Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

(Riigikohtu) 28.10.2014 otsus asjas nr. A56-41652/2014, millega nõuti OÜ-lt Mürin (registrikood 10054422, asukoht Elektrijaama tee, 61, Narva linn, 21004, Ida-Virumaa, Eesti Vabariik), materiaalse kahju hüvitamist Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti (Bolšaja Graždanskaja 5, Kingisepp, Leningradi oblast, 188480, Venemaa Föderatsioon) kasuks kogusummas summas 598 515 (viissada üheksakümmend kaheksa tuhat viissada viisteist) rubla ja 66 kopikat.

ASJAOLUD

15.01.2020.a. saabus Viru Maakohtule avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja, Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet palub tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) 28.10.2014.a. otsus asjas nr. A56-41652/2014, millega nõuti OÜ-lt Mürin materiaalse kahju hüvitamist Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks kogusummas summas 598 515,66 rubla.

Avaldaja palub kohtuotsuse täitmist ja tunnustamist kogu nõudesumma, so 598 515,66 rubla, osas.

Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isikule on kohtumaterjalid edastatud 17.01.2020. Puudutatud isik on kohtumaterjalid kätte saanud 28.01.2020 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Puudutatud isiku lepinguline esindaja esitas 14.02.2020 vastuse, milles palus jätta taotlus rahuldamata ja avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Esindaja on seisukohal, et „OÜ MÜRIN leiab, et Venemaa arbitraažikohtu otsus ei või olla Eestis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, kuna nimetatud otsus on aegunud ja ei ole Venemaal täidetav selle sundtäitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu. Nagu tuleneb kohtule esitatud dokumentidest jõustus Venemaa arbitraažikohtu otsus 27.02.2015.a. Vastavalt Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 ls-st 1 kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht võib olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. OÜ MÜRIN arvates on tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Avaldaja poolt esitatud dokumentidest selgub, et nimetatud kohtuotsus Venemaal täitmisele ei pööratud. Kuna avaldaja ei ole täitelehte saanud ega täitemenetlust Venemaal alustanud, siis 28.10.2014 kohtuotsuse täitmine ei ole enam Venemaal võimalik, kuna seda loetakse aegunuks ja ei kuulu täitmisele.“ Esindaja viitas TsMS § 620 lg 1 p 1 ja Brüssel I määruse artiklile 39, millest tulenevalt OÜ Mürin leiab, et Brüsseli I määruse kontekstis tuleb hinnata avaliku korraga vastuolus välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, kui seda otsust ei ole võimalik koduriigis täita.

Avaldaja selgitused Avaldaja esitas 17.03.2020, teistkordselt 10.08.2020 selgitused, milles märkis, et puudutatud isik on varasemalt tekitatud kahjuga nõustunud ja selle isegi osaliselt hüvitanud, hüvitatud osa moodustas 190 511,48 rubla, hüvitamata osa moodustab 598 515,66 rubla. Vastuseks puudutatud isiku viitele Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ avaldaja selgitab, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni õigusaktiga ja selle sätted kehtivad ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumil, seega ei ole antud aktile viitamine korrektne. Avaldaja palus taotlus rahuldada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks. TsMS § 623 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2020 määruse nr. 2-20-709 p 7 teise lõike kohaselt, „Rahvusvahelises eraõiguses tuleb pidada välisriigi kohtuks selliseid institutsioone, mida peab kohtuks välisriik ise. Venemaa Föderatsioonis on arbitraažikohtud (sh Pihkva oblasti arbitraažikohus) osa riiklikust kohtusüsteemist. Seega tuleb Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti arbitraažikohtu otsust pidada välisriigi kohtuotsuseks TsMS § 620 tähenduses. Asjas ei kohaldu välisriigis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamist puudutav regulatsioon.“ Ülaltoodust seisukohast tulenevalt on Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) puhul tegemist kohtuga, mille kohtuotsust loetakse välisriigi kohtuotsuseks TsMS § 620 tähenduses. Kohtule esitatud Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) 28.10.2014 otsusest asjas nr. A56-41652/2014 nähtub, et puudutatud isik nõudega ei nõustunud, samas on puudutatud isik 08.02.2013 hüvitanud kahju osaliselt, summas 190 511,48 rubla ning 19.08.2013 on puudutatud isik garanteerinud kahju, summas 571 534,47 rubla, hüvitamise hiljemalt 01.12.2013, seega võib teha järelduse, et puudutatud isik on täielikult nõustunud varalise kahju hüvitamise nõudega. Seega on puudutatud isik saanud temalt kahju hüvitamise väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi. Kohtuotsus on jõustunud 27.02.2015. Puudutatud isik esitas vastuväite seoses aegumisega. Puudutatud isik on seisukohal, et kuna nõue on Venemaa Föderatsiooni territooriumil aegunud ning seda ei saa seal täita, siis ei saa seda aegumise tõttu täita ka Eesti Vabariigis. Samuti on esindaja viidanud Brüssel I määrusele. Seoses viitega Brüssel I määrusele peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud õigusabileping ning Venemaa Föderatsioon ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis ei kuulu kohaldamisele Brüssel I määruse sätted, vaid primaarseks on pooltevaheline leping (antud seisukoht leiab kinnitust ka Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2020 tsiviilasjas 2-20-709 tehtud määruse p 8 teise lõikega). Seega, käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingust ja selle juurde kuuluvast 03.10.2001 protokollist (vt ka RKTKm nr 3-2-1-62-17, p 10.2). Õigusabilepingu art 50 järgi koosmõjus 03.10.2001 protokolliga tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu art 51 lg 1 järgi läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise esitatakse art 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Õigusabilepingu art 52 ja 03.10.2001 protokolli järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse. 03.10.2001 protokolli järgne artikli 52 uus sõnastus ei sisalda enam punkti 3, mis nägi ette punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlgete esitamise nõude. Samas tuleb arvestada, et artikli 51 lg 3 kohaselt määratakse taotluse rekvisiidid selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega tuleb lähtuda TsMS §-s 622 sätestatust, mille lõike 1 p 6 näeb ette vandetõlgi tehtud tõlgete esitamise. Samas TsMS § 622 lg 2 teise lause kohaselt kui asjaolud seda võimaldavad, võib kohus lahendada asja dokumente nõudmata. Õiguskirjanduses on leitud, et kui asjaolud

seda võimaldavad, siis ei ole kohtul vajalik vandetõlgi tõlkeid nõuda, näiteks kui kohus ja menetlusosalised saavad dokumentidest eelduslikult aru (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne III, M. Torga, lk 943). Avaldaja poolt olid esitatud nii tõlkebüroo kui ka diplomeeritud tõlkija poolt teostatud tõlked vene keelest eesti keelde, kohtule esitatud tõlked on korrektsed ja arusaadavad. Kohus, võttes arvesse kohtule esitatud tõlgete arusaadavust, samuti seda, et võlgniku seadusliku esindaja emakeel on vene keel, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada TsMS § 622 lg 2, s.o lahendada asja vandetõlgi teostatud tõlkeid nõudmata. Praeguses asjas nähtub toimikumaterjalidest, et avaldaja on esitanud kõik vajalikud dokumendid koos tõlgetega. Ka puudutatud isik ei ole välja toonud, et eeltoodud eeldused ei oleks täidetud. Seega on kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused täidetud. Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti-Vene õigusabilepingu art-st 56, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda 1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas; 3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Toimiku materjalidest tulenevalt eeltoodud asjaolusid ei esine ja ka puudutatud isik ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud. Tallinna Ringkonnakohus on 03.10.2018 tsiviilasjas 2-17-9793 tehtud määruse p-s 17 selgitanud, et õigusabilepinguga on ammendavalt sätestatud kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise keeldumise eeldused ja menetluse mõtteks ei ole lisaks kontrollida aegumise vastuväidet, kui seda ei ole õigusabilepingu art-s 56 ette nähtud. Kuna Eesti-Vene õigusabilepingu art 56 ei näe ette kontrollida aegumise vastuväidet, siis ei anna kohus sisulist hinnangut puudutatud isiku poolt esitatud aegumise vastuväitele ning see ei anna alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Puudutatud isik väidab, et arbitraažikohtu otsus on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Kohus selgitab, et Eesti–Vene õigusabilepingus ei ole seda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alusena nimetatud. Seetõttu ei anna see alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Kuna Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) 28.10.2014 otsus asjas nr. A56-41652/2014, millega nõuti OÜ-lt Mürin materiaalse kahju hüvitamist Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks kogusummas summas 598 515,66 rubla, kuulub tunnustamisele. TsMS § 621 kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et TsMS § 623 lg 6 alusel on õigus esitada Venemaa Föderatsiooni SanktPeterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) 28.10.2014 otsus asjas nr. A56-41652/2014 Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.