Asjaõigus › Omandiasjad

2-18-7278 Kinnistusosakonna registriosade xxxx, xxxx ja xxxx II jao omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutada registriosast xxxx 1⁄2 kaasomandi osa ühisomanik Axis Inkasso OÜ (registrikood 14018392), kustutada registriosast xxxx 1⁄2 kaasomandi osa ühisomanik Axis Inkasso OÜ (registrikood 14018392), kustutada registriosast xxxx ühisomanik Axis Inkasso OÜ (registrikood 14018392).

2-18-7278 korteriomandist xxxx, registriosa nr xxxx) ühisomanikuna Ü K ja H K kõrval ühe ühisomanikuna kinnistusraamatusse. M K loobus oma osast pärandvara ühisuste ja tema osa omandasid hagejad. M Kil ei olnud osa pärandvara ühisuses, mille kostja justkui enampakkumisel omandas. Kostjal puudub seega omand 1/3 osale pärandvara ühisusest. Kostjal ei olnud kannete tegemiseks esitatud puudutatud isiku nõusolekut KRS § 341 tähenduses. Kostjal puudus omanikukande tegemiseks nõutav dokument KRS § 35 lg 1 p 1 tähenduses, pärandvara ühisuse osa võõrandamistehing peab PärS § 148 lg 4 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. Kostja suhtes ei saanud omaniku kannet teha ka kande parandamise teel KRS § 65 1 lg 1 tähenduses, kuivõrd kostja ei esitanud kinnistusregistrile kande tegemiseks vajalikku asjaõiguse üleminekut tõendavat dokumenti. Hagejate nõue on kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnistute 130839, 6817501 ja 513302 kostja kui ühisomaniku omanikukande tühistamiseks ning asendada kostja nõusolek kostja kui ühisomaniku omandikannete tühistamiseks käesoleva kohtuotsusega. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Pärija peab taluma, et talle üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad - PärS § 126. Käesoleval juhul oli võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused täitedokumentide alusel, nõuded olid sissenõutavad ning täitedokumente ei olnud täidetud. Kostja omandas vastavalt seadusele 1/3 suuruse osas xxxx surnud L Ki pärandvara ühisusest. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Hagejatele ja kostjale kuulub ühine osa pärandvarast ning kostja on õigesti kantud ka ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärija osa omandajale üle kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jagatakse vara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kolmanda lõike kohaselt pärandvara jagamisel lähtutakse kaasomandis oleva asja jagamise sätetest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning neljanda lõike järgi jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kostja, et hagejatele ja kostjale kuulub ühine osa pärandvarast ning kostja on õigesti kantud ka ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Kui enampakkumine on kehtiv, siis see osa pärandvarast on kostjale üle läinud. Pärimises toimub kinnistusraamatu väline õiguste üleminek. M K loobus enda pärandi osast. Pole võimalik pärandit vastu võtta ja siis sellest loobuda. Loobumise korral pärija ei võta pärandit vastu. Kande parandamise avalduse saab esitada igaüks ühisomanikest. Ei ole vaja teiste isikute nõusolekut. Pärandvara mõttelisi osasid müüakse iga päev. See ei ole kostja arvates midagi erilist ja rikkumist ei ole. Seadus võimaldab teha kandeid teiste pärijate nõusolekuta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjaolud, mille üle vaidlust ei ole 1) xxxx surnud L Ki pärijad on hagejad Ü K ja H K (lk 6, 10). 2) 13.12.2016 kanti hagejad kinnistusraamatusse alljärgnevate L Ki pärandvaraks olevate kinnisasjade ühisomanikena (lk 12 – 15). - 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist xxxx, registriosa nr xxxx;

2-18-7278 - elamumaa kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx; - 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist xxxx, registriosa nr xxxx. 3) 26.05.2017 arestis kohtutäitur Kristiina Feinmann täiteasjas nr 034/2015/902 (Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsus nr 2-15-1414 Xxxx OÜ täitmisavalduse alusel) ja täiteasjas nr 034/2016/1184 (Harju Maakohtu 16.03.2016.a otsus nr 1-16-325 Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu täitmisavalduse alusel) M Kile kuulunud osa pärandvara ühisuses (lk 16). 4) 22.03.2018-29.03.2018 toimunud enampakkumisel müüdi ühisuse osa Axis Inkasso OÜle 23 850 euro eest (lk 20 – 22). 5) Kostja Axis Inkasso OÜ on pärandvaraks olevate kinnistute - 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist xxxx, registriosa nr xxxx; - elamumaa kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx; - 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist xxxx, registriosa nr xxxx ühisomanikuna kinnistusregistrisse kantud (lk 57 – 61). L Ki pärandvara pärimine L Ki pärijad on hagejad ja M K ning alaealine K K. M K ja K K loobusid pärandist ja hagejad Ü K ning H K võtsid pärandi vastu (lk 6 ja 10). Pärimisseaduse § 98 lg 3 kohaselt, kui pärija loobub oma seadusjärgsest pärimisõigusest teise isiku kasuks, kehtib loobumine üksnes juhul, kui isik, kelle kasuks loobuti, saab pärijaks, kui lepinguga ei ole määratud teisiti ja lg 4 kohaselt, kui pärandaja alaneja sugulane loobub seadusjärgsest pärimisõigusest, loetakse, et loobutud on pärandaja teiste alanejate sugulaste ja pärandaja abikaasa kasuks, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. Käesoleval juhul on M K pärandaja L Ki alaneja sugulasena (ja K K M Ki alaneja sugulasena) loobunud oma osast L Ki pärandis. Loobumine on toimunud Ü K kui pärandaja abikaasa ja H K kui pärandaja teise alaneja sugulase kasuks. Pärimisseaduse § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). L Ki pärandi võtsid vastu hagejad Ü K ja H K ning neile ühiselt kuulub L Ki pärandvara ühisus. Dokumentaalselt on tuvastatav, et M K loobus temale kuuluvast 1/3 osast L Ki pärandvaras 24.10.2016.a (lk 6). Enampakkumine, millel 1/3 osa L Ki pärandvara ühisusest müüdi, toimus 29.03.2018.a (lk 22). 11.04.2018.a koostatud vara kordusenampakkumise aktist nähtuvalt on müüdav vara „vallasvara, võlgnikule kuulunud 1/3 osa L Ki pärandvara ühisuses (alus PärS § 126 sissenõudjate seadusjärgne pandiõigus varale)“. Enampakkumisel on kostjale võõrandatud 1/3 osa L Ki pärandvarast, mis juba ligi poolteist aastat kuulus hagejatele. Võlausaldajate õigus M Ki pärandiosale OÜ-l Xxxx ja Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu olid nõuded pärandiosast loobunud pärija M Ki suhtes. PärS § 126 kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Nimetatud sättest tulenevalt on M Ki võlausaldajatel õigus nõuda M Ki võlgade realiseerimist selle pärandiosa arvelt, millest M K loobus. M Ki kaaspärijatel Ü Kl ja H Kl on kohustus taluda, et sissenõudjate OÜ Xxxx ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuded täidetakse M Ki poolt loobutud L Ki pärandiosa arvelt. Pärandvara arvelt pärandist loobunud M Ki võlgade rahuldamise järel läheb järelejäänud pärandiosa üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel.

2-18-7278 Kohtu seisukoht on, et täituril puuduvad seadusest tulenevad õigused pärandvara ühisuse omandiõiguse küsimuse üle otsustamiseks. Selleks, et pöörata võlausaldajate nõue Ü Kle ja H Kle üle läinud M Ki pärandvarale, on vajalik mitmete asjaolude, mida kohtutäitur tuvastada ei saa, tuvastamine. Tuvastada tuleb muuhulgas ka, milline on pärandist loobunu pärandvara väärtus, millised esemed ja õigused kuuluvad pärandist loobunud isiku pärandvara osasse, otsustada tuleb, kuidas jagada kaaspärijatega ühisomandisse kuuluvad vallasvara esemed ja kinnistud. Kohtutäituril puudub pädevus otsustada pärimiseaduse § 126 kohaldamise eelduste üle. Selline pädevus saab olla ainult kohtul. Võlausaldajatel tuleks pärandi vastuvõtnud isikute vastu esitada hagi pärimisseaduse § 126 kohaldamiseks ning kohus tuvastab nimetatud sätte kohaldamise eeldused. Kostjal ei saanud tekkida enampakkumise tulemusena omandit osale L Ki pärandvarast. L Ki pärandvara on üle läinud Ü Kle ja H Kle. M Ki võlausaldajatel on õigus Ü Klt ja H Klt nõuda, et M Ki võlad tasutakse M Ki osast pärandvaras. Alles sellise nõude lahendamisel võib muutuda omandiõigus M Ki osale pärandvarast, mille Ü K ja H K on omandanud. Omanikukanne kinnistusraamatus Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 63’ lg 1 kohaselt ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. KRS § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Axis Inkassol ei ole tegelikkuses omandiõigust 1/3 osale L Ki pärandvarale kunagi tekkinud ja kanne Axis Inkasso OÜ omandiõiguse kohta kinnistutele (1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist xxxx, registriosa nr xxxx; - elamumaa kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx; - 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist xxxx, registriosa nr xxxx) on tehtud ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt tuleb valed kanded Axis Inkasso OÜ omandiõiguse kohta kinnistusraamatus kustutada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Axis Inkasso nõusolek kannete muutmiseks asendatakse käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad on 16.10.2018.a esitanud kohtule omapoolse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv hagilt ning hagi tagamise avalduselt summas 1250 eurot. Lisaks on hagejatele osutatud õigusabi eest 13 tunni ja 55 minuti ulatuses, arvestusega 110 eurot tunnis + km, summas 1530,83 eurot (ilma käibemaksuta; 1837 eurot koos käibemaksuga) vastavalt järgmisele nimekirjale: 08.05.2018.a täitetoimiku ja kinnistustoimiku materjalidega tutvumine, õigusliku analüüsi läbiviimine, hagi koostamine 4h 50m; 09.05.2018.a hagi koostamine, lisade komplekteerimine ja e-toimikusse laadimine 2h 10m; 09.05.2018.a hagi tagamise avalduse koostamine 2h 35m; 06.07.2018.a vastuse koostamine hagi vastusele 1h 20m; 25.09.2018.a vastuse koostamine Axis Inkasso OÜ menetluse peatamise taotlusele 2h 05m;

2-18-7278 02.10.2018.a e-kirjad kliendiga 0h 12m; 16.10.2018.a ettevalmistus 16.10. kohtuistungiks 0h 43m. Hagejad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad paluvad tähtaegselt tasumata menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses ulatuses. TsMS § 138 lg 1 näeb ette, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Toimiku materjalidest on tuvastatav, et hagejad on menetluses hagilt tasunud riigilõivu 1200 eurot ning selle tagamise taotluselt 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohus on 16.10.2018.a kohtuistungil määranud, et pooled võivad menetluskulude nimekirjadele vastu vaielda kuni 23.10.18.a. Hagejate menetluskulude nimekiri on kostjale e-toimikus nähtavaks tehtud 16.10.2018.a, kui kostja ei ole hagejate menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud ning toimingutele kulunud aeg mõistlikus suuruses. Nõustuda tuleb ka hagejatele õigusabiteenust osutatud tunnihinna mõistlikkusega. Kohus võtab menetluskulude puhul arvesse ka seda, et hagejad on pidanud menetluse kestel vastama kostja menetluse peatamise taotlusele. 16.10.2018.a istungil on hagejate esindaja palunud kohtul kindlaks määrata ka kohtuistungiga seonduvad kulud. Võttes arvesse istungi kestvust (s.o 37 minutit), siis tuleb hagejate esindaja tunnihinda arvesse võttes istungiga seotud kuludeks lugeda 81,40 eurot. Kostjalt tuleb hagejate kasuks menetluskuludena kokku välja mõista 3168,40 eurot. Kohus märgib hagejate taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hagi tagamine Kohus on käesolevas asjas 15.05.2018.a tehtud määrusega rahuldanud hagejate taotluse hagi tagamiseks. Kohus on hagi tagamise korras rakendanud esialgse õiguskaitse abinõud ning keelanud kostjal Axis Inkasso OÜ-l mistahes tehingute tegemine Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmanni poolt täiteasjades nr 034/2015/902 ja 034/2016/1184 11.04.2017.a koostatud enampakkumise aktis nimetatud ja xxxx surnud L Ki (isikukood xxxx) pärandvara ühisusega. Lisaks on kohus seadnud hagejate Ü K ja H K kasuks käsutamise keelumärke Ü K, H K ja Axis Inkasso OÜ ühisomandile 1⁄2 suuruses mõttelises osas kaasomandist kinnistust nimega xxxx (registriosa nr xxxx). Lisaks on kohus seadnud hagejate Ü K ja H K kasuks käsutamise keelumärke Ü K, H K ja Axis Inkasso OÜ (registrikood 14018392) ühisomandis olevale kinnisasjale xxxx (registriosa nr xxxx). Viimasena on kohus seadnud hagejate Ü K ja H K kasuks käsutamise keelumärke Ü K, H K ja Axis Inkasso OÜ ühisomandile 1⁄2 suuruses mõttelises osas korteriomandist, asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. AÕS § 63 lg 2 näeb ette, et keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist

2-18-7278 kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 3). Ühtlasi on hagejad palunud tagastada hagi tagamisel tasutud tagatise. Võttes arvesse, et kohus on hagi rahuldanud, siis kuulub tasutud tagatis tagastamisele. TsMS 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Vastaspool ei ole tagatise tagastamise osas kohtule vastuväiteid esitanud. Kohus tagastab tagatise selle tasunud isiku arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.