Muud › Muud hagiasjad

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta hageja menetluskulud (riigilõiv) 75 eurot kostja II kanda. Välja mõista Creditstar Estonia AS-ilt Tessa Kütimetsa kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 75 eurot. Jätta poolte poolt menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Tessa Kütimets (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Era Liisingu Inkassoteenused AS vastu, paludes tunnistada tema vastu esitatud võlanõue 191.73 eurot ja viivised aegunuks ja kustutada maksehäire maksehäireregistrist. Hagiavalduse kohaselt on võlad üleval 2007. aastast. 09.02.2018 tegi hageja kostjale I avalduse maksehäire kustutamiseks maksehäireregistrist aegumise tõttu ja algdokumentide puudumise tõttu. Vastati, et võlgnevuse tasumiseni maksehäiret ei kustutata. Hageja päringule võla alusdokmentide väljastamiseks saadeti vastuseks ainult üldtingimused. Puuduvad andmed, kellelt, millal ja millises summas laen on saadud. Samas ei ole kostja käesoleva ajani ametlikku nõuet hageja vastu esitanud. Arvestades võla tekkimise aega, on hageja seisukohal, et temalt raha nõudeõigus on aegunud. Hageja keeldub põhistamata ja aegunud kohustuse täitmisest. Era Liisingu Inkassoteenused AS (kostja I) palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuse kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu. Õigeks kostjaks on Creditstar Estonia AS (end SMS Laen OÜ) ning Era Liisingu Inkassoteenused AS osutab Creditstar Estonia AS-ile võla sissenõudmise teenust. Tessa Kütimets esitas 09.07.2018 taotluse Creditstar Estonia AS kostjana menetlusse kaasamiseks. Kohus kaasas 09.08.2018 määrusega kostjana II menetlusse Creditstar Estonia AS-i. Kostja II võttis hagi õigeks ja palus asjas menetlus lõpetada. Kostja tunnistab vastuses hagis esitatud nõudeid. Kostja II ei nõustu kandma hageja menetluskulusid, sest hageja ei ole enne kostja II vastu hagi esitamist pöördunud kostja II poole, mis oleks võimaldanud asja kohtuvälist lahendamist. Kuna kostja II võtab kohe hagi õigeks ja ta ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, siis palub kostja II jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et kostja II vastu esitatud hagi kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtmise tõttu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus lähtub kostja II õigeksvõtust, et hageja nõue tunnistada aegunuks Creditstar Estonia AS nõue summas 191.73 koos viivistega ja kohustamiseks kustutada maksehäire, on põhjendatud. Tehingust tuleneva nõude tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja II ei ole vaidlustanud asjaolu, et rahalised nõuded hageja vastu muutusid sissenõutavaks rohkem kui kolm aastat tagasi. Kostja II rahalised nõuded hageja vastu on aegunud. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus leiab, et kostja I suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud nõude aegumise tuvastamise nõude, märkides muuhulgas, et võla tasumist on nõudnud Era Liisingu Inkassoteenused AS ning nõude alusdokumente vaatamata korduvast nõudmisest ei ole hagejale esitatud. Kohtumenetluses esitas kostja I koos hagivastusega ka laenulepingu, mille kohaselt on hagejaga laenulepingu 15.01.2007 sõlminud Osaühing SMS Laen (praeguse ärinimega Creditstar Estonia AS). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I lepingu pooleks ning arvestades, et temale ei ole nõuet loovutatud, siis puudub hagejal alus kostja I vastu nõude esitamiseks. Seega ei ole hageja hagiga kostja I vastu hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada ning kostja I taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel rahuldada. Menetluskulude jaotus Kostja II on palunud jätta hagi õigeksvõtmise tõttu hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjal II menetluskulud puuduvad. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja II leiab, et tema ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samas on kostja I hagivastuses selgitanud, et tema osutab kostjale II ehk Creditstar Estonia AS-ile oma majandustegevuse raames inkassoteenust. Laenulepingu p 12.1 kohaselt juhul, kui laenusaaja rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, mille tulemusena on Laenusaaja hilinenud kohustuse täitmisega Laenuandja eest, on Laenuandjal õigus loovutada kõik Laenusaaja vastu suunatud nõudeõiguse realiseerimisega seotud tegevuse Aktsiaseltsile Era Liisingu

Inkassoteenused /---/, milleks on Laenuandja poole ELI-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused (tl 38). Eelnevast tuleneb, et kostjal I olid TsÜS § 121 lg 1 mõistes volitused esindada kostjat II seoses konkreetse laenulepinguga. Kui esindajale on antud tehingu tegemiseks volitus ja esindaja teeb tehingu esindatava nimel, siis kehtib volituse alusel tehtud tehing esindatava suhtes täpselt selliselt, nagu oleks esindatav ise selle tehingu teinud. Hageja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse kostjaga I 9. veebruarist 2018 (tl 22). Selles on kostja töötaja hageja päringule vastuseks teatanud, et „MHR on seni aktiivne, kuni saame kokkuleppele laenu (antud 15.01.2007 – kohtu märkus) tasumise osas. Võlgnevus on aegunud kui kohus nii otsustab. Vastavat otsust pole.“ Hageja kirjutas vastuseks, et siis ta pöördub kohtu poole ning kostja töötaja vastas: „See on teie õigus.“. Hagi on kohtusse esitatud 15.03.2018. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja II, keda esindas võla sissenõudmisel kostja I, on andnud hagejale põhjust kohtusse pöörduda. Veel veebruarikuus 2018 nõuti hagejalt võla tasumist ning keelduti aegumise aktsepteerimisest. Seega ei ole põhjendatud kostja II seisukoht, et ta on hagi kohe õigeks võtnud ja ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot. Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt II hageja kasuks välja mõista 75 eurot riigilõivu katteks. Muid menetluskulusid hagejal toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole. Kostja I on palunud hagi läbivaatamata jätmise korral jätta menetluskulud hageja kanda ning esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 510 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja on vastuseks kostja I esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele palunud jätta menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hagi läbivaatamata jätmise korral hageja menetluskulud, kui TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab vajalikuks õigusabikulude osas kohaldada mitte TsMS § 168 lg 2, vaid TsMS § 162 lg 4 sätteid. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejalt nõudis kohustuse täitmist kostja I, kuigi lepingupooleks ja õigustatud isikuks oli kostja II. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja näol on tegemist tarbijaga ja kostja I näol majandus- ja kutsetegevuses võlgade sissenõudmisega tegeleva äriühinguga. Samuti võtab kohus arvesse seda, et tarbijale selgus alles menetluse käigus, millise lepingu alusel temalt võla tasumist nõutakse ning samuti asjaolu, et nõuet ei ole loovutatud. Seega kostja I käitumine võla sissenõudmisel ja maksehäireregistrile avalduse tegemisel võis jätta hagejale ettekujutuse, et ka nõue nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esitada kostja I vastu. Kohus leiab, et antud asjaoludel oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja I õigusabikulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud õigusabikulud poolte endi kanda. Kuna õigusabikulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.