Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 19.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-17348/30
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 19.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3545

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

19.september 2018. a Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17348

Tsiviilasi

S E pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised ja nende

VÕLGNIK S E /pankrotis/, isikukood xxxx

esindajad HALDUR Terje Eipre

RESOLUTSIOON

--Lõpetada S E /pankrotis/ pankrotimenetlus raugemisega. --Kinnitada halduri Terje Eipre tasuna 2016.76 eurot, millest: 1) riigivahenditest kuulub menetlusabina kuulub hüvitamisele 2x 476.40 eurot, 2) pankrotipessa laekunud vahendite arvel kuulub hüvitamisele 104.38 eurot, 3) võlgnikult S E haldur Terje Eipre kasuks välja mõista 959.58 eurot. Tasu kuulub väljamaksmisele OÜle Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid, kontole nr EE231010220204462227. --Kinnitada pankrotimenetluse kulud aruandes esitatud kujul. --Kinnitada iga võlausaldaja tunnustatud nõue osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad.

II järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 punktile 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 16 288,48 eurot. Tunnustatud nõude summa Rahuldamata jäänud Nr Võlausaldaja

(EUR)

nõude summa (EUR)

xxxx AS

2 488,34 €

2 488,34 €

AS xxxx

2 625,33 €

2 625,33 €

xxxx OÜ (endine xxxx OÜ)

853,71 €

853,71 €

xxxx AS

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab Pankr S § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Määrus saata võlgnikule, haldurile, jõustumisel reg.osakonnale. Teade lõpparuande kinnitamise, kohustustest vabastamise menetluse alustamise ja usaldusisiku nimetamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 29.06.2018 esitas haldur PankrS §-le 162 lg 1 p 2 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse, koos taotlusega samaaegselt esitatud jaotusettepaneku kinnitamiseks, aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Seoses asjaoluga, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks, esitab haldur kohtule S E (pankrotis) raugemisaruande kooskõlas PankrS § 158 lg-ga 3 ning teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks. Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised S E (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 16 288,48 eurot. Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt PankrS § 153 lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 16 288,48 eurot.

Võlgnikul oli pankrotimenetluse alustamise seisuga kaks ülalpeetavat alaealist last: 1) J E (isikukood xxxx) 2) G E (isikukood xxxx) Seisuga 09.06.2018 sündis võlgnikul kolmas laps S E (isikukood xxxx). Panditud ja pantimata vara puudub. Rahalisi vahendeid on laekunud pankrotimenetluse jooksul summas 2 843,16 eurot. Pessa laekunud töötasu, pension ja sotsiaaltoetus moodustavad kokku 2262,38 eurot, millest ei saanud haldur kinnipidamisi teha, vaid summa tuli võlgnikule edasi kanda enda ja tema laste igapäevaste elamiskulude kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas menetluses võimalik kulusid kanda ainult 580,78 euro ulatuses. Ülejäänud osas pole võimalik kulusid hüvitada. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse käigus analüüsis haldur võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist ning võlgniku, võlausaldajate ja muude isikute poolt esitatud dokumente, korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku), vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule nõutud aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise, koostas ja täiendas halduri toimikut ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võttes arvesse võlgniku sissetulekuid, seda, et tal on 3 alaealist last ning realiseeritav vara puudub, on võlgnik halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Halduri hinnangul viitab võlgniku maksejõuetusele vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel (nt järelmaksulepingute sõlmimine juunis 2017, so mõned kuud enne pankrotiavalduse esitamist), mille tulemusel on võlgnik sattunud olukorda, kus tal puuduvad tegelikud rahalised võimalused kohustuste täitmiseks. Võlgniku vastutustundetule käitumisele viitavad lisaks hasartmängude mängimine (xxxx OÜ, mis on tuvastatav võlgniku SEB Pank AS-i kontolt) ning kohustuste suurusest ülevaate mitteomamine. Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta, info hagide esitamise kohta Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad.

Käesolevaga esitab haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse S E pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna käesolevas menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid teha ning tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu. Haldurile ei ole teada, et leiduks võlausaldajaid, kes oleks valmis tasuma edaspidiste pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt rahasummat deposiiti. Vastavalt PankrS § 158 lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas aruandes on alljärgnevalt kajastatud PankrS § 162 lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohustusest vabastamine S E on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele ja ta jätab selle kohtu otsustada. Võlgnik on füüsiline isik ja pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu ilma, et võlgnikku kohustustest vabastataks, muutuks menetluse lõpetamise määrus selles osas, mis kajastab võlausaldajate rahuldamata jäänud nõudeid, täitedokumendiks. Samas ei oleks täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes senise pankrotimenetlusega, arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puudub igasugune sissetulek. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega usaldusisiku järelevalve all. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku poolt esitatud isiku nimetamisele usaldusisikuks. 10.05.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on üldkoosolek nõus G E (isikukood: xxxx) nimetamisega usaldusisikuks. Võlausaldajate arveldusarvete andmed kohustustest vabastamise menetluse jaoks: xxxx AS

7.Juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada S E (pankrotis; isikukood: xxxx) kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata S E (pankrotis; isikukood: xxxx) usaldusisikuks G E (ik xxxx). G E on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172. Lähtudes eeltoodust, leiab haldur, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Õiguslik põhjendus PankrS § 158 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus on eraldi menetlenud jaotusettepanekut ning selle kinnitanud 12.07.2018 määrusega. Kohus on 12.07.2018 määrusega PankrS § 158 lg 6 kohaselt küsinud menetluskulude katteks deposiidisummat. Ametlikes Teadaannetes samal päeval avaldatud teatele ei ole keegi reageerinud ja deposiidisumma ülekannet teinud. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul, va taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks halduri taotletud suuruses ja usaldusisik. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlausaldajad ei ole kohtule teadaolevalt esitanud vastuväiteid G E nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Kohus möönab, et võlgnik on sotsiaalselt ehk abitum keskmisest pankrotivõlgnikust, kuid iseenenesest on võlgnik kinnitanud arusaamist järgneva menetluse olemusest ja temale sellega seonduvalt kaasnevatest kohustustest. Ehkki ükski võlausaldaja ei ole nõustunud ise täitma usaldusisiku ülesandeid, ei saa see olla takistuseks vastava menetluse algatamiseks. G E nimetamisega usaldusisikuks kohus ei nõustu, sest nimetatud isikul endal on ebarahuldava maksekäitumise tõttu arvukalt pooleliolevaid täitemenetlusi ning ta ei oska nimetada ka enda võlausaldajate nimesid ja võlas olevad summasid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et G E oleks sobiv isik pidama arvestust võlgniku sissetulekute, väljaminekute, võlausaldajatele nõuetekohaselt maksete tegemise üle.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Kohus on halduri taotletud tasuga seonduvat kajastanud juba ka jaotusettepaneku kinnitamise määruses. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada halduri taotlust, et võlgnikule tuleks anda menetlusabi summas 1435,98 eurot. Kohus leiab, et kogu pankrotimenetluse finantseerimine menetlusabina ei ole riigi vahendite eesmärgipärane kasutamine. Ka võlgnikule endale peab jääma siiski mingi vastutus. Kuivõrd haldur on maksejõuetuse põhjustena märkinud võlgniku vastutustundetut käitumist kohustuste võtmisel, nt järelmaksulepingute sõlmimist veel ka vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, hasartmängude mängimist ja oma rahalistest kohustustest ülevaate mitteomamist, siis leiab kohus, et isikule, kes on saanud oma menetluses juba kaks korda menetlusabi pankrotiseaduses (ja TsMS § 183 lg 2) sätestatud maksimaalses suuruses, ei pea seda veelkordselt andma. Nimetatu jääb kehtima isegi seda silmas pidades, et pankrotis olemisest tulenevalt oleks printsiibis eelduslikult juba täidetud üks tavapärane menetlusabi saamise tingimusi TsMS § 181 lg 1 p 1 tähenduses. Isik on end suures osas ise on sellisesse olukorda viinud. Riigivahendite kasutamisele on pankrotimenetluses põhjusega seatud piirid ja nende ületamiseks antud menetlus mingit alust ei anna. Pankrotimenetluse kuludest nn puudujäävas osas jääb võlgniku suhtes sissenõudjask seega haldur, kellele võlgnik peab nõuet täitma võrdselt nende võlausaldajatega, kes on end käesolevas menetluses üles andnud ja kelle nõuded on määruse resolutsioonis kajastatud täitmata nõuete tabelis. Arvestades haldurile riigi poolt menetluse kestel riigi abina hüvitatavat 2 x 476,40 eurot ja pankrotipessa laekunud vahendite (580,78 - 476,40 =) 104,38 euro arvel menetluskulude tasumist, jääb menetluskuludest võlgniku kanda 2016,76-476,40-476,40-104,38= 959,58 eurot. See on ka summa, ümardatult 960 euroni, mille tasumiseks avaldas kohus Ametlikes Teadaanetes PankrS § 158 lg 4 kohase teate. Kuivõrd selle summa ulatuses makset ei tehtud ja kohus ei rahulda menetlusabi taotlust, siis tuleb eeltoodud arvestuse kohaselt 959.58 eurot pankrotimenetluuse kuludest jätta võlgniku kanda. Halduri taotletud tasu on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik S E. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik