldkoosolekut kokku. Sealjuures on hageja viidanud sellele, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (tl 47) ei nähtu, kes üldkoosoleku kokku kutsus. Kuigi TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on üheks erandiks negatiivse asjaolu tõendamine, mille puhul võib tõendamiskoormus olla hea usu põhimõttest tulenevalt ümberjagatud. See on tingitud sellest, et negatiivse asjaolu – mida on ka väide, et juhatus koosolekut kokku ei kutsunud – tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisas hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks enda väite põhistamisest, misjärel lasus kostjal kohustus tõendada, et juhatus kutsus üldkoosoleku kokku (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 22).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja piisaval määral põhistanud väidet, et juhatus
1.septembri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud, mistõttu pöördus tõendamiskoormus hea usu põhimõttest tulenevalt ümber ning kostja pidi tõendama, et juhatus kutsus üldkoosoleku kokku. Samas ei vaielnud kostja maakohtu menetluses hageja vastavale väitele vastu. Maakohtu menetluses väitis kostja hoopis seda, et juhatus ei kutsunud korteriühistu liikmete kirjaliku ja põhjendatud nõude esitamisel üldkoosolekut kokku, mistõttu kutsusid korteriühistu liikmed selle kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga 4 ise kokku. Alles apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et korteriühistu juhatus kutsus 1. septembri 2017 üldkoosoleku kokku, tehes seda initsiatiivrühma algatusel. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud korteriühistu revidendi Jelena Valge taotluse kolmanda isikuna menetlusse astumiseks ja selle lisad. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses saab TsMS § 652 lg 1 p 2 alusel menetlusosaliste esitatud uusi faktilisi asjaolusid arvesse võtta üksnes niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kuna kostja ei ole uue asjaolu ja uute tõendite esitamise lubatavust põhjendanud ja vastaspool on vaielnud vastu nii uuele asjaolule kui ka uute tõendite asja juurde võtmisele, jätab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta. Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei ole neid vaja tagastada. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et korteriühistu juhatus 1. septembri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud.
11.Apellatsioonkaebuses ei ole kostja enam tuginenud sellele, et üldkoosoleku kutsusid MTÜS § 20 lg 4 alusel kokku korteriühistu liikmed samas korras juhatusega, kuna juhatus seda nende kirjalikul ja põhjendatud nõudmisel ei teinud. Samas märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et kuna Jelena Valge ja Viivi Simsoni 26. juuli 2017 pöördumine (tl 71) puudutab 11. augusti 2017 üldkoosoleku kokkukutsumist, ei ole sellel tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka see, kas hageja sai nimetatud pöördumise kätte või mitte.
12.Kuna 1. septembri 2017 üldkoosolekut ei kutsutud kokku MTÜS §-s 20 ettenähtud korras, on maakohus õigesti leidnud, et üldkoosoleku otsused on MTÜS § 241 lg 1 esimese lause alusel üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, on otsused tühised ilma lisatingimusteta (vt Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Samas võib üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad kõik korteriühistu liikmed. 1. septembri 2017 üldkoosoleku protokollist tuleneb aga see, et üldkoosolekul osales 11 korteriomanikku 12-st. 1. septembri 2017 üldkoosoleku registreerimislehest (tl 70) nähtub, et hagejat ehk korteri nr X omanik pidi üldkoosolekust osa võtma esindaja kaudu, kuid esindajal puudus volikiri ja registreerimislehele on tehtud märge,
et tal ei ole hääletamisõigust. Seetõttu saab asuda seisukohale, et korteri nr X omanik
1.septembri 2017 üldkoosolekul esindatud ei olnud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt kindlaks teha, kas korteri nr X omanik Anna Rudomina osales 1. septembri 2017 üldkoosolekul oma esindaja kaudu või mitte. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed, ei saa kokkukutsumise korra rikkumist kõrvaldatuks lugeda ja üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma.
13.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas maakohus on tuvastanud õigesti 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Hageja tugines hagiavalduses 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Sealjuures tugines hageja nii sellele, et üldkoosolekut ei kutsutud kokku selleks õigustatud isikud, kui ka sellele, et seal otsustati küsimuste üle, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorras. Ringkonnakohtule esitatud seisukohas on hageja toonud samuti välja, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel ei olnud selleks õigust. Maakohus hageja väidet, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus selleks õigus, ei analüüsinud. Kuna kostjale on teada, et hageja tugines nimetatud asjaolule nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus, teeb ringkonnakohus kindlaks, kas üldkoosoleku otsuste tühisuse võis tingida ka see, et üldkoosolekut ei kutsunud kokku selleks õigustatud isikud. Ringkonnakohus ei välju sellega apellatsioonkaebuse piiridest, kuna maakohus on hagi rahuldanud täies ulatuses ja seetõttu ei saa see seada kostjat halvemasse positsiooni võrreldes sellega, mida maakohus kostja suhtes otsustas. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku otsused on kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, ei saanud Irina Prohhortševast, Valdur Simsonist ja Leili Kolpakovast kostja juhatuse liikmed. Nimelt saab korteriühistu üldkoosoleku otsust pidada korteriühistu liikmete mitmepoolseks tehinguks (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10) ning tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.
6.oktoobri 2017 üldkoosoleku kutsest nähtuvalt on üldkoosoleku kokku kutsunud juhatus. Pärast 1. septembri 2017 üldkoosolekut oli kostja juhatuses näiliselt 6 liiget. Kutsel ei ole märgitud, kes juhatuse liikmetest on üldkoosoleku kokku kutsunud, kuid hageja on väitnud, et
6.oktoobri 2017 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus selleks õigus. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutsusid kokku Irina Prohhortševa, Valdur Simson ja Leili Kolpakova, kes pidasid ennast uueks juhatuseks. Kuna hageja põhistas piisavalt määral enda väidet, et juhatus, mis koosneb Irina Shchudrinast, Uljana Baravinast ja Vitali Starogorodtsevist, 6. oktoobri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud, pöördus tõendamiskoormus hea usu põhimõttes tulenevalt ümber ning kostja pidi tõendama, et viimati nimetatud koosseisus juhatus kutsus üldkoosoleku kokku. Kuna kostja ei ole tõendanud, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutsusid kokku isikud, kes olid tegelikult juhatuse liikmed, on rikutud 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. See toob MTÜS § 241 lg 1 alusel kaasa 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute otsuste tühisuse ning selles osas tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
14.Samas nagu eelnevalt märgitud, võib üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel olla õigustatud otsuseid vastu võtma sõltumata kokkukutsumise korra rikkumisest, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku protokollis (tl 18) on märgitud, et üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud. Samas on hageja toonud välja, et registreerimislehel (tl 21) on märgitud korteri nr X omanikuks Olga Demidovitš, kes on registreerimislehe ka allkirjastanud, kuigi tegelikult on korteri nr X omanikuks alates
10.veebruarist 2005 Anna Rudomina. Kostja on väitnud, et Olga Demidovitš esindas Anna
Rudominat 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul volikirja alusel ning koos hagivastusega on kostja esitanud ka volikirja (tl 72). Ringkonnakohus märgib, et kostja põhikirja p 4.4.4 kohaselt on üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrajaks registreerimiseht, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteri number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja volituse aluse. Volikiri jääb registreerimislehe juurde. Registreerimislehel on Olga Demidovitš märgitud korteriühistu liikmena ning registreerimislehelt ei nähtu, et Olga Demidovitš osales üldkoosolekul kui Anna Rudomina esindaja. Samas on teiste korteriühistu liikmete juurde, kes on üldkoosolekul osalenud esindaja kaudu, tehtud märkus volikirja kohta ja märgitud esindaja nimi. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei olnud esindatud kõik korteriomanikud. Sellest tulenevalt ei olnud 6. oktoobri 2017 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka MTÜS § 21 lg 3 alusel.
15.Maakohus tuvastas, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsused on tühised ka MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel, kuna üldkoosolek ei saanud võtta vastu otsuseid päevakorraväliste küsimuste osas. MTÜS § 20 lg 6 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida muu hulgas üldkoosoleku päevakord. MTÜS § 201 lg 5 järgi võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võtta päevakorda, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kostja põhikirja p-s 4.5.1 on sätestatud, et üldkoosolek võib päevakorraväliste punktide osas võtta otsuseid vastu üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Vaidlust ei ole selles, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutses (tl 48) ja 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku protokollis (tl 18) sisalduvad päevakorrad erinevad üksteisest. Lisaks üldkoosoleku kutses märgitule oli üldkoosoleku protokolli järgi päevakorras ka juhatuse tagasikutsumine, uue juhatuse valimine ja põhikirja muutmine. Osa 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsustest on seega tehtud päevakorravälistes küsimustes. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed, ei saanud üldkoosolek päevakorraväliste küsimuste üle otsustada. Riigikohus on leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14). Eelnevast lähtuvalt on osa 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul tehtud otsustest tühised ka põhjusel, et need on tehtud päevakorraväliste küsimuste osas.
16.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses palub hageja mõista kostjalt menetluskulude katteks välja kokku 240 eurot (sh käibemaks summas 40 eurot). Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 2 tunni ulatuses. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015
määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja olemust ja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.