lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-9793/15

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-9793/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Harvest Invest10885347(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2018, Tallinn 2-17-9793

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Piiratud vastutusega osaühingu „Volgogradi Söödatehas“ taotlus Volgogradi oblasti arbitraažikohtu 31.05.2013 otsuse kohtuasjas A12-30464/2012 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks ja OÜ Everwelle võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.03.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Everwelle määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja: Piiratud vastutusega osaühing „Volgogradi Söödatehas“ (registrikood 1023402643956; asukoht: Donetskaja 14, Volgograd 400131, Venemaa Föderatsioon), esindaja pankrotihaldur Vladimir Beljakov

Menetluse liik

Puudutatud isik: OÜ Everwelle (registrikood 10885347, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline isiku esindaja Indrek Nuut Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 09.03.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
4.Puudutatud isikul ei ole määruskaebuse menetluses menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1.Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium on esitanud Harju Maakohtule Eesti Justiitsministeeriumi kaudu 26.06.2017 taotluse Volgogradi oblasti arbitraažikohtu 31.05.2013 otsuse kohtuasjas nr A12-30464/2012 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt on otsuse täitmine välistatud, kuna otsus on aegunud. Vastavalt Vene Föderatsiooni seadusandlusele aegub otsuse täitmine 3 aasta möödumisel. Nagu nähtub lisatud materjalidest, on viimane otsus antud asjas tehtud 15.04.2014, kuid käesolev avaldus on kohtule esitatud 26.06.2017. Puudutatud isiku arvates saab aegumisele tugineda juba otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohtu 09.03.2018 määrusega tunnustati ja tunnistati täidetavaks Eesti Vabariigis Vene Föderatsiooni Volgogradi oblasti arbitraažikohtu 31.05.2013 otsus kohtuasjas A12-30464/2012.
4.Antud juhul ei ole kohtu hinnangul esitatud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul keelduda esitatud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisele lubamisest. Kohtule esitatud avaldus ja selle lisad vastavad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) art 52 nõuetele ning puuduvad alused keelduda otsuse tunnustamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 või õigusabilepingu art 56 alusel.
5.Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt osundatud väidetav aegumine ei ole selliseks aluseks, mis võimaldaks keelduda otsuse tunnustamisest. Tegemist ei ole avalikku korda rikkuva asjaoluga, kuna aegumise kohaldamise taotlemine on võlgniku õigus, kuid see ei muuda otsust kehtetuks ning see ei rikuks Eesti Vabariigis kehtivaid põhimõtteid.
6.Seega asus kohus seisukohale, et kohtule esitatud avaldus tuleb rahuldada ning otsust tuleb tunnustada ning see täidetavaks tunnistada. Määruskaebus
7.Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja taotlus aegumise tõttu rahuldamata.
8.Avaldaja esitatud nõudele ja selle täitmise eeldustele kohaldatakse Venemaa õigust. Vastavalt Vene Föderatsiooni vahekohtumenetluse seadustiku paragrahvile 321 võib vahekohtu otsuse esitada täitmiseks kolme aasta jooksul (allikas: https://rospravosudie.com/law/Статья_321_АПК_РФ). Vastavalt lisatud materjalidele on asjas tehtud kolm lahendit ning viimane neist 15.04.2014 (Arbitraaži kassatsioonkohtu määrus kohtuasjas nr A12-30464/2012). Nähtuvalt Justiitsministeeriumi kirjast on kohtuotsuse tunnustamise dokumendid jõudnud Harju Maakohtusse alles 26.06.2017. Seega on ületatud kolmeaastane otsuse täitmiseks esitamise tähtaeg.
9.Kaebaja hinnangul on päritoluriigis täitmiseks aegunud lahendi täidetavaks tunnustamine Eestis vastuolus rahvusvahelise eraõiguse põhimõtetega, mis ühtlasi on osa Eesti õiguskorra aluspõhimõtetest ning kohaldub ka TsMS § 620 lg 1 p 1.

Tunnustamise vaidlustamisel tugineb võlgnik aegumisele ning kohus ei saa tema sellekohast avaldust tähelepanuta jätta. Aegumise argument ei ole ka selline, mida võlgnik oleks saanud või pidanud vahekohtus esitama, selle argumendi saabki võlgnik alles praegu esmaselt esitada.

10.Antud juhul on kohus pannud kaebaja olukorda, kus ta peaks esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuigi kaebaja leiab, et aegumisele võiks tugineda juba tunnustamismenetluses. Menetlusökonoomika seisukohalt oleks nii otstarbekam. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks.
11.Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. See on üks õiguse aluspõhimõtteid, mille eiramine on vastuolus Eesti õiguskorra aluspõhimõtetega.
12.Kaebaja leiab, et vahekohtu otsus ei kuulu tunnustamisele aegumise tõttu ning selgesõnaliselt palub oma aegumise vastuväidet, mis tugineb nõudele kohaldataval õigusel, arvestada. TsMS-s sätestatud välisriigi kohtulahendi mittetunnustamise aluste loetelu ei ole ammendav. Kaebaja leiab, et aegumisele peab olema võimalik tugineda juba lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses ning selleks ei pea algatama sundtäitmise lubamatuse hagimenetlust, mis on koormav nii riigile kui pooltele. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 21 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
15.Käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingust ja selle juurde kuuluvast 03.10.2001 protokollist (vt ka RKTKm nr 3-2-1-62-17, p 10.2). Maakohus on lisaks ebaõigesti lähtunud TsMS §-st 620. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud säte reguleerib selliste kohtulahendite tunnustamist, mis ei lange mh ühegi Eesti Vabriigi suhtes siduva välislepingu kohaldamisalasse (vt V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Lk 933).
16.Õigusabilepingu art 50 järgi koosmõjus 03.10.2001 protokolliga tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu art 51 lg 1 järgi läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise esitatakse art 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Õigusabilepingu art 52 ja 03.10.2001 protokolli järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse. Praeguses asjas nähtub toimikumaterjalidest, et avaldaja oli esitanud kõik vajalikud dokumendid koos tõlgetega. Ka puudutatud isik ei ole välja toonud, et eeltoodud eeldused ei oleks olnud

täidetud. Seega olid kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused täidetud.

17.Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti-Vene õigusabilepingu art-st 56, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda 1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas; 3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Toimiku materjalidest tulenevalt eeltoodud asjaolusid ei esine ja ka puudutatud isik ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltooduga ammendavalt sätestatud kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise keeldumise eeldused. Käesoleva menetluse mõtteks ei ole lisaks kontrollida aegumise vastuväidet, kui seda ei ole õigusabilepingu art-s 56 ette nähtud.
18.Õigusabilepingu art 54 järgi reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega, kuivõrd kohtuotsus pööratakse täitmisele kohtutäituri poolt ja TMS alusel, siis saab puudutatud isik esitada aegumise vastuväite täitemenetluses. Kuivõrd käesolevas asjas ei saa kohaldada TsMS § 620, siis on asjakohatu ka kaebaja väide, et ta saab aegumisele tugineda tulenevalt TsMS § 620 lg 1 p-st 1.
19.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, seega ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja