Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

2-17-126696 täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamimsest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb poolte vahel 29.06.2017 sõlmitud rendilepingust, mille esemeks oli sõiduk xxxx xxxxx xxx xxx. Kostja on jätnud tasumata renditasu ning toonud sõiduauto hagejale tagasi puudustega, sõidukil oli rikutud rehv ja velg. Samuti oli sõiduk sedavõrd must, et vajas keemilist puhastust. Hageja nõuab saamata jäänud renditulu 67 päeva eest perioodil 29.06.2017 – 04.09.2017 summas 670 eurot. Vastavalt lepingule oli ühe päeva maksumus 10 eurot. Lisaks nõuab hageja rendilepingu III osa punkt 8 alusel keemilise pesu eest 180 eurot ja lepingu III osa punkt 4 alusel velje ja rehvi summaks 245 eurot. Hageja nõue kokku 1095 eurot. Rendilepingu näol on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses üürilepinguga, mille kaudu hageja üürileandjana kohustus andma kostjale kui üürnikule kasutamiseks asja s.o sõiduauto xxxx xxxxx ja üürnik kohustus maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja oma kohustust renditasu tasuda ei täitnud. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu III osa punkt 4 järgi on rentnik kohustatud hoolitsema rendisõiduki eest heaperemehelikult ja kõrvaldama tekkinud puudused VÕS § 345 lg-s 1 toodud tingimustel (kandma kulu). Lepingu III osa punkt 8 alusel tuleb tasuda keemilise pesu eest 180 eurot. Praegusel juhul on kostja toonud hagejale tagasi

2-17-126696 sõiduauto, millel oli rikutud rehv ja velg, lisaks vajas auto keemilist pesu. Kuid kostja nende eest hüvitist hagejale tasunud ei ole. Eeltoodu põhjal tuleb kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahjuhüvitis summas 425 eurot. Toodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 670 eurot renditasu ja 425 eurot kahju hüvitamiseks, kokku 1095 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu kokku 220 eurot, so maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagi esitamisel 175 eurot. 05.09.2018 esitas hageja avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama alus riigilõivu tagastamiseks on sätestatud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p-s 1. Hagi on esitatud kohtule hagihinnaga 1095 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 200 eurot. Seega on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ettenähtust rohkem 20 (220-200) eurot. Kohus selgitab, et kohtu poolt 05.09.2018 e-kirjas on ekslikult märgitud enamtasutud summaks 25 eurot. Kuna hageja poolt on tasutud siiski 220 eurot, kuulub tagastamisele 20 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.