Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
20. september 2018, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
N. P. hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises.
Tsiviiasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx; Illi küla, Võru vald, Võru maakond;
2-18-812
elukoht
Hageja lepinguline esindaja Mehis Adamson, e-post: [email protected]; Kostja Swedbank AS, registrikood 10060701, Liivalaia 8, Tallinn. Kostja esindaja T. K. e-post: t. @swedbank.ee Viimase kohtuistungi toimumise 08.08.2018 aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta N. P. hagi Swedbank AS-i vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamises rahuldamata.
2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 17.01.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
3.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus.
4.1 Välja mõista hagejalt N. P. lt kostja Swedbank AS-i kasuks menetluskuluna kütusekulu summas 65,60 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.N. P. (hageja, täitemenetluses võlgnik) esitas 16.01.2018 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi Swedbank AS-i (kostja, täitemenetluses sissenõudja) vastu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamises. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks viidatud täiteasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tartu Maakohtu 17.01.2018 määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati, täitemenetlus peatati kuni kohtulahendi jõustumiseni (tl 23-24). Hageja nõue
2.Hageja taotleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et täitemenetluses ei ole selge nõude suurus ja viivise nõue, viivise nõude tasumiseks ei antud hagejale tähtaega, kostja on kuritarvitanud õiguskaitsevahendeid. Täitemenetlus on algatatud 14.06.2012 tsiviilasjas nr 2-10-13038/4 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.05.2010 maksekäsu määruse alusel. Sissenõutavaks summaks on 3845,78 eurot, millele lisandub viivis 0,022% päevas ning kohtutäituri tasu 651,56 eurot. Kohtutäituri poolt 15.11.2017 saadetud kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt on nõude jäägiks 4432 eurot ja täitekulu jäägina 480,05 eurot. Hageja (võlgniku) eest tasuti 24.11.2017 täiteasjas võla katteks 3372,42 eurot. Kohtutäituri poolt edastati 27.11.2017 nõue, mille kohaselt on tasumata täitedokumendist tuleneva viivise summa 1539,26 eurot, täiendav kohtutäituri tasu 366 eurot ja täitekulu 3,54 eurot, võlgnetava summa suurus 1908,80 eurot. Võlgnik pöördus kohtutäituri poole selgituste saamiseks selles, et esialgses nõudes ei olnud viivise nõuet, see nõue esitati peale 24.11.2017 võlgnevuse tasumist. Hageja leiab, et sai viivise nõude 27.11.2017 ja see ei vasta täitedokumendile.
2 (7)
Kohtutäitur on algatanud hagejale kuuluva kinnisasja vastu sundtäitmise, kuulutades 08.01.2018 välja kinnistu enampakkumise algusega 15.01.2018 kuni 31.01.2018. Hageja arvutuste kohaselt on tema võlgnevus maksekäsu määruse järgi 58 705,78 eek-i so 3751,98 eurot koos viivistega. Pärast täitemenetluse alustamist tasus hageja kohtutäituri kaudu perioodil 24.07.2012 kuni 13.04.2017 kokku 957,41 eurot, seisuga 13.04.2017 oli põhivõla jäägiks 2199, 75 eurot , seisuga 24.11.2017 intressinõue 284,76 eurot. Seisuga 24.11.2017 oli sissenõudekulude jääk 94,71 eurot, sama kuupäeva seisuga täitekulude jääk 480,05 eurot. Hageja eest tasuti 24.11.2017 täitemenetluses täiendavalt 3372,42 eurot. Hageja teostatud arvutuste kohaselt oli 24.11.2017 seisuga kohustus : 2199,75 + 284,76 + 94,71 + 480,05 = 2579,21 eurot. Vahe 24.11.2017 hageja nimel tehtud maksega on 793,21 eurot (3372,42 -2579,21). Seisuga 24.11.2017 oli viivise võlgnevus 1848,41 eurot. Kostja ei ole hagejalt 24.11.2017 laekunud summadest arvestanud viiviseid. Hagejale jääb arusaamatuks, millise nõude täitmiseks on arvestatud 793,21 eurot. Kui kostja arvestuste põhjal oli viivise nõue 1848,41 eurot, seega tulnuks enamlaekumise korral arvestada 793,21 eurot viivisvõla katteks. Kohtutäituri poolt 27.11.2017 hagejale edastatud viivise nõue summas 1539,26 eurot ei vasta tõele, maksimaalne viivise nõue saaks olla 1055,20 eurot (1848,41-793,21). Viivise vähenemise tõttu muutub ka kohtutäituri tasu ja täitekulu. 2.1 Lõplikes seisukohtades märgib hageja, et Swedbank AS on kuritarvitanud seaduses sätestatud võlausaldaja õigusi ja valinud hageja jaoks kõige kahjulikuma õiguskaitsevahendi. Hageja eest tasuti 24.11.2017 nõuete summa täies ulatuses, kuid pärast selle summa tasumist sai hageja samas täitemenetluses uue viivise nõude, kuigi oli üles näidanud enda soovi tasuda viivis ilma kohtutäituri vahenduseta. Hagejale ei ole tasumata jäänud viivise osas nõuet esitatud, tasumata jäänud viivisenõue oleks tulnud esitada kõigepealt hagejale tasumiseks koos tasumise tähtaja andmisega. Sellisel kujul nõuet ei ole esitatud ja nõude esitamine on selgelt pahatahtlik ja hageja ettekavatsetud kahjustamine. Kui hageja oleks saanud tasuda tekkinud viivisenõude ilma kohtutäituri vahenduseta, oleks ta kokku hoidnud ligi 400 eurot. Kostja vastus
3.Kostja esitatud hagi ei tunnista, hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata ja menetluskulud N. P. kanda. Võlgnikul on tasumata täitedokumendist tulenev viivisenõue summas 1539,26 eurot. Vaidlust ei ole selles, et enne 24.11.2017 oli võlgnevuse põhiosa summas 2199,75 eurot, intress 284,76eurot, sissenõude kulu riigilõivu näol 94,71 eurot ja kogunenud viivis 1848,41 eurot. Hagejalt laekus kohtutäiturile 3372,42 eurot. Hageja pidi olema teadlik sellest, maksekäsus tehtud määruse kohaselt jätkub viivise arvestus põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. See asjaolu on kirjas nii maksekäsu määruses kui ka kinnisasja arestimise aktis. Ekslik on hageja viide, et täitekulude jääk 24.11.2017 seisuga on kokku 480,05 eurot, tegelikult on kinnisasja arestimise aktis kirjas täitekulude jääk 15.11.2017 seisuga. Arusaamatuks jääb, miks hageja on enda arvestustes täitekulud liitnud kostja nõudele, tegemist on kohtutäituri nõudega. Hageja on olnud eksimuses kostjale kohtutäiturilt laekunud summa osas, täitekulu on arvestatud võlgnevuse summa sisse, seega on ka kogu hageja arvestuskäik väär.
3 (7)
Kohtutäitur teatas 24.11.2017 e-kirjas kostjale, et tegi ülekande summas 2888,37 eurot ja küsis viiviste arvestust. Kostja teatas kohtutäiturile, et viivis on summas 1539,26 eurot ja saatis ka laenukaardi väljavõtte. Raha liikumine kohtutäituri kontolt võttis aega ja seega ei kajastunud laenukaardil ka kohtutäituri poolt tehtud ülekanne. Laenukaardilt seisuga 31.01.2018 nähtub, et 24.11.2018 laekus kostjale 2888,37 eurot, millest põhiosa võlgnevuse tasumiseks läks 2199,75 eurot (põhiosa kp 24.11.2017 tulp „tasutud“) intressi võlgnevuse tasumiseks 284,76 eurot (intress kp 24.11.2017 tulp „tasutud“), sissenõude kulude ehk riigilõivu tasumiseks 94,71 eurot (sissenõude kulud kp 24.11.2017 tulp „tasutud“) ning põhiosalt kogunenud viivise katteks 309,15 eurot (viivised kp 24.11.2017 tulp „tasutud“). Seisuga 24.11.2017 oli kogunenud viivist kokku 1848,41 eurot (viivised kp 24.11.2017 tulp „võlgnevus“), pärast kohtutäiturilt raha laekumist jäi tasumata viivis 1539,26 eurot (1848,41-309,15). Kohtutäitur selgitas kostjale, et kohtutäituri pangakonto väljavõttes kanded, kus on seletuse ees „ktt“ on tegemist kohtutäituri tasuga. Kohtutäituri pangakonto väljavõttest nähtuvalt läks 24.11.2017 kohtutäiturile laekunud summast so 3372,42 eurost maha kohtutäituri tasu 484,05 eurot ja kostjale kui sissenõudjale kanti üle 2888,37 eurot. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
5.Hageja poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude õiguslikuks aluseks on Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Viidatud sätte lg 2 täpsustab, et eelnevalt nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt. Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada (vt RKTKo nr 3-2-1-11-15 p 9). Hageja on tema suhtes toimuva täitemenetluse vaidlustanud asjaolude tõttu, mis on tekkinud pärast Pärnu Maakohtu 17.05.2010 maksekäsu kohtumääruse jõustumist. Seega on hagejal TMS § 221 lg 2 järgi õigus esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi kohtule.
6.TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 24 lg 2 esimese lause järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Pärnu Maakohtu 17.05.2010 maksekäsu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-13038 nähtuvalt on võlgnik N. P. kohustatud tasuma Swedbank AS-ile põhinõuded summas 49 398,83 krooni, kõrvalnõuded summas 7824,99 krooni ja hüvitama riigilõivu 1481,96 krooni,
4 (7)
samuti tasuma viivised 0,022% päevas summalt 49398,83 krooni alates 18.05.2010 (tl 4). Sissenõudja avalduse alusel on alustatud viidatud täitedokumendi alusel 14.06.2012 täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx (tl 7). Kinnisasjas arestimise aktist nähtuvalt on kohtutäitur 15.11.2017 arestinud võlgnikule kuuluva kinnisvara (tl 5). Eeltoodust järeldab kohus, et hageja, N. P. suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas xxx/xxxx/xxx ja täitemenetluse käigus on arestitud võlgnikule kuuluv kinnisvara.
7.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on ekslikult arvestanud kogu enda poolt (eest) 24.11.2017 kohtutäiturile tasutud summa põhivõlgnevuse ja viivise katteks, arvestamata sealjuures täitemenetlusega kaasnevat täitekulu. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Kostja (sissenõudja) on esitanud kohtule laenukaardi väljavõtte, kohtutäituri pangakonto väljavõtte (tl-d 38-39). Viidatud väljavõttest nähtuvalt läkski kohtutäiturile 24.11.2017 hageja eest makstud summast maha kohtutäituri tasu 484,05 eurot, kostjale laekus 2888,37 eurot. Laenukaardi väljavõttest nähtuvalt on tasumata viivise nõudeks 1539,26 eurot (tl 38). Kohus leiab, et eelnevaga on tõendamist leidnud asjaolu, et täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx on viivisenõue summas 1539,26 eurot täitmata ja täitemenetluse jätkamine on kooskõlas täitemenetluse seadusega.
8.Hageja on esile toonud asjaolu, et täitedokumendis märgitud viivise osas oleks tulnud eraldi teda kui võlgnikku teavitada ja anda temale vabatahtliku täitmise tähtaeg. N. P. le 27.11.2017 kohtutäituri poolt saadetud teates täitemenetluse kohta ongi märgitud, et kohtumäärusest tulenev viivise nõue summas 1539,26 eurot, lisandub kohtutäituri põhitasu 366 eurot ja täitekulu 3,54 eurot (tl 7). Kohtutäitur on määranud võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva teate kättetoimetamise päevast arvates. Seega on kohtutäitur andnud hagejale (võlgnikule) vabatahtliku kohustuse täitmise tähtaja. Kohus nõustub kostja (sissenõudja) seisukohaga, et arvestades täitedokumendiks oleva kohtumääruse sisu saigi viivise lõplik nõue selguda pärast põhinõude täitmisest. Nimelt on kohtumääruses märgitud, et võlgnikul N. P. l tuleb tasuda avaldajale Swedbank AS täiendavalt viivised järgmiselt: põhinõue0,022 % päevas summalt 49 398,83 krooni alates 18.05.2010 (tl 4). Ekslik on hageja seisukoht, et esitatud viivisenõude puhul on tegemist uue nõudega. Kuna nõue põhineb eelviidatud täitedokumendile ja tegemist ei ole uue nõudega. Eelnevast tulenevalt täidab kohtutäitur täidab täitedokumendiks olevat maksekäsu kiirmenetluse kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-10-13038. TMS § 48 lg 1 p-de 1-3 alusel saab kohtutäitur täitemenetluse lõpetada sissenõudja avalduse alusel, kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäituril oleks tulnud pärast 24.11.2017 hageja eest tasutud summade ülekandmist kohtutäiturile täitemenetlus lõpetada. Kuna täitedokumendis märgitud nõue ei olnud eelviidatud maksega võlgniku poolt täielikult täidetud, ei ole seaduslikku alust täitemenetluse lõpetamiseks.
5 (7)
9.Hageja esitatud väidete kohaselt on kostja (sissenõudja) kuritarvitanud võlausaldajale seadusega antud õigusi, tasudes vabatahtlikult 24.11.2017 summa, näitas hageja üles selget tahet tasuda enda kohustused kohtutäiturita. Kohus esitatud seisukohaga ei nõustu. Sissenõudja saabki olukorras, kus võlgnik kohustust ei täida, pöörduda nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Oma seadusest tulenevate õiguste teostamist ei saa pidada õiguste kuritarvitamiseks. Asjaolu, et sundtäitmisega kaasnevad TMS § 37 märgitud täitekulud, ei saa pidada õiguste kuritarvitamiseks sissenõudja poolt. Märkida tuleb sedagi, et täitemenetlus on algatatud 14.06.2012, võlgnik tasus 24.11.2017 võlajäägi katteks 3372,42 eurot. Seega on võlgnik oma kohustuse suuremas osas täitnud alles ca üle viie aasta hiljem. Kohus möönab, et sellisel viisil kohustuse täitmist ei saa pidada võlgniku poolt heas usus käitumiseks. Tõdeda tuleb, et selline nõude täitmisviis on täitedokumendist tulenevalt suurendanud viivisenõuded, kuid seda on põhjustanud hageja enda käitumine.
10.Kohus leiab, et täitemenetlust ei saa lubamatuks tunnistada seetõttu, et pooled ei ole antud asjas saavutanud kohtuvälist kokkulepet ega kompromissi. Pooled on pidanud menetluse kestel kompromissläbirääkimisi, kuid tulemusteni ei jõudnud (tl-d 48,49,50-54). TsMS § 4 lg 3 kohaselt võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Seega on kompromissi sõlmimine poolte õigus, mitte kohustus. Käesolevas asjas on poolte vahelist kompromissi sõlmimist takistanud kokkuleppe täitemenetlusega seotud kulutuste kandmise osas. Kohus viitab veelkord TMS § 38 lg 1, mille kohaselt kannab täitekulud võlgnik.
11.Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et hageja N. P. suhtes on 14.06.2012 algatatud täitemenetlus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.05.2010 kohtumääruse nr 2-10-13038 ja sissenõudja Swedbank AS-i avalduse alusel. Täitemenetlus jätkub viivisenõude so 1539,26 euro ja täitekulude sissenõudmiseks. Kohus ei ole tuvastanud TMS § 221 lg 1 tulenevaid täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseid ja seetõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.
12.Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 17.01.2018 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx kuni tsiviilasjas nr 2-18-812 tehtava kohtulahendi jõustumiseni (tl 23). TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja juhindudes TsMs § 386 lg 4 tuleb kohaldatud hagi tagamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
6 (7)
Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja tulenevalt eelviidatud sätted tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
14.TsMS §174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on 27.08.2018 seisuga menetluskuludeks kostja esindaja sõidukulud (kütusekulu Tallinn-Võru – Tallinn) 65,60 eurot seoses 09.04.2018 ja 08.08.2018 kohtuistungite toimumisega (tl 58). Kostja on esitanud kohtule arved kütuse ostmise kohta (tl 60-61). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. TsMS § 144 p 2 järgi on menetlusosalise kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas ka sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on istungid toimunud kostja poolt viidatud kuupäevadel, vaidlust ei ole selles, et kostja esindaja sõitis istungile Tallinnast. Kohus leiab, et kostja esitatud menetluskulud so kütusekulu hüvitamiseks on põhjendatud, kulutused olid vajalikud, kulutused on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna kostja esindaja sõidukulud (kütusekulu) summas 65,60 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.