Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2018. a Rakvere
Tsiviilasja number
2-18-10700
Tsiviilasi
R V avaldus OÜ Hansa Investments /kustutatud/ täiendava likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlustoiming
Hagita asja lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: R V, ik xxxx, lepinguline esindaja Jaanus Silm
esindajad
1.Ennistada OÜ Hansa Investments, rk 12290701, äriregistrisse. 2.Algatada ja läbi viia OÜ Hansa Investments täiendav likvideerimismenetlus. 3.Määrata OÜ Hansa Investments likvideerijaks R V, ik xxxx; xxxx. 4.Likvideerimine viia läbi TsÜS ja ÄS vastava regulatsiooni alusel, s.h. algbilansi ja majandusaasta aruande esitamise osas. 5.Likvideerijal esitada kuni äriühingu registrist kustutamiseni 2x aastas kohtule aruanne, neist esimene 6 kuud pärast käesoleva lahendi jõustumist. 6.Likvideerimismenetlus tuleb lõpetada hiljemalt 2 aasta jooksul käesoleva lahendi jõustumisest.
7.Määrus saata avaldajale/ likvideerijale, jõustumisel registriosakonnale. 8.Määrus jõustub likvideerijale. Edasikaebamise kord
selle
kättetoimetamisega
Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega
päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 02.07.2018 R V avaldus OÜ Hansa Investments täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt on selgunud, et äriühingul on varana kolmele OÜ Xxxx, rk xxxx kinnistule (reg. nr xxxx, xxxx ja xxxx) seatud ühishüpoteek OÜl Hansa Investments OÜ Xxxx vastu oleva, laenulepingust tuleneva nõude täitmise tagamiseks. Avaldaja leiab, et tegemist on varaga, mis tuleb täiendava likvideerimise käigus kas sisse nõuda, võõrandada ja/või üle anda osanikele. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnal on põhjendatud ennistada OÜ Hansa Investments äriregistrisse. Hüpoteek on varaline õigus. Printsiibis on küll ülimalt kaheldav väidetavast laenulepingust tuleneva nõude täitmine ja/või selle sissenõudmine koormatud kinnisasja omaniku poolt, kuna ka OÜ Xxxx on registrist kustutatud. Välistatud ei ole aga sellest sõltumata ühishüpoteegi võõrandamine /loovutamine ja/või uue võlausaldajana OÜ Hansa Investments osanikule üle andmine, kuna koormatud kinniasja omaniku õigusvõime puudumine ei takista hüpoteegipidaja muutmiskannete tegemist, sest selleks ei ole vaja koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut. Avalduse rahuldamine annab likvdeerimismenetluse raames võimaluse korrastada hüpoteegiga ehk varaga seonduvad kanded. Äriühing tuleb ennistada äriregistrisse, algatada ja läbi viia likvideerimismenetlus ning määrata likvideerijaks selleks nõusoleku andnud endine juhatuse liige R V. ÄS § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Käesoleval juhul on selgunud, et OÜl on jäänud lõpule viimata varaga seotud toimingud, mis ei saa toimuda ühingu õiguslikku seisundit taastamata ja likvideerimist läbi viimata. Seetõttu
on vara staatuse korrastamiseks vajalik ennistada registrist kustutatud OÜ õigusvõime TsÜS § 26 lg 2 tähenduses. Likvideerija ülesandeks on juriidilise isiku tegevuse lõpetamine, nõuete sissenõudmine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja allesjääva vara jagamine õigustatud isikute vahel. TsMS § 602 kohaselt määrab kohus likvideerijaks isiku, kes on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijal on õigus küsida oma töö eest tasu ja kohtupraktika ning õiguskirjanduse kohaselt hüvitatakse likvideerija tasu pankrotiseaduses halduri tasustamise kohta sätestatud regulatsiooni alusel. Kohus peab põhjendatuks likvideerijaks määrata juhatuse liikme, kes eelduslikult on kohtu hinnangul pädev likvideerimismenetlust läbi viima ja korraldama, on selleks nõusoleku andnud ja on nõus, et tasu talle ei maksta. Likvideerijal tuleb kaks korda aastas esitada kohtule aruanne likvideerimismenetluses toimuva kohta ning likvideerimine nõuetekohaselt lõpule viia hiljemalt 2 aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. TsMS § 478 lg 2 kohaselt hagita asjas tehtud määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 479 lg 2 kohaselt määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 3 kohaselt kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Menetluskulud Hagita menetluses jäävad menetluskulud, s.t. riigilõiv, avaldaja kanda TsMS § 172 lg 8 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.