2-17-15852/12 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 5, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja realiseerida TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud (tl.25-26, 48). Hagiavalduse kohaselt teostas OSAÜHING AQR Eliit ajavahemikul XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX Harjumaal XXX maaüksusel ebaseadusliku raie. Metsateatise nr XXX kohaselt oli XXX maaüksusel lubatud teha harvendusraie, kuid 29.07.2016 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on XXX maaüksusel teostatud harvendusraie ealises puistus lageraie. Raietöid teostati OSAÜHING AQR Eliit ainsa juhatuse liikme ja harvesterijuhi Andre Koppeli korraldamisel 0,18 ha suurusel pindalal. Raiekohal kasvas 18 meetri kõrgune kaasik, mille kaalutud keskmine vanus oli raie ajal 52 aastat. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60 aasta vanuse kaasiku puistus on kahju hüvitamise määra rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot ühe hektari kohta. Raie tulemusena viidi 0,18 ja suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 13,5 m2/ha asemel 0 m2/ha kohta. Keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse seega 13,5 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m 2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 0,18 (raieala pindala) = 1166,40 eurot. Kostja on põhjendanud rikkumise toimepanemist asjaoluga, et temal ei ole kasutada selliseid seadmeid nagu Keskkonnaametil ning seetõttu ei toimunud rikkumine tahtlikult.

TsMS § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on vastuses hagiavaldusele rikkumist möönnud ja selgitanud, et selle on põhjustanud GPS-ga mõõdistamise viga. Kostja palus võimalust kompromissiks ja taotles nõude ajatamist. Seega sisuliselt on kostja hageja nõude omaks võtnud ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus jätab käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Hagiavaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning OSAÜHINGULT AQR Eliit tuleb välja mõista Eesti vabariigi kasuks keskkonnale tekitatud kahju summas 1166,40 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Tartu Maakohtu 13.09.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-187621 on lõpetatud OSAÜHING AQR Eliit pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Nimetatud määrus jõustus 02.10.2018 ja äriregistri väljavõttest nähtuvalt on OSAÜHING AQR Eliit likvideerimisel. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt alused nõude läbi vaatamata jätmiseks, kuna kostja pankrotimenetlus on lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei toimu pankrotimenetlust, mille raames Keskkonnainspektsioon saaks hagis esitatud nõude esitada võlgniku pankrotimenetluses. Riigikohus on tuginedes PankrS § 43 lg-le 3 ja § 167 lg-le 1 selgitanud, et pankotiseaduses sisalduv regulatsioon võimaldab pärast pankrotimenetluse lõppemist selles esitamata nõuete menetlemist ja rahuldamist üldkorras, kui puuduvad seda välistavad asjaolud. Pankrotimenetluse raugemine ei ole nõude menetlemist välistav asjaolu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.10.2010 otsus nr 3-1-166-10, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et pärast pankrotimenetluse raugemist on nõude menetlemine võimalik juhul, kui nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata ja/või rahuldamata ja selle kohta ei tehtud kohtulahendit kui täitedokumenti PankrS § 168 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2012 määrus nr 3-2-1-26-12, p 16). Käesolevalt ei nähtu Tartu Maakohtu 13.09.2018 määruse resolutsioonist, et keskkonnainspektsiooni nõuet oleks OSAÜHING AQR pankrotimenetluses tunnustatud, samuti ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt tehtud nõude kohta muud lahendit. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 8 alusel on Eesti Vabariik riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja on osalenud menetluses oma töötaja kaudu ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Seega tuleb jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.