Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-15328
Kohtuasi
XX hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu arvete käitlemise teenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. mai 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi ELVESO apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja advokaat Katrin Paulus Kostja (apellant) Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975; asukoht Ehituse 9, Jüri alevik, Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Kohtuistungi toimumise aeg
4. september 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15328 ja jätta XX hagi Aktsiaseltsi Elveso vastu 7. jaanuari 2010. a arvete käitlemise teenuse osutamise lepingu VK-TL 002 kehtivuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
2-17-15328 teatavaks tegemisest. (Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 13. oktoobril 2017 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi ELVESO (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et 7. jaanuari 2010. a arvete käitlemise leping nr VK-TL 002, mille ühelt poolt sõlmisid hageja, PV ja NO (kinnisasja kaasomanikud) ning teiselt poolt kostja, ei ole kostja 24. juuli 2017. a ülesütlemisavaldusega lõppenud.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja PV Rae vallas Peetri külas XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX, korteriomand I) ühisomanikud. Samas majas asuva teise korteriomandi (registriosa nr YYYYYYYYY, korteriomand II) omanik on NO. Seega on hageja, PV ja NO kinnisasja kaasomanikud.
26.märtsil 2007 sõlmisid kostja ja OO (tolleaegne korteriomandi II ühisomanik ja teiste korteriomanike volitatud esindaja) kinnisasja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu nr 314.
7.juulil 2010 sõlmisid kaasomanikud ja kostja arvete käitlemise teenuse osutamise lepingu nr VK-TL 002 (leping). Lepingu eesmärgiks on p 1 kohaselt igale kaasomanikule eraldi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse arvestuse pidamine, eraldi arvete esitamine ja eraldi võlaarvestus. Lepingu p-de 2.1.1 ja 2.1.2. järgi peab kostja võtma mh igalt kaasomanikult eraldi vastu veearvesti näidud ning väljastama igale kaasomanikule eraldi kuluarved ning pidama arvestust laekumiste ja võlgade kohta.
30.juunil 2017 esitas kostja korteriomandile I arve nr V14527 (arve), kus erinevalt tavapärasest olid üllatuslikult lisatud järgmised kuluread: vesi (üld), kogus 20,5 m3, summa 27 eurot 35 senti ja kanalisatsioon (üld), kogus 20,5 m3, summa 44 eurot 75 senti. Kuna hagejale ei olnud esitatud arve arusaadav, edastas ta kostjale 15. juulil 2017 e-kirja, milles palus arvet selgitada.
24.juulil 2017 edastas kostja kinnisasja kaasomanikele üllatuslikult teate 7. juulil 2010 sõlmitud arvete käitlemise lepingu ülesütlemise kohta. Ülesütlemise aluseks luges kostja lepingu p-i 4.2. Vastavalt ülesütlemisavaldusele pidi leping lõppema 23. augustil 2017.
2-17-15328
22.augustil 2017 edastas hageja kostjale nõudekirja, milles vaidlustas lepingu ülesütlemise avaldust, ning selgitas, et ta ei rikkunud lepingut, et kostja ei andunud täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks ning et lepingu ülesütlemise avaldus on vastuolus heade kommetega. Kostja vastas 6. septembril 2017 nõudekirjale, et leping on igal juhul üles öeldud korraliselt, etteteatamistähtaega järgides.
1.2.Kostjal ei olnud alust lepingut erakorraliselt üles öelda ja leping kehtib. Hagejal on õiguslik huvi sellise tuvastusnõude esitamise vastu, sest pooltel oli erimeelsus lepingu kehtivuse osas. Kui leping kehtib, ei ole hagejal kohustust ise jõuda korteriomandi II omanikuga kokkuleppele kinnisasja kasutamisega seotud kulude jagamise osas ega kasutada kulude jagamiseks muid teenusepakkujaid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata järgmistel põhjustel. Maakohus võttis ekslikult menetlusse nõude, mida hageja ei ole esitanud. Hageja palus tuvastada, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, kuid maakohus võttis menetlusse lepingu kehtivuse tuvastamise nõude. Hageja esitatud nõue on märgatavalt kitsam. Hagejal ei ole õiguslikku huvi tuvastushagi esitamise vastu. Kui pooltel on vaidlus lepingu kehtivuse üle ja hageja soovib, et kostja täidaks lepingut, siis tuleb esitada täitmisnõue, mitte tuvastusnõue. Hageja saaks hagis nimetatud eemärgi saavutada üksnes juhul, kui kostja täidaks lepingut. Seega tuleks hagejal esitada kostja vastu täitmisnõue ning tuvastusnõue ei ole õigusliku huvi puudumise tõttu lubatav, sest sellega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.
2.2.Kui kohus ei pea võimalikuks jätta hagi läbi vaatamata, tuleb hagi jätta järgmistel põhjustel rahuldamata. Kuna lepingu sõlmisid ühel poolel kõik kaasomanikud, kes on lepingulises suhtes ühisvõlausaldajad ja saavad lepingu olemusest tulenevalt nõuda kostjalt lepingust tulenevat kohutuste täitmist üksnes ühiselt (kostja saab osutada eraldi arvete käitlemisteenust kas kõigile kaasomanikele ühiselt või mitte kellelegi), võivad nad esitada ka hagi kostja vastu üksnes ühiselt. Leping on lõppenud, sest lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Kui leping ei peaks olema 24. juuli 2017. a erakorralise ülesütlemisavaldusega üles öeldud, on see igal juhul lõppenud seetõttu, et kostja ütles 8. detsembril 2017 lepingu korraliselt üles. Lepingu ülesütlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega või heade kommetega. Hagejale ei teki selle tagajärjel kahju ning kostja ei ole keeldunud kaasomanikele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisest. Lepingu lõppemine tähendab üksnes seda, et kaasomanikud peavad omavahel ise ära jagama kostja arved kinnisasjal tarbitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest. Samuti tekib 1. jaanuarist 2018 jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KortS) alusel elamus korteriühistu, mistõttu ei pääse hageja kuidagi kinnistul tarbitud mistahes teenuste eest esitatud arvete jagamisest korteriomandi II omanikuga.
2-17-15328
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 8. mai 2018. a otsusega kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas hagi ning tuvastas, et hageja, PV, NO ning kostja vahel sõlmitud arvete käitlemise teenuse osutamise leping nr VK-TL 002 ei ole kostja 7. jaanuaril 2010 esitatud ülesütlemise avaldusega lõppenud. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - hageja, PV ja NO on kinnisasja kaasomanikud; - 26. märtsil 2007 sõlmisid kostja ja OO (kõigi kaasomanike nimel) kinnisasja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingu nr 314; - 7. jaanuaril 2010 sõlmisid kaasomanikud ning kostja arvete käitlemise teenuse osutamise lepingu, mille eesmärgiks on iga korteriomandi kohta eraldi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse arvestuse pidamine, eraldi arvete esitamine ja eraldi võla arvestus (lepingu p 1); - 30. juunil 2017 esitas kostja korteriomandi I kohta arve nr V14527, mille peale hageja saatis kostjale 15. juulil 2017 e-kirja, milles palus arvet selgitada; - 24. juulil 2017 edastas kostja kinnisasja kaasomanikele teate lepingu ülesütlemise kohta. Ülesütlemisavalduses tõi kostja esile, et kaasomanikud ei ole täitnud lepingu p-s 3.2 nimetatud kohustusi (veenäitude õigeaegne esitamine) korrektselt. Ülesütlemise aluseks luges kostja lepingu p-i 4.2. Vastavalt ülesütlemisavaldusele pidi arvete käitlemise leping lõppema 23. augustil 2017; - hageja sai ülesütlemiseavalduse kätte ning alates 23. augustist 2018 ei arvelda kostja kaasomanikega korteriomandites olevate individuaalarvestite näitude alusel.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata, sest hagejal on õiguslik huvi tuvastushagi esitamise vastu. Hageja ei pidanud esitama sooritushagi. Olukorras, kus teine lepingupool on teinud lepingu ülesütlemise avalduse, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused on tal lepingust tulenevalt (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10). Praegusel juhul selgitas hageja, et tema tuvastushuviks on, et kui arvete käitlemise leping kehtib, ei ole tal kohustust jõuda ise kulude jagamiseks kokkuleppele korteriomandi II ega kasutama muid teenusepakkujaid. Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks.
3.3.Hagejal on õigus esitada tuvastushagi üksi. Kostja käsitlus kaasomanike ühisest hagi esitamisest võiks olla õige, kui hageja oleks esitanud sooritusnõude, kuid praegu esitas hageja tuvastusnõude. Juhul, kui kohus tuvastab, et leping ei ole ülesütlemise avaldusega lõppenud, on leping kehtiv tervikuna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 72 lg-st 1 ega lepingust ei tulene, et praegusel juhul saaksid kinnisasja kaasomanikud esitada lepingu kehtivuse nõude üksnes ühiselt.
3.4.Lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ei ole täidetud. Kuna kostja esitas kinnisasja kaasomanikele lepingu ülesütlemise avalduse ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, on lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 ja VÕS § 195 lg 1). Ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. 24. juulil 2017 kostja esitatud lepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja ütles lepingu üles, kuna kinnisasja kaasomanikud ei
2-17-15328 täitnud lepingu punktis 3.2. nimetatud kohustusi korrektselt, st ei esitanud nõuetekohaselt veearvestite näite. Seega on tegemist lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 tähenduses. Kuigi lepingu järgi tuli esitada veearvestite näidud iga kuu või kord kvartalis, nähtub lepingu sõlmimiseks antud volikirjast, et hageja soovib anda andmeid kaks korda aastas. Hageja ongi esitanud kostjale kaks korda aastas korteriomandi I kohta veearvesti näidud ning kostja on seda aktsepteerinud. Seega ei ole hageja rikkunud kohustust edastada korteriomandi I kohta veearvesti näidud. Korteriomandi II kohta ei ole aga nõuetekohaselt näite kord kvartalis esitatud. Seega on lepingut korteriomandi II näitude teatamisel rikutud. Lepingu järgi tuli lisaks kummagi korteriomandi näitudele esitada ka üldnäit. Ka seda kohustust on rikutud. Siiski ei ole kostja öelnud nende rikkumiste tõttu lepingut üles mõistliku aja jooksul VÕS § 196 lg 3 tähenduses. Lisaks pidi kostja andma VÕS § 196 lg 2 järgi kaasomanikele täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Pärast korteriomandi II omaniku hoiatamist ja temalt näitude esitamise nõudmist ei ole korteriomandi II omanik kohustusi rikkunud. Hagejale ei ole kostja täiendavat tähtaega andnud. Kuna lepingu saab üles öelda kõigi kaasomanike suhtes korraga, tulnuks ka hagejale anda täiendav tähtaeg. Kuna e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ütles lepingu üles seetõttu, et hageja esitas kostjale küsimusi arve kohta, ei ole ülesütlemine kooskõlas ka hea usu põhimõttega. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.1.Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, sest hagejal ei olnud tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited ning maakohtu põhjendused on vastuolulised.
6.2.Maakohus leidis ekslikult, et hageja saab põhjendamiskohustust ning kohaldades vääralt VÕS § 72.
esitada
hagi
üksi,
rikkudes
6.3.Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud, viitamata tõenditele. Maakohus põhjendas vastuoluliselt, et hageja ei rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut, kuid leidis samas, et kinnisasja kaasomanikud, kelleks on mh ka hageja, on kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud. Maakohus jättis arvestamata, et solidaarvõlgnikud vastutavad rikkumise eest ühiselt. Maakohus leidis ekslikult, et ülesütlemise mõistlik aeg oli möödas. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole andnud täiendavat tähtaega. Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväite ja hindamata seda kinnitavad tõendid, mille kohaselt esitas kostja korduvalt korteriomandi II omanikule meeldetuletusi, millele viimane ei reageerinud. Kuna kaasomanikud olid solidaarvõlgnikud, ei pidanud kostja andma hagejale täiendavat tähtaega rikkumise lõpetamiseks. Maakohtu järeldus hea usu põhimõttega vastuolus olevast käitumisest on asjakohatu. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.1.Hagejal on tuvastushuvi. Tema sooviks on saada teada, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevad. Asjaolul, kas kostja kavatseb tulevikus lepingut täita või mitte, ei ole tähtsust, sest kui kostja ei täida lepingust tulenevat kohustust, on hagejal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2 tähenduses. Seega ei pea hageja esitama täitmise
2-17-15328 hagi. Muudel kostja väidetel ei ole tähtsust, sest kohus peab lähtuma hagis esitatud nõudest (tuvastada, et 24. juuli 2017. a ülesütlemisavaldusega ei ole leping lõppenud).
7.2.Hageja sai esitada hagi üksi, sest VÕS § 72 käib kohustuse täitmise, mitte õiguste ja kohustuste tuvastamise kohta.
7.3.Maakohus leidis seaduslikult ja põhjendatult, et kostja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
9.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus tuvastada, et 7. jaanuari 2010. a arvete käitlemise leping nr VK-TL 002 ei ole kostja 24. juuli 2017. a ülesütlemisavaldusega lõppenud. Lepingu sõlmisid ühelt poolt kinnisasja kaasomanikud (korteriomanikud) ja teiselt poolt kostja. Lepingu peamiseks sisuks oli see, et kostja kohustus arveldama kummagi korteriomandi omanikega eraldi, mitte esitama kogu kinnisasja kohta ühiseid arveid. Seetõttu pidid ka kaasomanikud esitama kostjale nii kummagi korteriomandi veearvesti näidud kui ka kogu kinnisasja kohta üldveemõõtja näidu. Sisuliselt vabastas kostja väikese lisatasu eest korteriomanikud ühiselt esitatud veearve omavahel jaotamisest (tl 13–13 pöördel). Kostja ütles 24. juulil 2017 kaasomanikele tehtud avaldusega lepingu alates 23. augustist 2017 näitude esitamise kohustuse rikkumise tõttu erakorraliselt üles (tl 17) ning 8. detsembri 2017. a avaldusega alates 31. jaanuarist 2018 korraliselt üles (juhuks, kui kohus peaks leidma, et erakorraliseks ülesütlemisest ei ole alust) (tl 15–16), kuid jätkab 26. märtsi 2007. a vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu (tl 10–12) alusel teenuse osutamist ja arvete esitamist. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hagejal on õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks, kas hageja saab esitada sellise hagi üksi ning kas hagi on põhjendatud.
10.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hagejal on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivuse tuvastamiseks õiguslik huvi.
10.1.Hageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks üksnes juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on selgitanud, et õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise õiguslikku huvi tuleb hagejal põhjendada ning kahtluse korral peab kohus selle välja selgitama (Riigikohtu
21.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04, p 16 ja Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18). Siiski ei ole hagejal vajadust esitada tuvastushagi nt juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise
2-17-15328 eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine, st hageja taotletud eesmärgi saab saavutada sooritushagiga (vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37;
24.septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-12, p 18 ja 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Riigikohus on eelnevat arvestades leidnud, et hagejal ei ole õigustatud huvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest (Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Lisaks ei ole hagejal tuvastushuvi ka nt juhul, kui on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud või nende rahuldamine ei saa asjaolude muutumise tõttu olla enam võimalik (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16 ja 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 13). Eelnevat arvestades on iseenesest õige hageja ja maakohtu arusaam, et Riigikohtu praktika kohaselt on hagejal üldjuhul õigustatud huvi lepingu kehtivuse tuvastamiseks olukorras, kus teine pool on lepingu üles öelnud. Siiski ei ole hagejal ka sellises olukorras tuvastushuvi, kui hagis taotletud eesmärki on võimalik saavutada muud liiki hagiga (eelkõige sooritushagiga). Ka õigusalases kirjanduses on leitud, et tuvastushagi esitamiseks on hagejal õigustatud huvi üksnes juhul, kui tuvastushagi on hageja eesmärgi saavutamiseks sobivaim õiguskaitsevahend ning sama eesmärki ei saa saavutada sooritushagiga (sh kui tuvastushagiga saab saavutada midagi enamat kui sooritushagiga). (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 368 kommentaarid, p 3.1).
10.2.Praegusel juhul tõi hageja esile, et ta soovib tuvastushagiga saada selgust oma õigustes ja kohustustes, et teada, kas ta peab korraldama naaberkorteriomandi omanikuga vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest esitatud ühise arve omavahel jagamise, sh leidma selleks vajaduse korral uue teenuseosutaja. Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole kostja esitanud pärast lepingu ülesütlemise avalduse tegemist alates 23. augustist 2018 arveid kummagi korteriomandi kohta eraldi (kummagi korteriomandi eraldi näitude alusel). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et vähemalt hagi esitamise aja seisuga olid kõik korteriomanikele ühiselt 26. märtsi 2007. a vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu alusel esitatud arved tasutud. Seega on korteriomanikud aktsepteerinud arvete käitlemise lepingu ülesütlemist ning tasunud arveid vastavalt vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingule. Sellises olukorras ei ole kolleegiumi hinnangul hageja huvi saada selgust oma õigustes ja kohustustes lepingu kehtivuse tuvastamiseks piisav, mistõttu on ekslik maakohtu järeldus, et hagejal on esile toodud asjaoludel tuvastushuvi. Seda ei muuda ka hageja hüpoteetiline võimalus keelduda arvete maksmisest, kui kostja ei täida vaidlusalusest lepingust tulenevaid kohustusi, sest arved on tasutud. Lisaks ei ole tuvastushagi esitamine sellises olukorras kolleegiumi hinnangul ka kohane õiguskaitsevahend. Kui hageja ei nõustunud lepingu ülesütlemisega, siis oli hageja sooviks eelduslikult see, et kostja jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sh kummagi korteriomandi kohta eraldi näitude alusel eraldi arvete esitamist. Kaudselt möönab seda ka hageja ise, sest seob tuvastushuvi vajadusega saada teada, kas ta peab korraldama ühise arve jagamise korteriomanike vahel. Sellise eesmärgi saavutamiseks pidanuks aga hageja esitama kostja vastu lepingu täitmise nõude (sooritusnõude), mille eeldusena pidanuks kohus mh tuvastama, kas leping kehtib või on see kehtivalt üles öeldud. Seda arvestades oleks kohane õiguskaitsevahend hageja soovitud eesmärgi saavutamiseks kostja vastu sellise hagi
2-17-15328 esitamine, milles hageja nõuab kostjalt kummagi korteriomandi kohta eraldi näitude alusel eraldi arvete esitamist (lepingu p-st 2 tulenevate kohustuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel). Hageja ei ole toonud esile, et ta taotleks tuvastushagiga veel mõne muu eesmärgi saavutamist või et see oleks vajalik mõne hageja nõude maksmapanekuks.
10.3.Hageja tuvastushuvi hinnates tuleb arvestada sedagi, et pärast seda, kui hageja vaidles lepingu ülesütlemisele vastu, tegi kostja korralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu alates 31. jaanuarist 2018 korraliselt üles. Hageja ei ole selle ülesütlemisavalduse kehtivust kahtluse alla seadnud. Õiguskirjanduses on leitud, et tuvastada saab üksnes seda, kas õigussuhe eksisteerib, st asja arutamise lõpuni peab olemas olema oht hageja õiguslikule positsioonile ning sellest tulenev vajadus saada õigusselgus (vt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. 2017. § 368 kommentaar, p 3.1.3.4.) Juhul, kui aga leping on hiljem korraliselt üles öeldud, ei saa hagejal ka sellest tulenevalt olla jätkuvat tuvastushuvi lepingu kehtivuse tuvastamiseks, sh ajavahemikul enne korralist ülesütlemist. Hageja ei ole toonud esile, tal on eriline huvi tuvastada, et leping ei lõppenud 24. juuli 2017. a ülesütlemisavaldusega 23. augustist 2017, kui leping on erakorraliselt alates
31.jaanuarist 2018 üles öeldud. Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei ole hagejal kolleegiumi hinnangul õiguskaitsevajadust ja tema tuvastusnõue tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.Isegi kui möönda, et sellise lepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral saab lepingupool siiski esitada tuvastushagi lepingulise suhte jätkumise tuvastamiseks, ei ole praegusel juhul sellist hagi esitanud kõik selle lepingust tuleneva õigussuhte ühel poolel olevad korteriomanikud (ühisvõlausaldajad/ühisvõlgnikud).
11.1.Kolleegium märgib, et TsMS § 207 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi võivad mitu isikut esitada ühise hagi mh juhul, kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus või mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest. Kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud TsMS § 207 lg 3 järgi ka teiste kaashagejate suhtes. Eelnevat arvestades saab eristada olukorda, kus hagejad võivad esitada ühise hagiavalduse ja kus hagejad peavad seda vältimatult tegema, sh võib vältimatu ühine hagi esitamine tuleneda sellest, et hagejad on materiaalõiguse järgi ühisvõlausaldajad või menetluslikult vältimatud kaashagejad (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 207 kommentaar, p 3.4).
11.2.Praegusel juhul sõlmisid kostjaga vaidlusaluse lepingu kõik korteriomanikud, st õigussuhe, mille tuvastamist hageja soovib, on kõigi kaasomanike õigussuhe kostjaga, mitte üksnes hageja õigussuhe kostjaga. Arvestades lepingu sisu ja eesmärki (esitada kummagi korteriomandi kohta eraldi arveid kummagi korteriomandi individuaalsete näitude alusel), saab korteriomanikke pidada selle lepingu ühisvõlausaldajateks VÕS § 72 tähenduses, kellel on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Seda möönis iseenesest ka maakohus, kui märkis, et sooritusnõude korral võiks kostja käsitus korteriomanike ühisest hagi esitamises olla põhjendatud, ning leidis, et lepingu saanuks üles öelda kõigi kaasomanike suhtes korraga. Õige ei ole aga
2-17-15328 maakohtu järeldus, et tuvastushagi korral ei ole sel tähtsust ja kohus saab hageja nõude alusel tuvastada, et leping ei ole ülesütlemise tõttu tervikuna (kõigi korteriomanike suhtes) lõppenud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus menetleb TsMS § 3 lg-te 1 ja 2 järgi tsiviilasja eelkõige juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning üksnes seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab hageja esitada tuvastushagi üksnes enda õiguste ja huvide kaitseks ning TsMS § 457 lg 1 järgi saab sellise hagi alusel tehtud kohtuotsus olla kohustuslik üksnes menetluses osalenud hagejale, sest viidatud sättes ei ole sellise tuvastushagi puhul otsuse kehtivust muudele isikutele laiendatud. Sellest tulenevalt ei saaks praeguse kohtuasja otsus mõjutada teiste lepingu pooleks olnud korteriomanike õigusi ja kohustusi. Kuna aga vaidlusaluse õigussuhte üheks pooleks on kõik korteriomanikud ühiselt, siis saaksid hagi kostja vastu sellise õigussuhte tuvastamiseks esitada samuti kõik korteriomanikud ühiselt, sest sellise õigussuhte saab tuvastada üksnes nende kõigi suhtes ühiselt, st tegemist on vältimatult ühiste hagejatega TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Praegusel juhul esitas hageja hagi üksi ega osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, miks ei ole teised korteriomanikud koos hagejaga hagi esitanud. Seega ei ole hagi esitanud kõik vältimatud hagejad. Selliselt ei ole aga hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada, sest kohus saab tuvastada ühiste võlausaldajate õigussuhte kostjaga üksnes kõigi võlausaldajate ühise hagi alusel ja kõigi suhtes ühiselt, mistõttu tuleb hagi jätta TSMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ka sel põhjusel.
12.Kuna ülalmärgitud kaalutlustel tuleb hagi jätta läbi vaatamata, ei ole vaja lahendada kohtuvaidlust sisuliselt, mistõttu ei käsitle kolleegium apellatsioonkaebus väited selle kohta, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Menetluskulud
13.Hagi läbivaatamata jätmise korral kannab kohtumenetluse kulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus nr 3-2-1-142-15, p 21).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.