15. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-2390
Tsiviilasi / hagi ese
SIA Citadele Leasing hagiavaldus OÜ Lesman2 vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
SIA Citadele Leasing (Läti Vabariigi registreerimisnumber 40003423085, SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kaudu, aadress Narva mnt 63/1, 10120 Tallinn) Lepinguline esindaja Aivar Jurs
Kostja
OÜ Lesman2 (registrikood 14532640, aadress Päikese pst 69, 10913 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige K. K.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
2.Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kasuks 11 972 (üksteist tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 92 (üheksakümmend kaks) senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kasuks viivis põhinõude 7923 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend kolm) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti tasumata osalt viivisemääraga 0,3% (null koma kolm protsenti) päevas alates 12.02.2025.a (kaheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6433 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot 37 (kolmkümmend seitse) senti.
4.Jätta SIA Citadele Leasing (Läti Vabariigi registreerimisnumber 40003423085, SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kaudu) hagi OÜ Lesman2 (registrikood 14532640) vastu rahuldamata osas, milles SIA Citadele Leasing (SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kaudu) palub mõista OÜ-lt Lesman2 välja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks viivis põhinõuet, see on 7923 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend kolm) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti ületavalt osalt viivisemääraga 0,3% (null koma kolm protsenti) päevas alates 12.02.2025.a (kaheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande
kahekümne viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8027 (kaheksa tuhat kakskümmend seitse) eurot 8 (kaheksa) senti.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 92,03% (üheksakümmend kaks koma null kolm protsenti) OÜ Lesman2 (registrikood 14532640) kanda ja 7,97% (seitse koma üheksakümmend seitse protsenti) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kanda.
7.Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kasuks riigilõiv 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti.
8.Välja mõista OÜ-lt Lesman2 (registrikood 14532640) SIA Citadele Leasing Eesti filiaali (registrikood 11453650) kasuks viivis menetluskulude 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Jätta OÜ Lesman2 (registrikood 14532640) menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral 2 (6)
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohus märgib otsuses hagi osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise põhjendused.
2.SIA Citadele Leasing (SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kaudu) (hageja) nõuab OÜ-lt Lesman2 (kostja) vara soetamisega seotud kuluhüvitise 112,92 eurot, liisingumaksete võla 2632,46 eurot (sh 766 eurot lepingu nr xxxx ja 947,41 eurot lepingu nr xxxx liisingu põhiosa tagasimaksete võlg; 227,03 eurot lepingu nr xxxx ja 331,32 eurot lepingu nr xxxx liisingu intressimaksete võlg; 153,21 eurot lepingu nr xxxx ja 207,49 eurot lepingu nr xxxx liisingumaksete käibemaksu võlg); kindlustuse võla 113,49 eurot, kindlustuse leppetrahvi 11,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1490,60 eurot (sh 621,81 eurot lepingu nr xxxx ja 868,79 eurot lepingu nr xxxx viivis), liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu 2000 eurot (sh 1000 eurot lepingu nr xxxx ja 1000 eurot lepingu nr xxxx vara tagastusega seotud haldustasu hinnakirja alusel), liisingueseme tagastamise, müügiks ettevalmistamise ja müügiga seotud kuluhüvitise 5612,10 eurot (sh 136,36 eurot lepingu nr xxxx, 250 eurot lepingu nr xxxx ja 250 eurot lepingu nr xxxx vara tagastusteenus Reeborn OÜ; 438,53 eurot lepingu nr xxxx hooldus ja transport Autolink OÜ; 918,04 eurot lepingu nr xxxx siduri vahetus ja transport; 100 eurot lepingu nr xxxx, 200 eurot lepingu nr xxxx ja 200 eurot lepingu nr xxxx vara välispesu ja sisepesu; 270 eurot lepingu nr xxxx kleebiste eemaldamine sõiduki kerelt; 75 eurot lepingu nr xxxx, 75 eurot lepingu nr xxxx ja 75 eurot lepingu nr xxxx hindamisakt; 14,34 eurot lepingu nr xxxx kütus; 1172,13 eurot lepingu nr xxxx, 700 eurot lepingu nr xxxx ja 737,70 eurot lepingu nr xxxx müügi vahendustasu) tasumist. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates hagi esitamisest 12.02.2025 võla 8511,05 eurot tasumata osalt viivise määraga 0,3% päevas tasumist kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 8027,08 eurot. Nõuete aluseks on liisinguandja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali ja liisinguvõtja OÜ Lesman2 vahel sõlmitud järgmised lepingud: 12.07.2021 sõlmitud liisinguleping nr xxxx; 22.02.2022 sõlmitud liisinguleping nr xxxx ning juunis 2022 sõlmitud liisinguleping nr xxxx. Liisingulepingu nr xxxx kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Volkswagen Transporter) omandamist kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingu nr xxxx kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Citroėn Berlingo) omandamist kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingu nr xxxx kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Cupra FORMENTOR) omandamist kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingute lahutamatuks osaks on ka 08.03.2021 kinnitatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused (Tüüptingimused) ja hinnakiri. Liisinguvõtja on Tüüptingimustega ja hinnakirjaga tutvunud ning kinnitab seda liisingulepingute põhitingimuste punktis 9.6. Liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.1 ja 5.2 alusel kohustus liisinguvõtja tasuma osamakseid ja intressimakseid igakuiselt graafikus näidatud kuupäevadel ja summades. Liisinguvõtja igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud, millega rikkus lepingut. Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja liisinguvõtjale 02.05.2024 teatise võlgnevuse kohta, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 19.05.2024 ja hoiatas, et võla tasumata jätmise korral on liisinguandjal õigus liisingulepingud üles öelda. Hoiatuse koostamise hetkel oli liisinguvõtja võlgnevuses kõikide liisingulepingute järgi juba 3 järjestikust kuumakset (29.02.2024, 31.03.2024 ja 30.04.2024). Hoiatusele vastas liisinguvõtja, et maksab võla 29.09.2024. Ka selleks päevaks võlga ei tasutud. 31.05.2024 lisandus juba ka uus kuumakse võlg. Kuna liisinguvõtja võlgnevusi ei tasunud, ütles liisinguandja liisingulepingud erakorraliselt üles 03.06.2024. Ülesütlemisega muutusid 3 (6)
sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute järgsed jääkmaksumused. Liisinguvõtja rikkus ka kindlustamise kohustust. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 6.1 alusel kohustub kindlustuslepingu olemasolu tagama kogu liisingulepingu vältel liisinguvõtja ja punkti 6.2 järgi esitama liisinguandjale vastava poliisi. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 6.3 järgi puudub liisinguvõtjal õigus muuta kindlustus maksevabaks või lõpetada see. Liisingulepingu põhitingimuste punkt 6.4 järgi, juhul, kui liisinguvõtja kindlustust ei sõlmi, sõlmib selle liisinguvõtja eest liisinguandja ja sellisel juhul hüvitab liisinguvõtja liisinguandjale viimase poolt tasutud kindlustusmakse ja kohustub tasuma lisaks ka leppetrahvi 10% tasutud kindlustusmakse summast. Kuna liisinguvõtja rikkus kindlustamise kohustust, tasus liisinguandja kindlustusarve ise, et kindlustuskaitse ei katkeks. Howden Kindlustusmaakler edastas liisinguandjale 24.04.2024 arve summas 113,49 eurot. Peale seda edastas liisinguandja liisingulepingu alusel 24.04.2024 nõude edasi liisinguvõtjale summas 124,84 eurot, millest 113,49 eurot on hüvitamisele kuuluv kindlustusmakse ja 11,35 eurot on liisingulepingu punkti 6.4 järgne leppetrahv 10% kindlustusmaksest. Seega kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kindlustuse kulu kokku summas 113,49 eurot ja kindlustuse leppetrahvi 11,35 eurot. 03.06.2024 saatis liisinguandja liisinguvõtjale e-mailiga ka nõude liisinguobjekti tagastamiseks mille järgi kohustus liisinguvõtja liisinguobjektid tagastama 07.06.2024. Kuna liisinguvõtja vabatahtlikult liisinguobjekte ei tagastanud, siis tegi liisinguandja liisinguobjektide otsimise ja tagastamise ülesandeks inkassofirmale Reeborn OÜ. Inkassofirma töö tulemusel nõustus liisinguvõtja lõpuks liisinguobjektid üle andma 17.06.2024. Liisinguobjektide tagasisaamise eest esitas inkassofirma liisinguandjale koondarve summas 915,00 eurot, millest käibemaksuta osa summas 750,00 eurot (250 eurot ühe auto kohta) kuulub liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele. Liisinguobjekti tagasi saamisega seoses ja vara vastuvõtmisest tingituna esitas hageja hinnakirja alusel ka vara tagastamisele järgnevate toimingute ja kooskõlastuste haldustasuks miinimumnõude summas 1000,00 eurot. Sõidukile Cupra Formentor tehti enne müüki hooldus summas 438,53 eurot (käibemaksuta). Hooldus oli vajalik sellepärast, et tehase garantii ei katkeks. Tehtud kulu oli hageja väitel põhjendatud kulu, sest garantii katkemine vähendab koheselt turuväärtust ja garantiiga sõiduk on müügiturul selgelt eelistatum, kui garantiita sõiduk. Sõidukil Volkswagen Transporter vahetati enne müüki suunamist ära sidurikomplekt maksumusega 918,04 eurot (käibemaksuta), kuna siduri pedaal vajus põhja ega vahetanud käike. Siduri parandus oli vajalik sellepärast, et ostja saaks teha proovisõitu ja katkisega siduriga sõidukit müües oleks see vähendanud vara turuväärtust oluliselt suuremas ulatuses, kui seda oli remondikulu. Seega oli tehtud kulu siduri parandamiseks põhjendatud kulu ja kuulub hüvitamisele. Peale liisinguobjektide tagastamist määrati autodele eeldatavad võimalikud turuväärtused. Kuna määratud turuväärtused olid madalamad, kui liisingu jääkväärtused, siis kõrgeima võimaliku müügitulemi saavutamiseks otsustati panna autod müüki määratud turuväärtusest kõrgema hinnaga, et turu hinnakauplemise tulemusel jääks lõpphind võimalikult kõrge. Cupra Formentor ja Citroen Berlingo õnnestuski hinnakauplemise tulemusel müüa eeldatavast turuväärtuses kõrgema hinnaga. Volkswagen Transporter õnnestus müüa kahjuks määratud turuväärtuses veidi odavamalt, kuid selle müügihind jääb kohtupraktikas aktsepteeritud lubatud 10% suuruse hinnaerinevuse piiridesse. Liisinguandja loeb liisinguobjektide turuväärtuseks nende tagastamise hetkel müügihinna. Liisinguobjektid müüdi esmalt Autolink OÜ-le ja Autolink OÜ müüs siis varad edasi ostjale. Varad müüakse müügikorraldaja kaudu sellepärast, et liisinguandja, kes ise vahetult müügiga ei tegele, vabaneks müüja vastutusest. Müügi vahendamise eest esitas Autolink OÜ hagejale arved, millest käibemaksuta osad kuuluvad liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele. 29.11.2024 edastas liisinguandja liisinguvõtjale teatise liisinguobjektide müügi kohta ja esitas tasumiseks nõude, mis jäi järgi pärast varade müüki. Kostja võlga ei tasunud. Liisingulepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka liisingu graafiku järgsed tasumata jäägid. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses sissenõutavaks. Tagastatud liisinguobjektide turuväärtusega (müügihinnaga) vähendas hageja varade tagastamise päeval VÕS § 367 lg 3 alusel liisingu jääkmaksumust ja viivist arvestatakse edasi turuväärtusega katmata jäänud osale. Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. Liisinguesemete tagastamise päeva (s.o 17.06.2024) seisuga arvestatud liisingulepingute järgne sissenõutav viivis on kokku 2818,84 eurot. Liisingulepingu nr xxxx müügihind kattis aga täies ulatuses ka 4 (6)
liisingulepingu nr xxxx järgse sissenõutava viivise summas 1328,24 eurot. Peale seda jäi järgi veel 113,64 eurot, millega vähendati samas lepingus ka 250 euro suurust inkassotasu. Inkassotasuks jäi järgi 136,36 eurot (250 – 113,64). Sissenõutav viivis hagi esemes on seega kokku 1490,60 eurot (2818,84 eurot – 1328,24 eurot = 1490,60 eurot). Ajas kasvavat viivist arvestab liisinguandja summalt 8511,05 eurot. Hageja piirab ajas kasvavat viivist summani 8027,08 eurot ja ei nõua hagi esemes sellest rohkem. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna asjas tasutud riigilõivu hüvitamist.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata.
4.Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates hagi esitamisest 12.02.2025 võla 8511,05 eurot tasumata osalt viivise määraga 0,3% päevas tasumist kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 8027,08 eurot. Hageja põhjendab viivise nõuet sellega, et viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 kohaselt, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse punktist 6.5 nähtuvalt (dtl 8) arvestab hageja alates hagi esitamisest edasiulatuvat viivist summalt 8511,05 eurot, mis koosneb järgnevast: 700 eurot lepingu nr xxxx liisingu jääkmaksumus; 766 eurot lepingu nr xxxx ja 947,41 eurot lepingu nr xxxx liisingu põhiosa tagasimaksete võlg; 153,21 eurot lepingu nr xxxx ja 207,49 eurot lepingu nr xxxx liisingumaksete käibemaksu võlg; 124,84 eurot lepingu nr xxxx kindlustus; 136,36 lepingu nrxxxx, 250 eurot lepingu nr xxxx ja 250 eurot lepingu nr xxxx vara tagastusteenus Reeborn OÜ; 438,53 eurot lepingu nr xxxx hooldus ja transport Autolink OÜ; 918,04 eurot lepingu nr xxxx siduri vahetus ja transport; 100 eurot lepingu nr xxxx, 200 eurot lepingu nr xxxx ja 200 eurot lepingu nr xxxx vara välispesu ja sisepesu; 270 eurot lepingu nr xxxx kleebiste eemaldamine sõiduki kerelt; 75 eurot lepingu nr xxxx, 75 eurot lepingu nr xxxx ja 75 eurot lepingu nr xxxx hindamisakt; 14,34 eurot lepingu nr xxxx kütus; 1172,13 eurot lepingu nr xxxx, 700 eurot lepingu nr xxxx ja 737,70 eurot lepingu nr xxxx müügi vahendustasu. Summalt 8511,05 eurot arvestatuna viivis 0,3% päevas 365 päeva eest on kokku 9319,60 eurot. Hageja piirab ajas kasvavat viivist summani 8027,08 eurot (dtl 8). Hagiavalduse punktis 6.5 märgitud lepingu nr xxxx liisingu jääkmaksumus 700 eurot ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Liisingu lõplik jääkmaksumus on liisingulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud liisingu jääkmaksumuse ja vara müügihinna vahe. Lepingu nr xxxx vara Citroen Berlingo müügihind oli 10245,90 eurot, lepingu nr xxxx liisingu esialgne jääkmaksumus enne vara müügihinna mahaarvestamist oli 10358,82 eurot (dtl-d 4, 9, 35, 78). 10358,82 - 10245,90 = 112,92. Seega on asjaoludega õiguslikult põhjendatud lepingu nr xxxx 5 (6)
liisingu lõplik jääkmaksumus 112,92 eurot, mida kostja hagejale võlgneb. Seega on põhinõude summaks 7923,97 eurot (112,92 eurot lepingu nr xxxx liisingu jääkmaksumus + 766 eurot lepingu nr xxxx ja 947,41 eurot lepingu nr xxxx liisingu põhiosa tagasimaksete võlg + 153,21 eurot lepingu nr xxxx ja 207,49 eurot lepingu nr xxxx liisingumaksete käibemaksu võlg + 124,84 eurot lepingu nr xxxx kindlustus + 136,36 lepingu nr xxxx ja 250 eurot lepingu nr xxxx ning 250 eurot lepingu nr xxxx vara tagastusteenus Reeborn OÜ + 438,53 eurot lepingu nr xxxx hooldus ja transport Autolink OÜ + 918,04 eurot lepingu nr xxxx siduri vahetus ja transport + 100 eurot lepingu nr xxxx ja 200 eurot lepingu nr xxxx ning 200 eurot lepingu nr xxxx vara välispesu ja sisepesu + 270 eurot lepingu nr xxxx kleebiste eemaldamine sõiduki kerelt + 75 eurot lepingu nr xxxx ja 75 eurot lepingu nr xxxx ning 75 eurot lepingu nr xxxx hindamisakt + 14,34 eurot lepingu nr xxxx kütus + 1172,13 eurot lepingu nr xxxx ja 700 eurot lepingu nr xxxx ning 737,70 eurot lepingu nr xxxx müügi vahendustasu = 7923,97), mille tasumata osalt kuulub edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja ajas kasvav viivis võlalt 8511,05 eurot alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni, hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse edasiulatuva viivise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 7923,97 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,3% päevas alates 12.02.2025.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6433,37 eurot (põhinõue 7923,97 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis 1490,60 eurot = 6433,37 eurot). Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse edasiulatuva viivise tasumise nõudes, milles hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõuet 7923,97 eurot ületavalt osalt viivisemääraga 0,3% päevas alates 12.02.2025.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8027,08 eurot.
5.Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõiv 1050 eurot) hüvitamist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6.Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 20000 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 18406,29 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 92,03% ulatuses ja jättis rahuldamata 7,97% ulatuses (18406,29 on 20000-st 92,03%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 92,03% ulatuses ning hageja kanda 7,97% ulatuses.
7.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 1050 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõivu 966,32 eurot (92,03% 1050-st on 966,32).
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.