Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Aktsiaselts MV KAUBAD (registrikood 10102339), seaduslik esindaja juhatuse liige RV ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja (apellant): Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (registrikood 80074490), lepinguline esindaja Jüri Asari
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 4. märtsil 2019, millel osalesid poolte esindajad
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsus jätta muutmata.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Aktsiaselts MV KAUBAD (hageja) esitas 1. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (kostja) vastu kostja liikmete 30. juuni 2014 kordusüldkoosoleku (edaspidi „30. juuni koosolek“) päevakorrapunktide nr 3 ja 5 juures vastuvõetud otsuste (edaspidi „vaidlusalused otsused“) vaidlustamise nõudes. Hageja palus esimese võimalusena tuvastada otsuste tühisus, teise võimalusena need tühistada. Hageja väitel -
-
-
-
-
nähtub 30. juuni koosoleku protokollist, et koosolekul osales 23 kostja liiget, päevakorrapunkti nr 3 juures otsustati kinnitada 2014. aasta majandustegevuse aastakava ja tariifid 2014–2015. aastal, päevakorrapunkti nr 5 juures otsustati taastada Tallinnas aadressil Liivalaia 5 asuvas elamus (edaspidi „elamu“) ühtne küttesüsteem, milleks vahendid võetakse remondifondist ja kohustada korteri nr 1 omanikku (hageja) tagama juurdepääs, mis on vajalik eelnimetatud remondiks; vaidlusalused otsused on tühised, sest rikuti kostja liikmete 10. juuni 2014 üldkoosoleku (edaspidi „10. juuni koosolek“) kokkukutsumise korda sellega, et ei järgitud kostja põhikirja (edaspidi „põhikiri“) § 13 lg-s 2 sätestatud 15-päevase etteteatamise nõuet. Kostja teavitas hagejat 10. juuni koosoleku toimumisest 26. mail 2014, st ainult 14 päeva ette. See toob kaasa ka korduskoosolekul kui 10. juuni koosoleku jätkukoosolekul vastu võetud vaidlusaluste otsuste tühisuse; samuti rikuti 30. juuni koosoleku kokkukutsumise korda, kuna puuduvad andmed, et koosoleku kokkukutsumise teade oleks jõudnud hagejani hiljemalt 14. juunil 2014; alternatiivselt tuleb vaidlusalused otsused tühistada kvooruminõude rikkumise tõttu. Põhikirja § 14 lg 1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Liivalaia 5 kinnistu oli juunis 2014 jagatud 67 korteriomandiks, mis tähendab, et otsustusvõimeline oli üldkoosolek, millel osales vähemalt 34 kostja liiget. Kuna 30. juuni koosolekul osales ainult 23 liiget, ei olnud see otsustusvõimeline; vaidlusalused otsused tuleks tühistada ka seetõttu, et need on ebaseaduslikud; 30. juuni koosolekul päevakorrapunkti nr 3 juures kinnitatud majandustegevuse aastakava halduskulude jaotuses ilmneb, et halduskuludeks on ka õigusabikulu 10 000 eurot. Sellise suurusega õigusabikulu kogumine oli tarvilik hagejaga peetavate kohtuasjade finantseerimiseks. Seega on päevakorrapunkti nr 3 juures vastu võetud otsus vastuolus korteriomandiseaduse § 13 lg-tega 1 ja 2, sest kostja majandamiskuluna nähakse ette õigusabikulu, aga ei määrata, et hageja, kellega peetavate vaidluste finantseerimiseks õigusabikulu korjatakse, ei pea seda maksma; sama päevakorrapunkti juures kinnitatud majandustegevuse aastakava hoolduskulude jaotuses on kuludeks küttesüsteemi hooldus (600 eurot) ja küttesüsteemi talveks ettevalmistamine (550 eurot). Alates 2009. aasta lõpust ei ole hageja korteriomandi reaalosa köetav elamu tsentraalse keskküttesüsteemi kaudu ja hageja kütab korteriomandi reaalosa autonoomselt. Selle tõttu on vastuolus hea usu põhimõttega panna hagejale kohustusi finantseerida elamu küttesüsteemi hooldust ja talveks ettevalmistamist ning küttsüsteemi ekspertiisi ja küttesüsteemi projekti järelevalvet; 2 (7)
-
samuti on vastuolus hea usu põhimõttega panna hagejale kohustusi finantseerida lukusüsteemi remonditöid ja trepikodade sisekoristust; päevakorrapunkti nr 5 juures otsustati taastada elamu ühtne küttesüsteem ja kohustada hagejat tagama juurdepääs tööde teostamiseks. Hageja ehitas 2010. aastal autonoomse küttesüsteemi ja tegi selleks kulutusi 9 346,46 eurot. Olukord, kus otsustatakse hageja korteriomandi reaalosal kunagise ja vigaselt projekteeritud keskküttesüsteemi taastamine, on vastuolus hageja õiguspärase ootusega, et tal on võimalik 2010. aastal rajatud autonoomset küttesüsteemi edasi kasutada.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
põhjendatud ei ole hageja väide, et 30. juuni koosolekut tuleb käsitleda 10. juuni koosoleku jätkuna. Korduskoosolek ei ole esialgse üldkoosoleku jätk, vaid iseseisev koosolek, mille päevakord on samasugune kui eelneval üldkoosolekul. Nimetus „korduskoosolek“ viidab üksnes sellele, et päevakord ja arutamise teemad on sellel koosolekul samasugused, lisaks kehtib korduskoosolekul väiksem kvooruminõue; kummagi koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Hageja kinnitas, et kostja teavitas teda 10. juuni koosoleku toimumisest 26. mail 2014, st 15 päeva ette. Tegelikult saatis kostja hagejale kutse 10. juuni koosolekule juba 23. mail 2014 e-posti aadressidele XXX ja YYY. Need aadressid kuuluvad hageja juhatuse liikmetele, kellega suhtlemiseks on vastavaid e-posti aadresse kasutatud aastaid. Samadel aadressidel saadeti e-kirjaga teade 30. juuni koosoleku kohta 12. juunil 2014; hageja osales mõlemal koosolekul ega esitanud vastuväiteid kokkukutsumise korrale. Hea usu põhimõtte kohaselt pidanuks hageja koheselt üldkoosolekut informeerima selle kehtetuse alustest; hageja ei palunud 30. juuni koosolekul vastuväiteid vaidlusalustele otsustele protokollida. Seega ei saa hageja neid otsuseid vaidlustada; hagejal kui korteriühistu liikmel puudub alus keelduda ühiste kulutuste kandmisest.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas 12. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) esimese võimalusena esitatud nõude vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning jättis alternatiivnõude rahuldamata (p 8). Sama otsusega lahendas kohus poolte menetluslikud taotlused (p-d 1–5). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (p 9) ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi (p 10).
3.1.Vaidluse sisulisel lahendamisel tugines kohus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 241 ja põhikirja §-le 13 ning leidis, et kostja ei taganud kõigile korteriühistu liikmetele reaalset võimalust saada teada üldkoosolekust vähemalt 15 päeva enne selle toimumist elamu trepikodadesse välja pandud teadete kaudu. Poolte kirjavahetuse ja kostja kinnitusega 27. mai 2016 kohtuistungil on tõendatud, et hagejal ei ole juurdepääsu elamu trepikodadesse.
3.2.Kostja ei tõendanud, et hageja sai 30. juuni koosoleku teate vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Hageja avaldas, et ajavahemikus 10. – 14. juuni 2014 ei ole ta posti teel saanud 30. juuni koosoleku kokkukutsumise teadet ja esitas saabunud kirjade registrist koopia. Kostja ei tõendanud vastupidist.
3.3.Hageja tõendit (hageja elektronpostkasti ekraanitõmmis) ei saa pidada usaldusväärsemaks kostja tõenditest (12. juuni 2014 e-kirja väljatrükk koos kutsega). Seega puuduvad tõendid, et hageja sai 30. juuni koosoleku teate vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Järelikult on vaidlusalused otsused tühised.
3.4.Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel. 3 (7)
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme. Maakohus lahendas kostja tõendite kogumise taotluse enam kui kolmeaastase viivitusega. Kohus lubas 27. mai 2016 istungil koguda tõendeid, kuid päringut teenuseosutajale Google Inc. ei teinud ja keeldus tõendite kogumisest alles otsuses. See tegevus nõrgendas kostja tõendamise võimalusi. Kostja esitas 28. juulil 2016 kohtu tegevusele vastuväite, kuna 27. mai 2016 istungi protokoll oli koostamata ja kostjale tutvumiseks esitamata. Protokoll avalikustati 5. oktoobril 2017, seega 17 kuud peale istungi toimumist. Pooleteise aasta möödudes on võimatu protokollis kajastada istungil tegelikult öeldut ja protokolliliselt määratut, eriti kui istungil arutati poolte tõendamiskoormist ja kohus esitas oma seisukohad. Kogu menetluse ajal suunas maakohus pooli tõendama ja arutama sisuliselt küsimusi, mis olid seotud 30. juuni koosolekul vastu võetud vaidlusaluste otsustega, kuid maakohtu otsusest selgus, et sellel ei olnud mingit tähtsust. Vaidlustatud otsusest tuli välja, et oluline on, kas 30. juuni koosoleku kutse oli hagejale saadetud.
4.2.Teiseks hindas maakohus tõendeid valesti. Põhikirja § 14 lg 1 kohaselt moodustavad korduskoosolekul kvoorumi 16 liiget. Vaidlustatud otsusest ei ole aru saada, kas maakohus peab 30. juuni koosolekut korduskoosolekuks või mitte. Kuna hageja esitas hagiavalduse lisana 30. juuni koosoleku kutse, aga ei tõendanud, et kutse jõudis temani hilinemisega, ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada. Maakohus jättis välja selgitamata, kuidas kutse hagejani jõudis. Hageja osales koosolekul ega väitnud, et kokkukutsumise korda on rikutud. Põhikirja § 13 lg 2 näeb ette, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta pannakse välja trepikodadesse. Hageja ei väitnud, et kutsed ei olnud trepikodadesse õigeaegselt välja pandud. Maakohus tugines põhjendamatult hageja e-postkasti ekraanitõmmisele, kuna selle sisu saab lihtsalt korrigeerida ja vajadusel andmeid kustutada.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
7.Kaebuse sõnastuse järgi vaidlustab kostja maakohtu otsust tervikuna, mistõttu tuleb esmalt käsitleda kaebuse ulatust. Resolutsiooni p-dega 1–5 lahendas maakohus poolte menetluslikud taotlused. Neid otsustusi kui menetluslikke määrusi (mis küll TsMS § 442 lg 5 järgi on esitatud otsuse resolutsioonis) ei saa eraldi vaidlustada. Lisaks puudub kostjal huvi vaidlustada resolutsiooni p-s 8 sisalduvad otsustust alternatiivnõude rahuldamata jätmise kohta, sest kostja on ka sellele nõudele vastu vaielnud. Kaebus ei sisalda väiteid, miks peaks kõnealuses osas tegema ringkonnakohus maakohtust erineva lahendi. Lõpuks ei saa apellatsioonkaebusega vaidlustada resolutsiooni p-s 10 tehtud otsustust määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast põhimenetluse lõppemist. Neil kaalutlustel tuleb ringkonnakohtul kostja kaebuse lahendamisel sisuliselt kontrollida, kas maakohus rahuldas õigesti vaidlusaluste tühisuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 7) ja jaotas menetluskulud (p 9). 4 (7)
8.Maakohus lahendas vaidluse hagimenetluses, kuigi alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle peetava vaidluse hagita menetluses. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras saab analoogia korras siiski lähtuda TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Samuti sätestab TsMSRS § 9 lg 1 esimene lause, et enne sama seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Seetõttu võib ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses (vrd Riigikohtu
14.novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 17).
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena 10. ja 30. juuni koosolekute toimumise ning neist viimasel 23 liikme osalemise ja vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise. Praeguseks ei ole ka enam vaidlust selles, et hageja on kostja liige, keda viidatud koosolekute toimumise ajal oli kokku 67. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Kostja apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada ega muuta. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus kohaldas õigesti koosolekute kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud seadust (vt Riigikohtu 1. novembri 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04, p 32), sh MTÜS § 241 lg 1 ja kontrollis, kas 30. juuni koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Siinjuures ei olnud vaja eraldi käsitleda küsimust, kas rikuti ka 10. juuni koosoleku kokkukutsumise korda, sest kui hilisema koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud – nagu maakohus ka tuvastas, siis ei oma enam tähtsust, kuidas selle koosoleku korraldamiseni jõuti.
12.Samuti lähtus maakohus õigesti sellest, et kostja ei saa tugineda põhikirjale osas, milles selle järgi oleks piisav koosolekute kohta teadete avaldamine elamu trepikodades ka juhul, kui hagejal juhistu liikmena puudus trepikodadele juurdepääs. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama ja MTÜS § 20 lg 6 teine lause võimaldab põhikirjaga näha ette täpsema korra teate saatmiseks. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis MTÜS § 7 lg 2 alusel kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirja § 13 lg 2 teine lause ei taga, et hageja saab teada üldkoosoleku toimumisest, siis tuli talle saata sellekohane teade.
13.Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jaotamisel ega tõendite hindamisel, kui tuvastas, et 30. juuni koosoleku kohta hagejale teate saatmine pole tõendatud.
13.1.Koosoleku kokkukutsumise teate saatmise riski kannab koosoleku korraldaja, st kostja. Õige on maakohtu arusaam, et vaidluse korral tuleb just kokkukutsujal tõendada, et teade koosoleku kohta on saadetud. Kostja väitel saatis ta hagejale teate 30. juuni koosoleku kohta 12. juuni 2014 e-kirjaga. Riigikohus on selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt nt 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14 esimene lõik; 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12307, p 12; 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Vaidluse korral peab e-kirja saaja või teenusepakkuja serversisse saabumist tõendama kirja saatja, st käesoleval juhul kostja. Vastavaid tõendeid kostja maakohtule ega ka ringkonnakohtule ei esitanud. Seega puudub võimalus tuvastada, et 30. juuni koosoleku kutse on hagejale saadetud. 5 (7)
13.2.Maakohtul ei tulnud hageja esimese võimalusena esitatud tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel selgitada välja, millal teade 30. juuni koosoleku kohta jõudis hagejani. Hageja on väitnud, et teate saamise täpset aega ta ei tea, aga teate saamise ja koosoleku vahele ei jäänud põhikirjaga ette nähtud 15-päevast ajavahemikku. Sellises olukorras oli kostjal kohustus tuua esile, millal ta teate saatis ja vaidluse korral see väide tõendada.
13.3.Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui sedastas, et hageja esitatud ekraanitõmmist ja kostja esitatud e-kirja väljatrükki hinnates ei saa pidada ühte teisest usaldusväärsemaks. Kumbki tõenditest ei kajasta vaidlusaluse teate jõudmist hageja või tema teenusepakkuja serverisse. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võiks olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Sellist tõendit kostja ei esitanud. Kuna kutse õigeaegse saatmise tõendamiskoormis oli kostja kanda, siis tegi maakohus õigesti hagi rahuldava otsuse.
13.4.Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemine kõrvaldab kokkukutsumise korra puudused. Erinevalt äriseadustiku §-dest 1721 ja 296 ei sätestanud vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ega MTÜS erisusi olukorraks, kus koosolekul osalevad kõik korteriomanikud.
14.Samuti ei ole põhjust heita maakohtule ette KÜS § 13 lg 3 alusel teise võimalusena esitatud nõude lahendamiseks vajalike toimingute tegemist, sest kohus ei saa enne sisulise lahendi tegemist jätta alternatiivnõuet kõrvale. Alles otsuses võib TsMS § 442 lg 8 viimase lause alusel loobuda alternatiivnõuete rahuldamata jätmise põhjendamisest.
15.Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis rikkuda menetlusnorme, kui viivitas oluliselt taotluste lahendamisega ja tegi vastavad otsustused alles otsuses.
15.1.TsMS § 463 lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Mh võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse kohtuistungil (TsMS § 464 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kohus peab tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse. Ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused ühe või teise poole esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Kohus peab andma tõendi vastuvõtmise korral teistele menetlusosalistele võimaluse esitada uue tõendi kohta vastuväiteid ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on nii tõendi vastuvõtmine kui ka sellest keeldumine alles kohtu otsusega menetlusosalise jaoks üldjuhul üllatav (Riigikohtu 1. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 15 esimene lõik; 20. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p-d 10-11).
15.2.Siiski ei põhjustanud käesoleval juhul viivitus ega kostja taotluse hiline lahendamine ebaõiget kohtulahendit. Kostja taotles 1. septembril 2015 oma e-posti teenusepakkujalt (Google Inc.) tõendi kogumist selle kohta, et tema 23. mai 2014 e-kiri on edastatud või jõudnud hageja teenusepakkuja serverisse. Kostja ei esitanud sarnast taotlust 12. juuni 2014 e-kirja kohta. Kuna otsuse tegemisel ei omanud enam tähtsust 10. juuni koosoleku kokkukutsumise korra väidetav rikkumine, siis ei oleks kostja taotluse varasem lahendamine muutnud maakohtu lõppjäreldust.
15.3.Kostja ei põhjendanud, kuidas võinuks maakohtu muud viivitused tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. Sellest hoolimata tuleb nõustuda kostja etteheidetega maakohtule seoses 27. mai 2016 korraldava istungi protokolli allkirjastamisega alles 5. oktoobril 2017. TsMS § 54 lg 2 kohaselt saanuks protokolli allkirjastada ka selle koostanud sekretär, kui kohtunikul oli allkirjastamiseks mõni takistus. 6 (7)
15.4.Ainetu on aga kostja etteheide maakohtule nagu oleks alles vaidlustatud otsusest selgunud 30. juuni koosoleku kohta teate saatmise tõendamise vajadus. Maakohtu 27. mai 2016 istungi protokollist nähtub, et esialgse, 10. juuni koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei tarvitse omada tähtsust. Samas rõhutas kohus, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse ja selle korra järgimist tuleb kontrollida ka uue, st 30. juuni koosoleku osas (II kd tl 113). Kostja sai neist selgitustest teada istungil, aga hiljemalt alates 5. oktoobrist 2017 olid need kättesaadavad protokollist. Samasisulise selgituse andis maakohus pooltele 30. novembri 2017 istungil (II kd tl 126).
16.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, siis TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ei tee seda ka ringkonnakohus. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Krista Kirspuu
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.