Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-12850 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik I S esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik esitas 28.08.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, mille kohaselt oli võlgnik võimEe igakuiselt täitma oma kohustustest 70 eurot ja seega soovis ta kohustustest vabastamise tähtajaks määrata 34 aastat. 21.02.2018 määrusega jättis kohus võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 20.06.2018 määrusega maakohtu määruse muutmata. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses, et on sattunud olukorda, kus tema poolt võetud laenukohustuste täitmine on talle muutunud ülejõu käivateks. Võlgniku peamiseks võlausaldajaks on Luminor Bank AS. Võlgnikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga xxx, mille väärtus ei kata võlgniku kohustusi. Muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnik töötab ASs xx, tema igakuiseks keskmiseks brutotöötasuks on 796.82 eurot. Võlgniku igakuised kulutused on 320.66 eurot kuus. Võlgnik on püüdnud täita olemasolevaid kohustusi, kuid on aru saanud, et tema tänaste sissetulekute juures ei ole see võimalik. Võlgnik on hinnanud oma võimalusi tööturul kõrgemat tasu teenida, kuid leiab, et ka see ei võimalda tal oma kohustusi täita. Pankrotiavalduses palub võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 04.09.2017 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik AS-is S, tema igakuine keskmine töötasu on 957.07 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal on üks täisealine laps. Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-10697 on võlgnikult ja E T ́lt (isikukood xxx) solidaarselt välja mõistetud Luminor Bank AS-i (endine Nordea Bank AB Eesti filiaal) kasuks põhivõlgnevus 44 855.75 eurot, intress 579.61 eurot, viivis 10 413.01 eurot ning menetluskuluna riigilõiv 1 100 eurot. E T hoidub nimetatud kohtuotsuse täitmisest

2-18-12850 kõrvale. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna nimetatud summa on võlgnikult ja E T ́lt solidaarselt välja mõistetud, võib võlgnikul olla regressinõue E T vastu. Ajutise pankrotihalduri päringute vastustena on haldurile esitatud võlgniku viimase viie aasta arvelduskonto väljavõte AS-is SEB Pank. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontot ja sealt nähtub töötasu laekumine ning igapäevased kulutused toidu- ja tarbekauplustes. Võlgnik on saanud 2017. a Maksu- ja Tolliametilt madalapalgaliste toetust 2016. a eest summas 284.76 eurot. Toimingud lõppevad 2017. a juulist. Tulenevalt eeltoodust on alust arvata, et võlgnik kasutab alates 2017. a teisest poolest igapäevasteks arveldamisteks sularaha. Võlgniku suhtes on käimas hetkel 1 täitemenetlus, mis on algatatud 2017. a ning sissenõudjaks on Luminor Bank AS. Võlgniku suhtes on lõpetatud 5 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et varasemalt on võlgnik kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu 16.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-11264 on võlgnik süüdi tunnistatud KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) järgi ning mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Võlgnikult on välja mõistetud menetluskulud riigituludesse summas 250 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-10697 nähtub, et võlgnik ning E T on sõlminud 19.06.2014 Luminor Bank AS-iga laenulepingu nr 09220148252 muudatuse ja laenulepingu nr 0922014825200, mille alusel sai võlgnik ja E T lisaks 04.11.2008 sõlmitud eluasemelaenule summas 154 837 eurot lisalaenu kokku summas 6 181.88 eurot. Nimetatud laenulepingud ütles Luminor Bank AS üles vastavalt 20.02.2015 ja 06.05.2015, kuna laenumakseid ei tasutud õigeaegselt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2017. a, kui on alustatud senimaani menetluses olev täitemenetlus võlgniku suhtes, millises sissenõudjaks on Luminor Bank AS. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tema varaks 1⁄2 kaasomandi osana xxx mõttelist osa kinnistust registriosa nr xxx ja reaalosa eluruum nr 1, asukohaga xxx. Võlgniku nimel on olnud sõiduk xxx. a v.l, sõiduk on 03.06.2017 võõrandatud E S. Sõiduki kasutajaks on jäänud võlgnik. AS Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 12.09.2018 seisuga on 4783,685 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule 1⁄2 kaasomandi osana mõttEe osa kinnistust registriosa nr xxx, asukohaga xxx, 100% elamumaa, pindalaga 1085 m2. Kinnistusraamatu kolmandasse jakku on kantud keelumärge võlgnikule kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri E V, Nordea Bank AB kasuks. 13.06.2017 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 15.06.2017. Kohtutäitur E V on proovinud müüa nimetatud 1⁄2 suurust mõttelist osa kinnisasjast alghinnaga 14 000 eurot. Enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud.

2-18-12850 Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on varasemalt võlgnikule kuulunud: 1⁄2 kaasomandi osana xxx mõttelist osa kinnistust registriosa nr xxx ja reaalosa eluruum nr 1, asukohaga xxx, 100% elamumaa, üldpinnaga 67,70 m2. 1⁄2 kaasomandi osa kuulus E T ́le. 16.02.2016 kohtutäituri avalduse, 04.02.2016 enampakkumise akti alusel on omanikuna sisse kantud 19.02.2016 K E; 1⁄2 kaasomandi osana xxx mõttelist osa kinnistust registriosa nr xxx ja reaalosa eluruum nr 4, asukohaga xxx, 100% elamumaa, üldpinnaga 77 m2. 1⁄2 kaasomandi osa kuulus E T ́le. 10.02.2016 kohtutäituri avalduse, 04.02.2016 enampakkumise akti, 02.02.2016 nõusoleku alusel on ühisomanikena sisse kantud 15.02.2016 P P ja E P. 26.04.2016 asjaõiguslepingu alusel on ühisomanikena sisse kantud 02.05.2016 A L ja K L. Maksu-ja Tolliameti esitatud andmetel võlgnikul seisuga 12.09.2018 maksuvõlg puudub ning esitamata deklaratsioone ei ole. Võlgniku suhtes maksumenetlusi viimasel viiel aastal toimunud ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku nõuete saldod seisuga 12.09.2018 järgmised: kohtutäituri arestinõue 62 865.12 eurot. Seisuga 12.09.2018 on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 0 eurot ning ettemaksukonto saldo on 9.60 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 06.09.2018 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas Luminor Bank AS avalduse alusel algatatud täitemenetlus, kus sissenõutava summa suuruseks on 56 948.37 eurot. Võlgniku suhtes on lõpetatud 5 täitemenetlust. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 62 901.10 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud 03.06.2017 sõiduki XXX, 2000. a, reg. märgiga XXX 03.06.2017 E S ́le (isikukood xxx), jäädes ise sõiduki kasutajaks. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1610697 nähtub, et võlgnik ning E T on sõlminud 19.06.2014 Luminor Bank AS-iga laenulepingu nr 09220148252 muudatuse ja laenulepingu nr 0922014825200, mille alusel sai võlgnik ja E T lisaks 04.11.2008 sõlmitud eluasemelaenule summas 154 837 eurot lisalaenu kokku summas 6 181.88 eurot. Nimetatud laenulepingud ütles Luminor Bank AS üles vastavalt 20.02.2015 ja 06.05.2015, kuna laenumakseid ei tasutud õigeaegselt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2017. a, kui on alustatud senimaani menetluses olev täitemenetlust võlgniku suhtes, millises sissenõudjaks on Luminor Bank AS. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtule kohustest vabastamise avalduse, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-18-12850 PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule 1⁄2 kaasomandi osana mõttEe osa kinnistust registriosa nr xxx, asukohaga xxx, 100% elamumaa, pindalaga 1085 m2. Kinnistusraamatu kolmandasse jakku on kantud keelumärge võlgnikule kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri E V, Nordea Bank AB kasuks. AS Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 12.09.2018 seisuga on 4783,685 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik AS-is S, tema igakuine keskmine töötasu on 957.07 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal on üks täisealine laps. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 62 901.10 eurot. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku varast on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud 03.06.2017 sõiduki xxx, 2000. a, reg. märgiga xxx 03.06.2017 E S ́le (isikukood xxx), jäädes ise sõiduki kasutajaks. Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-10697 on võlgnikult ja E T ́lt (isikukood xxx) solidaarselt välja mõistetud Luminor Bank AS-i (endine Nordea Bank AB Eesti filiaal) kasuks põhivõlgnevus 44 855.75 eurot, intress 579.61 eurot, viivis 10 413.01 eurot ning menetluskuluna riigilõiv 1 100 eurot. E T hoidub nimetatud kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna nimetatud summa on võlgnikult ja E T ́lt solidaarselt välja mõistetud, võib võlgnikul olla regressinõue E T vastu. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik tunnistab, et on muutunud maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Kohus leiab, et edaspidise

2-18-12850 pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab I Sule, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui I S soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks I Su pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.