Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-24-134906 riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik KR invest OÜ esitas 27.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult AH. 1498,04 euro saamiseks. 03.10.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võimalik kätte toimetada. 11.11.2024.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.11.2024.a määrusega edastas Harju Maakohus asja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hageja esitas 26.11.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 29.10.2023 üürilepingu nr 2023-11-01, millega hageja andis kostjale üürile korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX. Kostja pidi igakuiselt tasuma üüri ja kõrvalkulusid. Üüri suuruseks oli 290 eurot kuus. Hageja esitas igakuiselt arveid. Kostja edastas 14.03.2024 hagejale kirja soovides leping lõpetada. Lepingu kohaselt on etteteatamise tähtajaks 3 kuud. Leping lõppes 14.06.2024. Alates 01.02.2024 tekkis kostjal võlgnevus. Kostja ei tasunud kõrvalkulude arveid perioodil 02.2024-13.06.2024 ning üüriarveid perioodil 04.2024-13.06.2024. 13.06.2024 seisuga oli üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus kokku 1496,99 eurot. Hageja võttis kostjaga korduvalt ühendust võla tasumiseks, kuid kostja võlga ei tasunud. Kostja maksis lepingu sõlmimisel tagatisraha 300 eurot, mille hageja arvestas üüri- ja kõrvalkulude katteks. Üüri- ja kõrvalnõuete jäägiks on seega 1196,99 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise 166,27 eurot (0,1% päevas 06.04.2024-27.09.2024). 09.12.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 14.03.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 287 1 lg 1 ja § 292 alusel on põhivõlgnevus (üür ja kõrvalkulud) ja viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

2-24-134906 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1363,26 eurot, millest 1196,99 eurot on üüri- ja kõrvalnõuete võlgnevus ja 166,27 eurot 27.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu kokku 280 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv 15 eurot seoses rahvastikuregistrisse esitatud taotlusega kostja elukoha andmete teadasaamiseks. Tegemist on asja läbivaatamise kuludega TsMS § 143 p 2 tähenduses – tõendi saamise kulud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 700 eurot (km-ta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu määraks on 100 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tasumäär on põhjendatud ja vastavuses esindaja kvalifikatsiooni ning esindaja tehtud tööga. Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, asja keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu, on õigusabi ajakulu 7 h põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 995 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 15 eurot tõendi saamise kulu ja 700 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.