E. S. hagi AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali vastu kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahjunõudelt viivise saamiseks
Hagihind
3781,05 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. S. (isikukood xxx; xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ; Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn; E-post: [email protected]) Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829; Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo NOVE OÜ; Estonia pst 9 Solarise keskus, 10143 Tallinn; tel:
1.Kinnitada hageja E. S. ja kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooled muudavad omavahelised vaieldavad ja ebaselged õigussuhted vaieldamatuteks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingu sõlmimise tagajärjel loobuvad pooled kõikidest vastastikustest 16.05.2015 Tallinnas Tartu mnt ja Kreutzwaldi tänavate ristmikul toimunud liiklusõnnetusega (edaspidi Liiklusõnnetusega) seotud nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused.
1.2.Hageja kinnitab, et loobub kompromissina kõikidest Liiklusõnnetusest tulenevatest mittevaralise ja varalise kahju nõuetest (välja arvatud võimalikud tulevased ravikulud ning ajutisest või püsivast töövõime kaotusest tekkiv kahju) ega oma kompromissi kohase täitmise järel kostja vastu Liiklusõnnetusega seonduvalt enam muid nõudeid.
1.3.Pooled lepivad seetõttu kompromissi korras ja Liiklusõnnetusega seotud kõikide võimalike kahjunõuete suhtes õigusrahu saavutamiseks kokku, et kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal tasub hagejale E. S.le 16.05.2015 Tallinnas Tartu mnt ja Kreutzwaldi tänavate ristmikul toimunud Liiklusõnnetusega seoses tekkinud või tulevikus tekkivate kõikide kahjude (nii mittevaraliste kahjude kui varaliste kahjude, välja arvatud võimalike tulevaste ravikulude ning ajutisest või püsivast töövõime kaotusest tekkiva kahju) täielikuks ja lõplikuks hüvitamiseks täiendavalt kompromiss-summa 5 000 eurot.
1.4.Kostja kannab kompromiss-summa 5 000 eurot üle hageja E. S. arvelduskontole nr xxx AS SEB Pank hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates kompromissi tingimusi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.5.Kostja kindlustusandjana avaldab, et maksab täiendava hüvitise heast tahtest ja erandina tulenevalt hageja kompromisslepingus antud kinnitustest ja eesmärgiga vältida vaidlemisega kaasnevate aja- ning rahaliste kulude suurenemist. Kostja ei tunnista sellega hagiavalduses toodud põhjendusi, nõudeid ja väiteid. Kompromisssumma näol ei ole tegemist kohtupraktika loomise või muutmisega (mittevaralise) kahju hüvitamise vaidlustes kasutamiseks.
1.6.Pooled kinnitavad, et pärast kostja poolt kompromiss-summa 5 000 eurot ülekandmist hagejale vastavalt kompromisslepingule puuduvad neil Liiklusõnnetusega seoses mistahes vastastikused nõuded ja pretensioonid, sh ka sellised, mida ei ole veel esitatud või mis tekivad tulevikus (välja arvatud võimalike tulevaste ravikulude nõuded ning ajutisest või püsivast töövõime kaotusest tekkiv kahju). Kompromissi sõlmimise ja selles kokkulepitud hüvitise tasumisega loevad osapooled kõik võimalikud Liiklusõnnetusega seoses tekkinud või tekkivast kahjust (välja arvatud võimalike tulevaste ravikulude nõuded ning ajutisest või püsivast töövõime kaotusest tekkiv kahju) tulenevad võlasuhted lõppenuks ja kohustused täidetuks ning nõuded ja vaidlused antud Liiklusõnnetusest otseselt või kaudselt tingitud kahjude hüvitamise asjus täielikult lahendatuks.
1.7.Hageja ja kostja kinnitavad, et nad ei ole Liiklusõnnetusega seonduvaid nõudeid loovutanud.
1.9.Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-8182 jäävad kummagi poole enda kanda.
2-17-8182
1.10.Pooled on teadlikud kõikidest kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh sellest, et vastavalt TsMS § 432 sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-8182 menetlus.
3.Tagastada hagejale E. S.le pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja kanda see E. S. arveldusarvele nr xxx.
4.Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu ühe tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
16.05.2015 toimus Tallinnas Tartu mnt ja Kreutzwaldi tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus G. (nüüdse nimega O.) K. juhtides mootorsõidukit BMW (xxx), sõitis otsa sõidukile MercedesBenz (xxx), mida juhtis hageja (edaspidi Liiklusõnnetus). Hageja esitas O. K. suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses O. K. vastu tsiviilhagi, kriminaalmenetluses nr 1-16-4570 jõustunud kohtuotsusega mõisteti O. Kobingilt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 8000 eurot ja õigusabikulud summas 957 eurot. Hageja esitas 25.05.2017 Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja kui O. K.tsiviilvastutuse kindlustanud kindlustusandja vastu 16.05.2017 liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju ja kriminaalmenetlus nr 1-16-4570 õigusabikulude hüvitamiseks. Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-17-8182 E. S. hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu. Pooled on Harju Maakohtu ettepanekul jõudnud kokkuleppele omavaheliste erimeelsuste lõplikuks lahendamiseks ja tsiviilasja nr 2-17-8182 lahendamises kompromissiga. Pooled esitasid 18.10.2018 kohtule kinnitamiseks poolt allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-17-8182 menetlus. Hageja E. S. palus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada 1⁄2 tema poolt tasutud riigilõivust (75 eurost) ehk 37,50 eurot E. S. arveldusarvele nr xxx. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, tsiviilasjas menetlus lõpetada ja pool tasutud riigilõivust tagastada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või
2-17-8182 seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
2.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
4.Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
5.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool tasutud riigilõivust ja lepingulise esindaja kulud. Kompromissis käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
6.Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot tagastada ja kanda see E. S. arveldusarvele nr xxx.
7.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid kompromissi kinnitamiseks tehtavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja ühele tööpäevale.