Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja nõue ja põhjendused Ilona Veskioja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 186/2017/128. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu notar Andrus Ruuli poolt XXX notariaalselt tõestatud leping XXX ja kostja 19.01.2017 täitmisavaldus. 23.05.2018 täitmisteate kohaselt on nõude sisuks laenu põhivõlgnevus summas 8 100 eurot, intress 989.44 eurot ning intress 910.56 eurot perioodil 20.01.2017 kuni 21.05.2018. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus on lubamatu, sest võlgnevust ei ole. Kostja ei ole täitemenetluses tõendanud, et tal oleks hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue täitemenetluse alustamise avalduses märgitud ulatuses. Kuna raha on üle andmata, siis intressi arvestamine ei ole lubatud. Lisaks sellele on igakuine intress summas 150 eurot ebamõistlikult suur. Hageja sissetulekuks on pension 193 eurot. Hageja palub viivise vähendamisel arvesse võtta enda majanduslikku seisundit ja valmisolekut kostjaga koostööd teha võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja lepinguline esindaja avaldas kohtuistungil, et laenulepingu XXX sõnastusest nähtub, et laen antakse tulevikus üle, mitte et hageja on laenusumma kätte saanud. Hageja 3.02.2017 e-kiri kohtutäiturile ei tõenda, et kostja on hagejale laenusumma üle andnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on raha laenulepingu alusel hagejale üle andnud. Kostja vastuväited hagile Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. XXX sõlmisid A. Libek ja I. Veskioja kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 8 100 eurot intressimääraga 15 % laenujäägilt aastas laenu tagastamisega 150 euro suuruste osamaksetega alates septembrist 2016 iga kuu 15. kuupäevaks. Samal kuupäeval tõestas notar A. Ruul hagejale kuuluva korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega I. Veskioja koormas temale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX hüpoteegiga summas 10 000 eurot kostja kasuks. I. Veskioja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kostja teatas, et kui 10.01.2017 ei ole raha tasutud, alustab ta kogu laenusumma ja intresside sissenõudmist kohtutäituri kaudu. Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal arestis I. Veskiojale kuuluva hüpoteegiga koormatud korteriomandi ja see müüdi 21.05.2018 toimunud kordusenampakkumisel 13 000 euro eest. Käesolevaks ajaks on kohtutäitur teinud A. Libekile väljamakse 10 000 eurot. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline laenusuhe on tõendatud kirjaliku laenulepinguga XXX. Laenulepingu XXX teise lause kohaselt annab laenuandja laenusumma laenajale üle sularahas lepingu allkirjastamisel. Hageja on lepingu allkirjastanud, kinnitades sellega laenusumma kättesaamist. Sellele laenulepingule on viidatud ka notariaalses hüpoteegi seadmise lepingus. Hageja on laenusumma kätte saanud, sest kostjale teadaolevalt on ta asunud selle arvelt täitma oma muid võlakohustusi. Samuti on hageja oma 3.02.2017 ekirjas kohtutäiturile avaldanud, et on A. Libekiga võla tasumise osas suhelnud ja et maksab selle võla tagasi. Kostja nõue on sissenõutavaks muutunud, sest hageja on kätte saanud kostja 5.01.2017 e-kirja, milles kostja nõuab võla tasumist hiljemalt 10.01.2017, hoiatades, et vastasel korral pöördub ta kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohus on seisukohal, et hageja nõudel tunnistada tema suhtes algatatud sundtäitmine täiteasjas 186/2017/128 lubamatuks, puudub õiguslik alus. XXX on XXX notariaalselt tõestatud korteriomandi hüpoteegi koormamise leping, mille XXX kohaselt kinnitavad lepinguosalised, so hageja ja kostja, et laenuleping, millest tulenevaid nõudeid käesoleva lepingu alusel seatava hüpoteegiga tagatakse, on sõlmitud Ilona Veskioja ja Andrus Libek vahel. Kohtule on esitatud viidatud leping (XXX), mille XXX kohaselt laenuandja, so A. Libek annab laenusaajale, so I. Veskiojale laenu summas 8 100 eurot sularahas lepingu allkirjastamisel. VÕS § 95 sätestab täitmise kviitungi andmise sisu ja tagajärjed. Kohus on seisukohal, et laenulepingus märgitu, et laenusumma antakse üle lepingu allkirjastamisel on täitmise kviitung, st laenusumma on laenusaajale üle antud lepingu allakirjutamisel XXX. Kohus on seisukohal, et allkirja andmise järel on tõendamiskoormis ümber pöördunud, st hageja peab kohtule tõendama, et ta ei ole raha saanud või kostjal ei olnudki sellist summat hagejale laenata vms. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on olnud laenu saamise ajal rahahädas ning tema pangakontod olid arestitud. Seetõttu toimus laenusumma üleandmine sularahas. Laenusumma kättesaamist kinnitab lisaks laenulepingule ka hageja 3.02.2017 e-kiri kohtutäiturile (tl 93) algatatud täitemenetluses. Nimetatud e-kirjas märgib hageja, et ta on kostjale mitu korda öelnud, et maksab selle võla tagasi suuremate osamaksetena. Samast e-kirjast nähtub, et hageja ettepanekul tehti hüpoteegimärge hagejale kuuluvale korteriomandile, et kostjal oleks selge, et ta saab oma võla tagasi. Aga mitte kohe. Hüpoteegi seadmise sisu ja tagajärjed on hagejale eelduslikult selged, sest nimetatud ekirjas märgitu kohaselt töötab ta maaklerina kinnisvara müügi, üüri jm tehingutega. Kostjal laenu andmiseks rahaliste vahendite puudumise väite osas on hageja nimetatud ekirjas kohtutäiturile märkinud ka seda, et „Kuna Andrus Libekil on päris mitu töötavat firmat, siis pole ta rahahädas ega pole tegelikult tal ka kiiret võla tagasi saamisega.“ Hageja poolt kohtule 2.10.2018 esitatud kirjalikud selgitused ei anna alust hagi rahuldamiseks. Arusaamatuks jääb viide hüpoteegi järjekohale kinnistusraamatus, takistamaks korteriühistul võla nõudmist. Kohtule esitatud tõendid ei anna alust otsustada, et tegemist oli näiliku tehinguga. Kohtule esitatud laenulepingus, mida ei ole vaidlustatud, ei ole viivist 150 eurot, millele hageja oma seletuses viitab. Hageja seletuse kohaselt kirjutas ta täiturile kohe, et Libeki nõue ei ole õige, kuid vastavasisulist e-kirja ei ole kohtule esitatud. Kohtutäituri tasu suuruse vaidlustamine ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Hüvitise nõude jätab kohus tähelepanuta. Laenuleping on raha tagastamise kohustuse rikkumise tõttu laenuandja poolt üles öeldud XXX e-kirjaga (tl 92), milles A. Libek nõuab hagejalt kogu laenusumma ja intressi tasumist hiljemalt 10.01.2017. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei teinud ühtegi laenulepingu-järgset makset, seega põhivõlg oli jätkuvalt 8 100 eurot. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui

kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt laenulepingu ülesütlemine alates 10.01.2017 oli seaduslik. Kohus on seisukohal, et kostjal oli täitemenetluse läbiviimise avalduse esitamise ajal kehtiv täitedokument: ülesöeldud, st sissenõutavaks muutunud laenuleping, mille kohaselt tuli hagejal tagastada laenusumma 8 100 eurot; laenusumma jäägilt tuli maksta intressi 15 % aastas kuni lepingu lõppemiseni; laenuandjal oli õigus nõuda viivist 0,25 % tähtajaks tasumata laenusummalt päevas. Nimetatud laenulepingu täitmine oli tagatud hüpoteegi seadmise lepinguga, mille kohaselt korteriomandi registriosa numbriga XXX igakordne omanik kohustus alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks 10 000 euro ulatuses. Laenulepingu XXX kohaselt on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus arvestada intressi 15 % aastas kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni. Alates laenusumma saamisest XXX kuni laenulepingu ülesütlemiseni XXX oli hageja kohustatud kostjale maksma intressi 0,041 % päevas laenusummalt 8 100 eurot 289 päeva eest kokku 959.48 eurot. Alates 11.01.2017 tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel kohustuse täitmisega viivitamise eest, mis laenulepingu p 1.5. kohaselt oli 0,25 % viivitatud summalt päevas, seega kuni täitmiseni kokku ca 10 000 eurot. Selliselt arvestatud viivise summa on ebamõistlikult suur, millest on aru saanud ka kostja. Kostja nõudmisel on temale täitemenetluses tasutud hüpoteegisummast 10 000 eurot viivis ainult (10 000 – 8 100 – 959.48) 940.52 eurot, kusjuures viivitatud päevi oli kostja esitatud viiviseraporti (tl 95) kohaselt kokku 496, seega oli viivisemäär väiksem kui laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Kostja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et kostja ei kavatse hageja vastu rohkem nõudeid nimetatud laenulepingu alusel esitada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ühtegi seadusest tulenevat alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Esitatud hagi jääb täielikult rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seadusest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulu on õigusabi kulu summas 840 eurot 5 h 50 min eest. Kostja lepingulise esindaja, vandeadv Aare Kaldma tunnitasu on 120 eurot, lisandub käibemaks. Tunnitasu suurus on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja esindaja on 2.10.2018 kohtuistungil vastu vaielnud kostja esindaja ajakulule 1 h 20 min, mis taotluse kohaselt kulus hagiavaldusega tutvumisele ja kohtuistungiks valmistumisele. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja taotlus õigusabi kulude katmiseks 5 h 50 min eest summas 840 eurot on mõistlik ja põhjendatud, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid. Hagiavaldus on 5-l leheküljel ning on sisult suhteliselt laialivalguv ja kõikehõlmav. Hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et mõned hagiavalduses esitatud nõuded tuleb jätta tähelepanuta ja mõnedele asjaoludele hageja enam ei tugine. Selline nõude laialivalguv esitamine teeb ka hagile vastamise aeganõudvamaks. Kostja kirjalik vastus hagile on samuti ligi 5 leheküljel ning on seejuures sisuliselt korrektne ja asjakohane. Kostja taotlus õigusabi kulu väljamõistmiseks 840 euro ulatuses kuulub rahuldamisele.

Kostja taotlusel mõistab kohus alates kohtulahendi jõustumisest kuni tasumiseni nimetatud summalt välja viivise kostja kasuks VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.