Saneerimine › Saneerimisasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-9367/45
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Saneerimine › Saneerimisasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 02.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 11 111

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS K-MOST10066253 OÜ Bauschmidt12243943

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9367

Tsiviilasi

OÜ B (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi avaldus aktsiaseltsi K-MOST pankroti väljakuulutamiseks ja aktsiaseltsi K-MOST avaldus saneerimismenetluse algatamiseks

Menetlusosalised ja nende

avaldaja aktsiaselts K-MOST (registrikood 10066253, asukoht: V 12, 11415 Tallinn); avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige B L (isikukood xxx); saneerimisnõustaja A J (Oasis Capital OÜ, kontaktaadress xxx, xx, tel xx, e-post xxx); võlausaldaja OÜ B (pankrotis, registrikood 12243943) pankrotihaldur Veli Kraavi; võlausaldaja lepinguline esindaja advokaat Rauno Kinkar (Advokaadibüroo Lextal, e-post [email protected]).

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada aktsiaseltsi K-MOST saneerimismenetluses saneerimiskava.

2.Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja A J.

3.Kohus kohustab saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldatakse ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 02. maiks 2019.

Sarnased lahendid

Saneerimine

2-18-9367 MOST V , Tallinn asuva kinnisasja eest 100 000 eurot. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ on hinnanud 22.12.2015 seisuga kinnisvara väärtuseks 1 614 000 eurot. Kinnistu omandiõigus on OÜ-le B lepingu alusel üle läinud, mõlemat ettevõtet esindas tehingu tegemisel juhatuse liikmena M S. Kinnistu õigusvastane müügilepingu sõlmimine on toonud kaasa omanikukande muutmise kinnistusraamatus, mistõttu ei saa AS K-MOST kasutada seadusjärgseid omanikuõiguseid, mh kasutada kinnistut tagatisvarana krediidiasutuste ees pangagarantiide saamiseks ehitushangetele osalemiseks või käibekapitali laenamiseks. Koheselt peale müügilepingu sõlmimist tekkis olukord, kus AS K-MOST ei saanud tagada oma lepinguliste kohustuste täitmist Maanteeameti ees seoses Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru maakondade riigiteede sildade hooldusega aastatel 2016 – 2021 seoses Tallinn-Narva maanteel asuva Aluvere viadukti ümberehituse ja pealesõitude taastusremondiga. Selle tulemusena peatas Maanteeamet väljamaksed juba tehtud tööde eest ning sildade hooldusega seoses lõpetas Maanteeamet lepingu ning määras leppetrahvi. K-MOST esitas tsiviilasjas nr 2-17-10074 hagi kinnistu tagasisaamiseks põhjusel, et tehing on kas tühine või alternatiivselt tühistatud TsÜS § 131 alusel. Senises menetluses on tänaseks üheselt ilmnenud, et tehingu toimumiseks puudus nõuetekohane nõukogu nõusolek ning samuti ei ole vaidlust sellest, et M S mõlemat poolt esindades sellest teadis. Arvestades ka tehinguga kaasnenud erakordselt rasket tagajärge (ettevõtte tegevuse seiskumine) on ilmne ka tehingu kahjulikkus AS-ile K-MOST. Juhul, kui kohtumenetluse tulemusena saab AS K-MOST V tn 12 kinnistu omandiõiguse tagasi ning kinnistul olevad laenukeeldu rikkuvad hüpoteegid kustutatud, ületab AS-i KMOST vara väärtus oluliselt kohustusi. Saneerimiskava on koostatud lähtudes arvestusest, et saneerimine õnnestub sõltumatult viidatud kohtuvaidlustest. Kohtuvaidlused on sellisena eelkõige saneerimist toetavad, kuna pakuvad võimalikku alternatiivset katteallikat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on lisaks motivaatoriks aktsionäridele ettevõttesse jätkuvalt panustada.

11.Saneerimise eesmärk ja väljavaated pankrotimenetluse korral AS-i K-MOST saneerimise eesmärgiks on ettevõtte ajutise maksejõuetuse ületamine, mis võimaldaks ettevõttel jätkata jätkusuutliku ehitustegevusega, mis omakorda võimaldaks võlausaldajatel saada oma nõudelt enam kui pankrotimenetluses. Ilma saneerimiskava elluviimiseta ei saa ettevõte jätkata oma äritegevust, kuna maksuvõla tõttu ei saa osaleda riigihangetel. Teoreetiliselt, ettevõtte maksejõulisus võiks taastuda ka pankrotimenetluse kaudu 3-7 aasta pärast, juhul kui: kohtuvaidlus V kinnistu omandi üle B OÜ vastu (hetkel registrite järgi omanik on B OÜ) lõpeb kinnistu tagasisaamisega (omaniku kande muutus); kohtuvaidlus hüpoteekide kehtivuse üle (kinnistuga seotud hüpoteekide kogusumma ületab täna kinnistu väärtust) lõpeb positiivselt. Selguse mõttes olgu öeldut, et kohtuvaidlust hüpoteekide kehtivuse osas ei saa enne isegi alustada enne kui K-MOST on kantud registrisse kinnistu omanikuks. Tulenevalt asjaolust, et kinnistu osas peetakse kohtuvaidlust B OÜ vastu ja hüpoteekide kehtivuse osas on vastaspool Luminor Bank AS ning mõlemad organisatsioonid oleksid pankrotimenetluses AS-i K-MOST suurimad võlausaldajad, ei ole eluliselt usutav, et nad ise asuksid finantseerima nende endi vastu peetavaid kohtuvaidlusi. Nii B OÜ kui Luminor Bank AS huvi on, et AS K-MOST ei saaks kinnistut tagasi ja hüpoteegid ning kommertspandid jääksid jõusse. Samuti on vähe tõenäoline, et alles jäänud võlausaldajad (eelkõige siis EMTA ja Kredex) oleks valmis finantseerima AS-i K-MOST nimel kohtuvaidlusi kahe suure võlausaldaja vastu. AS-i K-MOST pankrotimenetlus lõpeks tõenäoliselt raugemisega. On vähetõenäoline, et võlausaldajad oleksid valmis finantseerima Luminor Bank AS ja OÜ B (pankrotis) vastu algatatud kohtuvaidlusi, sest: kostjad Luminor Bank AS ja OÜ B on ise ühtlasi suurimad võlausaldajad ja ei ole usutav, et nad finantseeriks kohtuvaidlust iseenda vastu; nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Kredex on avalikes huvides tegutsevad asutused, kelle võimalused pankrotimenetlusi finantseerida on piiratud; ülejäänud võlausaldajad on väikesed võlausaldajad, kelle nõuete suurus jääb tõenäoliselt alla kohtuvaidluse kulude suuruse ja kelle jaoks kohtuvaidluste finantseerimine oleks seetõttu ebaproportsionaalne. Selliselt toimuks pankrotimenetluse käigus üksnes vallasvara realiseerimine, mille tulem läheb kommertspandist tulenevalt Luminor Bank AS-le ja üksnes kuni 15% ulatuses saab minna pankrotimenetluse kulude katteks, mis oleks tõenäoliselt ebapiisav. Järgnevas tabelis on esitatud pankrotihinnangu kalkulatsioon, mis võtab arv, et: ostjatelt laekumata arvetest 20% ei laeku; garantiiaegsetest tagatistest 50% ei laeku, kuna garantii ajal tekkinud puudused jäävad tellijale likvideerida; maksude ettemaksukonto on tegelikult juba EMTA poolt tasaarveldatud; muud ettemaksed on tehtud advokaatide ja saneerimisnõustaja kulude katmiseks, mis tänaseks on juba enamuses realiseerunud; materjalidena bilansis on

AS K-MOST ei saa B OÜ nõuet saneerida, kuna B OÜ nõue on ebaselge. AS K-MOST leiab, et B OÜ-l ei ole AS-i K-MOST vastu nõuet. SanS § 43 lg 1 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust. Sans § 43 regulatsioon on ette nähtud selleks, et takistada ebaselgete nõuete lülitamist saneerimiskavasse. Seega ei ole võimalik saneerida nõudeid, mille olemasolu või suuruse osas puudub selgus. AS K-MOST on seisukohal, et B OÜ nõude olemasolu osas puudub selgus ning isegi, kui oleks selge, et see nõue eksisteerib, siis on selle suurus ebaselge. AS K-MOST esita B OÜ vastu hagi (tsiviilasi nr 2-17-10074) saamaks B OÜ õigusvastasest omandusest tagasi V kinnistu, mille väärtuseks on umbes 1,5 miljonit eurot. AS-i K-MOST peamine positsioon põhineb sellele, et AS K-MOST on müügilepingu tühistanud TsÜS § 131 lg 1 alusel. Nimelt ületas AS-i K-MOST tollane juhatuse liige M S oma volitusi, rikkus lojaalsus ja hoolsuskohustusi ning põhjustas sellega AS-ile K-MOST kahju. Sil puudus AS-i K-MOST hinnangul nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks, tehing oli vastuolus AS-i KMOST huvidega ning S tegutses huvide konfliktis – esindas tehingu mõlemat poolt, mis loob kahju tekitamise tõendusliku eelduse. Kinnistu müügi tõttu kannatas AS K-MOST kahju seeläbi, et: kaotas tagatisvara, mille vastu AS K-MOST sai varasemalt oma põhitegevuseks hädavajalikke pangarantiisid, mida anda ehitushangetele tagatiseks; kaotas kinnistu, millel paiknes AS-i K-MOST põhitegevuskoht ning millega seetõttu kaasneks vajadus teha kulutusi uue põhitegevuskoha saamiseks (kontor, olemruumid töökojad masinate hoiustamiseks ja remondiks, parkimisala masinatele; tootmisruumid sillaelementide tootmiseks, ladustamisala ehitusraketiste ja toodangu hoidmiseks); kinnistu müüdi ilma igasuguse põhjuseta liiga odavalt (alla turuväärtuse); kaotas 13(27)

2-18-9367 enne 5-7 aastat ehk enne saneerimiskava täitmise tähtaega 2023. aastal, mida kasutada peatöövõtjana ehitusteenuse osutamiseks vajalike pangagarantiide tagatisena. Hagi hüpoteekide kustutamiseks, ei saa esitada seni kuni kinnistu on tulnud AS K-MOST omandisse. Ainult AS K-MOST poolt pakutavast kommertspandist pankade jaoks ei piisa. Alternatiivseid kinnisvaratagatisi ei ole AS-l K-MOST pangale anda ja seda ei ole ka kavas eeldatud. Enamusaktsionär on arvestanud kogu käibekapitali kaasamise enda varadest, s.h varahaldusettevõttest B OÜ (ettevõtte käibevara ja omakapital on üle 200 000 euro). Saneerimisnõustaja on seisukohal, et AS K-MOST poolt väljapakutud enamusaktsionäril S S OÜ-l ja B OÜ-l puuduvad rahalised vahendid ja vara, mis võimaldaksid kindlustada saneeritava AS-i K-MOST täies mahus rahastamise. 2017. a majandusaasta aruannete alusel on S S OÜ käibekapital 16 000 eurot ja B OÜ-l 187 000 eurot, s.h. 18 000 euro suurune laen on antud S Store OÜ-le. Seega kui kahe ettevõtte kogu käibekapitali konsolideerida AS-i KMOST kava täitmise rahastamiseks, jääks sellest väheseks. Täiendavat rahaliste vahendite kaasamisega kavas ei eeldata, kuid saneerimisnõustaja arvates on tõenäoliselt vaja kaasata investor, kes rahastaks täiendavat kapitalivajadust, mis ületab S S OÜ ja B OÜ rahalised võimalused. AS K-MOST on sõlminud J-V (konsortsiumi) lepingu Soomes registreeritud ettevõttega N Bi Oy-ga, mis peaks võimaldama kahel ettevõttel koostöös osaleda riigihangetel tuginedes N Bi Oy garantiikirjadele ja käibekapitalile. K-MOST osutab 2019. a konsortsiumile projektijuhtimise teenust. Kava kohaselt tuleb ehitustegevuse finantseerimine ja garantiid N Bi Oy poolt. N Bi Oy on samuti betoonitöödele spetsialiseerinud ettevõtte, kes ehitab alltöövõtu korras Soomes sildu ja muid betoonehitisi. N Bi Oy puuduvad peatöövõtu referentsid, mis on AS-il K-MOST. Hangetel edukalt osalemise läbi projektijuhtimisteenus pakkumise N Bi Oy-le eelduseks on kavas N Bi Oy poolt pakutav käibekapital ja garantiid, kuna AS-il K-MOST endal vajalik käibekapital puudub ja pangagarantiisid ei ole võimalik tagatise puudumise tõttu hankida. 2017. a lõpu seisuga oli N Bi OY kogu varade maht 100000 eurot, käibekapital 8 000 eurot ja netovara 69 000 eurot ning ettevõttes töötas 1 töötaja (Amadeus andmebaasi andmed). Tegemist on 2016. a lõpus asutatud ettevõttega. Sillaehituse lepingute täitmine peatöövõtjana võib vajada tõenäoliselt suuremat käibekapitali kui oleks N Bi OY-l pakkuda. Kui hinnata ehitusteenuse osutamisega seotud jooksva käibekapitali vajadust AS K-MOST enda varasemate aastate järgi, siis käibekapitali vajadus müügikäibe suhtes oli vahemikus 10% - 26%. Seega on ehitusteenuse osutamine üsna käibekapitalimahukas. Järelikult konsortsiumi liikmete käibekapitali vähesus võib pärssida ka AS-il K-MOST projektijuhtimisteenuse osutamist, mis on risk. Õiguskaitsevahendite kasutamine V kinnistu tagasisaamiseks ning hüpoteekide ja kommertspandi kustutamiseks on saneerimisnõustaja hinnangul põhjendatud. Majanduslikult on põhjendatud, et AS K-MOST püüaks kohtu kaudu saada tagasi B OÜ-le (pankrotis) võõrandatud kinnistut V ja kustutada Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegi ja kommertspandi. Kinnistu koormamine B OÜ (pankrotis) kohustuste tagamiseks 2015. a ja võõrandamine 2017. a oli tervikuna AS-ile K-MOST kahjulik ja kahjustas ettevõtte võlausaldajate huve. Kohtumenetlus kestaks vähemalt 5-7 aastat, kuna enne on vaja saada tagasi kinnistu omand ja seejärel saab vaidlustada Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegid. Nõuete ümberkujundamise osas on kõiki saneerimiskavaga hõlmatud nõudeid koheldud kavas sarnaselt. Põhinõuet ei ole vähendatud, kuid kõrvalnõudeid (sh intressinõudeid) on

2-18-9367 vähendatud 100%. Ümberkujundatud nõudelt arvestatakse intressi määras 2,2% aastas, kuid seda alates 2019. a. 2018. aasta eest intressi nõudelt ei tasuta. Luminor Liising AS nõue on summas 13 747.13 eurot (s.h. põhinõue 8 959.78 eurot ja kõrvalnõue 4 787.28 eurot). Nimetatud nõue ei sisalda vara väljaostu jääkväärtust, vaid on kasutusrendilepingute jooksvalt tasumata kohustused seisuga 04.07.2018. Luminor Liising AS nõuet on AS K-MOST saneerimiskavas käsitletud 100% pandiesemega tagamata nõudena. Luminori Liising AS-ga sõlmitud liisinglepingute kohaselt on nõuded ja nende tagatiseks olevad sõidukid vastavalt: lepingu nr 201608881 jooksev maksete võlgnevus on 2 954.75 eurot ja tagatiseks Citroen Berlingo (2016), mille hinnanguline turuväärtus on 9 000 – 10 000 eurot; LL 201617605 jooksev maksete võlgnevus on 4 567.96 eurot ja tagatiseks Škoda Octavia Scout (2016), mille hinnanguline turuväärtus on vähemalt 20 000 eurot; LL 201623083 jooksev maksete võlgnevus on 6 224.42 eurot ja tagatiseks Škoda Superb (2016), mille hinnanguline turuväärtus on vähemalt 20 000 eurot. Saneerimisnõustaja arvates ei saa nimetatud nõudeid käsitleda 100% tagamata nõuetena. Saneerimiskavaga hõlmatud liisingu nõuded on vähemalt osaliselt (ligikaudu 80%-liselt) tagatiseks oleva liisingueseme väärtusega tagatud nõuded, sest alternatiivse pankrotimenetluse korral oleks olnud kavaga hõlmatud nõuded (sarnaselt lepingujärgse jääkmaksumusega) suuremalt osalt tagatisvaraga, arvestades vara turuväärtust, tagatud. Nimetatud seisukohta on sedastanud ka Riigikohus oma tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08 tehtud lahendi p 13 väites, et pankrotiseaduse üldisest mõttest tuleneb, et pankrotimenetluses tunnustatud sama rahuldamisjärgu nõuded rahuldatakse võrdelistes osades. Kui liisingu lepingujärgsest kõikidest kohustustest (nii kõrval kui ka põhikohustused) on tagatud näiteks 80% siis tuleks ka saneerimiskavas nõuete ümberkujundamisel arvestada, et 80% ulatuses on saneerimiskavaga hõlmatud põhinõue kui ka kõrvalnõuded tagastisvara väärtusega kaetud (sarnaselt lepingujärgse jääkmaksumusega). Tähtis on lähtuda põhimõttest, et saneerimine ei tohi olla võlausaldajale kahjulikum, kui on seda alternatiivne pankrotimenetlus, mida on rõhutanud ka Riigikohus. Riigikohus on selgitanud, et võlausaldaja nõusolekuta ei ole võimalik vähendada tema nõuet ulatuses, mis on pandieseme väärtusega tagatud ning vähendada oleks võimalik nõuet vaid pandiesemega tagamata ulatuses. Nõuete ümberkujundamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et saneerimismenetluses ei tohi kohelda nõudeid alternatiivsest pankrotimenetlusest halvemini. See tagaks võlausaldajatele vähemalt sarnase nõude nüüdisväärtuse võrreldes likvideeriva pankrotimenetlusega. Järelikult ei võib olla nõustaja arvates päris põhjendatud, et Luminor Liising AS kõrvalnõudeid (summas 4 787.28 eurot) käsitletakse saneerimiskavas pandiga täielikult tagamata kohustustena ja kõrvalnõudeid vähendatakse kavas 100%. Alternatiivse pankrotimenetluse korral oleks olnud Luminor Liising AS kõrvalnõuded vähemalt osaliselt pandiga tagatud. AS K-MOST on kõiki kõrvalnõudeid vähendanud 100 %. Kokku on vähendatud kõrvalnõudeid 43 633.47 euro (sh 39 996.73 eurot on käsitletud intressinõudena) ulatuses. Riigikohus on leidnud, et suuri kõrvalnõudeid saab seadusega lubatavale tasemele vähendada ka neid saneerimiskavas ümber kujundades, näiteks osaliselt tühistades või vähendades. Kolleegium on avaldanud arvamust, et materiaalõiguslikult lubatavalt arvestatud intressi-, viivise- või leppetrahvinõudeid ei tohi kavas tühistada või vähendada seda põhjendamata. Kolleegium pidas erandina saneerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas olevaks kõrvalnõuete suuruse vähendamist seaduses sätestatud suuruseni, st intressi vähendamist VÕS § 94 lg 1 järgse suuruseni ja/või viivise vähendamist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse suuruseni.

2-18-9367 Saneerimisnõustaja on arvamusel, et selge põhjenduseta kõikide kõrvalnõuete tühistamine ei pruugi olla päris õiguspärane. Samas on Maksu- ja Tolliamet hääletanud kava poolt, kellel on suurim kõrvalnõue. Nõuded seisuga 04.07.2018, mida saneerimiskavaga ümber kujundati, on võlausaldajatele saadetud saneerimisteadete abil kontrollitud. Saneerimisnõustaja arvates on kavas ümberkujundatud nõuded tõendatud ja õiguspärased. Ainsana on ebaselgeks jäänud R AS-i nõue summas 1 185.80 eurot, mille loovutamise asjaolud AS-ile KredEx Krediidikindlustuse vajavad selgitamist. AS R on kinnitanud, et tal nõue puudub ja jättis kava hääletamata. AS-i KredEx Krediidikindlustuse kinnitusel ei ole AS R loovutanud 100% oma nõudest AS KMOST vastu. Mõned nõudeid, mis olid nõustajale AS K-MOST saneerimisteadete koostamise aluseks olnud võlanimekirjas seisuga 04.07.2018 (ja mille kohta ei ole tõendeid nõude puudumise kohta ehk on saneerimiskava kohaselt kontrollitud) ei ole kavas ümberkujundatud, ega ole ära märgitud kavast väljajäänud nõuete nimekirjas. Nende nõuete staatus on seetõttu ebaselge, kuna kontrollitud nõuet saab kohelda vaid kas kavas ümberkujundades või jättes nõude kavast välja, lisades kavas sellekohase kavast väljajätmise põhjenduse. Kokku on nimetatud nõudeid summas 7 822.92 eurot, mida ei ole ümberkujundatud nõuete mahtu arvestades palju. Saneerimisseaduse kohaselt saneerimisteadete abil kontrollitud nõuded, mida ei ole kavaga hõlmatud ja mis ei ole märgitud saneerimiskavast välja jäänud nõueteks on järgmised:  AS x nõue summas 95.96 eurot. AS K-MOST juhtkonna selgituste kohaselt on nimetatud nõue juulis tasutud ehk see on kavast välja jäänud. Saneerimisnõustaja arvates ei ole x puhul tegemist AS K-MOST äritegevuse seisukohalt olulise tarnijaga, et teda eeliskohelda, kuid nõue on väike;  x nõue summas 88.62 eurot. AS K-MOST juhtkonna selgituste kohaselt on on x arved tühistanud. Saneerimisnõustaja arvates oleks pidanud see muutus kajastuma nõustajale esitatud võlanimekirjas, kuna x, jättes saneerimisteatele vastamata, on justkui aktsepteerinud oma nõuet summas 88.62 eurot AS K-MOST vastu;  x nõue summas 6140.80 eurot. AS K-MOST juhtkonna selgituste kohaselt on x ajutine pankrotihaldur väitnud, et juhatuse liige ei ole esitanud talle andmeid selle kohta, et nõue on müüdud x OÜ-le. Saneerimisnõustaja arvates jääb sellest kohustuse raamatupidamises mahakirjutamiseks väheseks. Selleks tuleks küsida kinnitust x OÜlt. x OÜ oleks pidanud sisalduma võlanimekirjas, mille alusel saneerimisteated koostati, kuna x OÜ on saatnud nõude loovutamise kohta 30.04.2017 AS-ile K-MOST vastava teatise. x OÜ nõue on AS K-MOST raamatupidamises juulis maha kantud, kuigi kinnitust nõude puudumise kohta ei ole võlausaldaja poolt AS-ile K-MOST esitatud. Nõustajal ei ole andmeid, et x OÜ oleks oma nõudest AS K-MOST vastu loobunud või et nõue oleks muul viisil lõppenud.  S S OÜ nõue summas 922.32 eurot. S S OÜ (AS K-MOST 77%-line enamusosanik) ei ole esitanud nõustajale tõendeid et tema nõue on tabelis 2 nimetud summa võrra väiksem. Kuna nimetatud nõuded on jäänud saneerimiskavast välja, siis tuleb need tasuda tavapäraselt, kui nõue on põhjendatud ja õiguspärane.

2-18-9367 sellisena eelkõige saneerimist toetavad, kuna pakuvad võimalikku alternatiivset katteallikat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimise õnnestumine ja kava täitmine oleks reaalne, kui hagimenetlused oleksid edukad ja eeldatavalt tagasisaadav ja hüpoteekidest vaba kinnistu müüakse. Kavas tehtud eeldus peatöövõtuga tegeleva ehitusettevõtte kiire ja eduka taaskäivitamise suhtes ei ole tõenäoline. Kui kohtuvaidlused (kinnitu V omandi tagasisaamine ja hüpoteekide kustutamine) ei õnnestu, siis on raskendatud ka peatöövõtjana ehitusteenuse osutamine, kuna nõustaja arvates eeldaks ehitusteenuse osutamine V kinnistu AS-i K-MOST omandisse tagasisaamist, mis oleks vaba ka hüpoteekidest. See oleks peatöövõtjana tegutsemisel vajalike pangagarantiide saamise eelduseks. Seda kinnitab AS K-MOST ka ise kohtule esitatud saneerimisavalduses, et AS-ile K-MOST kuulunud kinnistu V oli varem olnud panga garantiikirjade saamise eelduseks, mida oli vaja ehitushangetel osalemiseks vajalikke täitmis- ja garantiiaegsete tagatiste saamisel. Ilma nendeta oli takistatud ehitushangetel osalemine. Ehitusteenuse pakkumisel klientidele antavate pangagarantiide jaoks on vaja hüpoteekidest vaba tagatist, millel oleks tagatisena panga jaoks väärtust. Hetkel Luminor Bank AS-ile kuuluvate hüpoteekide kogusumma ületab oluliselt V kinnistu väärtust. Kava eeldus, et saneerimise õnnestumiseks ei ole vaja, et kinnistu saadaks tagasi (ehk hagimenetlused B OÜ ja Luminor Bank AS vastu lõppeksid edukalt), ei ole kuigi tõenäoline ja ei ole kooskõlas ka saneerimiskavas tehtud finantsprognoosidega, milles on eeldatud, et iseseisev ehitusteenuse osutamine peatöövõtjana algab 2020. a märtsis ehk juba 1,5 aasta pärast. Peatöövõtjana ehitusteenuse osutamisega alustamine eeldab, et kinnistu saadakse hagimenetluse tulemusena tagasi AS-i K-MOST omandisse ning hüpoteegid ning kommertspant on kustutatud. Kinnistut kasutatakse seejärel pangagarantiide tagatisena ja ei müüda. Kuna 1,5 aastaga ei ole kohtuvaidluste lõpetamine tõenäoline, siis ei ole tõenäoline kinnistu tagasisaamine ja iseseisva ehitusteenuse osutamisega alustamine 2020. a märtsis, mida kava, selle finantsprognoos ja kavaga ümberkujundatud nõuete tasumisel eeldatakse. Hagimenetluste lõpetamine võtab saneerimisnõustaja arvates aega hinnanguliselt 5-7 aastat (kava viimane kuumakse peab olema teostatud 31.12.2023), sest kohtuvaidlust hüpoteekide kehtivuse osas ei saa enne alustada, kui AS K-MOST on kantud registrisse kinnistu omanikuks. Järelikult oleks kuni hagimenetluste lõpetamiseni võimalik osutada peamiselt ehituse projektijuhtimise teenust. Saneerimisavaldusega koos esitatud äriplaanis on lähiaastate strateegia kohta tõdetud, et kuni kohtuvaidlus V 12 kinnistu osas on lahenenud, on suurt kapitali ettevõttesse raske kaasata ja seni keskendutakse koostöölepingute alusel projektijuhtimisteenuse osutamisele. See väljavaade ei võimalda tõenäoliselt teenida saneerimiskava täitmiseks äritegevusest piisavalt raha. Järelikult eeldab AS K-MOST saneerimiskava täitmine ja kava finantsprognoosid, et kõik hagimenetlused saavad juba 1,5 aastaga AS-i K-MOST jaoks edukalt lõpetatud, mille tulemusena saadakse tagasi hüpoteekidest vaba V 12 kinnistu, mida kasutada peatöövõtjana iseseisva ehitusteenuse osutamise jaoks vajalike pangagarantiide saamiseks. Nõustaja ei pea seda eeldust kuigi tõenäoliseks. Ehituse projektijuhtimisteenuse osutamine (millega soovitakse alustada 2019. a) ja vara renditulu ei võimaldaks teenida AS-l K-MOST rahalisi vahendeid 5 aasta jooksul ulatuses, mis võimaldaks tasuda saneerimiskavaga võetud kohustused. Juhtkonna kavavälise hilisema selgituste kohaselt ei ole 2020. aastal tõenäoliselt kinnistu vaidlused veel lahenenud. Ehitusteenuse osutamiseks soovitakse kasutada kolmanda osapoole tagatisi (näiteks B OÜ rahalist deposiiti või muu koostööpartneri tagatisi), mida kavas ei ole käsitletud.

2-18-9367 Nõustaja arvates saab saneerimiskavaga ümberkujundatud kohustuste õigeaegseks tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tekkida seetõttu eelkõige hagimenetluste tulemusena eeldatult tagasisaadava V 12 kinnistu müügist ja täiendava kapitali kaasamisest ettevõttesse. Nõustaja arvates ei ole saneerimiskava täitmine päris ebareaalne. Saneerimisnõustaja peab tõenäoliseks kava täitmise viisiks ja eelduseks seda kui 5-7 aasta jooksul õnnestub hagimenetlused edukalt lõpetada, mille tulemusena saadaks tagasi hüpoteekidest vaba V kinnistu. Sellisel juhul tuleks V kinnistu müüa (mida kavas ei eeldata, kuna soovitakse kasutada seda ehitusteenuse jaoks antavate pangagarantiide tagatisvarana). Müüdav kinnistu saaks varaliselt kava täitmist tagada. Seega tugineks saneerimise õnnestumine 100% hagimenetluste tulemuslikkusele, mis võimaldaks tagasisaadava kinnistu müüa, mitte peatöövõtjana tegutseva ehitusettevõtte taaskäivitamisele. Saneerimiskavas projektijuhtimisteenuse ja ehitusteenuse müügiprognoosi osas märgib saneerimisnõustaja, et kui AS K-MOST hakkab kava kohaselt alates 2019. a osutama ehituse projektijuhtimisteenust N Bi OY-le ja osalema seeläbi riigihangetel, on risk, et saneerimises mitteolevatel ja rahaliselt võimekamatel konkurentidel oleks hangete võitmisel AS K-MOST ees konkurentsieelis. Saneeritavate ettevõtete suhtes ollakse riigihangetel tõenäoliselt ettevaatlikud, kuna kliendi jaoks on ehitusel väga oluline hangete õigeaegsus ja kindlus. RHS § 95 lg 1 p 4 alusel ei saaks riigihankel osaleda ettevõte, kellel on maksuvõlg, sõltub riigihankel osalemise võimalus konkreetse hanke tingimustest, st ei ole välistatud, et hankel saavad osaleda ka ettevõtted, kellel on maksehäireregistris kuvatav maksuvõlg, mis on saneerimiskavaga tasumisgraafikus. Hankes osalejal on kohustus teavitada hankijat kõikidest asjaoludest, näitamaks, et ta on usaldusväärne partner hankelepingu täitmiseks. See tähendab, et hankijad on informeeritud riigihankes osaleja saneerimisest ja saneerimisega ajatatud maksuvõlast. Hankija võib kehtestada kvalifitseerimise tingimused ka tema majanduslikule ja finantsseisundile (RHS § 98 lg 1) ja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta kinnitatud aruanded, mis näitavad nõutud varade ja kohustuste vahelise suhtarvu taset (RHS § 100 lg 1 p 3). Kuna AS K-MOST netovara on hetkel 450 000 euroga negatiivne ja finantsprognooside kohaselt ka jääb jätkuvalt negatiivseks (sest kasumit projektijuhtimisest ei tekki) siis on AS-il K-MOST risk jääda riigihangetel kvalifitseerimata ja ettevõttel ei õnnestu projektijuhtimise müügiprognoosi täiel määral ellu viia. AS K-MOST ehitusteenuse müügiprognoos (ja kava täitmine) eeldab, et iseseisvalt peatöövõtjana osutatava ehitusteenuse müük käivitub juba 2020. a märtsis ehk 1,5 aasta pärast. Kuna kinnistu V kinnistu omandi tagasisaamine ja hüpoteekide kustutamine võtab aega vähemalt 5-7 aastat, siis ei ole iseseisev peatöövõtjana ehitusteenuse käivitamine võimalik enne nimetatud aega. Seni võivad võimalikud olla üksikud tööd allhangetena. Hüpoteekidega vaba V kinnistut on vaja, et anda pangale tagatis, et saada pangalt ehitusteenuse pakkumise, täitmise ja tööde garantiiperioodiks kliendile antavate pangagarantiideks tagatis. 1,5 aasta pärast ei ole reaalne, et V oleks tagasi AS K-MOST omandis/nimel ja hüpoteekidest vaba, mistõttu ei ole kavas tehtud peatöövõtjana ehitustegevuse taaskäivitamine 2020.a. algul ja kavas tehtud müügitulu prognoosi täitmine tõenäoline. AS-i K-MOST eeldab kavas kiiret ehitusteenuse müügikasvu (2020. a 1 994 000 eurot, 2021. a 4 030 000 eurot, 2022. a 7 060 000 eurot ja 2023. a 7 360 000 eurot). Kavaväliselt on juhatus pakkunud võimaluse, et seni kuni kinnistut ei ole, võiks pangagarantii jaoks anda rahalise tagatise (deposiidine) B OÜ.

2-18-9367 Nõustaja arvates oleks tulude prognoosimisel järgnevaks 5 aastaks reaalsem eeldada, et õnnestub osutada projektijuhtimise teenust, mitte loota ehitusteenuse osutamisele peatöövõtjana kavas toodud mahtudes. Kavas on projektijuhtimise tuluprognoos ligikaudu 120 000 eurot aastas ja lisaks vara üüritulu 60 000 eurot aastas. AS K-MOST on üürinud välja V kinnistu, kuna peab end endiselt kinnistu omanikuks. Üürileping on sõlmitud V T OÜ-ga, kellele on välja üüritud kinnistu koos seal asuvate ehitistega (v.a. armatuuritsehh ja vormitsehh). Leping on sõlmitud augustis 14.08.2017 tähtajaliselt 11 aastaks ja lõppeb 2028. Üür on fikseeritud summas 3 200 eurot kuus ja on üürniku jaoks väga soodne. Osaühing V T on asutatud 25.07.2017. V T OÜ oli seisuga 04.07.2018 õigeaegselt tasumata üürimakseid AS K-MOST ees summas 16 113 eurot (makseraskused on tekkinud alates aprilli arve tasumisest), mistõttu ei saa välistada, et ka tulevikus võib üürnikul olla raskusi üürimaksete tasumisega. Üürileping on sõlmitud ka M OÜ-ga (armatuuritsehh). Sõlmitud on tähtajatu leping alates 01.06.2018. Üür on fikseeritud summas 1 150 eurot kuus. Saneerimiskavast väljajäänud nõuete tasumine – AS K-MOST saneerimiskava rahavoo prognoosis ei ole arvestatud saneerimiskavast väljajäänud nõuete tasumisega kuni 2023. a. Kavas on eeldatud, et kinnistu saadakse tagasi ja hüpoteek loetakse tühiseks laenukeelu rikkumise tõttu. Selle tulemusena saaks AS K-MOST tagasi koormatiste vaba kinnistu. Kava rahavoo prognoosis ei ole arvestatud, et sellise stsenaariumi korral tuleks tasuda kavast väljajäänud kohustus B OÜ (pankrotis) ees summas 372 000 eurot. B OÜ (pankrotis) poolne nõue on tekkinud AS K-MOST poolt kontsernikonto kasutamisest poolte vahel sõlmitud kontsernikonto lepingu alusel. AS-il K-MOST oleksid selle tasumiseks rahalised vahendid tõenäoliselt vaid juhul, kui kinnistu müüdaks. Käibekapitali investeeringutega arvestamine – AS K-MOST kava lisas 4 esitatud rahavooprognoosis ei ole arvestanud täiel määral käibekapitali tehtavate investeeringutega, mida on ehitusteenuse osutamiseks vaja teha. Näiteks ei ole kavas arvestatud käibekapitali koosseisus ettemaksetesse, tagatistesse ning varudesse tehtavate võimalike paigutustega. Kuna võlausaldajate jaoks on saneerimisel olev ehitusettevõte seotud paratamatult tavapärasest märksa suurema krediidiriskiga, siis on tõenäoline, et tegelik käibekapitali vajadus oleks ehitusteenuse osutamisel AS K-MOST poolt mõnevõrra suurem (kuna spontaanseid kohustusi ei tekki piisavalt), kui on tabelis 1 esitatud määrad. Praktikas on sagedane, et mitmed hankijad ei julge pakkuda saneerimises olevale ettevõttele järelmaksu. Täiendava kapitali vajadus – kui ehitusteenust ei õnnestuks käivitada kuni 2023. aastani, siis tuleb seni leppida ehituse projektijuhtimise teenuse (nii hästi kui see õnnestub) osutamise ja üürituluga. Sel eeldusel vajab ettevõte saneerimiskavaga võetavate kohustuste teenindamiseks, ettevõtte (projektijuhtimise teenus osutamine) käigushoidmiseks ja kohtuvaidluste pidamiseks täiendavat kapitali 400 000 eurot. Sedavõrd suure täiendava kapitalivajadusega ei ole saneerimiskavas arvestatud. Sellist kapitali ei ole emaettevõttel S S OÜ kui ka B OÜ-l. Mõlemal ettevõttel on käibekapitali 2017. a seisuga kokku ligikaudu 200 000 eurot. Muudest allikatest täiendavate väliste rahaliste vahendite kaasamisega ei ole saneerimiskavas arvestatud. Seega on tõenäoline, et AS K-MOST vajab saneerimiskava täitmiseks kapitali kavas eeldatuga võrreldes enam, mistõttu peab AS K-MOST leidma tõenäoliselt kava täitmiseks täiendava investori. Kui hagimenetlused hakkavad kulgema edukalt siis võiks täiendava investori kaasamine olla tulevikus ka võimalik.

2-18-9367 Vaba rahavoo prognoos - saneerimisnõustaja poolt koostatud ettevõtte vaba rahavoo prognoosi kohaselt põletaks jooksev äritegevus kuni 2023. aastani raha (kokku 40 000 eurot) ehk rahavoog on tõenäoliselt negatiivne. Äritegevus teenib tõenäoliselt kahjumit. See tähendab, et saneerimiskavaga võetud kohustuste teenindamine toimub tõenäoliselt 100%liselt täiendevalt kaasatavate rahaliste vahendite arvelt, sest ettevõtte äritegevuse ei võimaldaks vajalikku raha teenida. Seega eeldaks saneerimiskava täitmine ja äritegevuse käimas hoidmine ettevõtte täiendava raha (investori) kaasamise suutlikkusest. Saneerimiskavas on väidetud, et AS K-MOST omab pankrotivõlgniku B OÜ vastu erinevaid rahalisi nõudeid. Saneerimisnõustaja ei ole sellistest nõuetest teadlik ja AS-i K-MOST raamatupidamises nimetatud nõue ei kajastu. Samuti ei ole esitatud kohtule B OÜ (pankrotis) vastu rahalise nõudega hagi. AS K-MOST poolt on esitatud hagi kinnistu V 12 pankrotivarast välistamiseks ja väljaandmiseks (tsiviilasi nr 2-17-10074). Juhtkonna selgituste kohaselt hetkel rahalisi nõudeid küll ei ole, kuid sõltuvalt hagimenetluste käekäigust võivad tekkida AS-il K-MOST rahalised nõuded B OÜ (pankrotis) vastu - laenukeelu rikkumisest tulenev kahjunõue ja kolmanda isiku (B OÜ) kohustuste täitmisest tuleneva tagasinõue. AS-il K-MOST ei ole jõudnud veel esitada 2017. a majandusaasta aruannet, millele nõustaja on juhatuse tähelepanu juhtinud. AS K-MOST ei ole palgalisi töötajaid ja kui õnnestub osutada projektijuhtimise teenust, siis plaanitakse võtta tööle 2 töötajat. Tegemist ei ole hetkel olulise tööandjaga ja olulise ettevõtjaga. Saneerimise kasulikkus võlausaldajate jaoks ja pankrotitest. Kavas on eeldatud, et hagimenetlustega kinnistu tagasisaamiseks pankrotimenetluses enam ei jätkataks ning AS KMOST pankrotimenetlus raugeks. Tagamata nõudega võlausaldajad ei saaks AS K-MOST pankroti korral midagi tagasi. Saneerimisnõustaja peab üsna tõenäoliseks, et kulukate hagimenetlustega rahaliste vahendite puudumise tõttu AS-i K-MOST pankrotimenetluses tõenäoliselt ei jätkataks ning saneerimisnõustaja on samuti seda meelt, et kava täitmine oleks pandiga tagamata võlausaldajatele jaoks pankrotist oluliselt kasulikum. Kui äritegevus võib “põletada” raha ja uut raha ettevõttesse piisavalt ei jõutaks paigutada, siis võiks saneerimine kahjustada Luminor Bank AS kui kommertspandi pidaja huve, kui tagatiseks seatud vallasvara väärtus peaks langema.

Saneerimine › Saneerimisasjad

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

K-MOST

VARA KOKKU

KOHUSTUSED KOKKU

TURUVÄÄRTUSE LEIDMINE

VARA KOKKU

14 LINDSTRÖM OSAÜHING

2 A.P.KAUBATRANS OÜ

28 OÜ KIIRWARREN.KL

29 OÜ STROMAN

30 RAGN-SELLS AS

2 A.P.KAUBATRANS OÜ

14 LINDSTRÖM OSAÜHING

28 OÜ KIIRWARREN.KL

29 OÜ STROMAN

30 RAGN-SELLS AS