Muud › Muud hagiasjad

2-18-260 Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis 250 eurot kuus muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.10.2017. Hageja oma 18.03.2018 seisukohas kohtule on nõus kostja poolt pakutud elatise suurusega 200 eurot kuus ning palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagile vastu ei vaidle. Kostja on nõus tasuma hagejale igakuist elatist 200 eurot. Samuti on kostja tunnistanud, et on jätnud maksmata hagejale elatise alates 2017. a oktoobrikuust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab välja kostjalt S S hageja A K kasuks igakuise elatise 200 eurot alates hagi esitamisest 06.01.2018 kuni A K täisealiseks saamiseni ja elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.10.2017 kuni 05.01.2018 ühekordse summana 715,3 eurot. Kohus selgitab, et resolutsiooni punktis 3 välja mõistetav elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju on arvestatud tagasiulatuvalt perioodi eest 01.10.2017 kuni 06.01.2018 järgmiselt: 01.10.2017 kuni 31.12.2017 summas 675 eurot (3 kuud x elatise miinimummäär 225 eurot), 01.01.2018 kuni 05.01.2018 summas 40,3 eurot (1 kuu elatise miinimummäär 250/31= 8,06 eurot päevas). Kokku ühekordse summana 715,3 eurot. Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja M K arvelduskontole xxx AS-is Swedbank selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud. Elatis tuleb tasuda iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks. Tsiviilasja hinna arvutuskäik 9 kuud x 250 eurot = 2 250 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-18-260 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, seega jäävad menetluskulud õigeksvõetud nõude osas kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.