2-18-12849/5 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-12849 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja kostja ühisomandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomand (asukohaga xxxx). Pood on K tänaval asuva korteriomandi omanikeks saanud pärimise teel. Hagile lisatud materjalidest ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et pood ei o pärandvara jaganud ning Koondise tänava korteriomand on pooltele kuulumas ühiselt kindlaksmääramata osades. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 3 näeb ette, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis ova asja jagamise sätteid, kui käesovast seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis ova asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusokul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei o tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 09.10.2018.a. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning pärimise teel tekkinud ühisomand kuulub lõpetamisele. Hageja on palunud kohtul lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt müüakse eelnimetatud korteriomand avalikul enampakkumisel või alternatiivselt kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1⁄2 osa suuruses saadud rahast hagejale ja 1⁄2 osa suuruses kostjale.

2-18-12849 Kohus lõpetab poolte ühisomandi AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil – müüa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomand (asukohaga xxx) avalikul enampakkumisel. Müügist saadud raha jagamise viisi osas lähtub kohus pärimisseaduse (PärS) § 155 lg-st 2 tulenevast - pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Tallinna notari Kätlin Aun-Janiski poolt 08.02.2016.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse nr x kohaselt on 07.11.2015.a surnud E E pärijateks O E ja O E, mõlemad 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Eeltoodust tulenevalt tuleb x korteriomandi müügist saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende pärandiosa suurustele, s.o võrdsetes osades. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei o kohtule tähtaegselt enda menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks toimiku materjalide põhjal (TsMS § 174 lg 1). Hagi materjalidest nähtub, et hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).