Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-58260/52
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.10.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4971

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts MV KAUBAD10102339(Hageja)Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu80074490(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. oktoober 2018. a, Tallinna kohtumaja, Luba tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-58260

Tsiviilasi

Aktsiaselts MV KAUBAD hagi Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu vastu Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu 30.06.2014 korduvüldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Aktsiaselts MV KAUBAD (registrikood 10102339, aadress Mäealuse tn 12, 12618 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (elektronpost [email protected])

Kostja

Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (registrikood 80074490, aadress Liivalaia 5, 10118 Tallinn) Lepinguline esindaja Jüri Asari (elektronpost [email protected])

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 30.08.2018.a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339) 31.08.2015.a taotlus protokolli parandamiseks.

2.Jätta rahuldamata Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (registrikood 80074490) 01.09.2015.a taotlus tõendite kogumiseks.

3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339) 27.05.2016.a kohtuistungil esitatud vastuväide kohtu tegevusele.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

moodustavad ühtse terviku. Seega on niinimetatud kordusüldkoosoleku kokkukutsumise eeldusteks 1) kvoorumi nõude sätestamine mittetulundusühingu põhikirjas (antud juhul on see sätestatud kostja põhikirja § 14 lg 1 esimeses lauses), 2) kordusüldkoosoleku regulatsiooni sätestamine mittetulundusühingu põhikirjas (antud juhul on see sätestatud kostja põhikirja § 14 lg 1 teises lauses) ja 3) esimese üldkoosoleku võimetus võtta vastu otsuseid üksnes kvoorumi puudumisest tulenevalt. Seega toob hageja arvates esimese üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine endaga kaasa selle, et ka kordusüldkoosolekul vastuvõetud otsused on esimese üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest tulenevalt tühised. Juhuks, kui kohus ei peaks nõustuma tooduga, toob hageja järgnevalt esile oma alternatiivse positsiooni. Kostja põhikirja § 14 lg 1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. 2014 juunis oli Liivalaia 5 kinnistu jagatud 67 korteriomandiks, mis tähendab, et otsustusvõimeline sai olla selline üldkoosolek, millel osales vähemalt 34 kostja liiget. Nagu nähtub 30.09.2014 hagiavalduse lisaks nr 1 olevast kostja 30.06.2014 üldkoosoleku protokollist, osales sellel koosolekul kokku 23 liiget ehk see üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Seega toovad kostja 30.06.2014 üldkoosoleku otsuste nr 3 ja 5 tühisuse või tühistamise. Kui kostja 30.06.2014 üldkoosolekul päevakorrapunktide nr 3 ja 5 juures vastuvõetud otsused ei ole tühised johtuvalt esimese üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest, siis tuleks need otsused tühistada kvooruminõude rikkumise tõttu. Kostja 23.05.2014 elektronkirja, millega oleks hagejat teavitatud 10.06.2014 üldkoosoleku toimumisest ja/või edastatud hagejale 10.06.2014 üldkoosoleku kutse, ei ole hageja mitte kunagi saanud. Kostja kannab riski, et väidetavalt 23.05.2014 hagejale saadetud elektronkiri hagejani jõudnud ei ole. Hageja arvates ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust see, millal väidetavalt pani kostja teated 10.06.2014 üldkoosoleku ja 30.06.2014 kordusüldkoosoleku toimumise kohta välja Liivalaia 5 hoone trepikodade teadete tahvlitele. Seda põhjusel, et hagejal puudub juurdepääs Liivalaia 5 hoonete trepikodadele. Hagejal on eraldi juurdepääsud oma eriomandi esemele. 30.06.2014 kordusüldkoosolekul päevakorrapunktide nr 3 ja 5 juures vastu võetud otsused on tühised või kuuluvad tühistamisele, kuna rikutud on kostja 10.06.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 30.06.2014 kordusüldkoosolekul päevakorrapunktide nr. 3 ja 5 juures vastu võetud otsused on tühised, kuna rikutud on kostja 30.06.2014 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja 30.06.2014 üldkoosolekul päevakorrapunktide nr 3 ja 5 juures vastuvõetud otsused on tühised ka põhjustel, et hagejal puuduvad andmed selle kohta, et 30.06.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teade oleks jõudnud hagejani hiljemalt 14.06.2014 ning 2) seetõttu võib eeldada, et ka 30.06.2014 koosoleku kokkukutsumisest teatati hagejale vähem ette või nõuetekohaselt ette ei teatatudki. Hageja elektronpostkasti ekraanitõmmisest ei nähtu, et ajavahemikus 10.-14.06.2014 oleks hageja saanud kostjalt 30.06.2014 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Hagejale saabunud kirjade registrist samuti ilmneb, et ajavahemikus 10.-14.06.2014 ei ole hageja posti teel saanud 30.06.2014 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Isegi juhul, kui kostja 30.06.2014 kordusüldkoosolekul päevakorrapunktide nr. 3 ja 5 juures vastuvõetud otsused ei oleks tühised või ei kuuluks tühistamisele, tuleks päevakorrapunktide 3 ja 5 juures vastuvõetud otsused tühistada. 30.06.2014 kordusüldkoosolekul päevakorrapunkti nr 3 juures kinnitatud majandustegevuse aastakava halduskulude jaotuses ilmneb, et halduskuludeks on ka õigusabikulu summas 10 000 eurot. Sellise suurusega õigusabikulu kogumine oli tarvilik hagejaga peetavate kohtuasjade finantseerimiseks. Nimetatud otsusega nähakse kostja majandamiskuluna ette õigusabikulu summas 10 000 eurot ning ei sätestata, et hageja, kellega peetavate vaidluste finantseerimiseks õigusabikulu korjatakse, ei pea õigusabikulu kui majandamiskulu maksma. Seetõttu on hagejal võimalik nõuda selle otsuse tühistamist. Alates 2009. aasta lõpust ei ole hageja korteriomandi reaalosa köetav Liivalaia 5 hoone tsentraalse keskküttesüsteemi kaudu. Seda põhjusel, et 24.12.2009 külmus keskküttesüsteem hageja korteriomandi reaalosal lõhki. Alates 2010. aastast kuni käesoleva ajani kütab hageja oma korteriomandi reaalosa autonoomselt. Selle tõttu on hageja arvates temale majandustegevuse aastakavaga kohustuse panemine finantseerida Liivalaia 5 hoone küttesüsteemi hooldust ja talveks ettevalmistamist ning küttsüsteemi ekspertiisi ja küttesüsteemi projekti järelevalvet vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja arvates temale majandustegevuse aastakavaga kohustuse panemine finantseerida lukusüsteemi remonditöid ning trepikodade sisekoristust, mis ei oma mingisugust puutumust hageja korteriomandi reaalosaga, vastuolus hea usu põhimõttega. 30.06.2014 kordusüldkoosolekul otsustati päevakorrapunkti nr 5 juures taastada Liiavalaia 5 hoone ühtne 3 (10)

3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja väidab, et 30.06.2014 korduskoosoleku otsus on tühine, sest nimetatud esimese üldkoosoleku kokkukutsumisel 10.06.2014 rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Kostjale ei nõustu sellega. Korduskoosoleku mõiste ei ole seadusega reguleeritud. Seega hageja väide sellest, et korduskoosolek võiks olla vaadeldav esimese üldkoosoleku jätkuna, ei ole põhjendatud ning kostja arvates eksitav. Kostja peab oluliseks märkida, et 10.06.2014 koosoleku näol ei ole rikutud kokkukutsumise korda. Käesolevas asjas ei esine 30.06.2014 toimuval koosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamise või tühistamise aluseid. Kostja poolt ei ole rikutud ühtegi nõuet koosoleku kokku kutsumise osas. Seega kõik otsused on kehtivad. Hageja väidab, et kostja teavitas teda 10.06.2014 üldkoosoleku toimumisest 26.05.2014 ja ajavahemikus 27.05.2014 kuni 09.06.2014 on 14 päeva. Tegelikult etteteatamise tähtaeg lõppes 10.06.2014, mitte 09.06.2014, nagu väidab hageja. Selles ajavahemikus on nõutud 15 päeva olemas. Hageja poolt ei ole esitatud ühtegi dokumenti, kust nähtuks, et teavitamine toimus 26.05.2014. Kostja esitas kohtule omapoolse tõendi, milleks oli elektronposti kaudu edastatud kutse koosolekule. Sellest kirjast nähtub, et kutse oli edastatud kostja poolt kahele aadressile (xxx ja xxx). Need aadressid kuuluvad hageja juhatuse liikmetele, kelleks on Markko Masso ja Rait Viitkar. Eelnimetatust kirjast selgub, et kutse oli saadetud 23.05.2015, aga mitte 26.05.2014. Hageja ei tunnistanud elektronkirja saamist vaatamata sellele, et sama elektronposti aadressi pooled on kasutanud suhtlemiseks aastaid ja kordagi ei ole juhtunud, et teade ei oleks hagejani jõudnud. Kostja leiab, et tema ei ole rikkunud põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgides põhikirja § 13 lg 2. Lisaks ülaltoodule hageja ei esitatud üldkoosoleku toimumisele (tulenevalt väidetavast ebaõigest kokkukutsumisest vms) vastuväiteid, vaid on sellel osalenud. Kostja leiab, et hea usu põhimõtte kohaselt pidanuks hageja koheselt üldkoosolekut informeerima selle kehtetuse alustest. Kostja ei rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seega korduskoosolek oli otsustusvõimeline. Hageja oma 29.09.2015 täiendavates seisukohtades märgib, et kostja 10.06.2015 üldkoosolekul otsuseid vastu ei võetud. Tulenevalt sellest antud asjaolu ei ole vaidlusalune ja täiendavat tõendamist ei vaja. Kuna ära jäänud koosoleku kokku kutsumise korda ei rikutud ja sellel otsuseid vastu ei võetud, korduskoosolek oli kokku kutsutud seaduslikul alustel ja olid täidetud kõik eeldused korduskoosoleku läbiviimiseks. Hageja ei palunud vastuväiteid protokollida päevakorra p 3 ja 5 alusel vastuvõetud otsustele MTÜS § 24 lg 3 teise lause tähenduses. Olles tutvunud 30.06.2014 üldkoosoleku helisalvestusega kostja märgib, et päevakorra punktide 3 ja 5 arutamisel hageja mainis, et esitab vastuväite, kuid ei lasknud neid protokollida. Sellega rikuti MTÜS § 24 lg 3 teist lauset, mille tulemusena tema ei saa otsust vaidlustada. Kostja jääb korraldaval istungil avaldatud seisukoha juurde ja kinnitab, et majanduskulude aastakava kõnealuses osas ei loo iseseisvat võlasuhet, millest tuleneb kostja õigus nõuda hagejalt raha ja see koguneb fondi ning seda võib kasutada erinevatel otstarvetel. Kostja tegevus vajab mitmete korteriühistu siseste dokumentide (näiteks põhikirja, sisekorra eeskirjade jms) muutmist, kuna nad on vastuvõetud aastaid tagasi ja vajavad uuendamist. Õigusabi on vajalik ka seoses üldkoosolekute ja nendel vastuvõetavate otsuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Kostja ei toeta kohtu seisukohta, et hagejal on võimalik esitada vastuväide kostjale, kui tema esitab mainitud kulud majandamiskulude raames. Kostja peab oluliseks märkida, et tema arvates hagejal on ainetu rääkida majandamiskulude suuruse õigsusest, kuna tema keeldub neid kandmast. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuse taastada küttesüsteem viisil, mis hagejale ei meeldi. Hageja läks üle oma korteriomandi autonoomsele küttele ja eraldus maja üldisest küttesüsteemist omavoliliselt. Korteriühistu liikmel puudub alus keelduda ühiste kulutuste kandmisest. Hageja väidab, et kui 4 (10)

6.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 esimene lause sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. TsMS § 239 lg 1 esimese lause kohaselt kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. TsMS § 239 lg 2 esimese lause kohaselt kohus, sealhulgas asja erinõude alusel menetlev kohus, võib tõendite kogumise määrust vajaduse korral muuta. Tõendi kogumise taotlus lahendatakse määrusega. Tehtud tõendite kogumise määrust saab vajaduse korral muuta, sealhulgas kui selgub, et tõendi kogumine on tarbetu. Antud juhul on tõendi kogumine tarbetu, mida kohus põhjendab alljärgnevalt. Kostja esitas 01.09.2015 taotluse tõendite kogumiseks Google’ilt. Hagimaterjalidest nähtuvalt kostja soovib tõendada asjaolu, et kostja poolt 23.05.2014 kell 20:50 saadetud elektronkiri korteriühistu 10.06.2014 üldkoosolekule edastati/jõudis hageja serverisse. Hageja vaidleb vastu kostja tõendite kogumise taotlusele ja palub taotluse jätta rahuldamata. Hagejale serveriteenuse (elektronposti teenuse) pakkuja 06.10.2015 avaldatust nähtub, et nii kaua aega tagasi toimunud elektronkirja saabumist või mitte saabumist ei saa kinnitada ega ümber lükata. Mailiteenuste logisid hoitakse varukoopiates alles maksimaalselt 3 kuud (I kd, tl 200). Kostja 01.09.2015 tõendite kogumise taotlusele lisatud „Google Gmail Help Forum“ postitusest nähtub, et puudub garantii kostja taotletud informatsiooni olemasolu kohta (I kd, tl 160). 27.05.2016 kohtuistungil arutati kostja tõendite kogumise taotlust, milles kostja muuhulgas ise avaldas, et päringu tegemine on hiljaks jäänud ja sellel ei ole mõtet (II kd, tl 112 pöördel). Hilisema 12.06.2014 elektronkirja kohta on kostja avaldanud, et ei saa tõendada elektronkirja toimetamist hageja serverisse, kuna neid andmeid ei säilitata niivõrd pikka aega (II kd, tl 142 pöördel). Elektronkirja saajani jõudmiseks peab tõendamist leidma, et saadetud elektronkiri saabus elektronkirja saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Elektronkirja kättesaamiseks peab tõendamist leidma, et pärast elektronkirja saabumist elektronkirja saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse on saajal mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1123-07 p 12). Antud juhul nimetatud asjaolusid pole võimalik tõendada (sh kostja 01.09.2015 esitatud tõendite kogumise taotluse ajal), sest tõendada pole võimalik elektronkirja saabumist hageja valitud teenusepakkuja serverisse. Kostja taotletud tõendi kogumine ei aita kaasa tõendamaks kohtuasjas poolte vahel vaidlusalust asjaolu. Seejuures tõend ei ole vajalik ka selleks, et tõendada vaidlusalust asjaolu, mille esinemine mõjutaks asja lahendamist. Kostja hinnangul teavitati vaidlusaluse 23.05.2014 elektronkirjaga 10.06.2014 korteriühistu koosoleku toimumisest (I kd, tl 79). Asja lahendamist mõjutab 30.06.2014 korteriühistu koosoleku kokkukutsumise korra järgimine, sest vaidluse ese on 30.06.2014 koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivus. Kohus on nimetatut 30.11.2017 kohtuistungil selgitanud. Kohus määras 27.05.2016 kohtuistungil, et teeb tõendite kogumise määruse. Kohus ei ole määrusega lahendanud kostja tõendi kogumise taotlust. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata kostja 01.09.2015 taotluse tõendite kogumiseks. Vastuväide kohtu tegevusele 6 (10)

7.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kostja esitas 28.07.2016 menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele. Kostja tõi vastuväites põhilisena välja järgmist. Kostjale ei antud võimalust tutvuda 27.05.2016 kohtuistungi protokolliga. Kostjal ei ole võimalust kinni pidada kohtu poolt 27.05.2016 istungil määratud seisukohtade esitamise tähtajast 01.07.2016. Kohus ei ole teinud järelepärimisi Google’ile vastavalt kostja 01.09.2015 esitatud taotlusele tõendite kogumiseks. 27.05.2016 kohtuistungi protokoll on avalikus e-toimikus ja menetlusosalistele kätte toimetatud, mistõttu kostjal on olnud võimalik menetluse kestel protokolliga tutvuda. Kohus määras 30.11.2017 kohtuistungil, et pooltel on võimalus esitada kohtule ja edastada vastaspoolele täiendavad seisukohad hiljemalt 12.12.2017. Kohus 27.05.2016 kohtuistungil määras, et kostja esitab väited, mida soovib helisalvestisega tõendada ning täiendavad selgitused selle kohta, millal korteriühistu poolt teated üles pandi. 30.11.2017 kohtuistungil kostja lepinguline esindaja avaldas, et vaidlust ei ole selle üle, et vastuväide oli esitatud ning pooled avaldasid, et stenogrammis kajastatu vastab salvestisele. Seejuures kostja on menetluse kestel esitanud vastavalt 27.05.2016 kohtuistungil määratule väited, mida soovib helisalvestisega tõendada ning täiendavad selgitused selle kohta, millal korteriühistu poolt teated üles pandi (kostja 28.07.2016 menetlusdokument koos lisaga, kostja 12.12.2017 menetlusdokument, kostja 13.09.2018 kohtukõne kirjalikud seisukohad). Kohus kuulas kostja taotletud tunnistaja Xxx üle. Kohus ei ole teinud järelepärimisi Google’ile, sest jättis rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväite aluseks olevad asjaolud on menetluse kestel kõrvaldatud. Seetõttu ei esine vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Kohus jätab rahuldamata kostja 28.07.2016 vastuväite kohtu tegevusele.

11.MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Seaduses ei ole sätestatud erikorda kordusüldkoosoleku kokkukutsumise kohta võrreldes esimese, otsustusvõimet mitteomava üldkoosoleku kokkukutsumisega. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on MTÜS § 241 järgi kostja 30.06.2014 kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks. Kvoorumi nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi 30.06.2014 kordusüldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Kvoorumi nõude rikkumisel on hagejal õigus nõuda üldkoosoleku otsuse tühistamist, mis on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-116-13 p 12). Kohus kohaldab asja lahendamisel korteriühistu põhikirja ja korteriühistu otsuste tegemise ajal kehtinud seadust. Vaidluses on põhikirja sätetele § 13 ja § 14 pooled ise viidanud. Põhikirjas puuduvad erisused selle kohta, kuidas kutsutakse kokku esimene üldkoosolek ja kuidas kutsutakse kokku kordusüldkoosolek, kui esimene koosolek osutus otsustusvõimetuks. Kohus kohaldab seetõttu kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korra osas põhikirja §-i 13. Hageja leiab, et kui esimese üldkoosoleku kokku kutsumise korda rikuti, siis ei saa olla kehtivad ka korduskoosolekul vastu võetud otsused. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul, kui 30.06.2014 korduskoosoleku kokkukutsumisel on järgitud seaduses ja põhikirjas sätestatud korda, siis ei mõjuta esimese 10.06.2014 üldkoosoleku kokku kutsumise korra võimalik rikkumine korduskoosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust, välja arvatud siis, kui korduskoosolekul on rikutud kvoorumi nõudeid. 8 (10)

12.Põhikirja § 13 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette ja teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg (I kd, tl-d 26-27). Kohtu hinnangul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra eesmärgiks anda korteriühistu liikmetele reaalne võimalus saada teada üldkoosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Kostja põhikirja § 13 järgi tuleb selleks kostjal tagada korteriühistu liikmetele reaalne võimalus saada teada üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist kostja trepikodadesse välja pandud üldkoosoleku teadete kaudu. Hageja on avaldanud, et temal puudub juurdepääs Liivalaia 5 hoone (kostja) trepikodadesse (II kd, tl 41). Hageja on tõenditena esitanud hageja ja kostja elektronkirjavahetuse (II kd, tl-d 49-50). Hagi materjalide järgi hagejal on eraldi juurdepääsud oma eriomandi esemele ning ligipääs puudub trepikodadele. Kostja avaldas 27.05.2016 kohtuistungil, et hagejal ei ole juurdepääsu trepikodadesse ja ei ole vajadust ka juurdepääsuks (II kd, tl 112 pöördel). Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et hagejal ei ole juurdepääsu Liivalaia 5 hoone (kostja) trepikodadesse. Pooled ei vaidle selle üle, et 30.06.2014 toimus kostja kordusüldkoosolek, milles osales 23 korteriühistu (kostja) liiget. Hageja on välja toonud ja kostja pole vastu vaielnud, et 2014 juunis oli Liivalaia 5 kinnistu jagatud 67 korteriomandiks. See tähendab, et kostjal oli 2014 juunis vähemalt 67 korteriühistu (kostja) liiget. Kohus leiab, et kostja rikkus põhikirja §-s 13 järgset üldkoosoleku kokkukutsumise korda – kostja ei ole taganud põhikirja § 13 järgi kõigile korteriühistu liikmetele reaalset võimalust saada teada üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist kostja trepikodadesse välja pandud üldkoosoleku teadete kaudu. Kohus luges kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et hagejal ei ole juurdepääsu Liivalaia 5 hoone (kostja) trepikodadesse. Seega on vastavalt hageja nõudele MTÜS § 241 ja põhikirja järgi kostja 30.06.2014 kordusüldkoosoleku päevakorrapunktide nr 3 ja 5 vastuvõetud otsused tühised. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt hea usu põhimõttele tuginemine alust jätta kohaldamata seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenev.