Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1 (7)

2-16-8577

2-16-8577 -

vormistanud pankades enda nimele võlgniku kontode kasutusõiguse (30 min), valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku (1 tund), valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (1 tund), koostanud ja esitanud kohtule PankrS § 132 sätestatud aruande (30 min) ning jaotusettepaneku (1 tundi ja 30 min) suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi ( 2 tundi) Tegelenud võlgniku suhtes algatatud kriminaalasjaga, sh suhelnud uurimisorganitega, edastanud vajalikud materjalid, täpsustanud menetluse seisu, tutvunud kohtulahendiga, taotlenud prokuratuurilt menetluse lõpetamise dokumentide väljastamist (3 tundi) - Valmistanud ette ja viinud läbi usaldusisiku kinnitamiseks ÜK ( 30 min) - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi 3 minutit). Kokku on haldur kulutanud 12 tundi ja 30 minutit. P. Arras’e pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuetest saamata kokku 65 104,21 eurot, s.o II rahuldamisjärgus jääb saamata Eesti Vabariigilk Maksu- ja Tolliameti kaudu kokku 65 104,21 eurot. Priit Arras’e (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole Pankrs § 106 alusel kohtus nõudeid vaidlustatud. Priit Arras’e (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotihaldur on teinud vajalikke kulusid transpordile, sidekuludele ja bürookuludele, kokku summas xxxxxxxxxxx eurot ( s.o 17 kuud x xxxxxxxxxxx /kuus, s.h km), milles xxxxxxxxxxx on kinnitatud 03.01.2017 määrusega ja xxxxxxxxxxx on veel kinnitamata. Muude pankrotimenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta märgib pankrotihaldur, et pankrotiavalduse esitas võlausaldaja Eesti Vabariik EMTA kaudu, kelle nõude aluseks oli Pärnu Maakohtu 17.12.2001 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-4712001.a.(otsus jõustus 27.02.2002). Kohtuotsusega tunnistati Priit Arras KrK § 1481 lg 2 ja 3 ja § 17 lg 6 alusel süüdi maksualases kuriteos ning temalt ja V.R.ilt mõisteti solidaarselt välja maksuameti kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1 074 588 EEK. Lisaks nõudis EMTA Priit Arraselt 08.2016 maksudeklaratsiooni alusel tasumata tööjõumaksude tasumist summas 433,51 €. Menetluse ajal tegeles haldur muu hulgas ka võlgniku suhtes algatatud kriminaalmenetlusega, sh. suhtles kriminaalmenetluse kestel prokuratuuri esindajatega, esitas vajalikud andmed ja dokumendid, esitas päringuid menetluse käigu kohta, tutvus menetluses koostatud dokumentidega, nõudis välja menetluse lõpetamise määruse. Pankrotimenetluse ajal, 08.09.2016, alustas Lääne Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust KarS § 385 tunnustel seetõttu, et Priit Arras varjas füüsilisest isikust võlgnikuna pankrotimenetluses olulises ulatuses enda vara. Kriminaalmenetluses tuvastati, et 15.08.2016 ( so. 7 päeva pärast tema pankroti väljakuulutamist) tegi Priit Arras , olles kolmanda isiku V.R.. arvelduskonto volitatud kasutajaks, V.R.. arvelduskontole sularaha sissemakse summas 50110 eurot ja seejärel soovis sellest rahast 50 000€ kanda Läti Vabariiki A.S. arvelduskontole. Rahapesu andmebüroo seadis nimetatud rahale käsutamise piirangu. V.R.. esitas arvelduskonto käsutamise piirangu lõpetamiseks kohtusse avalduse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.05.2017 määrusega kriminaalasjas 3-1-1-24-17 tühistati Pärnu Maakohtu 27.10.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2016 määrused kolmanda isiku V.R.. kontol olnud vahendite arestimise asjas ning vabastati vara aresti alt. Muu hulgas on kriminaalkolleegium Priit Arrase osas möönnud, et Priit Arras võis oma vara tegelikku seisu ajutise halduri eest varjata ja kahtlustus KarsS § 285 järgi võib olla põhjendatud, kuid täpsemat seisukohta nimetatud küsimuses kohtus ei võtnud. 05.09.2017 koostas Lääne Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse põhistamata määruse, mille kohaselt lõpetati Priit Arras ́e suhtes KarS § 385 alusel algatatud kriminaalasi nr 16750000055 ja seega vara varjamist pankrotimenetluses ei tuvastatud. 3 (7)

2-16-8577 Priit Arras ́e pankrotimenetluses puudus müüdav pankrotivara ning arestitav sissetulek, millest lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täielikuks väljamaksmiseks. EMTA andmebaaside alusel Priit Arras pankrotimenetluse ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat sissetulekut saanud ei ole. Võlgnik Priit Arras ́e maksejõuetuse peamisteks põhjuseks on 7.12.2001 kohtuotsusega maksualase kuriteo toimepanemises süüdimõistmisega kaasnenud tsiviilnõue. Pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Võlgnikule on määratud osaline töövõimetus ja tal puudus töökoht. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Samas oli võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 kuulutati pankrot välja. Priit Arras on ettenähtud tähtajal esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti-, täitemenetlusealase kuriteo või maksualase kuriteo toimepanemises. Seega annab seadus kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas valikuõiguse ning märgitud kuritegudes süüdimõistmine ei ole koheselt kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseks. Priit Arras on 16 aastat tagasi jõustunud kohtulahendi alusel mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. EMTA tunnustatud nõudest 433,54 € on tekkinud muul alusel. Priit Arras ́e pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb PankrS § 172 lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Priit Arras ́e pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 1 226,97€, millest PankrS § 651 lg 1 sätestatud miinimumtasu oleks 245,39 € ning PankrS § 651 lg 2 sätestatud maksimumtasu oleks 429,44 €, mis kumbki ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele antud menetluses. PankrS § 65 lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 12,5 tundi. Juhul, kui arvestada lubatud 96 € asemel halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (sh. töötasu xxxxxxxxxxxja maksud xxxxxxxxxxx), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx € (sh töötasu 626,31€ ja maksud 436,19€) . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu terves ulatuses väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot (sh. kõik maksud) ning sellest xxxxxxxxxxx € maksta välja pankrotivara arvelt ja xxxxxxxxxxx € (sh. kõik tööjõumaksud) hüvitada Andrus Õnnik ́ule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihaldur palub lõpetada Priit Arras’e (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada Andrus Õnnik Priit Arras’e (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; määrata halduritasuks pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot ( sh kõik tööjõumaksud) , millest xxxxxxxxxxx € ( sh kõik tööjõumaksud) maksta välja pankrotivara arvelt ja 4 (7)

2-16-8577 xxxxxxxxxxx € ( sh kõik tööjõumaksud) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palub välja maksta Andrus Õnnik ́ule, konto nr. Xxxxxxxxxxx. Kinnitada halduri tehtud täiendavad vajalikud kulud summas xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot ja mõista need pankrotivara arvelt välja OÜ-le Pärnu Pinker Albert kasuks. Algatada Priit Arras ́e suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta Priit Arras ́e pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 30.01.2018 kirjalikus arvamuses võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) teatas, et ei toeta Priit Arras’e kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldaja kinnitas, et Maksukohustuslaste registri andmetel on seisuga 30.10.2018 Priit Arrase (pankrotis) võlgnevus 65 104,21 eurot, millest 64 670,70 eurot moodustab kahjunõue. Pärnu Maakohtu 17.12.2001 kohtuotsusega mõisteti Priit Arras (pankrotis) süüdi kriminaalasjas nr 1-471/2001 ning sama kriminaalmenetluse raames rahuldati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi, millega mõisteti Priit Arraselt (pankrotis) välja kahjuhüvitis summas 1 074 588 krooni Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Maksuhaldur peab oluliseks juhtida tähelepanu Riigikohtu 05.06.2013 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, kus kohus on välja toonud, et PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Isiku karistatus ei ole aga PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi selle sätte kohaldamise eelduseks. Viidatud sätte järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi. Võlausaldaja leiab, et on täidetud PankrS § 171 lg 2 p 1 ja § 176 lg 2 kohaldamise eeldused. Arvestades, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on riigile hüvitamata summas 64 670,70 eurot ning võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ainult Maksu- ja Tolliameti nõuet, mis on 64 670,7 euro ulatuses käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena, mis ei lõpe kohustustest vabastamisel, on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht

2-16-8577 arvestuses (sh neto töötasu xxxxxxxxxxxja maksud xxxxxxxxxxx), määrata tehtud töö eest halduri tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (sh. kõik maksud), millest xxxxxxxxxxx € maksta välja pankrotivara arvelt ja xxxxxxxxxxx € (sh. kõik tööjõumaksud) riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 tulenevalt, kui kohus on kuulutanud välja pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel, mille järgi maksimaalne tasumäär on 96€/tund. Pankrotihalduri tasu suuruse aluseks võetud tunnihind brutos 85€/tund on mõistlik ning kohtul ei ole kahtlust halduri viidatud ajakulus. Haldur on esitanud PankrS § 171 lg 11 alusel menetlusabi taotluse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt võib kohus pankrotihalduri tasu hüvitamise kuni summas 397 eurot riigi vahenditest, summa sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Käesolevas asjas vara pankrotimenetluse katteks puudub, tagasivõitmise võimalusi ei ole ning ei ole pankrotimenetluse ajal on pankrotivarasse vahendeid laekunud 1226,97 €, millest tuleb kanda ka pankrotimenetluseks vajalikud kulutused ning tasuks ei jätku. Seega leiab kohus, et haldurile tuleb maksta tasu brutosummas xxxxxxxxxxx €, millest xxxxxxxxxxx € (sh tööjõumaksud) maksta välja pankrotivara arvelt ja xxxxxxxxxxx € (sh. kõik tööjõumaksud) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihalduri kulutused summas xxxxxxxxxxx on kinnitatud 03.01.2017 määrusega. Kohtu hinnangul on pankrotimenetluses peale jaotusettepaneku koostamist ajavahemikul detsember 2016 – jaanuar 2018 tehtud ja seni kinnitamata kulutused summas 234 eurot (sh käibemaks, 13 kuud x 18/kuu) vajalikud ning tuleb kinnitada. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.

2-16-8577 Ka haldur on märkinud, et võlgnik Priit Arras’e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksualasekuriteo toimepanemisega kaasnenud õigusvastane kahju. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kohtu poolt tuvastatud kuriteo toimepanemine. Kohus ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku poolt 16 aastat tagasi toimepandud kuritegu ei ole asjaoluks, mis välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotiseaduse mõistes on maksujõuetuse tekkimise aluseks kohtu poolt tuvastatud kuriteod (olenemata karistatuse kustumisest). KrK § 1481 lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud süüteod maksuhaldurile valeinformatsiooni või võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamine ning maksuhalduri ettekirjutuse tahtlik täitmata jätmine või mittenõuetekohase täitmineliigituvad maksualaste süütegude alla. Seega on Priit Arras toime pannud maksualase kuriteo ning Priit Arras’e puhul esinevad PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Priit Arras’e poolt toime pandud maksualase süüteo eest on Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis summas 64 670,70 eurot, mis moodustab 99,33 % saamata jäänud kogunõudest, kusjuures P. Arrase ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Samuti kohus nõustub võlausaldaja 30.01.2018 arvamusega selles, et käesoleval juhul ei tagaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ega võimaldaks võlgnikule uut majanduslikku algust ka PankrS § 176 lg 2 tulenevalt, kuna võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuseks on 64 670,70 euro ulatuses, so enam kui 99% ulatuses just maksualase kuriteoga õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, millest ei saa võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Tuginedes PankrS § 171 lg 2 p 1 ja § 176 lg 2 sätestatule ning asjaolule, et Priit Arras’e poolt Eesti Vabariigile kuriteoga tekitatud kahju on tänaseni tasumata, tuleb jätta Priit Arras’e taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et kuna võlgnik Priit Arras on süüdi mõistetud maksualases kuriteo toimepanemises ja kahju on siiamaani likvideerimata, ei ole tema suhtes vastavalt PankrS § 171 lg 2 p 1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.