Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 13.05.2025, Tallinn 2-24-14191 CarAutoRent OÜ hagi AromaTouch OÜ, X ning Y (Y) vastu kahju hüvitamise nõudes Hagihind 4381,66 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092), lepinguline esindajad esindaja Andreas Lunden Kostja I AromaTouch OÜ (registrikood 16916830) Kostja II X (isikukood XXX) Kostja III Y (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista AromaTouch OÜ-lt ja Ylt solidaarselt CarAutoRent OÜ kasuks kahjuhüvitis 2321,71 eurot.
3.Välja mõista AromaTouch OÜ-lt CarAutoRent OÜ kasuks 2059,95 eurot.
4.Jätta rahuldamata AromaTouch OÜ hagi mõista Ylt välja 2059,95 eurot.
5.Jätta rahuldamata CarAutoRent OÜ hagi X vastu.
6.Jätta AromaTouch OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud AromaTouch OÜ kanda. Mõista AromaTouch OÜ-lt välja CarAutoRent OÜ menetluskulud 473,33 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta X vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud CarAutoRent OÜ kanda. Jätta viidatud osas menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
8.Jätta Yi vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta viidatud osas menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. 1
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.CarAutoRent OÜ (hageja) esitas 19.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 25.10.2024) AromaTouch OÜ (kostja I), X (kostja II) ning Y (kostja III) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista otsene varaline kahju 2801,71 eurot ning saamata jäänud tulu 1579,95 eurot. Alternatiivselt, juhul kui selgub, et kostjal III puudus kostja I esindusõigus, siis mõista ainuüksi kostjalt III välja hageja kasuks otsene varaline kahju 2801,71 eurot ja saamata jäänud tulu 1579,95 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 10.04.2024 koostööleping, mille eesmärgiks oli osutada kostjatele, peamiselt kostjale III majandustegevuseks kasutatava auto (taksoteenuse) renditeenuseid. Lepingu sõlmimisel esines kostja I nimel kostja III, kes on äriühingu juhatuse liikmest ja ainuosanikust kostja II isa. Kostja III allkirjastas lepingu kostja I nimel. Lepingu sõlmimise juures oli ka juriidilise isiku juhatuse liige kostja II, kes kiitis heaks kostja III poolt lepingu allkirjastamise. Kostja III võttis lepingu alusel rendile hageja auto registreerimisnumbriga XXX. Tasu auto kasutamise eest oli 240 eurot nädalas. 19.04.2024 toimus liiklusõnnetus, kus kostja III juhitud sõiduauto andnud teed liinibussile ning sõidukid põrkasid kokku. Kostja III tunnistas süüd liiklusõnnetuse põhjustamises. Sõiduauto registreerimisnumbriga XXX muutus peale liiklusõnnetust kasutuskõlbmatuks ning kostja I sai hagejalt koostöölepingu alusel kasutusele sõiduauto registreerimisnumbriga YYY. Kostja I lõpetas 29.05.2024 ennetähtaegse lepingu ülesütlemisavaldusega koostöölepingu ning tagastas hagejale auto. Tagastatud auto oli pesemata ja puhastamata. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist, mis seisneb auto remondikuludes, lepingu rikkumises ning saamata jäänud tulus, mida hageja ei ole lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu saanud. Hageja nõuab alljärgneva kahju väljamõistmist:
liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondikulud 2248,51 eurot;
2
koostöölepingust tulenev trahv sõiduauto registreerimisnumbriga YYY väljastpoolt pesemata jätmise eest 60 eurot; koostöölepingust tulenev trahv sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seestpoolt pesemata jätmise eest 180 eurot; koostöölepingust tulenev trahv sõiduauto registreerimisnumbriga YYY pakiruumi pesemata jätmise eest 40 eurot; koostöölepingust tulenev trahv sõiduautoga registreerimisnumbriga XXX liiklusõnnetuse tekitamise eest 200 eurot; koostöölepingust tulenev tasu sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondis olnud aja eest (20.04.2024 kuni 09.05.2024) summas 720 eurot;
sõiduautole registreerimisnumbriga XXX uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot;
sõiduauto registreerimisnumbriga YYY minimaalse rendiperioodi eest saamata jäänud tulu 859,95 eurot.
3.Kohus on hagimaterjalid ning Harju Maakohtu 01.11.2024 kohtumääruse asja menetlusse võtmise kohta kostjale I kätte toimetanud 24.01.2025 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 311 1 lg 51 alusel), kostjale II 14.12.2024 (TsMS § 326 alusel) ning kostjale III 14.12.2024 (TsMS § 326 alusel). Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Esmalt toob kohus välja hagis esitatud faktilised asjaolud, mida loetakse kostjate poolt TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel omaksvõetuks. Vastavad asjaolud on järgmised: 10.04.2024 sõlmiti koostööleping, mille eesmärgiks oli osutada kostjatele, peamiselt kostjale III majandustegevuseks kasutatava auto renditeenuseid. Lepingu sõlmimisel esines kostja I nimel kostja III, kes allkirjastas lepingu kostja I nimel. Lepingu sõlmimise juures viibinud kostja I juhatuse liige kostja II kiitis heaks kostja III poolt lepingu allkirjastamise; kostja III võttis lepingu alusel kostja I nimel hagejalt kasutusse auto registreerimisnumbriga XXX. Tasu auto kasutamise eest oli 240 eurot nädalas. Kostja I maksis kõik auto kasutamise eest väljastatud arved; 19.04.2024 toimus liiklusõnnetus, kus kostja III juhitud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX ei andnud teed liinibussile ning sõidukid põrkasid kokku. Kostja III tunnistas süüd avarii põhjustamises. Sõiduauto registreerimisnumbriga XXX muutus peale liiklusõnnetust kasutuskõlbmatuks ning kostja I sai hagejalt koostöölepingu alusel kasutusse sõiduauto registreerimisnumbriga YYY. hageja kandis sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondikulusid 2248,51 eurot ja maksis uue kleebise paigaldamise eest 73,20 eurot; kostja III esitas kostja I nimel 29.05.2024 avalduse koostöölepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. Lepingu lõpetamise järel tagastati hagejale sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seest ja väljast puhastamata.
3
7.Hageja palub küll mõista kostjatelt erinevad summad solidaarselt välja, kuid kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad ja iga kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause). Seega tuleb iga kostja osas tuvastada, mis alusel võib ta hageja ees vastutada.
8.Järgnevalt kvalifitseerib kohus pooltevahelised suhted.
8.1.Hagist nähtuvalt allkirjastasid hageja ja juriidilisest isikust kostja I, kelle nimel andis allkirja kostja III, 10.04.2024 koostöölepinguna pealkirjastatud kokkuleppe. Juriidilist isikut esindab tehingu tegemisel juhatus või seda asendav organ (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-d 1 ja 2). Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja III koostöölepingu allkirjastamise hetkel kostja I juhatuse liikmeks. Samas saab tehingu esindaja kaudu teha (TsÜS § 115 lg 1). Lepingu sõlmimise juures viibinud kostja I juhatuse liige kostja II kiitis heaks kostja III poolt lepingu allkirjastamise. Selliselt toimides andis kostja I juhatuse liige kostja II kostjale III volituse sõlmida juriidilise isiku nimel hagejaga 10.04.2024 leping (TsÜS § 116 lg 1, TsÜS § 118 lg 1 või alternatiivselt TsÜS § 118 lg 2). Seega on 10.04.2024 leping kehtivalt sõlmitud hageja ja kostja I vahel. Kuigi leping kannab pealkirja „koostööleping“ on tegemist üürilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Selle kasuks räägivad hagis välja toodud asjaolud, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale I kasutamiseks auto ning kostja I kohustus maksma hagejale selle eest tasu 240 eurot nädalas. Kostja I maksis kõik auto kasutamise eest väljastatud arved. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja I võib hageja ees eelkõige lepingu rikkumise eest vastutada.
8.2.Hageja selgitas hagis, et 10.04.2024 lepingus sisaldub p VII.14, mis näeb ette, et koostöölepingule alla kirjutades nõustub juhatuse liige või rentniku seaduslik esindaja vastutama rentnikuga solidaarselt ja vastavalt käesoleva lepingu tingimustele. Kohus leiab, et viidatud punkti puhul on tegemist juhatuse liikme poolt sõlmitava käenduslepinguga VÕS § 142 lg 1 mõttes. Hageja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei allkirjastanud juhatuse liikmest kostja II käsitletavat lepingut. Järelikult ei saanud kostja II ise käenduslepingut sõlmida. Hagi järgi volitas kostja II kostjat III lepingut kostja I nimel allkirjastama. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et juriidilise isiku (kostja I) juhatuse liikmest kostja II volitanuks kostjat III enda (st kostja II) nimel käenduslepingut sõlmima. Seega puudub hageja ja kostja II vahel lepinguline suhe, millest tulenevalt saaks kostja II hageja ees vastutada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja II vahel ka muul alusel (nt kahju õigusvastane tekitamine jne; VÕS § 3 p-d 3–6) võlasuhe tekkinud. Seega ei vastuta kostja II hageja ees ja kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata.
8.3.Hagist nähtuvalt ei ole hageja ja kostja III lepinguid sõlminud, mistõttu ei saa kostja III vastutus hageja ees lepingust tuleneda. Kuigi kostja III on 10.04.2024 lepingu kostja I nimel allkirjastanud, ei saa väita, et sellega oleks kostja III sõlminud hagejaga lepingu p-st VII.14 tulenevalt käenduslepingu. Viidatud punkti järgi saab juhatuse liige või seaduslik esindaja käenduslepingu sõlmida. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja III lepingu sõlmimisel kostja I juhatuse liikmeks ega juhatust asendava organi liikmeks. Seega ei saanud kostja III äriühingu seadusliku esindajana käenduslepingut sõlmida. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja III soovinuks iseseisvalt hagejaga sõlmida käenduslepingu, millega ta kohustunuks hageja ees vastutama kostja I kohustuse täitmise eest. Hageja on väitnud, et kostja III on isik, kes omab kontrolli kostja I üle. Kohus leiab, et viidatud asjaolu ei ole praegu oluline. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et kostja III olles de facto kostja I juhatuse liikmeks oleks hagejale hagis välja toodud kahju põhjustanud. Arvestades hagis esitatud asjaolusid – kostja III, juhtides hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõidukit, põhjustas avarii, mille tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustada – võib kostja III olla hagejale õigusvastaselt kahju põhjustanud kannatanu omandi rikkumisega (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) või alternatiivselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
9.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista välja kahjuhüvitis ja leppetrahv. Kohus alustab 4
analüüsi võttes seisukoha kostjalt I nõutavate summade kohta.
9.1.Hagi järgi toimus 19.04.2024 liiklusõnnetus, kus hageja poolt kostjale I 10.04.2024 lepingu alusel üleantud auto registreerimisnumbriga XXX sai kahjustada. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Kohus leiab, et kuna kostjale I üleantud sõiduk sai avariis kahjustada, on kostja I rikkunud VÕS § 276 lg-s 2 sätestatud kohustust asja hoolikalt kasutada. Seega on kostja I rikkunud lepingut ja ta vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1).
9.2.Hageja kandis sõiduki remondikulusid 2248,51 eurot ja maksis uue kleebise paigaldamise eest 73,20 eurot. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja selgitas hagiavalduses, et 10.04.2024 lepingu p VII.15 näeb ette, et liiklusõnnetuse korral hüvitab rentnik rendileandjale tekitatud kahju täies mahus. Lepingu rikkumine kostja I poolt on tekitanud hagejale otsese varalise kahju 2321,71 eurot (sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot; VÕS § 127 lg 1, § 128 lg-d 1–3). Kahju on hõlmatud kahju rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on VÕS § 115 lg 1, § 128 lg-d 1–3, § 132 lg 3, § 127 lg-te 1–4 alusel õigus nõuda kostjalt I 2321,71 euro tasumist.
9.3.Hageja selgitas, et kostjale I lepingu alusel üleantud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX viibis avariijärgselt remondis alates 20.04.2020 kuni 09.05.2024. Hageja palus mõista kostjalt I välja kokkulepitud tasu 720 eurot aja eest alates 20.04.2020 kuni 09.05.2024 (240 eurot nädalas), mil sõiduauto oli remondis. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VII.8 sätestab, et kui rendileandjale tagastatud sõiduk vajab remonti, kannab rentnik iga remondipäeva eest lepingus kokkulepitud rendipäeva hinnale lisaks ka remondikulud. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VII.8 ja VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I 720 eurot tasumist.
9.4.Hageja selgitas, et üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu on hagejal jäänud saamata tulu 859,95 eurot. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 p VI.19 näeb ette, et rendileandja poolt käesoleva koostöölepingu alusel osutatava rendiautoteenuse (edaspidi „renditeenus“) minimaalne kestus on kaksteist täis kalendrinädalat esimese rendiauto edastamise kuupäevast. Ülalnimetatud kestus hakatakse lugema auto üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevast. Renditeenuse kasutamise ennetähtaegsel lõpetamisel kohustub rentnik tasuma kõigi kasutamata rendinädalate eest vastavalt käesoleva lepingu ja asjakohase üleandmise-vastuvõtmise akti tingimustele. Hagist nähtuvalt ütles kostja I 10.04.2024 lepingu ennetähtaegselt üles ja hagejal jäi saamata tasu nelja nädala eest summas 859,95 eurot. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VI.19 ja VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I tasu 859,95 eurot.
9.5.Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VII.13 näeb ette, et kui rentnik osaleb rendisõidukiga liiklusõnnetuses, mille tõttu rendileandja kindlustusriski koefitsient suureneb, tasub rentnik ühekordset leppetrahvi 200 eurot. Hagist nähtuvalt põhjustas hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõiduk liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VII.13 ja VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 200 eurot.
9.6.Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VI.17 näeb ette, et kui sõiduk antakse rentnikule üle seest ja väljast puhtana ja pestuna, kohustub rentnik tagastama sõiduki samas seisukorras. 5
Pesemata sõiduki tagastamisel tuleb rentnikul tasuda trahvi välispesu vajaduse eest 60 eurot, salongi puhastamise vajaduse eest 180 eurot ja vajadusel pakiruumi puhastamise vajaduse eest 40 eurot. Hageja selgitas, et pärast 19.04.2024 liiklusõnnetust võimaldas hageja kostjale lepingu alusel teise sõiduauto registreerimisnumbriga YYY kasutamist. Hagis tõi hageja välja, et pärast lepingu ennetähtaegselt lõpetamist tagastas kostja I sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seest ja väljast puhastamata. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VI.17 ja VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi sõiduauto registreerimisnumbriga YYY väljastpoolt pesemata jätmise eest 60 eurot, seestpoolt pesemata jätmise eest 180 eurot ja pakiruumi pesemata jätmise eest 40 eurot, kokku 280 eurot.
9.7.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I kokku 4381,66 eurot (remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamise tasu 73,20 eurot + tasu 720 eurot + tasu 859,95 eurot + leppetrahv 200 eurot + leppetrahv 280 eurot).
10.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt III välja kahju ja leppetrahv. Hageja selgitas, et kostja III põhjustas 19.04.2024 hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõidukiga registreerimisnumbriga XXX liiklusõnnetuse, milles sõiduk sai kahjustatud. Kostja III tunnistas süüd avarii põhjustamises. Kohus leiab, et oma tegevusega on kostja III põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane (VÕS § 1045 lg 2) või et kostja III ei oleks kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2, § 1052). Hageja on kandnud sõiduki parandamise kulusid 2321,71 eurot (remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot). Tegemist on kostja III poolt hagejale tekitatud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg-d 1–3, § 132 lg 3 mõttes.
10.1.Kohus leiab, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei anna hagejale alust nõuda kostjalt III leppetrahvi 280 eurot selle eest, et kostja I tagastas lepingu lõpetamise järel seest ja väljast puhastamata auto registreerimisnumbriga YYY (otsuse p 9.6), leppetrahvi 200 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest (otsuse p 9.5), tasu 720 eurot aja eest, kui sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli remondis (otsuse p 9.3) ja saamata jäänud tasu 859,95 eurot lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele järgneva aja eest (otsuse p 9.4). Viidatud kulude ja leppetrahvide puhul on tegemist hageja lepingust tulenevate nõuetega. Kostja III ei vastuta VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel hageja ees lepingust tulenevate nõuete täitmise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei kaitse hagejat lepingust täitmata kohustuste eest. Hagis esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik väita, et kostja III oleks hagejale tahtlikult hea kommete vastase käitumisega tekitanud (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seetõttu ei ole hagejal võimalik kostjalt käsitletavate kulude hüvitamist ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel nõuda. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 2059,95 eurot (280 eurot + 200 eurot + 720 eurot + 859,95 eurot).
11.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VÕS § 137 lg 1 alusel kostjalt I ja kostjalt III solidaarselt hageja kasuks välja sõiduki registreerimisnumbriga XXX parandamise kulud 2321,71 eurot. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 2059,95 eurot (leppetrahvi 280 eurot selle eest, et hagejale tagastati seest ja väljast puhastamata auto registreerimisnumbriga YYY (otsuse p 9.6) + leppetrahvi 200 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest (otsuse p 9.5) + 720 eurot aja eest, kui sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli remondis (otsuse p 9.3) + saamata jäänud tasu 859,95 eurot lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele järgneva aja eest (otsuse p 9.4).
12.Hageja poolt kostja I vastu esitatud hagi rahuldatakse. Kohus jätab kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja I kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja II vastu esitatud hagi jääb rahuldamata. Kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab kostja III vastu esitatud hagi ca 50% ulatuses hagis taotletust. Arvestades kostja III vastu esitatud hagi rahuldamise ulatust jätab kohus kostja III vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). 6
13.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot ning lepingulise esindaja tasu 930 eurot.
14.Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 490 eurot.
15.07.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 930 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 7 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabikulu summas 930 eurot põhjendatud ja vajalik.
16.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1420 eurot (490 eurot + 930 eurot).
17.Kuivõrd kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kostja I kanda, pole vaja kostja I kulusid hinnata. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja II menetluskulusid kandnud. Kohus jätab kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kuna kostja III vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad hageja ja kostja III kanda, pole vaja kostja III kulusid käsitleda.
18.Hageja on esitanud hagi kolme kostja vastu ja materjalidest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kolme kostja osas võrdses mahus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kostja I osas 1/3 kulude kogusummast, st 473,33 eurot (1420 eurot : 3). Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 473,33 eurot.
19.Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.