Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu ja Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-108324
Tsiviilasi
XX, YY ja CC maksekäsu kiirmenetluse avaldus EE vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.05.2018. a maksekäsk
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate seaduslik esindaja GG
Menetluse liik
Võlgnik (määruskaebuse esitaja): EE (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Ingrid Vinnal
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18. mai 2018. a maksekäsk muutmata ja EE määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta EE kanda.
3.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 4891 lg 5). Asjaolud
1.XX, YY ja CC (edaspidi avaldajad või lapsed) esitasid 18.04.2018 Pärnu Maakohtule avalduse EE-lt (võlgnik) maksekäsu kiirmenetluses elatise 250 euro ühes kalendrikuus väljamõistmiseks alates 18.04.2018 kuni täisealiseks saamiseni. Võlgnik sai maksekäsu ettepaneku isiklikult allkirja vastu kätte, kuid tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.
2.Maakohus tegi 18.05.2018 maksekäsu määruse, millega kohustas EE tasuma XX-le, YY-le ja C-Cle elatist 250 eurot igas kuus alates 18.04.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Maksekäsu menetluskulud suuruses 20 eurot jäid võlgniku kanda.
Määruskaebus
3.EE esitas maksekäsu määrusele 27.07.2018 määruskaebuse, millises palub Pärnu Maakohtu 18.05.2018 määruse tühistada. Makseettepanekule ei esitanud võlgnik vastuväidet, kuna arvas, et sai laste emaga kokkuleppele, et tasub lastele elatist kokku 650 eurot kuus ning laste ema võtab kohtusse esitatud avalduse tagasi. Võlgnik on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on selgelt põhjendamatu, sest tuvastatud ei ole laste tegelikud vajadused. Samuti ei ole arvesse võetud peretoetusi. Arvestatud ei ole asjaolu, et võlgnik elab koos oma elukaaslase ja tema lapsega, mistõttu tuleb arvestada elatise suuruse määramisel ka nende vajadustega. Menetluse edasine käik
4.Laste seaduslik esindaja, ema, palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
5.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu maksekäsu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Asjaolud, mis annavad võlgnikule õiguse esitada maksekäsu peale määruskaebuse, on ammendavalt loetletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 4891 lg-s 2. Nimetatud sätte kohaselt võib võlgnik maksekäsule esitada määruskaebuse, tuginedes ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmist maksekäsu kiirmenetluses läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
8.Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus arvestanud elatise summa väljamõistmisel laste tegelike vajadustega ega laste õigusega saada peretoetusi, millega on laste tegelikud vajadused osaliselt kaetud, ning laste isa sissetuleku suurust koos laste isaga kooselava elukaaslase ja lapse vajadustega. Kuna loetletud asjaoludega ei ole arvestatud, on miinimummääras esitatud elatise nõue selgelt põhjendamatu.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega ja märgib neile vastuseks järgmist.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kinnitatud ja 01.01.2018 jõustunud “Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. 18.04.2018 kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses on võlgniku vastu esitatud elatise nõue iga lapse osas 250 eurot ehk kooskõlas PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määraga. Riigikohus on asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt RKTKo 07.02.2018, 2-1515909 p 12; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Seega väljendab miinimummääras elatise summa lapse tegelikke vajadusi, millest maakohus on ka õigesti lähtunud.
10.Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt RKTKo 09.07.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2; RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-3711, p 16; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 11). PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Antud sättest aga ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada vastavalt perehüvitiste seadusele lapsevanema kaudu perehüvitisi (vt nt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 14). Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et peretoetuste saamise õiguse olemasolu annab iseenesest alust miinimummääras nõutavat elatist vähendada.
11.Määruskaebuses on tuginetud asjaolule, et pärast avaldajatele elatise maksmist ei jätku võlgniku sissetulekust võlgniku enda ning temaga koos elava elukaaslase ja lapse ülalpidamiseks. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Puudub vaidlus, et avaldajad on võlgniku alaealised lapsed, kes on õigustatud saama võlgnikult ülalpidamist PKS § 97 p 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul on võlgnik aga asunud ekslikule seisukohale, justkui tuleks tema elatise maksevõime hindamisel arvesse võtta ka temaga koos elava elukaaslase ning elukaaslase lapse vajadusi. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Võlgnik ei ole väitnud, et temaga praegusel ajal koos elav laps on temast põlvnev laps. Võlgnikul ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei oma elukaaslase ega ka tema lapse suhtes, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse väited, nagu tuleks avaldajatele elatise väljamõistmisel arvestada ka võlgniku elukaaslase ja tema lapsele vajaminevate kulutustega. Määruskaebusest selgub, et võlgniku sissetulek on 1276.65 eurot kuus. Pärast avaldajatele elatise maksmist jääb võlgniku kasutusse sissetulek suuruses 526.65 eurot (1276.65 – 750). Võlgnik on seisukohal, et täiskasvanu vajaduste rahuldamiseks kulub rohkem materiaalseid vahendeid. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud väide seotud PKS § 102 lg-ts 1 ja 2 nimetatud alustega, millisele tuginedes oleks põhjendatud vähendada elatise suurust alla miinimummäära.
12.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust pidada maksekäsu kiirmenetluses esitatud seaduses sätestatud miinimummääras elatise nõuet selgelt põhjendamatuks.
13.Kohtule esitatud menetlusdokumentides avaldatu võimaldab teha järelduse, et pooled ei välista võimalust jõuda elatise suuruses kokkuleppele, mistõttu selgitab ringkonnakohus, et menetlusosalistel on õigus esitada kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni Tallinna
Ringkonnakohtule kompromissileping kinnitamiseks (TsMS § 430 lg 1, § 4511 lg 1 esimene lause, § 645 lg 1 ja § 659).
14.Vastuseks avaldajate seadusliku esindaja 07.09.2018 järelepärimisele selgitab kolleegium, et määruskaebuse menetlusse võtmise seadusest tulenevad eeldusi, sh määruskaebuse esitamise õigeaegsust kontrollib vastavalt TsMS § 663 lg-le 1 maakohus ning § 664 lg 1 alusel ringkonnakohus. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku poolt 27.07.2018 esitatud määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus vastab seadusega ettenähtud nõuetele ning see on esitatud tähtaegselt.
15.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuid enamad kulud, kui TsMS § 4842 järgsed maksekäsu kiirmenetluse kulud, s.o 20 eurot, mis võlgnikult on avaldajate kasuks maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud, hüvitamisele ei kuulu (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 12.1 ja 12.2). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.