N M hagi Osaühingu Lesven vastu Osaühingu Lesven 29.08.2017 osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Lesven apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): N M (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXX, XXXXX, XXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post: [email protected]) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Lesven (registrikood 10174824, asukoht Suur-Sõjamäe 30f, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Ants Kuningas (e- post: [email protected])
Istungi toimumise aeg
06.09.2018
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11.04.2018 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
3.1.Jätta rahuldamata N M hagi Osaühingu Lesven vastu Osaühingu Lesven 29.08.2017 osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
3.2.Jätta Osaühingu Lesven menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus N M kanda, N M menetluskulud jätta tema enda kanda.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-13650
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.N M esitas kohtule hagi Osaühing Lesven vastu Osaühing Lesven 29.08.2017.a osanike koosoleku otsuse, millega kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi N M , tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 01.09.2017.a teada, et ta on alates 29.08.2017.a kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsutud 29.08.2017.a osanike otsuse alusel. Hagejale esitati 29.08.2017.a otsuse eelnõu 25.08.2017.a. Hagejal oli vastuse kättesaamiseks, analüüsimiseks ja vastamiseks üksnes 4 päeva. Hageja on seisukohal, et 7 päeva reegel kohaldub ka otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Seega ei ole käesoleval juhul osanike koosolekut seaduses sätestatud korras kokku kutsutud. Hageja ei ole vaidlustatud otsust heaks kiitnud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulu summas 1 800 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. OÜ Lesven ei oma nõukogu ja seega valivad ja kutsuvad juhatuse liikmed tagasi osaühingu osanikud. Osanikel on õigus võtta otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. Kostja on lähtunud osanike otsuse vastuvõtmisel ÄS § 173 lg-s 1 sätestatud korrast. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 750 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi, tuvastas Osaühingu Lesven 29.08.2017 osanike otsuse tühisuse, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2 100 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub 22.08.2017.a kostja üldkoosoleku kokkukutsumise teatest, et üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine toimub kirjalikult koosolekut kokku kutsumata kooskõlas ÄS § 173 sätestatuga. Hagejale edastati eelpool viidatud koosoleku kokkukutsumise teade ja otsuse eelnõud 25.08 kell 15:21 e- posti aadressile XXXXXXX. Juhatus palus saata seisukoha eelnõule e- posti aadressile [email protected] hiljemalt 29.08.2017.a kell 17:00. Kostja osanike koosoleku 29.08.2017.a hääletustulemuste alusel on vastu võetud osanike otsus, millega N M on välja arvatud Osaühing Lesven juhatusest
5.Kostja põhikirja punkt 4.1 kohaselt võtavad osanikud vastu otsuseid koosolekul või koosolekut kokku kutsumata äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil ja punkt 4.2 teise lause kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele, osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil, vähemalt üks nädal 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-13650 enne koosolekut. Kostja juhatusel tuleb osanike koosoleku kokkukutsumisel järgida põhikirja p. 4.2 ja ÄS § 173 lg 7. Käesoleval juhtumil kostja juhatus selliselt toiminud ei ole. Otsus on vastu võetud oluliselt rikkudes seaduse ja põhikirja nõudeid. Hageja ei ole vastu võetud otsust heaks kiitnud. Kostja apellatsioonkaebus
6.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada esimese astme kohtuotsus ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
7.Vaidlus puudub selles, et hageja sai osanike otsuse eelnõu hageja juhatusest tagasikutsumise kohta kätte enne kostja juhatuse poolt määratud vastuse andmise tähtaega. Hagejale kui kostja osanikule jäi otsustamiseks ja seisukoha andmiseks hageja tagasikutsumise kohta kostja juhatusest tervelt 4 päeva. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on jätnud osanikuna oma seisukoha osanike otsuse eelnõu kohta juhatusele üldse saatmata. Maakohus on otsuse põhjendustes asunud seisukohale, et kuna ÄS § 173 lg 2 ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, mis peab jääma edastatud otsuse eelnõu ja hääletamise vahele, siis tuleb lähtuda kostja põhikirja punktis 4.2 sätestatust. Apellant osundab, et kohtu poolt väljendatud seisukoht ei ole kooskõlas seadusega. ÄS § 173 lg 2 ei sätesta tähtaega, mis peaks jääma otsuse eelnõu saatmise ja sellele vastamise vahele. Tegemist on seadusega sätestatud reegliga, mille üle ei kehti põhikirjas sätestatu. Põhjusel, et ÄS § 173 lg 2 annab osaühingu juhatusele pädevuse määrata seisukoha andmiseks tähtaeg, puudub mistahes põhjus pöörduda kostja põhikirja poole, mis ei sätesta eeltoodu kohta ühtegi erisust. Ka eristab kostja põhikiri kahte erinevat viisi osanike otsuste vastuvõtmiseks, so kutsudes kokku osanike koosoleku või koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 sätestatud korras. Kohtu poolt osundatud kostja põhikirja p 4.2 sätestatud tähtaeg on määratud üksnes koosoleku toimumise teate saatmisele. Käesoleval juhul ei ole aga ühtegi koosolekut kokku kutsutud ega ka toimunud. Puudub vaidlus, et osanike otsus võeti käesoleval juhul vastu hoopis koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 sätestatud viisil. Põhjusel, et ka kostja põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega osanikele otsuse eelnõu saatmise ja otsuse vastuvõtmise vahel, kuulub kohaldamisele VÕS § 7 mõistlikkuse põhimõte. Võttes arvesse, et hageja sai osanike otsuse eelnõu hageja tagasikutsumise kohta vastavalt maakohtu otsusele kätte 26.09.2017 jäi hagejale piisav aeg osanike otsuse eelnõu kohta seisukoha võtmiseks ja osaühingu juhatuse poolt määratud tähtajaks eposti teel seisukoha saatmiseks (29.08.17 kell 17:00). Põhjusel, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja on ebaõigesti hinnanud ka kostja põhikirja kui tõendit, on tegemist nii TsMS § 438 lg 1 õige materiaalõiguse kohaldamata jätmisega kui ka tõendite ebaõige hindamisega, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Vastus apellatsioonkaebustele
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-13650
10.Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud, mille maakohus sisuliselt ka tuvastas: -Hageja on kostja osanik (tlk 14). -22.08.2017.a vormistati teade Osaühingu Lesven üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ja otsuse eelnõude (edaspidi ka teade) kohta (tlk 5). Teate kohaselt esitas osaühingu juhatus osanikele otsuste eelnõu otsuste vastuvõtmiseks kooskõlas äriseadustiku § 173 lõikega 1. Juhatus palus saata seisukoha eelnõule e- posti aadressile [email protected] hiljemalt 29.08.2017.a kell 17:00. -Hagejale edastati eelnimetatud teade 25.08.2017 kell 15:21 e- posti aadressile lXXXXXXX (tlk 13, 45-46). -Maakohtu menetluses avaldas hageja kirjalikult, et sai koosoleku kokkukutsumise teate ja otsuse eelnõu kätte 25.08.2017 (tlk 1 pöördel, p 1.3.). -Hageja otsuse eelnõu kohta kostjale seisukohta ei avaldanud. -Kostja osanike koosoleku 29.08.2017.a hääletustulemuste alusel võeti vastu osanike otsus, millega N M on välja arvatud Osaühing Lesven juhatusest (tlk 6-7).
11.Asja materjalidest nähtuvalt põhjustas pooltevahelise vaidluse esiteks see, et 22.08.2017 juhatuse teade on vormistatud vääralt. Nimetatud teade kannab pealkirja üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja otsuse eelnõud, kuid hiljem osutatakse äriseadustiku § 173 lg-le 1, mis sätestab osanike otsuste vastuvõtmise koosolekuta kirjaliku hääletamisega hääletusprotokolli järgi.
12.Maakohus asus otsuses seisukohale, et saadetud teate järgi pidi otsuste vastuvõtmine toimuma kooskõlas ÄS §-ga 173 (otsuse p 12). Põhjendused otsuse p-des 14, 17 ja 19 viitavad samuti sellele, et otsustamine pidi maakohtu arvates toimuma koosolekuta kirjaliku hääletamise teel. Samas on maakohus esile toonud, et (otsuse p 23) osanike koosolek ei ole õigustatud otsuseid vastu võtma kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Viited sellele, mille järgi maakohus leidis, et teade sisaldab üldkoosoleku toimumise kutset, nähtuvad ka otsuse p-dest 20, 21, 24. Seega on maakohus väljendanud vastuolulisi seisukohti, väljendades ühest küljest, et saadetud teade ei sisaldanud koosoleku toimumise kutset, kuna tegemist on kirjaliku hääletusega koosolekut kokku kutsumata ja teisest küljest leidis, et teade sisaldas üldkoosoleku kokkukutsumist.
13.Hoolimata teate pealkirja eksitavast sisust on ringkonnakohtu arvates selgelt teatest võimalik aru saada, et osanike otsuste vastuvõtmine toimub ÄS § 173 lg-s 1 sätestatu järgi, sest sellele sättele on teates konkreetselt viidatud, samuti puudub teates teave koosoleku toimumise aega ja kohta. Teates oli esitatud otsuste eelnõud ja määratud tähtaeg otsuste eelnõule seisukoha andmiseks.
14.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam selle üle, et käesoleval juhul toimus osanike otsuste vastuvõtmine ÄS § 173 lg 1 alusel. Vastuses apellatsioonkaebusele leiab hageja, et ka juhul, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, tuleb otsuste eelnõu saata osanikule 7 päeva enne otsuste eelnõule andmise tähtaega. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.
15.Kuna käesoleval juhul toimus otsuste vastuvõtmine koosolekuta kirjaliku hääletamisega hääletusprotokolli järgi ÄS § 173 lg-te 1–42 alusel, ei kohaldu asja lahendamisel osanike koosolekul otsuse vastuvõtmist reguleerivad äriseadustiku sätted, mh ÄS §-d 171–1721. Otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata ehk kirjaliku hääletamise jaoks näevad ÄS § 173 lg-d 2–42 ette eraldi protseduurireeglid. Nimelt peab juhatus ÄS § 173 lg 2 järgi saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-13650 Seadus ei näe olukorraks, kus otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, ette tähtaega, mis tuleb osanikele otsuse tegemiseks ja selle edastamiseks anda.
16.Riigikohus on avaldanud seisukohta, et nende sätete eesmärk, millega osaühingus on võimalik võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata, on koosolekuga võrreldes paindlikuma otsuste tegemise protseduuri kehtestamine. Seega tuleb seaduse mõtte kohaselt osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ja sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. See põhimõte kohaldub ka osaühingu ja osanike vahelises suhtluses (Riigikohtu otsus nr 2-16-9415).
17.Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas hagejale anti mõistlik tähtaeg otsuse tegemiseks. Hagejale edastati teade 25.08.2017 kell 15:21 e- posti aadressile XXXXXXX. Maakohtu kirjaliku menetluse jooksul väljendas hageja selgelt korduvalt, et ta sai teate kätte 4 päeva enne otsuse esitamiseks määratud tähtpäeva, st 25.08.2017. Nii väljendas hageja hagiavalduses, et sai otsuse eelnõu kätte 25.08.2017 ja see tähendab, et hagejal oli analüüsimiseks ja vastamiseks üksnes 4 päeva (tlk 1 pöördel p 1.3.). 25.01.2018 menetlusdokumendi (tlk 53 pöördel) väljendab hageja, et ta jääb hagiavalduses väljendatud seisukoha juurde, et temale analüüsimiseks ja vastamiseks võimaldatud 4 päeva on liiga lühike. Alles 06.03.2018 toimunud istungil, kui maakohus oli lõpetanud eelmenetluse ja asus asja sisuliselt arutama avaldas hageja, et sai teate kätte hoopis 29.08.2017. Mis põhjusel hageja oma seisukohta teate kättesaamise aja kohta muutis, see asjast ei nähtu. Maakohus otsusest nähtuvalt hageja uue väitega ei arvestanud, leides, et hageja sai teate kätte 26.08.2017 (otsuse p 21). Apellatsioonkaebuses ja selle esitatud vastuses eelnimetatud kohtu seisukohta selgelt vaidlustatud ei ole. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud küll erinevaid väiteid, näiteks, et talle esitati otsuse eelnõu 4 päeva (vastuse p 2.4) ja 3 päeva (vastuse p 2.6) enne osanike otsuse vastuvõtmist ning, et ta sai eelnõu kätte 29.08.2017, kuid maakohtu seisukohta, et teade tuleb lugeda hageja poolt kättesaaduks 26.08.2017, selgelt vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga teate kättesaaduks lugemise kohta, kuid märgib seejuures, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja sai reedel, so 25.08.2017 saadetud teate kätte sellele järgneval tööpäeval, st 28.08.2017, siis arvestades otsuse eelnõu sisu, hageja juhatuse liikme volituste lõpetamine, oli hagejal piisav aega otsustada, kas ta soovib hääletada otsuse poolt või vastu. Menetluses on hageja esile toonud, et vähem kui 7 päeva otsustamiseks on liiga väike aeg, sest ta vajas aega otsuse eelnõu analüüsimiseks. Samas ei ole hageja konkreetselt välja toonud, miks ta sellist aega vajas, seda enam, et otsuse eelnõu põhjendus, hageja on juhatuse liikmena kaotanud usalduse, on teates esitatud.
18.Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses ei esitanud hageja väidet, et teade edastati eposti aadressile, mis ei kuulu hagejale. Arvestades hageja väiteid maakohtus, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et asjas on tõendamist leidnud, et nimetatud eposti aadressilt saab hageja kirjad kätte. Esiteks ei ole hageja vaidlustanud, et ta teate kätte sai ning teiseks on hageja enda lepingulise esindajaga suhelnud sama e-posti aadressi kaudu (tlk 62).
19.Maakohus asus otsuses seisukohale, et otsuse eelnõu esitamise kohustus 7 päeva enne otsusest teatamise tähtaega tuleb ka kostja põhikirjast, viidates põhikirja p-le 4.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole arvestanud, et põhikirja p-i 4.2 tuleb lugeda koostoimes p-ga 4.1.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-13650
20.Kostja põhikirjast p.4.2. sätestab: Osanikud võtavad otsuse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil, p.4.2. järgi osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele, osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil, vähemalt üks nädal enne koosolekut. Kuna vaidlustatud otsust ei võetud vastu koosolekul, vaid koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamisega, siis käesolevas vaidluses põhikirja p-is 4.2. sätestatut arvestada ei saa. Põhikirja punkt p 4.2 kordab sisuliselt ÄS § 172 sätestatut.
21.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et vaidlusaluse otsuse tegemisel ei ole otsuse tegemise korda oluliselt rikutud ning otsus ei ole seetõttu tühine. Hagi tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
22.Kuna hagi jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2.